Vabariigi Valitsus — Nõusoleku andmine kaitsealal asuva kinnisasja omandamiseks — RTL, 3, 23

Korraldus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» (RT I 2004, 38, 258; 53, 373) § 20 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määrusega nr 242 «Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise kord» (RT I 2004, 55, 397). 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Keskkonnaminister taotleb 8. juuni 2004. a käskkirjale nr 526 tuginedes Vabariigi Valitsuse nõusolekut «Looduskaitseseaduse» § 20 lõike 1 alusel kaitsealal asuva kinnisasja omandamiseks riigi poolt kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja harilikule väärtusele vastava tasu eest. Riigi poolt omandatav kinnisasi Salu-Umalaid (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 7320; katastritunnus 30301:001:0210; pindala 2,6 ha; sihtotstarve – maatulundusmaa) asub Pärnu maakonnas Kihnu vallas Lemsi külas ning jääb kogu ulatuses Kihnu Vallavolikogu 30. märtsi 1994. a istungi protokolliga nr 7 kehtestatud Sangelaidude looduskaitsealale. Kinnisasja omaniku Alma Randma (sünd 6.11.1926) nimel on volitatud esindaja Elmar Randma (sünd 20.06.1922) teinud 1. detsembril 2003. a Keskkonnaministeeriumile ettepaneku võõrandada Alma Randma omandis olev kinnisasi Salu-Umalaid riigile ühesaja kahekümne viie tuhande (125 000) krooni eest (4,81 kr/m2). Lähtudes ettepaneku tegemise hetkel kehtinud, Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a määruse nr 266 «Riigi poolt kaitseala piiresse ulatuva või kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamise kord» (RT I 2003, 67, 460) (edaspidi menetluskord) § 5 lõikest 2, on Maa-amet teinud Keskkonnaministeeriumi volitatud esindajana eelnimetatud sättes ettenähtud toimingud ja välja selgitanud järgmised asjaolud. Sangelaidude looduskaitseala valitseja Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistus peab kinnisasja Salu-Umalaid riigi poolt omandamist põhjendatuks, kuivõrd kinnisasjale ei ole võimalik ehitada ega seal viibida ja seetõttu ei ole pensionärist ja invaliidistunud maaomanikul võimalik tagada kinnisasjal kaitsekorrast tulenevate kohustuste täitmist. Kinnistusregistri väljavõtte kohaselt on kinnisasja Salu-Umalaid kohta Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud kinnistusregistri registriosa nr 7320 II jaos kinnisasja omanikuna sisse kantud Alma Randma. Kinnistusregistri registriosa III ja IV jaos ei ole registreeritud kinnisasja koormavaid asjaõigusi. Kuivõrd kinnisasi Salu-Umalaid jääb kogu ulatuses Sangelaidude looduskaitsealale, kehtib «Looduskaitseseaduse» § 91 lõike 1 alusel kinnisasjal Kihnu Vallavolikogu 30. märtsi 1994. a istungi protokolliga nr 7 kehtestatud Sangelaidude looduskaitseala kaitse-eeskirjast tulenev kaitsekord, millega kehtestatud omandiõiguse piirangud võrdsustavad kehtiva kaitserežiimi sihtkaitsevööndi kaitserežiimiga. Kaitsekorrast tulenevate omandiõiguse piirangutena on kinnisasjal keelatud raiuda või vigastada puid või põõsaid, istutada puid või taimi või külvata nende seemneid, jahipidamine, v.a röövulukijaht, 1. aprillist kuni 15. juulini saarel viibimine, uute hoonete ja sadamate ehitamine, maavarade ja maa-ainese kaevandamine. Samas on kinnisasja omanik kohustatud kaitseala nõuetekohaselt tähistama, korraldama röövulukijahti, koristama rannalt prahti ja purunenud püüniseid. Kinnisasja riigile võõrandamise avalduses tehtud hinnaettepaneku võrdlemisel selgitas katastripidaja välja, et hinnaettepanek suuruses ükssada kakskümnend viis tuhat (125 000) krooni (4,81 kr/m 2) ei ületa tehingute andmebaasis sisalduvate andmete alusel selgitatud kinnisasja harilikku väärtust, kuivõrd kinnisasjaga Salu-Umalaid samas piirkonnas asuvate sarnaste kinnisasjade keskmine tehinguväärtus on võrdluse tegemise hetkel 6 kr/m2. Eeltoodud menetlustoimingute käigus väljaselgitatud asjaolusid kaaludes on keskkonnaminister otsustanud 8. juuni 2004. a käskkirjaga nr 526 algatada kinnisasja Salu-Umalaid omandamise riigi poolt hinnaga ükssada kakskümnend viis tuhat (125 000) krooni ning esitanud kinnisasja omanikule sellekohase nõusoleku. Kinnisasja omandamise algatamise otsustamisel on arvesse võetud kaitseala valitseja arvamust riigi poolt omandamise vajalikkuse ja otstarbekuse kohta ning kinnisasja omaniku tahteavaldust võõrandada temale kuuluv maaüksus hinnaga, mis ei ületa kinnisasja harilikku väärtust. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED «Looduskaitseseaduse» § 20 lõike 1 alusel võib riik kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kokkuleppel kinnisasja omanikuga Vabariigi Valitsuse otsuse alusel omandada kinnisasja harilikule väärtusele vastava tasu eest. «Looduskaitseseaduse» § 20 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 242 «Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise kord» § 12 sätestab, et kinnisasja omandamise menetlus, mis jäi lõpetamata «Looduskaitseseaduse» jõustumisel, viiakse lõpule seni kehtinud alustel ja korras. Kinnisasja Salu-Umalaid riigi poolt omandamise menetlus on alustatud ja läbi viidud kinnisasja omaniku vastavasisulise avalduse esitamisel 1. detsembril 2003. a kehtinud «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» (RT I 1994, 46, 773; 2002, 6, 21; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 99, 579; 2004, 38, 258) § 282 lõike 1 alusel. Nimetatud seaduse § 28 2 lõige 1 sätestas, et kokkuleppel kaitseala piiresse ulatuva või kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omanikuga võib riik Vabariigi Valitsuse otsuse alusel nimetatud kinnisasja omandada kinnisasja harilikule väärtusele vastava tasu eest. Kinnisasja riigi poolt omandamise menetlus tuli läbi viia vastavalt «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 282 lõike 3 alusel kehtestatud menetluskorrale, mille § 5 lõike 1 kohaselt võis kaitsealal asuva kinnisasja omanik teha keskkonnaministrile kinnisasja omandamise ettepaneku koos omapoolse hinnaettepanekuga. Vastavalt menetluskorra § 5 lõikele 2 on kinnisasja omaniku ettepaneku saamisel tehtud menetluskorra § 4 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud toimingud. Eelnimetatud alustel ja korras kogutud informatsiooni põhjal on välja selgitatud kõik kinnisasja omandamise otsustamiseks tähtsust omavad asjaolud, millest lähtuvalt on kinnisasja omandamine riigi poolt kinnisasja omaniku hinnaettepanekuga ükssada kakskümnend viis tuhat (125 000) krooni (4,81 kr/m2) otstarbekas ja vajalik Sangelaidude looduskaitseala kaitse paremaks korraldamiseks. Kinnisasi Salu-Umalaid vastab eelnimetatud õigusnormides toodud tingimustele, mille esinemisel võib riik kaitsealal asuva kinnisasja omandada. Kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine omaniku poolt on oluliselt piiratud, kuivõrd kaitsekorraga on keelatud saarel ehitiste rajamine ja saarel viibimine 1. aprillist kuni 15. juulini, pannes samas kinnisasja omanikule kaitsega seotud kohustusi. Kinnisasja omaniku Alma Randma nimel tema volitatud esindaja Elmar Randma tehtud tahteavaldus võõrandada riigile kaitsealal asuv kinnisasi Salu-Umalaid selle harilikule väärtusele vastava tasu eest ning omandamise menetluses saavutatud kinnisasja omaniku esindaja ja riigi kokkulepe on vastavuses nii «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» §-ga 282 kui ka «Looduskaitseseaduse» § 20 lõikega 1 ja lõike 3 alusel kehtestatud menetluskorraga. Eelnimetatud asjaoludest tulenevalt lugeda kogu ulatuses Sangelaidude looduskaitseala piiresse ulatuva kinnisasja Salu-Umalaid omandamine riigi poolt ühesaja kahekümne viie tuhande (125 000) krooni eest põhjendatuks. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Looduskaitseseaduse» § 20 lõikest 1 ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määrusega nr 242 «Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise kord» anda Keskkonnaministeeriumile nõusolek omandada Alma Randma (sünd 6.11.1926) omandis olev, Pärnu maakonnas Kihnu vallas Lemsi külas asuv kinnisasi Salu-Umalaid (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 7320; katastritunnus 30301:001:0210; pindala 2,6 ha; sihtotstarve – maatulundusmaa) selle omaniku hinnaettepanekule vastava tasu ühesaja kahekümne viie tuhande (125 000) krooni eest. 4. VAIDLUSTAMISVIIDE Käesoleva korralduse peale võib «Halduskohtumenetluse seadustikus» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140; 2004, 46, 329; 56, 403) sätestatud korras esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. Peaminister Juhan PARTS Riigisekretär Heiki LOOT