Keskkonnaminister — Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord — RTL, 3, 11

Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 117 lõike 1 alusel. § 1. Reguleerimisala ja mõisted (1) Määrus kehtestab jäätmearuande vormi, esitatavate andmete ulatuse ning aruande esitamise korra. (2) Jäätmearuanne on dokument, mis sisaldab andmeid «Jäätmeseaduse» § 117 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isiku (edaspidi aruande esitaja) jäätmealase tegevuse kohta. § 2. Jäätmearuande vorm ja esitamise tähtaeg (1) Jäätmearuanne esitatakse määruse lisas 1 toodud vormil. (2) Jäätmearuanne, mis käsitleb aruande esitaja jäätmealast tegevust eelmisel kalendriaastal, esitatakse 20. jaanuariks. § 3. Jäätmearuande esitamine (1) Jäätmearuanne esitatakse aruande esitajale jäätmeloa või keskkonnakompleksloa andnud või aruande esitaja registreerinud Keskkonnaministeeriumi maakonnas asuvale keskkonnateenistusele (edaspidi keskkonnateenistus) paberil kahes eksemplaris, elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult vastavalt «Digitaalallkirja seadusele» (RT I 2000, 26, 150; 92, 597; 2001, 56, 338; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 88, 591, 594) või autoriseeritud kasutajana vahetult Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse (edaspidi Info- ja Tehnokeskus) hallatavasse veebipõhisesse keskkonnaregistri sidussüsteemi. (2) Jäätmearuande digitaalse vormi teeb kättesaadavaks Info- ja Tehnokeskus Keskkonnaministeeriumi ning Info- ja Tehnokeskuse veebilehekülgedel. (3) Kui aruande esitajal on mitu jäätmeluba või on talle ühe jäätmeloaga antud õigus tegutseda mitmes tegevuskohas, siis esitab ta igas tegevuskohas jäätmeloa alusel toimunud jäätmekäitluse või -tekitamise kohta eraldi jäätmearuande. (4) Kui aruande esitajal ei ole jäätmeluba põhjusel, et see ei ole seadusega nõutav, siis esitab ta jäätmearuande iga jäätmekäitluskoha või jäätmete tekkekoha kohta oma tegevuskohajärgsele keskkonnateenistusele. Püsiva tegevuskoha puudumisel esitab aruande esitaja aruande asukohajärgsele keskkonnateenistusele. § 4. Jäätmearuandes sisalduvate andmete kontrollimine (1) Keskkonnateenistus kontrollib aruande täitmist kahekümne päeva jooksul aruande esitamisest. (2) Kui keskkonnateenistus ei nõustu aruandes esitatud andmetega, tagastab ta aruande koos põhjendusega aruande esitajale lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul, määrates aruande esitamiseks uue tähtaja. (3) Esitatud aruandega nõustumist kinnitab keskkonnateenistus aruandel allkirjaga ning tagastab aruande paberil või elektrooniliselt aruande esitajale. § 5. Kordusaruande esitamine (1) Jäätmearuande töötlemisel kahtluse tekkimisel aruandes esitatud andmete täielikkuses ja õigsuses, samuti mitme aruandja poolt esitatud andmete omavahelise mittevastavuse korral teeb keskkonnateenistus aruande esitajale põhjendatud ettepaneku andmete täiendavaks kontrollimiseks ja kordusaruande esitamiseks, määrates kordusaruande esitamise tähtaja. (2) Aruande esitaja koostab uue aruande märkides aruande päise ülemisse paremasse nurka «Kordusaruanne», ning esitab selle keskkonnateenistusele lõike 1 kohaselt määratud tähtajaks. § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine Keskkonnaministri 11. jaanuari 2002. a määrus nr 2 «Jäätmearuande vorm ja esitamise kord» (RTL 2002, 14, 174; 2003, 26, 381) tunnistatakse kehtetuks. Minister Villu REILJAN Kantsler Annika VELTHUT Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määruse nr 138 «Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja esitamise kord» lisa Jäätmearuanne _________Aasta Aruande esitaja Aruande saaja Ärinimi või nimi Keskkonnateenistus Aadress Aadress Telefon Telefon e-post e-post Registrikood Esitab: Aruande esitaja 20. jaanuariks maakonna keskkonnateenistusele Territoriaalkood (EHAK1) Põhitegevusala Põhitegevusala kood (EMTAK2) Jäätmekäitlus- või tegevuskoht Nimetus Registreerimis-number Kehtivusaeg Aadress Jäätmeluba Ohtlike jäätmete käitluslitsents Territoriaalkood (EHAK1) Tegevusala Registreerimistõend Tegevusala kood (EMTAK2) Jäätmearuande täitja Jäätmekäitluse eest vastutav isik Nimi Ametikoht Telefon Telefon e-post e-post Jäätmearuande kinnitan:________ 200 a Aruandja esindaja _________________ nimi, ametikoht allkiri Jäätmearuandega nõustun:________ 200 a Keskkonnateenistuse esindaja _______________ nimi, ametikoht allkiri 1 EHAK – vastavalt Eesti Vabariigi Haldusüksuste klassifikaatorile 2 EMTAK – vastavalt Eesti Majanduse Tegevusalade klassifikaatorile Jäätmearuande koosseis: Tabel 1. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ning kogused Tabel 2. Jäätmete ladestamine ja vahetu viimine keskkonda Tabel 3. Teistelt isikutelt või kodumajapidamistest saadud, sealhulgas imporditud jäätmed Tabel 4. Teistele isikutele üleantud, sealhulgas eksporditud jäätmed Tabel 1. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ning kogused kogused tonnides Jäätmete nimetus Jäätmekood Laoseis aruandeperioodi algul SISSETULEK tekkis tekkis jäätmekäitluse tulemusena (sekundaarsed jäätmed) settelaadsete jäätmete keskmine kuivaine-sisaldus tekkinud jäätmetes, massi-protsentides saadud teistelt isikutelt (v.a kodumaja-pidamistelt) saadud kodumaja-pidamistelt import muu A B 1 2 3 4 5 6 7 8 VÄLJAMINEK Laoseis aruande-perioodi lõpul Jäätmete vedu taaskasutatud settelaadsete jäätmete keskmine kuivainesisaldus taaskasutatud jäätmetes, massiprotsentides kõrvaldatud settelaadsete jäätmete keskmine kuivainesisaldus kõrvaldatud jäätmetes, massiprotsentides antud teistele isikutele eksport muu oma vedu muu jäätme-vedaja kogus R-kood kogus D-kood 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 1. Tulpa A kantakse jäätmete nimetus vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmete sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» (RT I 2004, 23, 155). Kui nimistus olev nimetus on liiga üldine, et iseloomustada konkreetseid jäätmeid (näiteks «nimistus mujal määratlemata jäätmed»), siis lisatakse jäätmete täpsemat olemust kajastav nimetus. 2. Tulpa B kantakse jäätmekood vastavalt punktis 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusele. 3. Tulpa 1 kantakse ettevõtte (käitise) vaheladudes olevad, edasisele käitlemisele suunamist või üleandmist ootavad jäätmekogused aruandeperioodi (aasta või kvartali) algul ja tulpa 18 aruandeperioodi lõpul. Nendesse tulpadesse ei kanta prügilatesse ladestatud jäätmekoguseid. Need kogused (jäätmete «maht» prügilas aruandeperioodi algul ja lõpul) kannab prügila käitaja tabeli 2 tulpadesse 21 ja 26. 4. Tulpa 3 kantakse jäätmekäitluse tulemusena tekivad uued (sekundaarsed) jäätmed (näiteks tuhk jäätmete põletamisel, setted vedeljäätmete käitlemisel, tahkestatud jäätmed sideainetega tahkestamisel jne) ja nende kogused. Sekundaarsete jäätmetena käsitletakse ka segajäätmete sorteerimisel tekkinud fraktsioone, mida tuleb vaadelda uute jäätmeliikidena. Näiteks, prügi (kood 20 03 01) sorteerimisel tekkinud jäätmed, mis tuleb tekkinud jäätmeliikide kaupa enamasti klassifitseerida jäätmenimistu alljaotisesse 19 12 (näiteks 19 12 01 – paber ja kartong, 19 12 02 – mustmetall jne). Jaotis 19 jäätmenimistus ongi üldjuhul ettenähtud sekundaarsete jäätmete liigitamiseks. Kõik sellesse jaotisse, v.a alljaotistesse 19 08 ja 19 09 kuuluvad jäätmed, klassifitseeritakse nende tekke puhul sekundaarsete jäätmetena tulpa 3. 5. Jäätmete kogused näidatakse tonnides, kogusest oleneva täpsusega järgmiselt kogus tonnides täpsus 1 0,001 1–10 0,01 10–100 0,1 100–1000 1. 6. Settelaadsete jäätmete keskmine kuivainesisaldus massiprotsentides märgitakse: tekkinud jäätmetes tulpa 4; taaskasutatud jäätmetes tulpa 11; kõrvaldatud jäätmetes tulpa 14. Settelaadsete jäätmete näidisnimistu koos jäätmekoodidega pannakse välja Info- ja Tehnokeskuse veebilehel. 7. Igasse veergu konkreetse jäätmeliigi kohta kantud arvulised näitajad moodustavad jäätmete bilansi aruandeperioodi jooksul. Eraldi on välja toodud jäätmete sissetulek ja väljaminek. Laoseis aruandeperioodi lõpul (tulp 18) peab võrduma laoseisuga aruandeperioodi algul (tulp 1), millele on liidetud sissetulnud jäätmekogus ja lahutatud väljaminek. 8. Tulpa 2 kantakse ettevõttes (käitises) aruandeperioodi jooksul tootmis- või muu tegevuse tulemusena tekkinud jäätmed, v.a jäätmekäitluse tulemusena tekkinud (sekundaarsed) jäätmed, mis kantakse tulpa 3 (vt punkti 3). Sekundaarsete jäätmete arvelevõtt lahus muudest jäätmetest peab võimaldama vältida käideldavates ja tekkivates jäätmetes esineva sama materjalikoguse topeltarvestust. 9. Tulpa 5 kantakse jäätmekogused, mis saadakse teistelt isikutelt, välja arvatud kodumajapidamistest (elanikkonnalt) kogutud jäätmed, mis kantakse tulpa 6. Imporditud (välisriikidest sisseveetud jäätmed) kantakse tulpa 7. Neid lahtreid täidavad jäätmete kogumisega ja jäätmekäitlusega tegelevad isikud. Kodumajapidamisest saadud jäätmete kohta peavad eraldi arvestust pidama eelkõige olmejäätmete ja neist liigiti eraldatud fraktsioonide vahetud kogujad ja elanikkonnalt kokkuostjad. Tulpa 8 kantakse aruandeperioodi kestel peale eelnevalt kirjeldatu mis tahes muul viisil tekkinud jäätmekoguse suurenemine, sh ladustatud jäätmekoguse suurenemine niiskusimavuse või looduslike keemiliste reaktsioonide (jäätmematerjali reageerimine õhuhapnikuga, süsihappegaasiga jne) tagajärjel. 10. Tulpadesse 9 ja 10 kantakse ettevõttes (käitises) taaskasutatud jäätmekogused ning taaskasutustoimingute koodid (R-koodid) vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud» (RT I 2004, 23, 157). Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise, üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites. Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13s, mida kasutatakse segajäätmete sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete) jäätmeliikidena tulpa 3. Sama toimingukoodi võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena. Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse. 11. Tulpadesse 12 ja 13 kantakse kõrvaldatud jäätmekogused ning kõrvaldamistoimingute koodid (D-koodid) vastavalt punktis 9 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusele. Kui tegemist on kõrvaldamistoimingutega D1, D3, D4, D5, D6, D7 ja D12, siis täidetakse neile toimingutele allutatud jäätmete suhtes lisaks ka tabel 2. Nendes tulpades olevaid lahtreid ja tabelit 2 täidab prügila käitaja, mitte jäätmevedaja või jäätmete prügilasse üleandja. 12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11 ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3 ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10 ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta. 13. Tulpa 15 kantakse Eestis asuvatele isikutele üle antud jäätmekogused, sh füüsilistele isikutele (elanikkonnale) taaskasutamiseks müüdavad jäätmed, mille käitlemiseks jäätmeluba ei vajata. Tulpa 16 kantakse välisriikidesse eksporditud (Eestist väljaveetud) jäätmekogused. Tulpa 17 kantakse muu väljaminek, sh looduslikest protsessidest tingitud jäätmekoguse vähenemine – kuivamine, osaline lagunemine jms. 14. Tulpasid 19 ja 20 täidavad kõik aruandekohustuslased – need, kellel jäätmevedu on põhitegevuseks, samuti enda poolt tekitatavate või käideldavate jäätmete veoga tegelevad, või seda teistelt isikutelt tellivad isikud. Tabel 2. Jäätmete ladestamine ja vahetu viimine keskkonda kogused tonnides Jäätmete nimetus Jäätmekood Aruandeperioodi alguseks prügilasse ladestatud jäätmekogus Jäätmete ladestamine prügilasse Aruandeperioodi lõpuks prügilasse ladestatud jäätmekogus Ladestatud kogus D-kood Prügila nimetus kood Tabel 1 (12 ja 13) 21 + 22 A B 21 22 23 24 25 26 1. Tulpa 21 kannab prügila käitaja summaarsed jäätmekogused, mis on prügilasse ladestatud aruandeperioodi alguseks, ning tulpa 26 aruandeperioodi lõpuks ladestatud jäätmekogused. Kui eelnenud ajaperioodi kohta registreeritud andmed puuduvad, siis määratakse aruandeperioodi alguseks ladestatud jäätmekogused jäätmeliikide kaupa ning üldkogus mõõtmiste, arvutuste ja hinnangute abil ning lähtutakse nendest kogustest edasiste aruannete koostamisel. 2. Tulpadesse 22 ja 23 kantakse ladestatavate jäätmete kohta samad andmed, mis tabeli 1 tulpadesse 12 ja 13. 3. Lahtritesse 24 ja 25 kantakse selle prügila nimetus ja kood, kuhu jäätmed ladestatakse. Kasutuses olevate prügilate koodinumbrite loetelu avaldab prügilatele antud jäätmelubade põhjal Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus oma veebileheküljel. 4. Jäätmete uputamisel veekogusse või paigutamisel vette (kõrvaldamistoimingud D3, D6, D7) «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258) §-s 25 sätestatud tingimustel kantakse lahtrisse 24 veekogu nimetus vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a määrusele nr 191 «Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine» (RT I 1996, 58, 1090; 1997, 73, 1205; 2000, 80, 513; 2002, 42, 269; 105, 619; 2003, 85, 576), samuti haldusüksuse nimetus, mille piires jäätmete kõrvaldamine toimub, ning selle territoriaalkood. Lahtrisse 25 kantakse veekogu kood vastavalt eelnimetatud määrusele. Tabel 3. Teistelt isikutelt või kodumajapidamistest saadud, sh imporditud jäätmed kogused tonnides Jäätmete nimetus Jäätmekood Jäätmete kogus Jäätmed üle andnud isik ärinimi või nimi registrikood asukoht – vald, linn või päritoluriik (impordi puhul) Tabel 1 (5–8) A B 27 28 29 30 Tabel 4. Teistele isikutele üleantud, sh eksporditud jäätmed kogused tonnides Jäätmete nimetus Jäätmekood Jäätmete kogus Jäätmed vastu võtnud isik ärinimi või nimi registrikood prügila asukoht – vald, linn või sihtkohariik (ekspordi puhul) Tabel 1 (15–17) nimetus kood A B 31 32 33 34 35 36 1. Tabelid 3 ja 4 täidetakse regulaarse (ettevõttesisese) arvestuse alusel, mida aruannet esitav isik on kohustatud pidama vastavalt «Jäätmeseaduse» § 116 lõikele 2, tehes arvestusest koondeid aruandeperioodi kohta. 2. Tabelit 3 täidab isik, kes kogub või võtab vastu jäätmeid kas Eestis või välisriikides asuvatelt teistelt isikutelt. Tabeli 3 tulbas 27 kajastuvad jäätmekogused, mis olid kantud tabeli 1 tulpadesse 5–8, neid üleandnud isikute kaupa. Neid isikuid iseloomustavad andmed kantakse tabeli 3 tulpadesse 28–30. 3. Olmejäätmete ja nende fraktsioonide kogumise korral otse jäätmetekitajatelt (kojumajapidamistest ning ettevõtetest) kantakse lahtrisse 28 (jäätmed üle andnud isiku ärinimi või nimi) tinglikult kas «kodumajapidamised» või «ettevõtjad», märkides lahtrisse 30 (asukoht) kohaliku omavalitsuse – valla või linna nime, mille territooriumilt jäätmed koguti, kusjuures lahter 29 jääb tühjaks. See tähendab, algarvestust tuleb pidada omavalitsuste lõikes, eristades kodumajapidamisi ja muid jäätmetekitajaid. 4. Suuremad jäätmetekitajad eristatakse ning kantakse tabelisse individuaalselt juhul, kui nende poolt (üldjuhul lepingu alusel) jäätmekäitlejale üleantav jäätmekogus ületab aastas tavajäätmete puhul 10 t ja ohtlike jäätmete puhul 100 kg. Sel juhul täidetakse ka lahter 29. 5. Kui jäätmetekitajate või muude isikute poolt üleantavad jäätmekogused jäävad alla punktis 4 nimetatud väärtuste, siis üleandjaid individuaalselt tabelisse ei kanta ning üleantud väikekogused summeeritakse tulpa 27 jäätmeliikide kaupa. Lahtrisse 28 kantakse seejuures tinglikult nimetus «väikekogused» ning lahtrisse 30 valla või linna nimetus, mille territooriumilt jäätmed üle anti. 6. Kui jäätmed tuuakse prügilasse vahetult jäätmetekitaja poolt, lähtub prügila käitaja aruande koostamisel eelnevates punktides 3 ja 4 kirjeldatud põhimõtetest. 7. Jäätmete impordi korral kantakse tulpadesse 28 ja 29 nende välisriikide isikute (mitte Eesti vahendajate) andmed, kes jäätmed käitlemiseks üle annavad. Tulpa 30 kantakse sel juhul jäätmete päritoluriigi nimetus. 8. Kui aruande koostaja on täitnud tabelis 1 lahtri 8 (muu sissetulek), siis kannab ta tabeli 3 lahtrisse 27 märke «muu sissetulek» ning selgituse selle päritolu või tekkepõhjuste kohta. 9. Tabelit 4 täidab isik, kes annab jäätmed üle kas Eestis või välisriikides asuvatele isikutele. Tabeli 4 tulbas 31 kajastuvad jäätmekogused, mis olid kantud tabeli 1 tulpadesse 15–17, neid vastuvõtnud isikute kaupa. Neid isikuid iseloomustavad andmed kantakse tabeli 4 tulpadesse 32 ja 33. 10. Kui jäätmeid vastuvõttev isik on prügila käitaja, kes ladestab jäätmed tema halduses olevasse prügilasse, siis kantakse tulpadesse 34 ja 35 vastava prügila nimetus ja kood (vaata tabeli 2 täitmine punkt 3). Jäätmete uputamisel veekogusse või paigutamisel vette lähtutakse nende tulpade 34 ja 35 täitmisel tabeli 2 täitmine punktis 4 kirjeldatust. 11. Jäätmete ekspordi korral kantakse tulpadesse 32 ja 33 nende välisriikide isikute (mitte Eesti vahendajate) andmed, kes jäätmed käitlemiseks vastu võtavad. Tulpa 36 kantakse sel juhul jäätmete sihtkohariigi nimetus. 12. Kui aruande koostaja on täitnud tabelis 1 lahtri 17 (muu väljaminek), siis kannab ta tabeli 4 lahtrisse 31 märke «muu väljaminek» ning selgituse selle sihtkoha või tekkepõhjuste kohta.