Rahandusminister — Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande, vahearuannete ja konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamise ning esitamise kord — RTL, 2000, 91, 1410

Määrus kehtestatakse «Kindlustustegevuse seaduse» (RT I 2000, 53, 343) paragrahvi 48 lõike 2 alusel. § 1. Kindlustusandjate raamatupidamisaruannete vorm ja sisu (1) Käesolev määrus kehtestab kindlustusandjatele: 1) raamatupidamise bilansiskeemi ja kirjete sisu (lisa 1); 2) kahjukindlustuse kasumiaruande skeemi ja kirjete sisu (lisa 2); 3) elukindlustuse kasumiaruande skeemi ja kirjete sisu (lisa 3); 4) rahavoogude aruande skeemi ja kirjete sisu (lisa 4); 5) omakapitali liikumise aruande (lisa 5); 6) maa, ehitiste ja materiaalse põhivara liikumise aruande (lisa 6); 7) nõuded raamatupidamise aastaaruande lisadele (lisa 7). (2) Kohustusliku liikluskindlustusega ja edasikindlustusega tegelevad kindlustusandjad esitavad lisaks kogu kindlustustegevust kajastavale kasumiaruandele eraldi kasumiaruande tehnilise osa liikluskindlustuse ja edasikindlustuse kohta vastavalt kasumiaruande tehnilise osa skeemile. § 2. Vahearuannete koostamise kohustus Kindlustusandja lähtub vahearuannete koostamisel EV Raamatupidamise Toimkonna 11. märtsi 2000. a istungi protokollilise otsusega nr 4-1 (RTL 2000, 40, 560) kinnitatud juhendist «Vahearuannete koostamise ja esitamise juhend» ja käesolevast määrusest. § 3. Konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamise kohustus (1) Kindlustusandja, kes on emaettevõtja koostab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja konsolideeritud vahearuanded. (2) Konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamisel lähtutakse EV Raamatupidamise Toimkonna 6. novembri 1997. a istungi protokollilise otsusega nr 11-1 (RTL 1997, 207/208, 1078) kinnitatud metoodilisest juhendist «Krediidiasutuste konsolideeritud aruandluse koostamine». (3) Kindlustusandja, kes on emaettevõtja, lähtub juhendi osadest A, C, C1, C2, D, E, F4, G2, H ja I järgnevaid erisusi arvestades: 1) konsolideeritud bilanss ja kasumiaruanne koostatakse lähtudes kindlustusandjatele kehtestatud bilansi ja kasumiaruande skeemist ning kirjete sisust; 2) kui kontserni kuuluvad nii elu- kui kahjukindlustusandja, siis konsolideeritud kasumiaruandes esitatakse eraldi kahjukindlustuse kasumiaruande tehniline osa ja elukindlustuse kasumiaruande tehniline osa ning ühine mittetehniline osa. Elukindlustuse investeeringutulud ja -kulud esitatakse kasumiaruande mittetehnilises osas. 3) emaettevõtja osaluse muutumisel kajastatakse realiseerimiskasumit ja -kahjumit kasumiaruande kirjetel investeeringutulud «Tütar- ja sidusettevõtetelt» ja investeeringukulud «Tütar- ja sidusettevõtetelt»; 4) osalust tütarettevõttes võib kulumeetodil kajastada ainult Kindlustusinspektsiooni loal; 5) kindlustusandja ei koosta konsolideeritud kapitali adekvaatsuse aruannet ja konsolideeritud riskiga kaalutud aktivate aruannet. (4) Kindlustusandja täiendab bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet konsolideeritud raamatupidamisaruande koostamisel järgnevate kirjetega: 1) positiivne firmaväärtus kajastatakse bilansi aktivakirjel «Konsolideeritud firmaväärtus». Kuludesse kantud positiivset firmaväärtust kajastatakse kasumiaruande kirjel investeeringukulud «Administratiivkulud». Negatiivset firmaväärtust kajastatakse kasumiaruande kirjel «Administratiivkulud»; 2) bilansi passivas «Vähemusosalus», omakapitali osas «Realiseerimata kursivahed»; 3) kasumiaruandes «Vähemusosaluse kasumi/kahjumi osa», «Kontserni puhaskasum/kahjum»; 4) rahavoogude aruandes «Välisvaluuta kursimuutuste mõju raha ja pangakontole». (5) Konsolideeritud raamatupidamise aasta- ja vahearuannetes kajastatakse emaettevõtte ja kontserni näitajad kõrvuti. § 4. Raamatupidamisaruannete esitamine (1) Kindlustusandja esitab Kindlustusinspektsioonile käesolevas määruses sätestatud aruanded nõukogu ja juhatuse liikmete poolt allkirjastatult paberkandjal ning elektrooniliselt Kindlustusinspektsiooni poolt koostatud vormis. (2) Vahearuanne ja konsolideeritud vahearuanne esitatakse Kindlustusinspektsioonile ja avalikustatakse hiljemalt kaks kuud pärast vahearuande bilansipäeva. (3) Lõppenud kvartali ja eelneva majandusaasta aastaaruande koopiad peavad olema kõikidele huvitatud isikutele tasuta kättesaadavad kindlustusandja asukohas. § 5. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks rahandusministri 27. jaanuari 1998. a määrus nr 6 «Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande koostamise korra kinnitamine» (RTL 1998, 60/61, 270; 1999, 10, 118) ja rahandusministri 12. jaanuari 1999. a määrus nr 3 «Kindlustusandjate vahearuannete koostamise ja esitamise korra kinnitamine» (RTL 1999, 10, 118). (2) Käesoleva määrusega kinnitatud «Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande, konsolideeritud aruandluse ja vahearuannete koostamise ning esitamise korrast» lähtutakse 2000. a ja eelolevate aastate raamatupidamisaruannete koostamisel. Minister Siim KALLAS Kantsler Aare JÄRVAN Lisa 1 rahandusministri 9. augusti 2000. a määrusele «Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande, vahearuannete ja konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamise ning esitamise kord» BILANSISKEEM JA KIRJETE SISU BILANSISKEEM Aktiva (vara) 1. Raha- ja pangakontod 2. Nõuded 2.1. Nõuded otsesest kindlustustegevusest 2.1.1. Kindlustusvõtjad 2.1.2. Vahendajad 2.1.3. Muud 2.2. Nõuded edasikindlustusest 2.3. Muud nõuded 2.4. Arveldused aktsionäridega 3. Viitlaekumised ja ettemakstud kulud 3.1. Viitlaekumised 3.2. Sõlmimisväljaminekud 3.3. Muud ettemakstud kulud 4. Investeeringud 4.1. Maa ja ehitised 4.2. Tütarettevõtted 4.2.1. Aktisad ja osad 4.2.2. Võlakirjad ja laenud 4.3. Sidusettevõtted 4.3.1. Aktsiad ja osad 4.3.2. Võlakirjad ja laenud 4.4. Muud finantsinvesteeringud 4.4.1. Aktsiad ja muud väärtpaberid 4.4.2. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 4.4.3. Osalus ühisinvesteeringutes 4.4.4. Hüpoteeklaenud 4.4.5. Muud laenud 4.4.6. Deposiidid krediidiasutustes 4.4.7. Muud 4.5. Deposiidid edasikindlustusvõtjate juures 5. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute investeeringud 6. Immateriaalne põhivara 7. Materiaalne põhivara Passiva (kohustused ja omakapital) 8. Kohustused 8.1. Kohustused otsesest kindlustustegevusest 8.1.1. Kindlustusvõtjad 8.1.2. Vahendajad 8.1.3. Muud 8.2. Kohustused edasikindlustusest 8.3. Emiteeritud võlakirjad 8.4. Võlad krediidiasutustele 8.5. Muud kohustused 9. Deposiidid edasikindlustusandjatelt 10. Eraldised 11. Viitvõlad ja ettemakstud tulud 11.1. Viitvõlad 11.2. Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekutes 11.3. Muud ettemakstud tulud 12. Tehnilised eraldised 12.1. Ettemakstud preemiate eraldis 12.1.1. Kogusumma 12.1.2. Edasikindlustuse summa (–) 12.2. Elukindlustuse eraldis 12.2.1. Kogusumma 12.2.2. Edasikindlustuse summa (–) 12.3. Rahuldamata nõuete eraldis 12.3.1. Kogusumma 12.3.2. Edasikindlustuse summa (–) 12.4. Boonuste eraldis 12.4.1. Kogusumma 12.4.2. Edasikindlustuse summa (–) 12.5. Tasanduseraldis 12.6. Muud tehnilised eraldised 12.6.1. Kogusumma 12.6.2. Edasikindlustuse summa (–) 13. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute tehniline eraldis 13.1. Kogusumma 13.2. Edasikindlustuse summa (–) 14. Allutatud laenud 15. Omakapital 15.1. Aktsiakapital 15.2. Aažio 15.3. Reservkapital 15.4. Muud reservid 15.5. Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 15.6. Aruandeaasta kasum (kahjum) 15.7. Oma aktsiad (–) BILANSIKIRJETE SISU Aktiva 1. Raha- ja pangakontod Siin näidatakse rahajäägid kassas, arvelduskontodel, välisvaluutakontodel ja muude pangakontode jäägid. Välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode arvestust peetakse Eesti kroonides, ümberhinnatult operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Ümberhindamisest tekkinud realiseerimata kasum või kahjum valuutakursi muutustest näidatakse kasumiaruande mittetehnilise osa kirjel «Muud tulud» või «Muud kulud». 2. Nõuded Kirjetel 2.1–2.3 näidatakse nõuete netosumma, s.t ebatõenäoliselt laekuvad ja lootusetud nõudesummad on maha arvatud. Raamatupidamise arvestuses kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvad nõudesummad vastava konto allkontol (kontraaktivakonto). Laekumata nõudesummad hinnatakse individuaalselt, s.t iga nõude laekumise tõenäolisust käsitletakse eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvate nõudesummade osas kirjetel 2.1.1–2.1.3 korrigeeritakse vastavaid tulukirjeid ja kirje 2.2 osas vastavaid tulu- või kulukirjeid. Kirjel 2.3 näidatud nõudesummad, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse kuludesse ja kajastatakse kasumiaruande kirjel «Muud kulud». Kui nõude maksetähtajast on möödunud rohkem kui 60 päeva, korrigeeritakse vastavaid tulu- või kulukirjeid. Kui varem kuludesse kantud nõue hiljem laekub, kirjendatakse laekumist tuluna. Nõue on ebatõenäoliselt laekuv, kui kindlustusandja on võlgnikule saatnud meeldetuletuskirju, millele ei vastata, või kui kindlustusandja on võlgniku vastu esitanud hagiavalduse või kui võlgnikule on välja kuulutatud pankrot või likvideerimine. Nõue on lootusetu, kui võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada, kui kindlustusandjal ei ole võimalik oma nõudeõigust kaitsta võlgniku pankroti või likvideerimise korral või kui võlgnikku ei leita. Kui lootusetu nõue laekub hiljem, kajastatakse laekumist tuluna. Aruande lisades näidatakse majandusaastal tulusid vähendanud, kuludesse kantud ja bilansist mahakantud ning hiljem laekunud nõuete summa koos selgitustega ning kirjete 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3, 2.2 ja 2.3 osas eraldi nõuded tütarettevõtetele ja nõuded sidusettevõtetele. 2.1. Nõuded otsesest kindlustustegevusest 2.1.1. Kindlustusvõtjad Siin näidatakse kindlustusvõtjate võlgnevus aruandeperioodi lõpul. 2.1.2. Vahendajad Siin näidatakse kindlustusandja nõuded kindlustusagentidele ja maakleritele ning piirikindlustuse ja teiste kindlustusandjate kindlustuslepingute vahendamisest tulenevaid nõudeid. Ühtlasi näidatakse siin kaaskindlustuses osalemisest tekkinud nõuded juhtiva kaaskindlustaja suhtes. 2.1.3. Muud Siin näidatakse nõuded, mis tulenevad puulilepingutest, ning nõuded Liikluskindlustuse Fondi ja kindlustusseltside vahelistest arveldustest. 2.2. Nõuded edasikindlustusest Siin näidatakse edasikindlustusvõtja nõuded edasikindlustusandjatele ja edasikindlustusandja nõuded edasikindlustusvõtjatele. Ühe ja sama edasikindlustusvõtjaga (edasikindlustusandjaga) erinevatest edasikindlustuslepingutest tekkinud nõuete ja kohustuste vahel tasaarveldusi ei tehta, v.a juhul kui edasikindlustuslepingus ei ole sätestatud teisiti. Kui kindlustusandja tegutseb nii edasikindlustusvõtjana kui ka edasikindlustusandjana, siis aruande lisades näidatakse vastavad nõudesummad eraldi. 2.3. Muud nõuded Siin näidatakse nõuded, mis ei ole seotud kindlustustegevusega ja ei näidata kirjetel 2.1–2.2. Kui muude nõuete summa on oluline, siis tuuakse selgitused aruande lisades. 2.4. Arveldused aktsionäridega Siin näidatakse nõudeid aktsionäride vastu märgitud aktsiate osas. Kui aktsiate märkimine tühistatakse, kantakse nõue aktsionäri vastu bilansist maha, vähendades omakapitali kirjet «Aktsiakapital» (nimiväärtuses), ja kui aktsiad on märgitud ülekursiga, siis ka kirjet «Aažio». 3. Viitlaekumised ja ettemakstud kulud 3.1. Viitlaekumised Siin näidatakse aruandeperioodi kasumiaruandes tuludena arvestatud, kuid bilansipäevaks laekumata intressi- ja dividendinõuded, renditulud ning muud viitlaekumised. 3.2. Sõlmimisväljaminekud Sõlmimisväljaminekud, mis on seotud järgmisesse aruandeperioodi üle kantavate preemiatega (brutopreemiatega), on ettemakstud kulud ja kapitaliseeritakse (võetakse arvele bilansis). Kahjukindlustuses näidatakse siin lepingute sõlmimisega otseselt seotud väljaminekud. Siia kuuluvad agenditasud, vahendustasud, väljaminekud seoses poliiside trükkimisega ja kindlustusdokumentide vormistamisega ja muud otseselt kindlustuslepingute sõlmimisega seotud väljaminekud. Kapitaliseerimisele ei kuulu administratiivkulud ja kindlustuslepingute müügiga seotud kaudsed kulud, samuti ei kuulu kapitaliseerimisele liikluskindlustuse lepingute otsesed sõlmimiskulud. Kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekud kahjukindlustuses moodustavad otsestest sõlmimisväljaminekutest protsentuaalselt sama osa, mis ettemakstud preemiate eraldise kogusumma moodustab brutopreemiate kogusummast. Elukindlustuses näidatakse siin negatiivse eraldisega kindlustuslepingute eraldiste summa, kusjuures sõlmimisväljaminekud ei või ületada äriplaani alusel arvutatud sõlmimiskulude summat. Elukindlustuse eraldist negatiivse eraldisega lepingute arvel ei vähendata. Sõlmimisväljaminekute muutust aruandeperioodi jooksul näidatakse kasumiaruande kirjel «Sõlmimisväljaminekute muutus». Kindlustusandja fikseerib oma raamatupidamise sise-eeskirjades sõlmimisväljaminekute kapitaliseerimise alused. Aruande lisades esitatakse selgitus kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekute arvutamisel kasutatud arvestusmeetodite ja olulisemate põhjuste kohta, mis sõlmimisväljaminekute jääki mõjutas. 3.3. Muud ettemakstud kulud Siin näidatakse tulevaste perioodide kulude ettemaksed ning maksude ettemaksed ja tagasinõuded. Tulevaste perioodide kulude ettemakseid ei kanta aruandeperioodi kuludesse. Kui muude ettemakstud kulude summa on oluline, siis tuuakse selgitused aruande lisades. 4. Investeeringud 4.1. Maa ja ehitised Siin näidatakse maa ja ehitised jääkmaksumuses, tegelikult tehtud väljaminekud lõpetamata ehitustele ja ettemaksed, mis on tehtud maa ja ehitiste soetamiseks. Siin kajastatakse ka kapitalirendi tingimustel kindlustusandja valduses olevad maa ja ehitised. Maa ja ehitised võetakse arvele ja hinnatakse raamatupidamise aastaaruandes raamatupidamise seaduse paragrahvide 29–32 ja EV Raamatupidamise Toimkonna juhendi nr 6 «Raamatupidamise aastaaruande bilansi kirjete sisu» (RTL 1995, 81, lk 2814; 2000, 87, 1314) kohaselt. Kapitalirendi tingimustel renditud maa ja ehitiste kajastamisel lähtutakse EV Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr 10 «Rendiarvestus» (RTL 1997, 159/160, 864). Aruande lisades näidatakse kapitalirendi tingimustel renditud maa ja ehitiste soetusmaksumus ja aruandeperioodi maksed. Ühtlasi näidatakse lisades kindlustusandja enda kasutuses olevad maa, ehitised ja rendile antud maa ja ehitised. Aruande lisades antakse selgitus kasutatava amortisatsioonimeetodi ja amortisatsioonimeetodi muutuste sisu ja kasumiaruandes tekkinud muutuste kohta ning allahindluse summa ja sisu kohta. Maa, ehitiste ja lõpetamata ehituse liikumist aruandeperioodi jooksul näidatakse lisas 6 toodud vormi kohaselt. 4.2. Tütarettevõtted 4.2.1. Aktsiad ja osad Osalust tütarettevõtetes käsitletakse pikaajalise finantsinvesteeringuna ja kajastatakse kapitaliosaluse meetodi alusel. Kapitaliosaluse meetodi rakendamisel lähtutakse EV Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr 9 «Kapitaliosaluse meetod» (RTL 1997, 159/160, 863) Kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata kasum tütarettevõtetelt näidatakse kasumiaruande kirjel investeeringutulud «Tütar- ja sidusettevõtetelt» ja realiseerimata kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel investeeringukulud «Tütar- ja sidusettevõtetelt». Aruande lisades näidatakse iga tütarettevõtte kohta eraldi: aktsiate, osade soetusmaksumus, kogus, turuhind (kui see on usaldusväärselt määratav), kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum või kahjum, saadud dividendid ja osalus ning realiseerimiskasum või -kahjum tütarettevõtte aktsiate või osade võõrandamisel või osaluse muutumisel. 4.2.2. Võlakirjad ja laenud Siin näidatakse tütarettevõtte võlakirjad ja tütarettevõttele antud laenud. 4.3. Sidusettevõtted 4.3.1. Aktsiad ja osad Osalust sidusettevõtetes käsitletakse pikaajalise finantsinvesteeringuna ja kajastatakse kapitaliosaluse meetodi alusel. Kapitaliosaluse meetodi rakendamisel lähtutakse EV Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr 9 «Kapitaliosaluse meetod». Kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata kasum sidusettevõtetelt näidatakse kasumiaruande kirjel investeeringutulud «Tütar- ja sidusettevõtetelt» ja realiseerimata kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel investeeringukulud «Tütar- ja sidusettevõtetelt». Aruande lisades näidatakse iga sidusettevõtte kohta eraldi: aktsiate, osade soetusmaksumus, kogus, turuhind (kui see on usaldusväärselt määratav), kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum või kahjum, saadud dividendid ja osalus ning realiseerimiskasum või -kahjum sidusettevõtte aktsiate või osade võõrandamisel või osaluse muutumisel. Pikaajalised finantsinvesteeringud hinnatakse alla, kui nende realiseerimismaksumus (bilansipäeva turuhind) on püsivalt langenud, kui olukord muutub ja varem kirjendatud allahindlus ei ole enam õigustatud, korrigeeritakse pikaajalise finantsinvesteeringu maksumust, korrigeerimise ülempiiriks on finantsinvesteeringu algne soetusmaksumus. Allahindlust näidatakse kasumiaruande investeeringukulude kirjel «Investeeringute väärtuse muutus» ja allahindluse korrigeerimist (esialgse soetusmaksumuseni) investeeringutulude kirjel «Investeeringute väärtuse muutus». 4.3.2. Võlakirjad ja laenud Siin näidatakse sidusettevõtte võlakirjad ja sidusettevõttele antud laenud. 4.4. Muud finantsinvesteeringud 4.4.1. Aktsiad ja muud väärtpaberid Siin näidatakse soetatud ettevõtete aktsiaid ja osasid, mis ei pea olema näidatud aktiva kirjete 4.2.1, 4.3.1 ja 5 all, sealhulgas soetatud EVP-sid. Aktsiad ja muud väärtpaberid võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Otseselt seotud väljaminekute hulka kuuluvad maakleri või panga teenustasud. Aktsiate ja muude väärtpaberite hindamisel kasutatakse FIFO meetodit, mille alusel kuludesse kandmine toimub soetatud väärtpaberite sisseostu järjekorras. Siin näidatud väärtpaberid jagunevad olenevalt omandamise eesmärgist ja plaanitud omamisperioodist lühiajalisteks ja pikaajalisteks finantsinvesteeringuteks. Lühiajalisteks finantsinvesteeringuteks on need aktsiad või osad, mis on ettenähtud edasimüümiseks (realiseerimiseks) bilansipäevale järgneva majandusaasta jooksul. Üldjuhul kajastatakse lühiajalisi finantsinvesteeringuid lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Erandiks on lühiajalise finantsinvesteeringuna arvele võetud aktsiad, mis on noteeritud avalikul International Organizatsion of Securities Commissions (IOSCO) liikmesriigi börsil. Need aktsiad hinnatakse bilansipäeva IOSCO liikmesriigi avaliku börsi noteeringu alusel, ümberhinnatult bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. Ümberhindamise tulemusel tekkinud realiseerimata kasumit kajastatakse kasumiaruande investeeringutulude kirjel «Investeeringute väärtuse muutus» ja realiseerimata kahjumit investeeringukulude kirjel «Investeeringute väärtuse muutus». Pikaajalisi nn portfelliinvesteeringuid (osalus alla 20% investeeringuobjekti hääleõigusega aktsiatest) hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Aruande lisades näidatakse eraldi lühiajaliste ja pikaajaliste investeeringutena arvelevõetud aktsiate ja muude väärtpaberite liikumist aruandeperioodil koos selgitustega liigenduse ja kasutatud hindamisaluste kohta, eraldi tuuakse välja osalus teistes kindlustusseltsides. 4.4.2. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid Siin näidatakse võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga (dividendimääraga) eelisaktsiad, sealhulgas ka võlakirjad, mille tulumäär (intressimäär) on fikseeritud või mille tulumäär on fikseeritud kindla faktori kaudu, näiteks pankade vahelise intressimäära kaudu. Võlakirjad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Otseselt seotud väljaminekute hulka kuuluvad maakleri või panga teenustasud. Võlakirjade hindamisel kasutatakse FIFO meetodit, mille alusel kuludesse kandmine toimub soetatud võlakirjade sisseostu järjekorras. Siin näidatud võlakirjad ja väärtpaberid jagunevad lühi- ja pikaajalisteks finantsinvesteeringuteks, jaotus oleneb omandamise eesmärgist ja plaanitud omamisperioodist. Näiteks võlakirjad, mis on omandatud müügiks või mille kustutustähtaeg on bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem, on lühiajalised finantsinvesteeringud. Üldjuhul hinnatakse lühiajalisi võlakirju lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Erandiks on OECD liikmesriikide avalikul börsil noteeritud võlakirjad, mida raamatupidamise aastaaruandes hinnatakse majandusaastal viimasena noteeritud müügi või, kui müügi noteeringut ei ole toimunud, majandusaastal viimasena noteeritud ostuhinna alusel. Allahindlussummat ja avalikul börsil noteeritud võlakirjade soetusmaksumuse ja turuhinna vahe näidatakse kasumiaruande investeeringutulude kirjel «Investeeringute väärtuse muutus» või investeeringukulude kirjel «Investeeringute väärtuse muutus». Kui pikaajaliste võlakirjade soetusmaksumus erineb nende nimiväärtusest, siis jaotatakse soetusmaksumuse ja nimiväärtuse vahe võlakirja kestvuse perioodidele ning kajastatakse kasumiaruande kirjel investeeringutulud «Muudelt investeeringutelt». Aruande lisades näidatakse lühiajaliste ja pikaajaliste finantsinvesteeringutena arvele võetud võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberite liikumist eraldi. 4.4.3. Osalus ühisinvesteeringutes Siin näidatakse kindlustusandja osalust mitme ettevõtte poolt tehtud ühisinvesteeringutes, mille juhtimine on usaldatud ühele nendest ettevõtetest. 4.4.4. Hüpoteeklaenud Siin näidatakse laenud, mis on tagatud kinnisasjaga. Ühtlasi näidatakse siin ka laenud, mis lisaks kinnisasja tagatise olemasolul on tagatud veel kindlustuslepinguga. Vastavalt asjaõigusseadusele on kinnisasi maatükk koos selle oluliste osadega ja erandina ka hoonestusõigus ja korteriomand. Siin näidatud laenudest on ebatõenäoliselt laekuvad ja lootusetud laenud maha arvatud. Ebatõenäoliselt laekuvate laenude kuludesse kandmist kajastatakse kasumiaruande kirjel «Investeeringute kulud». Kui varem kuludesse kantud laen hiljem laekub, kirjendatakse laekumist tuluna. Aruande lisades näidatakse laenud järgmiste järelejäänud tähtaegade lõikes: kuni kolm kuud, kolm kuud kuni üks aasta, üks kuni viis aastat, rohkem kui viis aastat. 4.4.5. Muud laenud Siin näidatakse kindlustuslepingutega tagatud laenud ja muud laenud. Aruande lisades näidatakse kindlustuslepingutega tagatud laenude ja muude laenude summad eraldi. Siin näidatud laenudest on ebatõenäoliselt laekuvad ja lootusetud laenud maha arvatud. Ebatõenäoliselt laekuvate laenude kuludesse kandmist kajastatakse kasumiaruande kirjel «Investeeringute kulud». Kui varem kuludesse kantud laen hiljem laekub, kirjendatakse laekumist tuluna. Kui võlgnik on kindlustusandjaga kooskõlastamata 60 päeva graafikujärgsete maksetega hilinenud ja laenutagatise likvideerimismaksumus ei kata laenusummat, arvestatud intressi ja viiviseid, siis kantakse tagamata laenusumma kuludesse ja lõpetatakse tekkepõhine intressi ja viiviste arvestus. Samas kantakse 60 päeva kohta arvestatud intressid ja viivised kuludesse ja vastavaid nõudeid vähendatakse sama summa võrra. Pidurdunud intressinõudeid ei kajastata bilansis ja kasumiaruandes. Pidurdunud intressinõuetega laenude puhul kirjendatakse hiljem laekuvad summad laenu põhiosa vähendamisena. Alles siis, kui laenu tagasimaksed on graafikus, rekonstrueeritakse bilansiväliselt arvestatud intressi- ja viivisenõuded. Laekumata laenusummad hinnatakse individuaalselt, s.t iga laenu laekumise tõenäolisust käsitletakse eraldi. Aruande lisades näidatakse laenud järgmiste järelejäänud tähtaegade lõikes: kuni kolm kuud, kolm kuud kuni üks aasta, üks kuni viis aastat, rohkem kui viis aastat. 4.4.6. Deposiidid krediidiasutustes Siin näidatakse tähtajalised hoiused krediidiasutustes. Tähtajalise piirangu puudumisel näidatakse vastavad summad kirjel «Raha- ja pangakontod». Liikluskindlustuse seaduse paragrahvist 39 tulenev tasandusreservi summa näidatakse eraldi juurdelisatud allkirjel «Liikluskindlustuse deposiit». 4.4.7. Muud Siin näidatakse muud investeeringud, mis ei ole näidatud kirjetel 4.4.1 kuni 4.4.6, kui nende investeeringute summa on oluline, siis tuuakse selgitused aruande lisades. 4.5. Deposiidid edasikindlustusvõtjate juures Siin näidatakse edasikindlustusandja bilansis kajastatud summad, mis on garantiina edasikindlustusandja poolt deponeeritud edasikindlustusvõtja või mõne kolmanda isiku juures. Nende summadega ei või teha tasaarveldusi teiste edasikindlustusvõtjate poolt edasikindlustusandajale võlgu oldavate summadega, ega kasutada võlgade kustutamiseks. Edasikindlustusvõtjate või kolmandate isikute juurde deponeeritud väärtpaberid, mis jäävad edasikindlustusandja omandiks, kajastatakse viimase raamatupidamises investeeringuna vastaval kirjel. 5. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute investeeringud Siin näidatakse investeeringute portfelli, mis on seotud investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega ja mille väärtusest ja tulukusest sõltuvad nendest lepingutest tulenevad kindlustusandja poolsed kohustused. Aktsiad, mis on noteeritud avalikul International Organizatsion of Securities Commissions (IOSCO) liikmesriigi börsil, hinnatakse bilansipäeva IOSCO liikmesriigi avaliku börsi noteeringu alusel, ümberhinnatult bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. OECD liikmesriikide avalikul börsil noteeritud võlakirju hinnatakse raamatupidamise aastaaruandes majandusaastal viimasena noteeritud müügi või, kui müügi noteeringut ei ole toimunud, majandusaastal viimasena noteeritud ostuhinna alusel. Tallinna Väärtpaberibörsi põhi- või lisanimekirjas noteeritud aktsiad ja osad hinnatakse bilansipäeva börsi noteeringu alusel. Muud väärtpaberid kajastatakse lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute investeeringute portfelli kuuluvaid investeeringuid hinnatakse individuaalselt. Realiseerimata kasum investeerimisriskiga elukindlustuslepingute investeeringutelt kajastatakse kasumiaruande kirjel 3 «Realiseerimata kasum investeeringutelt» ja realiseerimata kahjum kajastatakse kasumiaruande kirjel 11 «Realiseerimata kahjum investeeringutelt». 6. Immateriaalne põhivara Siin näidatakse kindlustusandja immateriaalne põhivara jääkmaksumuses ja ettemakseid immateriaalse põhivara eest. Immateriaalne põhivara võetakse arvele ja hinnatakse raamatupidamise aastaaruandes raamatupidamise seaduse paragrahvi 33 ja EV Raamatupidamise Toimkonna juhendi nr 6 «Raamatupidamise aastaaruande bilansi kirjete sisu» kohaselt. Aruande lisades näidatakse immateriaalse põhivara liikumist aruandeperioodi jooksul koos selgitustega. 7. Materiaalne põhivara Siin näidatakse materiaalne põhivara jääkmaksumuses. Materiaalne põhivara võetakse arvele ja hinnatakse raamatupidamise aastaaruandes raamatupidamise seaduse paragrahvide 29–32 ja EV Raamatupidamise Toimkonna juhendi nr 6 «Raamatupidamise aastaaruande bilansi kirjete sisu» kohaselt. Ühtlasi kajastatakse siin kapitalirendi tingimustel kindlustusandja valduses olev vara (v.a maa ja ehitised) ja ettemakseid materiaalse põhivara soetamiseks. Kapitalirendi tingimustel renditud vara kajastamisel lähtutakse EV Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr 10 «Rendiarvestus» (RTL 1997, 159/160, 864). Aruande lisades näidatakse kapitalirendi tingimustel renditud vara soetusmaksumus ja aruandeperioodi maksed. Aruande lisades antakse selgitus põhivara allahindluse ja kasutatava amortisatsioonimeetodi kohta. Materiaalse põhivara liikumist aruandeperioodi jooksul näidatakse lisas 6 toodud vormi kohaselt. Passiva 8. Kohustused Aruande lisades näidatakse kirjete 8.1.1, 8.1.2, 8.1.3, 8.2, 8.3 ja 8.5 osas eraldi kohustused tütarettevõtetele ja sidusettevõtetele. 8.1. Kohustused otseset kindlustustegevusest 8.1.1. Kindlustusvõtjad Siin näidatakse kindlustusandja kohustused kindlustusvõtjate ees, kusjuures kajastatakse ainult neid kohustusi, mis ei pea olema näidatud tehniliste eraldiste kirjetel. 8.1.2. Vahendajad Siin näidatakse kindlustusandja kohustused kindlustusagentide ja maaklerite ees ning piirikindlustuse ja teiste kindlustusandjate kindlustuslepingute vahendamisest tulenevad kohustused. Ühtlasi näidatakse siin juhtiva kaaskindlustaja kohustused teiste kaaskindlustajate ees. 8.1.3. Muud Siin näidatakse kohustused, mis tulenevad puulilepingutest, ning kohustused Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja kindlustusseltside vahelistest arveldustest. 8.2. Kohustused edasikindlustusest Siin näidatakse edasikindlustusvõtja kohustused edasikindlustusandja ees ja edasikindlustusandja kohustused edasikindlustusvõtja ees. Ühe ja sama edasikindlustusvõtjaga (edasikindlustusandjaga) erinevatest edasikindlustuslepingutest tekkinud kohustuste ja nõuete vahel tasaarveldusi ei tehta, v.a juhul, kui edasikindlustuslepingus ei ole sätestatud teisiti. Kui kindlustusandja tegutseb nii edasikindlustusvõtjana kui ka edasikindlustusandjana, siis aruande lisades näidatakse vastavad kohustuste summad eraldi. 8.3. Emiteeritud võlakirjad Siin näidatakse emiteeritud võlakirjad (sh vahetusvõlakirjad). Kui pikaajalised võlakirjad on müüdud alla või üle nende nimiväärtuse, siis jaotatakse väljalaske hinna ja nimiväärtuse vahe võlakirja kestvuse perioodidele ning näidatakse kasumiaruande kirjel «Investeeringute kulud» (kui võlakiri on emiteeritud investeeringute soetamiseks). Enne kustutustähtaega tagasiostetud omavõlakirjad kajastatakse emiteeritud võlakirjade vähenemisena. Bilansilise väärtuse ja soetusmaksumuse vahe näidatakse kasumiaruande kirjel «Investeeringute kulud». Aruande lisades näidatakse emiteeritud võlakirjade väljalaskehind, nimiväärtus, kustutustähtaeg ja lepinguline intressimäär. 8.4. Võlad krediidiasutustele Siin näidatakse krediidiasutustelt võetud laenud. Aruande lisades näidatakse laenusaldod, järgneval majandusaastal tagasimaksmisele kuuluvad summad, maksetähtajad ja intressimäär. Tulenevalt 1. augustist 2000. a jõustunud kindlustustegevuse seaduse paragrahvi 35 lõikest 5 on kindlustusandjal keelatud võtta laenu, v.a allutatud laenu. Bilansikirjetel 8.3 ja 8.4 näidatakse enne kindlustustegevuse seaduse jõustumist kindlustusandja poolt emiteeritud võlakirjad ja krediidiasutustelt võetud laenud. Konsolideeritud raamatupidamisaruandes näidatakse kirjel 8.3 tütarettevõtte poolt emiteeritud võlakirjad (v.a emaettevõtte poolt omandatud võlakirjad) ja kirjel 8.4 tütarettevõtte poolt krediidiasutustelt võetud laenud. 8.5. Muud kohustused Siin näidatakse dividendivõlgnevus, kindlustusandja kapitalirendi kohustused, võlad ema-, tütar- ja sidusettevõtetele ja muud kohustused, mis ei pea olema näidatud kirjetel 8.1–8.4. Aruande lisades näidatakse siin kajastatud pikaajaliste kohustuste saldod, järgneval majandusaastal tagasimaksmisele kuuluvad summad, maksetähtajad ja intressimäär ning muude kohustuste summad ja sisu. 9. Deposiidid edasikindlustusandjatelt Siin näidatakse edasikindlustusvõtja bilansis kajastatud summad, mis on garantiina edasikindlustusandja poolt deponeeritud edasikindlustusvõtja juures. Nende summadega ei või teha tasaarveldusi teiste edasikindlustusandjate poolt edasikindlustusvõtjale võlgu oldavate summadega ega kasutada selliste võlgade kustutamiseks. 10. Eraldised Siin näidatakse erapensionikohustus. 11. Viitvõlad ja ettemakstud tulud 11.1. Viitvõlad Siin näidatakse aruandeperioodi kasumiaruandes kuludesse kantud, kuid bilansipäevaks väljamaksmata intressivõlgnevus, võlgnevus töövõtjatele, sealhulgas puhkusetasukohustus, võlgnevus hankijatele, maksuvõlgnevus ja muu viitvõlgnevus. Aruande lisades näidatakse viitvõlgade summad ja sisu. 11.2. Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekutes Kahjukindlustuses moodustab kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekute edasikindlustuse osa edasikindlustuslepingu järgsetest komisjonitasudest protsentuaalselt sama osa, mis ettemakstud preemiate eraldise edasikindlustuse osa moodustab edasikindlustuspreemiatest. Elukindlustuses näidatakse edasikindlustuse osa suurus kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekutes lähtuvalt sellest, kui suures ulatuses katab edasikindlustuslepingu järgselt sõlmimiskulusid edasikindlustusandja. Edasikindlustaja osa sõlmimisväljaminekute muutuses aruandeperioodi jooksul näidatakse kasumiaruande kirjel «Edasikindlustaja osa sõlmimisväljaminekute muutuses». 11.3. Muud ettemakstud tulud Siin näidatakse aruandeperioodil laekunud tulevaste perioodide muud tulud, mida ei ole kantud aruandeperioodi tuludesse. Kui muude ettemakstud tulude summa on oluline, siis tuuakse selgitused lisades. 12. Tehnilised eraldised 12.1. Ettemakstud preemiate eraldis Siin näidatakse see osa kahjukindlustuse brutopreemiatest, mis on seotud kindlustuslepingute kehtivusega peale bilansipäeva ja mis kantakse üle järgneva(te)sse aruandeperioodi(desse). Ettemakstud preemiate eraldis moodustub üksiklepingute ettemakstud preemiate eraldistest, kusjuures iga üksiklepingu eraldis moodustab selle lepingu brutopreemiast (v.a liikluskindlustuses, kus eelnevalt lahutatakse kohustuslikud eraldised Liikluskindlustuse Fondile) protsentuaalselt sama osa, mis bilansipäeva järgne kindlustuslepingu kehtivuse aeg moodustab kogu lepingu kehtivuse ajast. Elukindlustuses näidatakse ettemakstud preemiate eraldise summa kirjel «Elukindlustuse eraldis». Edasikindlustuse osa ettemakstud preemiate eraldises moodustab ettemakstud preemiate eraldisest sama protsentuaalse osa, mis proportsionaalse edasikindlustuse preemiad brutopreemiatest. 12.2. Elukindlustuse eraldis Siin näidatakse kindlustusmatemaatiliste meetodite alusel arvutatud kohustusi kindlustusvõtjate ees. Ühtlasi näidatakse siin ka riskipreemia järgneva(te)sse aruandeperioodi(desse) ülekandmisel tekkiv ettemakstud preemiate eraldis. Edasikindlustuse osa elukindlustuse eraldises hõlmab elukindlustuse eraldise seda osa, mille ulatuses on kohustus edasikindlustusandjal. 12.3. Rahuldamata nõuete eraldis Kahjukindlustuses näidatakse siin summa, mis on eraldatud lõplike ja hinnanguliste väljaminekute katmiseks seoses kahjudega, mis tulenevad enne bilansipäeva esinenud kindlustusjuhtumitest, sh esinenud, kuid teatamata kahjud (IBNR) ning kahjukäsitluskulud. Elukindlustuses näidatakse siin summa, mis on eraldatud lõplike ja hinnanguliste väljaminekute katmiseks seoses kindlustussummade ja hüvitistega (sh käsitluskulud), mis tulenevad enne bilansipäeva esinenud kindlustusjuhtumitest, sh esinenud, kuid teatamata kindlustusjuhtumitest (IBNR). Edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldises hõlmab rahuldamata nõuete seda osa, mille ulatuses on kohustus edasikindlustusandjal. 12.4. Boonuste eraldis Kahjukindlustuses näidatakse siin bilansipäevaks teadaolevad ja bilansipäeva järgselt sooritatavad preemia tagasimaksed kindlustusvõtjatele. Elukindlustuses näidatakse siin bilansipäevaks teadaolevad summad, mis on määratud kindlustusvõtjatele või lepingujärgsetele soodustatud isikutele lisaks garanteeritud kasumiosale ja mille arvel järgneval aruandeperioodil suurendatakse elukindlustuse eraldist või teostatakse boonuste väljamakseid. Garanteeritud kasumiosa kajastatakse elukindlustuse eraldise koosseisus. Edasikindlustuse osa boonuste eraldises hõlmab boonuste seda osa, mille ulatuses on kohustus edasikindlustusandjal. 12.5. Tasanduseraldis Tasanduseraldis moodustatakse krediidikindlustuses kahjusuhte (s.t esinenud nõuete ja teenitud preemiate suhe) kõikumise ühtlustamiseks aastate lõikes. 12.6. Muud tehnilised eraldised Muude tehniliste eraldiste alla kuuluvad: 1. Möödumata riskide eraldis Kui bilansipäeval jõusolevate kindlustuslepingute möödumata kehtivusajaga seotud kahjunõuete ja administratiivkulude eeldatav väärtus ületab nende kindlustuslepingute ettemakstud preemiate eraldise summat pärast ettemakstud preemiate eraldisest sõlmimisväljaminekute (bilansikirje «Sõlmimisväljaminekud») lahutamist ja kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekute edasikindlustuse osa (bilansikirje «Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekutes») liitmist, siis tuleb selle vahe ulatuses moodustada möödumata riskide eraldis. 2. Kindlustuspensioni eraldis Siin näidatakse liikluskindlustuse seadusest tulenev kindlustuspensioni eraldis. 13. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute tehniline eraldis Siin näidatakse elukindlustuslepingute tehniline eraldis, mille suurus on lepingujärgselt otseselt seotud tehnilise eraldise katteks olevate investeeringute tulukuse ja/või väärtuse muutusega. Kõik täiendavad tehnilised eraldised, mis on moodustatud nendest lepingutest tulenevate surmariskide, tegevuskulude või teiste riskide katmiseks, kajastatakse elukindlustuse eraldise koosseisus. Edasikindlustuse osa investeerimisriskiga elukindlustuslepingute tehnilises eraldises hõlmab antud tehnilise eraldise seda osa, mille ulatuses on kohustus edasikindlustusandjal. Aruande lisades tuuakse selgitused tehniliste eraldiste arvutusmeetodite ja hindamisaluste kohta ja faktorid, mis on avaldanud olulist mõju tehniliste eraldiste suurusele. Näiteks. Rahuldamata nõuete eraldise osas tuuakse välja aruandeaastal esinenud olulised või erakorralised kahjunõuded, aruandeaastal või eelmistel majandusaastatel arvesse võetud ja aruandeaastal väljamakstud olulised või erakorralised kahjunõuded, muud faktorid, mis selgitavad olulisi muutusi rahuldamata nõuete eraldise suuruses. Aruande lisades avaldatakse faktorid, mis on oluliselt mõjutanud edasikindlustuse osa suurust tehnilistes eraldistes. Raamatupidamiskannete aluseks tehniliste eraldiste kontodel on kindlustusandja tehniliste eraldiste arvutuste õigsuse eest vastutava töötaja (aktuaari) poolt allkirjastatud õiend. Majandustehingute kajastamine seoses kindlustusportfelli ülevõtmisega/üleandmisega. 1. Kindlustusportfelli ülevõtmisel hinnatakse omandatud vara ja kohustused (tehnilised eraldised) reaalväärtusesse. 2. Kindlustusportfelli ülevõtmisel kajastatakse vara ja tehniliste eraldiste suurenemist bilansikirjetel (s.t tehniliste eraldiste suurenemist ei kajastata kasumiaruande tehniliste eraldiste muutuste kirjetel). 3. Kui kindlustusportfelli ülevõtmisel tehniliste eraldiste summa ületab nende katteks üleantava vara (kattevara) maksumuse, siis kattevara puudujäägi summat kajastatakse kasumiaruande tehnilise osas juurdelisatud kirjel «Kahjum kindlustusportfelli ülevõtmisest». 4. Kui kindlustusportfelli ülevõtmisel tehniliste eraldiste summa on väiksem nende katteks üleantava vara (kattevara) maksumusest, siis kattevara ülejäägi summat kajastatakse kasumiaruande tehnilise osas juurdelisatud kirjel «Kasum kindlustusportfelli ülevõtmisest». 5. Kui kindlustusportfelli ülevõtmise järgselt selgub, et tehniliste eraldiste suurust ei hinnatud õigesti, siis järgnevates raamatupidamisaruannetes kajastatakse korrigeerimissummat samal kasumiaruande kirjel kui eelneva(te)s aruannetes kajastatud algset kannet. 6. Aruande lisades näidatakse ülevõetud tehniliste eraldiste suurus kindlustusliikide lõikes. 7. Kindlustusportfelli üleandja (jätkuvalt tegutsev kindlustusandja) kajastab üleantud vara ja tehniliste eraldiste bilansilise maksumuse vahet kasumiaruande tehnilise osa juurdelisatud kirjel «Kasum kindlustusportfelli üleandmisest» või «Kahjum kindlustusportfelli üleandmisest». 8. Aruande lisades näidatakse üleantud tehniliste eraldiste suurus kindlustusliikide lõikes. 14. Allutatud laenud Siin näidatakse laenud, mida lepingus fikseeritud tingimustel rahuldatakse kindlustusandja pankroti või likvideerimise korral pärast kõikide teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist. Aruande lisades näidatakse allutatud laenu lepingu tingimused, sealhulgas allutatud laenu summa, intressimäär, valuuta ja konverteeritavus. 15. Omakapital Omakapitali kirjed on «Aktsiakapital» (nimiväärtuses), «Aažio», «Reservkapital», «Muud reservid», «Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)», «Aruandeaasta kasum (kahjum)» ja «Oma aktsiad (miinus)». Omakapitali liikumise aruandes (lisa 5) näidatakse ja selgitatakse omakapitali kirjete 15.1–15.7 liikumist. Aruandes esitatakse jooksva ja eelneva majandusaasta näitajad. Lisas näidatakse: 1) väljalastud aktsiate arv, nimiväärtus, ülekurss; 2) aktsiate väljalaskmisega otseselt seotud väljaminekud, mida on kajastatud omakapitali kirjetel; 3) märgitud, kuid bilansipäevaks tasumata aktsiate arv, nimiväärtus ja ülekurss; 4) majandusaastal läbiviidud emissioon; 5) majandusaastal läbiviidud fondiemissioon; 6) vastuvõetud aktsiakapitali suurendamise või vähendamise otsuse tingimused; 7) tagasiostetud oma aktsiad; 8) edasimüüdud oma aktsiad ja tekkinud kasum või kahjum; 9) oma aktsiatega sooritatud repo- ja pöördrepo tehingud; 10) panditud või tagatiseks antud oma aktsiad; 11) väljakuulutatud dividend, dividendi tulumaksu mõju omakapitali kirjetele, dividendi maksmise ja dividendi tulumaksu maksmise kuupäev; 12) sõlmitud aktsiaoptsiooni kokkulepped, mille alusvaraks on kindlustusandja või tema tütarettevõtte poolt emiteeritavad või varem väljalastud aktsiad. 15.1. Aktsiakapital Siin näidatakse kindlustusaktsiaseltsi poolt väljalastud aktsiad nimiväärtuses ja märgitud, kuid tasumata aktsiad nimiväärtuses. Aruande lisades näidatakse nimeliselt kõiki aktsionäre, kes omavad rohkem kui 10% kindlustusandja hääleõiguslikest aktsiatest koos nende osaluse suurusega. 15.2. Aažio Siin näidatakse väljalastud aktsiate väljalaskehinna ja nimiväärtuse vahe (ülekurss). Ühtlasi kajastatakse siin oma aktsiate võõrandamisel tekkinud realiseerimiskasum või realiseerimiskahjum. Oma aktsiatega sooritatud tehingute tulemust ei kajastata kasumiaruandes. Kui oma aktsiate müügist tekkinud realiseerimiskahjum ületab varem müüdud sama liiki oma aktsiate realiseerimiskasumit, kirjendatakse vahe kirje «Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)» vähenemisena. 15.3. Reservkapital Siin näidatakse reservkapitali jääk bilansipäeva seisuga. Vastavalt kindlustustegevuse seaduse paragrahvile 38 luuakse iga-aastase kasumieraldise teel kohustuslik reservkapital. 15.4. Muud reservid Muud reservid moodustatakse eelneva majandusaasta puhaskasumist või eelnevate perioodide jaotamata kasumist. Muude reservide moodustamine, suurenemine või vähenemine näidatakse kasumi jaotamise otsuses. Muude reservide muutus, suurenemine või vähenemine kirjendatakse omakapitali kontodel. 15.5. Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Siin näidatakse eelmiste perioodide jaotamata kasumi (kahjumi) konto jääk bilansipäeva seisuga. 15.6. Aruandeaasta kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum või kahjum näidatakse bilansis kasumiaruandes toodud «Aruandeaasta puhaskasumi (kahjumi)» kogusummas. 15.7. Oma aktsiad Siin näidatakse oma aktsiad soetusmaksumuses miinusmärgiga. Oma aktsiad on aktsiaseltsi poolt varem välja lastud aktsiad, mis on ajutiselt aktsiaseltsi käes. Päritud või tasuta tagasi saadud oma aktsiate soetusmaksumus on null. Oma aktsiate soetamine, võõrandamine ja tühistamine toimub Äriseadustiku paragrahvide 282–285 kohaselt. Oma aktsia tühistamisel vähendatakse kirjet «Aktsiakapital» tühistatud aktsiate nimiväärtuse summas ja kirjet «Oma aktsiad» vähendatakse tühistatud aktsiate soetusmaksumuse summas. Kui tühistatud oma aktsiate soetusmaksumus ületab nende nimiväärtust, vähendatakse kirje «Aažio» jääki proportsionaalselt, lähtudes tühistatud ja väljalastud aktsiate suhtest, ning kirjet «Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)». Kui tühistatud oma aktsiate nimiväärtus ületab nende soetusmaksumuse, näidatakse vahe kirjel «Aažio». Lisa 2 rahandusministri 9. augusti 2000. a määrusele «Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande, vahearuannete ja konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamise ning esitamise kord» KAHJUKINDLUSTUSE KASUMIARUANDE SKEEM JA KIRJETE SISU KAHJUKINDLUSTUSE KASUMIARUANDE SKEEM 1. Teenitud preemiad netona edasikindlustusest 1.1. Brutopreemiad 1.2. Edasikindlustuse preemiad (–) 1.3. Muutus ettemakstud preemiate eraldises (+/–) 1.4. Edasikindlustuse osa ettemakstud preemiate eraldise muutuses (+/–) 2. Muud tehnilised tulud netona edasikindlustusest 3. Esinenud kahjunõuded netona edasikindlustusest 3.1. Kahjunõuete kogusumma 3.1.1. Makstud kahjud 3.1.2. Kahjukäsitluskulud 3.1.3. Regressina ja jääkvara realiseerimisest laekunud summad (+) 3.2. Edasikindlustuse osa kahjunõuetes (–) 3.3. Muutus rahuldamata nõuete eraldises (+/–) 3.4. Edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses (+/–) 4. Muutus muudes tehnilistes eraldistes netona edasikindlustusest (+/–) 4.1. Kogusumma 4.2. Edasikindlustuse osa 5. Boonused netona edasikindlustusest 6. Neto tegevuskulud 6.1. Sõlmimiskulud 6.2. Sõlmimisväljaminekute muutus (+/–) 6.3. Administratiivkulud 6.4. Edasikindlustuse komisjonitasud ja kasumis osalemine (–) 6.5. Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekute muutuses (+/–) 7. Muud tehnilised kulud netona edasikindlustusest 8. Muutus tasanduseraldises (+/–) 9. Tehniline tulem 10. Investeeringutulud 10.1. Tütar- ja sidusettevõtetelt 10.2. Maalt ja ehitistelt 10.3. Muudelt investeeringutelt 10.4. Investeeringute väärtuse muutus 10.5. Kasum investeeringute realiseerimisest 11. Investeeringukulud 11.1. Investeeringute kulud 11.2. Tütar- ja sidusettevõtetelt 11.3. Investeeringute väärtuse muutus 11.4. Kahjum investeeringute realiseerimisest 12. Muud tulud 13. Muud kulud 14. Erakorralised tulud 15. Erakorralised kulud 16. Tulumaks 17. Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) KAHJUKINDLUSTUSE KASUMIARUANDE KIRJETE SISU 1.1. Brutopreemiad Siin näidatakse kindlustuslepingu järgsed saadud ja saadaolevad preemiad või preemiate osamaksed, mille maksetähtaeg kuulub aruandeperioodi. Kui preemia või preemia esimese osamakse maksetähtaeg on kindlustuslepingu jõustumise kuupäevast hilisem, lähtutakse preemiatulu kajastamisel lepingu jõustumise kuupäevast. Preemiatuluna ei kajastata: ettemakseid kindlustusvõtjatelt ning kindlustusvõtjatele antud allahindlusi (soodustusi). Ettemaksed kindlustusvõtjatelt näidatakse bilansi passiva kirjel 8.1.1 «Kindlustusvõtjad» Ühtlasi näidatakse siin: 1) hinnanguline summa bilansipäeva seisuga, saadaolevate preemiate osas, mille laekumine on tõenäoline, kuid mille täpne summa selgub järgneval aruandeperioodil (auditpreemiad); 2) kaaskindlustuse puhul kindlustusandja osa preemiate kogusummast koos sellele preemia osale vastava komisjonitasuga; 3) saadud ja saadaolevad preemiad edasikindlustusvõtjatelt (sh portfelli sissemaksed, mis saadakse edasikindlustusvõtjalt temaga lepingu sõlmimisel või uuendamisel), millest on lahutatud: – portfelli väljamaksed edasikindlustusvõtjatele nendega lepingu lõpetamisel; – kindlustuslepingute katkestamised või tühistamised. 1.2. Edasikindlustuse preemiad Siin näidatakse makstud või maksmisele kuuluvad preemiad vastavalt kindlustusandja edasikindlustusvõtjana sõlmitud edasikindlustuslepingutele. Kui edasikindlustuspreemiate ettemaksu (näiteks deposit premiums) korral on edasikindlustusvõtjal nõudeõigus ettemakstud edasikindlustuspreemiate osale, mis vastab edasikindlustuslepingu järelejäänud kehtivusajale, siis need ettemaksed näidatakse siin kirjel mahus, mis vastab bilansipäevaks möödunud osale kogu perioodist, mille eest see ettemakse tehti, s.t need ettemaksed kantakse kuludesse pro rata temporis ning kuludesse kandmata osa näidatakse aktivakirjel «Nõuded edasikindlustusest». Ülalmainitud nõudeõiguse puudumisel näidatakse ettemakstud edasikindlustuspreemiad siin kirjel täissummas. Siin kirjel näidatakse ka portfelli väljamaksed, mis saadakse lahkuvalt edasikindlustusandjalt temaga lepingu lõpetamisel, ning millest on lahutatud portfelli sissemaksed, mis makstakse uuele edasikindlustusandjale temaga lepingu sõlmimisel või uuendamisel. 1.3. Muutus ettemakstud preemiate eraldises Siin näidatakse ettemakstud preemiate eraldise (passiva kirje 12.1.1) muutust, suurenemine (–), vähenemine (+). 1.4. Edasikindlustuse osa ettemakstud preemiate eraldise muutuses Siin näidatakse edasikindlustuse osa ettemakstud preemiate eraldise muutuses (passiva kirje 12.1.2), suurenemine (+), vähenemine (–). 2. Muud tehnilised tulud netona edasikindlustusest Siin näidatakse muud tehnilised tulud, mida ei kajastata kasumiaruande teistel tehnilistel tulukirjetel (sh kasumit valuutakursi muutustest seoses preemiate laekumisega, hüvitiste maksmisega, edasikindlustusandjate ja -võtjate vahelistest arveldustest, viivised kindlustusvõtjatelt). 3.1.1. Makstud kahjud Siin näidatakse aruandeperioodil väljamakstud kahjude summa. 3.1.2. Kahjukäsitluskulud Kahjukäsitluskulud koosnevad otseselt konkreetsete kahjudega seonduvatest kuludest ja kaudsetest kahjukäsitlusega seotud administratiivkuludest. Kulud sisaldavad nii otseseid makseid kolmandatele isikutele kui ka kindlustusandja siseseid vastavaid kulusid, sealhulgas töötajate palgad ja sotsiaalkulud jms. 3.1.3. Regressid ja jääkvara realiseerimisest laekunud summad Siin näidatakse aruandeperioodil laekunud regressisummad ja jääkvara realiseerimisest laekunud summad. Regressinõue võetakse arvele bilansivälisel kontol, aruande lisades näidatakse regressisummade jääk majandusaasta alguseks, juurdetulnud ja laekunud summad ja jääk aruandeperioodi lõpuks. Regressina saadaolevate ja kahjutoimikutes registreeritud hinnanguliste summade arvel rahuldamata nõuete eraldist ei vähendata. 3.2. Edasikindlustuse osa kahjunõuetes Siin näidatakse edasikindlustusandjate osa makstud kahjunõuetes. 3.3. Muutus rahuldamata nõuete eraldises Siin näidatakse rahuldamata nõuete eraldise (passiva kirje 12.3.1) muutust, suurenemine (–), vähenemine (+). 3.4. Edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses Siin näidatakse edasikindlustusandjate osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses (passiva kirje 12.3.2) suurenemine (+), vähenemine (–). 4. Muutus muudes tehnilistes eraldistes netona edasikindlustusest 4.1. Kogusumma Siin näidatakse passiva kirjel 12.6.1 kajastatud tehniliste eraldiste muutust, suurenemine (–), vähenemine (+). 4.2. Edasikindlustuse osa Siin näidatakse edasikindlustusandjate osa muude tehniliste eraldiste muutuses (passiva kirje 12.6.2) suurenemine (+), vähenemine (–). 5. Boonused netona edasikindlustusest Siin näidatakse aruandeperioodi preemia tagasimaksed kindlustusvõtjatele, v.a tagasimaksed, mis tulenesid kindlustuspreemia korrigeerimisest tingituna kindlustatud riski kvantitatiivsest muutumisest aruandeperioodi jooksul. Viimatinimetatud tagasimaksed näidatakse kasumiaruande kirje 1.1 «Brutopreemiad» vähenemisena. 6.1. Sõlmimiskulud Sõlmimiskulud on otsesed ja kaudsed kulud, mis tulenevad kindlustuslepingute sõlmimisest (sh otsesed kulud, nagu komisjonitasud vahendajatele, kulud kindlustusdokumentide vormistamiseks või lepingute kaasamiseks portfelli, ning kaudsed kulud, nagu reklaamikulud, taotluste läbivaatamisega ja poliiside väljastamisega seotud administratiivkulud). 6.2. Sõlmimisväljaminekute muutus Siin näidatakse aktiva kirje 3.2 muutust, suurenemine (+), vähenemine (–). 6.3. Administratiivkulud Siin näidatakse kulud, mis on seotud preemiate kogumisega, portfelli haldamisega, boonuste ja allahindluste käsitlemisega ning sissetuleva ja väljamineva edasikindlustusega. Siia kuuluvad kulud personalile ja amortisatsioonieraldised kontori mööblile ja inventarile sedavõrd, kuivõrd need ei kuulu sõlmimiskulude, kahjukäsitluskulude või investeeringutega seotud kulude hulka. 6.4. Edasikindlustuse komisjonitasud ja kasumis osalemine Siin näidatakse edasikindlustusandjalt edasikindlustuslepingu alusel saadav komisjonitasu, sealhulgas ka komisjonitasu, mis tuleneb edasikindlustusvõtja osalemisest edasikindlustusandja kasumis. 6.5. Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekute muutuses Siin näidatakse passiva kirje 11.2 muutust, suurenemine (–), vähenemine (+). 7. Muud tehnilised kulud netona edasikindlustusest Siin näidatakse muud tehnilised kulud, mida ei kajastata kasumiaruande teistel tehnilistel kulukirjetel (sh eraldised Liikluskindlustuse Fondile, kahjum valuutakursi muutustest seoses preemiate laekumisega, hüvitiste maksmisega, edasikindlustusandjate ja -võtjate vaheliste arveldustega, viivised kindlustusvõtjatele). 8. Muutus tasanduseraldises Siin näidatakse tasanduseraldise (passiva kirje 12.5) muutust, suurenemine (–), vähenemine (+). 9. Tehniline tulem Kasumiaruande tehnilise osa tulusummade ja kulusummade vahe. 10. Investeeringutulud Siin näidatakse tulud, mis tulenevad bilansi aktiva kirjetest 4.1–4.5, sealhulgas: 10.1. Tütar- ja sidusettevõtetelt Siin näidatakse finantstulud tütar- ja sidusettevõtetelt, sealhulgas kasum tütar-, sidusettevõtete aktsiate ja osade müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum. 10.2. Maalt ja ehitistelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud rendi- ja üüritulud maalt ja ehitistelt. 10.3. Muudelt investeeringutelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud intressitulud ja finantstulud, sealhulgas intressitulud pikaajalistelt võlakirjadelt (üle/alla nimiväärtuse soetatud võlakirjadelt), deposiitidelt krediidiasutustes, väljaantud laenudelt, kapitalirendilt ja repotehingutelt, dividenditulu portfelliinvesteeringutelt ning finantstulud tuletisväärtpaberitelt. 10.4. Investeeringute väärtuse muutus Siin näidatakse pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindluse korrigeerimisest (esialgse soetusmaksumuseni) arvestatud realiseerimata kasum, OECD liikmesriigi börsil noteeritud ja lühiajaliseks hoidmiseks soetatud võlakirjade bilansipäeva turuhinna ja bilansilise maksumuse vahe (realiseerimata kasum), IOSCO liikmesriigi börsil noteeritud ja lühiajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiate turuhinna ja bilansilise maksumuse vahe ja muude investeeringute väärtuse muutusega seotud realiseerimata kasum. 10.5. Kasum investeeringute realiseerimisest Siin näidatakse realiseerimiskasum investeeringute (v.a tütar- ja sidusettevõtete aktsiad või osad) müügist. 11. Investeeringukulud Siin näidatakse kulud, mis on seotud bilansi aktiva kirjetega 4.1–4.5, sealhulgas: 11.1. Investeeringute kulud Siin näidatakse investeerimistegevusega seotud töötajate palgad ja sotsiaalkulud, rendile antud (tulutoovate) varadega seotud kulud, intressikulu repotehingutelt, finantskulud tuletisväärtpaberitelt ja muud investeerimistegevusega seotud kulud. 11.2. Tütar- ja sidusettevõtetelt Siin näidatakse tütar- ja sidusettevõtetega seotud finantskulud, sealhulgas kahjum tütar- ja sidusettevõtete aktsiate või osade müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata kahjum. 11.3. Investeeringute väärtuse muutus Siin näidatakse pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindlust, OECD liikmesriigi börsil noteeritud ja lühiajaliseks hoidmiseks soetatud võlakirjade bilansipäeva turuhinna ja bilansilise maksumuse vahe (realiseerimata kahjum), IOSCO liikmesriigi börsil noteeritud ja lühiajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiate turuhinna ja bilansilise maksumuse vahe, rendile antud ehitiste amortisatsioon ja muude investeeringute väärtuse muutusega seotud realiseerimata kahjum. 11.4. Kahjum investeeringute realiseerimisest Siin näidatakse realiseerimiskahjum investeeringute (v.a tütar- ja sidusettevõtete aktsiad või osad) müügist. 12. Muud tulud Siin näidatakse komisjonitasud teiste kindlustusandjate kindlustuslepingute vahendamisest ja kahjude käsitlemisest, muud tulud, mida ei võeta arvesse tehnilise tulemi väljatoomisel ja mis ei kuulu investeeringutulude hulka. Ühtlasi näidatakse siin realiseerimata kasum välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode hindamisest bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel, kasum põhivara müügist, viivised ja muud tulud. Kui muud tulud mõjutavad oluliselt kindlustusandja majandustulemust, selgitatakse aruande lisades nende olemus ja suurus. 13. Muud kulud Siin näidatakse muud kulud, mida ei võeta arvesse tehnilise tulemi väljatoomisel ja mis ei kuulu investeeringukulude hulka. Siin näidatakse kulud mida tehakse ettevõtte kui terviku huvides, nendeks kuludeks on tasud ja hüvitised audiitoritele, ekspertidele, õigus- ja maksukonsultantidele, kindlustusjärelevalve kulud ja maksud kindlustusseltside liidule jms. Ühtlasi näidatakse siin realiseerimata kahjum välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode hindamisest bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel, kahjum põhivara müügist, trahvikulud, maksuviivised ja muud kulud. Kui muud kulud mõjutavad oluliselt kindlustusandja majandustulemust, selgitatakse aruande lisades nende olemus ja suurus. 14. Erakorralised tulud Siin näidatakse ühekordseid tulusid, mis ei tulene kindlustusandja tavalisest majandustegevusest. Kui erakorralised tulud mõjutavad oluliselt kindlustusandja majandustulemust, selgitatakse aruande lisades nende olemus ja suurus. 15. Erakorralised kulud Siin näidatakse ühekordseid kulusid, mis ei tulene kindlustusandja tavalisest majandustegevusest, sealhulgas kahjumid loodusõnnetustest, tulekahjudest ja muudest erakorralistest sündmustest. Kui erakorralised kulud mõjutavad oluliselt kindlustusandja majandustulemust, selgitatakse aruande lisades nende olemus ja suurus. 16. Tulumaks 2000. a jõustunud tulumaksuseadusest tulenevalt on 2000. a ja eelolevate aastate raamatupidamise aastaaruandes tulumaksukulu 0. Tulumaksu kajastamisel lähtutakse EV Raamatupidamise Toimkonna 12. jaanuari 2000. a istungi protokollilise otsusega nr 2-1 (RTL 2000, 16, 205 ja 206) kinnitatud otsusest «Tulumaksuseaduse mõju raamatupidamisarvestusele ja -aruandlusele». 17. Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) on kasumiaruande kõigi tulusummade ja kõigi kulusummade vahe. Lisa 3 rahandusministri 9. augusti 2000. a määrusele «Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande, vahearuannete ja konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamise ning esitamise kord» ELUKINDLUSTUSE KASUMIARUANDE SKEEM JA KIRJETE SISU ELUKINDLUSTUSE KASUMIARUANDE SKEEM 1. Teenitud preemiad netona edasikindlustusest 1.1. Brutopreemiad 1.2. Edasikindlustuse preemiad (–) 2. Investeeringutulud 2.1. Tütar- ja sidusettevõtetelt 2.2. Maalt ja ehitistelt 2.3. Muudelt investeeringutelt 2.4. Investeeringute väärtuse muutus 2.5. Kasum investeeringute realiseerimisest 3. Realiseerimata kasum investeeringutelt 4. Muud tehnilised tulud netona edasikindlustusest 5. Esinenud nõuded netona edasikindlustusest 5.1. Makstud nõuded 5.1.1. Kindlustussummad 5.1.2. Tagasiostusummad 5.1.3. Nõuete käsitluskulud 5.2. Edasikindlustuse osa makstud nõuetes (–) 5.3. Muutus rahuldamata nõuete eraldises (+/–) 5.4. Edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses(+/–) 6. Muutus elukindlustuse eraldises netona edasikindlustusest (+/–) 6.1. Kogusumma 6.2. Edasikindlustuse osa 7. Muutus muudes tehnilistes eraldistes netona edasikindlustusest(+/–) 7.1. Kogusumma 7.2. Edasikindlustuse osa 8. Boonused netona edasikindlustusest 9. Neto tegevuskulud 9.1. Sõlmimiskulud 9.2. Sõlmimisväljaminekute muutus (+/–) 9.3. Administratiivkulud 9.4. Edasikindlustuse komisjonitasud ja kasumis osalemine (–) 9.5. Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekute muutuses (+/–) 10. Investeeringukulud 10.1. Investeeringute kulud 10.2. Tütar- ja sidusettevõtetelt 10.3. Investeeringute väärtuse muutus 10.4. Kahjum investeeringute realiseerimisest 11. Realiseerimata kahjum investeeringutelt 12. Muud tehnilised kulud netona edasikindlustusest 13. Tehniline tulem 14. Muud tulud 15. Muud kulud 16. Erakorralised tulud 17. Erakorralised kulud 18. Tulumaks 19. Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) ELUKINDLUSTUSE KASUMIARUANDE KIRJETE SISU 1.1. Brutopreemiad Siin näidatakse kindlustuslepingu järgsed saadud ja saadaolevad preemiad ja preemiate osamaksed, mille maksetähtaeg kuulub aruandeperioodi. Kui preemia või preemia esimese osamakse maksetähtaeg on kindlustuslepingu jõustumise kuupäevast hilisem, lähtutakse preemiatulu kajastamisel lepingu jõustumise kuupäevast. Preemiatuluna ei kajastata ettemakseid kindlustusvõtjatelt, kindlustusvõtjatele antud allahindlusi (soodustusi). Ettemaksed kindlustusvõtjatelt näidatakse bilansi passivakirjel 8.1.1. «Kindlustusvõtjad». Ühtlasi näidatakse siin: 1) ühekordsed preemiad, annuiteetpreemiad; 2) saadud ja saadaolevad preemiad edasikindlustusvõtjatelt (sh portfelli sissemaksed, mis saadakse edasikindlustusvõtjalt temaga lepingu sõlmimisel või uuendamisel), millest on lahutatud: – portfelli väljamaksed edasikindlustusvõtjatele nendega lepingu lõpetamisel; – kindlustuslepingute katkestamised või tühistamised. 1.2. Edasikindlustuse preemiad Siin näidatakse makstud või maksmisele kuuluvad preemiad vastavalt kindlustusandja edasikindlustusvõtjana sõlmitud edasikindlustuslepingutele. Kui edasikindlustuspreemiate ettemaksu korral on edasikindlustusvõtjal nõudeõigus ettemakstud edasikindlustuspreemiate osale, mis vastab edasikindlustuslepingu järelejäänud kehtivusajale, siis need ettemaksed näidatakse siin kirjel mahus, mis vastab bilansipäevaks möödunud osale kogu perioodist, mille eest see ettemakse tehti, s.t need ettemaksed kantakse kuludesse pro rata temporis ning kuludesse kandmata osa näidatakse aktivakirjel «Nõuded edasikindlustusest». Ülalmainitud nõudeõiguse puudumisel näidatakse ettemakstud edasikindlustuspreemiad siin kirjel täissummas. Siia kirjele kuuluvad ka portfelli väljamaksed, mis saadakse lahkuvalt edasikindlustusandjalt temaga lepingu lõpetamisel, ning millest on lahutatud portfelli sissemaksed, mis makstakse uuele edasikindlustusandjale temaga lepingu sõlmimisel või uuendamisel. 2. Investeeringutulud Siin näidatakse tulud, mis tulenevad bilansi aktiva kirjetest 4.1–4.5, sealhulgas: 2.1. Tütar- ja sidusettevõtetelt Siin näidatakse finantstulud tütar- ja sidusettevõtetelt, sealhulgas kasum tütar- ja sidusettevõtete aktsiate või osade müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum. 2.2. Maalt ja ehitistelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud rendi- ja üüritulud maalt ja ehitistelt. 2.3. Muudelt investeeringutelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud intressitulud ja finantstulud, sealhulgas intressitulud pikaajalistelt võlakirjadelt (üle/alla nimiväärtuse soetatud võlakirjadelt), deposiitidelt krediidiasutustes, väljaantud laenudelt, kapitalirendilt ja repotehingutelt, dividenditulu portfelliinvesteeringutelt ning finantstulud tuletisväärtpaberitelt. 2.4. Investeeringute väärtuse muutus Siin näidatakse pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindluse korrigeerimisest (esialgse soetusmaksumuseni) arvestatud realiseerimata kasum, OECD liikmesriigi börsil noteeritud ja lühiajaliseks hoidmiseks soetatud võlakirjade bilansipäeva turuhinna ja bilansilise maksumuse vahe (realiseerimata kasum), IOSCO liikmesriigi börsil noteeritud ja lühiajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiate turuhinna ja bilansilise maksumuse vahe ja muude investeeringute väärtuse muutusega seotud realiseerimata kasum. 2.5. Kasum investeeringute realiseerimisest Siin näidatakse realiseerimiskasum investeeringute (v.a tütar- ja sidusettevõtete aktsiad või osad) müügist. 3. Realiseerimata kasum investeeringutelt Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud investeeringute realiseerimata kasum. 4. Muud tehnilised tulud netona edasikindlustusest Siin näidatakse muud tehnilised tulud, mida ei kajastata kasumiaruande teistel tehnilistel tulukirjetel (sh kasumit valuutakursi muutustest seoses preemiate laekumisega, kindlustus- ja tagasiostusummade ning hüvitiste maksmisega, edasikindlustusandjate ja -võtjate vahelistest arveldustest, viivised kindlustusvõtjatelt). 5.1.1. Kindlustussummad Siin näidatakse aruandeperioodil väljamakstud kindlustussummad, hüvitised ja annuiteedid. 5.1.2. Tagasiostusummad Siin näidatakse aruandeperioodil väljamakstud kindlustuslepingute tagasiostuväärtuste summa. 5.1.3. Nõuete käsitluskulud Nõuete käsitluskulud koosnevad otseselt konkreetsete nõuetega seonduvatest kuludest ja kaudsetest nõuete käsitlusega seotud administratiivkuludest. Kulud sisaldavad nii otseseid makseid kolmandatele isikutele kui ka kindlustusandja siseseid vastavaid kulusid, nagu töötajate palgad ja sotsiaalkulud jms. 5.2. Edasikindlustuse osa makstud nõuetes Siin näidatakse edasikindlustusandjate osa makstud nõuetes. 5.3. Muutus rahuldamata nõuete eraldises Siin näidatakse rahuldamata nõuete eraldise (passiva kirje 12.3.1) muutust, suurenemine (–), vähenemine (+). 5.4. Edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses Siin näidatakse edasikindlustusandjate osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses (passiva kirje 12.3.2) suurenemine (+), vähenemine (–). 6. Muutus elukindlustuse eraldises netona edasikindlustusest 6.1. Kogusumma Siin näidatakse elukindlustuse eraldise (passiva kirje 12.2.1) muutust, suurenemine (–), vähenemine (+). 6.2. Edasikindlustuse osa Siin näidatakse edasikindlustusandjate osa elukindlustuse eraldise (passiva kirje 12.2.2) muutuses, suurenemine (+), vähenemine (–). 7. Muutus muudes tehnilistes eraldistes netona edasikindlustusest 7.1. Kogusumma Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingute tehnilise eraldise (passiva kirje 13.1) muutust, suurenemine (–), vähenemine (+). 7.2. Edasikindlustuse osa Siin näidatakse edasikindlustusandjate osa investeerimisriskiga elukindlustuslepingute tehnilise eraldise (passiva kirje 13.2) muutuses, suurenemine (+), vähenemine (–). 8. Boonused netona edasikindlustusest Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud boonused, mille arvel järgneval aruandeperioodil: suurendatakse elukindlustuse eraldist lisaks garanteeritud kasumiosale või teostatakse boonuste väljamakseid. 9.1. Sõlmimiskulud Sõlmimiskulud on otsesed ja kaudsed kulud, mis tulenevad kindlustuslepingute sõlmimisest (sh otsesed kulud, nagu komisjonitasud vahendajatele, kulud kindlustusdokumentide vormistamiseks või lepingute kaasamiseks portfelli, ning kaudsed kulud nagu reklaamikulud, taotluste läbivaatamisega ja poliiside väljastamisega seotud administratiivkulud). 9.2. Sõlmimisväljaminekute muutus Siin näidatakse aktiva kirje 3.2 muutust, suurenemine (+), vähenemine (–). 9.3. Administratiivkulud Siin näidatakse kulud, mis on seotud preemiate kogumisega, portfelli haldamisega, boonuste ja allahindluste käsitlemisega ning sissetuleva ja väljamineva edasikindlustusega. Siia kuuluvad personalikulud ja amortisatsioonieraldised kontori mööblile ja inventarile sedavõrd, kuivõrd need ei kuulu sõlmimiskulude, nõuete käsitluskulude või investeeringutega seotud kulude hulka. 9.4. Edasikindlustuse komisjonitasud ja kasumis osalemine Siin näidatakse edasikindlustusandjalt edasikindlustuslepingu alusel saadav komisjonitasu, sealhulgas ka komisjonitasu, mis tuleneb edasikindlustusvõtja osalemisest edasikindlustusandja kasumis. 9.5. Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekute muutuses Siin näidatakse passiva kirje 11.2 muutust, suurenemine (–), vähenemine (+). 10. Investeeringukulud Siin näidatakse kulud, mis on seotud bilansi aktiva kirjetega 4.1–4.5, sealhulgas: 10.1. Investeeringute kulud Siin näidatakse investeerimistegevusega seotud töötajate palgad ja sotsiaalkulud, rendile antud (tulutoovate) varadega seotud kulud, intressikulu repotehingutelt, finantskulud tuletisväärtpaberitelt ja muud investeerimistegevusega seotud kulud. 10.2. Tütar- ja sidusettevõtetelt Siin näidatakse tütar- ja sidusettevõtetega seotud finantskulud, sealhulgas kahjum tütar- ja sidusettevõtete aktsiate või osade müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata kahjum. 10.3. Investeeringute väärtuse muutus Siin näidatakse pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindlust, OECD liikmesriigi börsil noteeritud ja lühiajaliseks hoidmiseks soetatud võlakirjade bilansipäeva turuhinna ja bilansilise maksumuse vahe (realiseerimata kahjum), IOSCO liikmesriigi börsil noteeritud ja lühiajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiate turuhinna ja bilansilise maksumuse vahe, rendile antud ehitiste amortisatsioon ja muude investeeringute väärtuse muutusega seotud realiseerimata kahjum. 10.4. Kahjum investeeringute realiseerimisest Siin näidatakse realiseerimiskahjum investeeringute (v.a tütar- ja sidusettevõtete aktsiad või osad) müügist. 11. Realiseerimata kahjum investeeringutelt Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud investeeringute realiseerimata kahjum. 12. Muud tehnilised kulud netona edasikindlustusest Siin näidatakse muud tehnilised kulud, mida ei kajastata kasumiaruande teistel tehnilistel kulukirjetel (sh kahjumit valuutakursi muutustest seoses preemiate laekumisega, kindlustus- ja tagasiostusummade ning hüvitiste maksmisega, edasikindlustusandjate ja -võtjate vahelistest arveldustest, viivised kindlustusvõtjatele). 13. Tehniline tulem Kasumiaruande tehnilise osa tulusummade ja kulusummade vahe. 14. Muud tulud Siin näidatakse komisjonitasud teiste kindlustusandjate kindlustuslepingute vahendamisest ja kahjude käsitlemisest, muud tulud, mida ei võeta arvesse tehnilise tulemi väljatoomisel ja mis ei kuulu investeeringutulude hulka. Ühtlasi näidatakse siin realiseerimata kasum välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode hindamisest bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel, kasum põhivara müügist, viivised ja muud tulud. Kui muud tulud mõjutavad oluliselt kindlustusandja majandustulemust, selgitatakse aruande lisades nende olemus ja suurus. 15. Muud kulud Siin näidatakse muud kulud, mida ei võeta arvesse tehnilise tulemi väljatoomisel ja mis ei kuulu investeeringukulude hulka. Siin näidatakse kulud, mida tehakse ettevõtte kui terviku huvides, nendeks kuludeks on tasud ja hüvitised audiitoritele, ekspertidele, õigus- ja maksukonsultantidele, kindlustusjärelevalve kulud ja maksud kindlustusseltside liidule jms. Ühtlasi näidatakse siin realiseerimata kahjum välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode hindamisest bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel, kahjum põhivara müügist, trahvikulud, maksuviivised ja muud kulud. Kui muud kulud mõjutavad oluliselt kindlustusandja majandustulemust, selgitatakse aruande lisades nende olemus ja suurus. 16. Erakorralised tulud Siin näidatakse ühekordseid tulusid, mis ei tulene kindlustusandja tavalisest majandustegevusest. Kui erakorralised tulud mõjutavad oluliselt kindlustusandja majandustulemust, selgitatakse aruande lisades nende olemus ja suurus. 17. Erakorralised kulud Siin näidatakse ühekordseid kulusid, mis ei tulene kindlustusandja tavalisest majandustegevusest, sealhulgas kahjumid loodusõnnetustest, tulekahjudest ja muudest erakorralistest sündmustest. Kui erakorralised kulud mõjutavad oluliselt kindlustusandja majandustulemust, selgitatakse aruande lisades nende olemus ja suurus. 18. Tulumaks 2000. a jõustunud tulumaksuseadusest tulenevalt on 2000. a ja eelolevate aastate raamatupidamise aastaaruandes tulumaksukulu 0. Tulumaksu kajastamisel lähtutakse EV Raamatupidamise Toimkonna 12. jaanuari 2000. a istungi protokollilise otsusega nr 2-1 kinnitatud otsusest «Tulumaksuseaduse mõju raamatupidamisarvestusele ja -aruandlusele». 19. Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) on kasumiaruande kõigi tulusummade ja kõigi kulusummade vahe. Lisa 4 rahandusministri 9. augusti 2000. a määrusele «Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande, vahearuannete ja konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamise ning esitamise kord» RAHAVOOGUDE ARUANDE SKEEM JA KIRJETE SISU RAHAVOOGUDE ARUANDE SKEEM 1. Kindlustustegevus 1.1. Laekunud kindlustuspreemiad 1.2. Tagastatud preemiaid lepingute lõpetamisel ja tühistamisel 1.3. Makstud hüvitised ja tagasiostud 1.4. Kahju (nõuete) käsitluskulud 1.5. LK Fondile üle kantud summad 1.6. Edasikindlustusandjatele üle kantud summad 1.7. Edasikindlustusandjatelt laekunud summad 1.8. Edasikindlustusvõtjatele üle kantud summad 1.9. Edasikindlustusvõtjatelt laekunud summad 1.10. Tegevuskulud 2. Investeerimistegevus 2.1. Laekunud raha investeeringutelt 2.1.1. Muutuva tulumääraga väärtpaberitelt 2.1.2. Püsiva tulumääraga väärtpaberitelt 2.1.3. Hüpoteeklaenudelt 2.1.4. Deposiitidelt 2.1.5. Muudelt tagatisega laenudelt 2.1.6. Tagatiseta laenudelt 2.1.7. Vara rentimiselt 2.1.8. Muudelt investeeringutelt 2.1.9. Investeeringukulud 2.2. Laekunud raha investeeringute lõppemisest, katkestamisest ja (edasi)müümisest 2.2.1. Muutuva tulumääraga väärtpaberitest 2.2.2. Püsiva tulumääraga väärtpaberitest 2.2.3. Hüpoteeklaenudest 2.2.4. Deposiitidest 2.2.5. Muudest tagatisega laenudest 2.2.6. Tagatiseta laenudest 2.2.7. Muudest investeeringutest 2.3. Investeerimine 2.3.1. Muutuva tulumääraga väärtpaberitesse 2.3.2. Püsiva tulumääraga väärtpaberitesse 2.3.3. Hüpoteeklaenudesse 2.3.4. Deposiitidesse 2.3.5. Muudesse tagatisega laenudesse 2.3.6. Tagatiseta laenudesse 2.3.7. Muudesse investeeringutesse 3. Finantseerimine ja muu raha liikumine 3.1. Laekunud kaaskindlustajate preemiad (sh komisjonitasud) 3.2. Kaaskindlustajatele üle kantud summad 3.3. Kaaskindlustajatelt laekunud summad 3.4. Laekunud võlakirjade emissioonist ja võetud laenudena 3.5. Makstud võlakirjade kustutamisel, tagasiostul ja laenude tagastamisena 3.6. Aktsiakapitali sissemaksmine 3.7. Laekumine oma aktsiate müügist 3.8. Makstud oma aktsiate tagasiostuks 3.9. Muud tulud 3.10. Makstud muudeks kuludeks 3.11. Makstud maksudeks 3.12. Makstud dividendideks Kokku raha liikumine (summa 1 kuni 3) 4. Raha ja pangakontode jäägi muutus RAHAVOOGUDE ARUANDE KIRJETE SISU Kõiki raha liikumisi rahavoogude aruandes kajastatakse kassapõhisel printsiibil. Kõik raha sissetulekud näidatakse positiivse arvuna, väljaminekud negatiivse arvuna. Kõikide kirjete summa peab võrduma nulliga. Alljärgnevalt on täiendavalt toodud mõnede kirjete täitmise juhised. 1. Kindlustustegevus 1.1. Laekunud kindlustuspreemiad Siin näidatakse kõik laekunud kindlustuspreemiad kindlustusandja vastutusel olevate kindlustusriskide eest (sh preemiad edasikindlustusvõtjatelt, kuid mitte kaaskindlustajate preemiad). Kui vahendajatelt laekuvad preemiad on vahendustasu võrra väiksemad esialgsetest preemiatest ning üle kantakse jääk, siis näidatakse siin selle üle kantava jäägi suurust. 1.2. Tagastatud preemiaid lepingute lõpetamisel ja tühistamisel Siin näidatakse kõik välja makstud summad tulenevalt kindlustusandja vastutusel olevate kindlustuslepingute lõpetamisest ja tühistamisest. 1.3. Makstud hüvitised ja tagasiostud Siin näidatakse kõik makstud hüvitised tulenevalt kindlustusandja vastutusel olevatest kindlustuslepingutest, millest on lahutatud laekunud regressisummad ja jääkvara müügist laekunud summad. 1.5. Liikluskindlustuse Fondile üle kantud summad Siin näidatakse liikluskindlustuslepingute preemiatest kohustuslikus korras Eesti Liikluskindlustuse Fondile üle kantud summad. Liikluskindlustuse Fondile kui edasikindlustusandjale üle kantud summad näidatakse kirjel 1.6 «Edasikindlustusandjatele üle kantud summad». 1.6. Edasikindlustusandjatele üle kantud summad 1.7. Edasikindlustusandjatelt laekunud summad Kirjetel 1.6 ja 1.7 näidatakse edasikindlustusandjatele üle kantud ja nendelt laekunud summad kindlustustegevusest tulenevalt. 1.8. Edasikindlustusvõtjatele üle kantud summad 1.9. Edasikindlustusvõtjatelt laekunud summad Kirjetel 1.8 ja 1.9 näidatakse edasikindlusvõtjatele üle kantud ja nendelt laekunud summad kindlustustegevusest tulenevalt. Kui vastastikuse edasikindlustuse korral («reciprocal reinsurance») toimub osapooltevaheline tasaarveldus ja üle kantakse jääk, siis olenevalt sellest, kas see jääk langeb lepingule, mille alusel ollakse edasikindlustusvõtja või edasikindlustusandja, näidatakse see üle kantav jääk vastavalt kirjetel 1.6 ja 1.7 või 1.8 ja 1.9. 2.1.1.–2.1.8. Laekunud raha investeeringutelt Neil kirjetel näidatakse vastavate investeeringutega seoses laekunud intressi-, dividendi-, rendi-, üüri-, jm finantstulud. 3.1. Laekunud kaaskindlustajate preemiad (sh komisjonitasud) Siin näidatakse juhtivale kaaskindlustajale laekunud ülejäänud kaaskindlustajate preemiad koos nendes sisalduva komisjonitasuga. 3.9. Muud tulud Siin näidatakse laekumised põhivara müügist, erakorraliste ja muude tulude laekumine. 3.11. Makstud maksudeks Siin kajastatakse makstud maksud, mida ei näidata tegevuskulude all. Lisa 5 rahandusministri 9. augusti 2000. a määrusele «Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande, vahearuannete ja konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamise ning esitamise kord» OMAKAPITALI LIIKUMISE ARUANNE Aktsiakapital Aažio Reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum Oma aktsiad (miinus) Majandusaasta algbilanss Eelneva majandusaasta kasum/kahjum +/– Väljakuulutatud dividendid – Dividendide tulumaks – Reservkapitali muutus +/– –/+ Muude reservide muutus +/– –/+ Aktsiate emissioon + + Aktsiate märkimine + + Aktsiate märkimise tühistamine (sissemakse mittetoimumisel) – – Fondiemissioon + +/– – – Aktsiakapitali vähendamine – + Aažio + – + Arvestusmeetodi muutuse mõju +/– Oma aktsiate ost/müük/tühistamine / /– /+/– / /– –/+/+ Majandusaasta lõppbilanss Lisa 6 rahandusministri 9. augusti 2000. a määrusele «Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande, vahearuannete ja konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamise ning esitamise kord» MAA, EHITISTE JA MATERIAALSE PÕHIVARA LIIKUMISE ARUANNE Maa* Ehitised* Muu põhivara* Akumuleeritud kulum Lõpetamata ehitus Ettemaksed enda kasutuses rendile antud enda kasutuses rendile antud Aasta alguses (*soetusmaksumuses) Soetamine Soetatud äriühendluse kaudu Müük (*soetusmaksumuses) Rekonstrueerimine Allahindlus Allahindluse korrigeerimine Mahakandmine Majandusaasta kulum Aasta lõpuks Lisa 7 rahandusministri 9. augusti 2000. a määrusele «Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande, vahearuannete ja konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamise ning esitamise kord» NÕUDED RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISADELE 1. Raamatupidamise seaduse paragrahvi 5 alapunktis 10 sätestatud olulisuse printsiibi kohaselt on kindlustusandja kohustatud aruannetes kajastama kõiki talle teadaolevaid olulisi äririske ja potentsiaalseid võimalusi. Väheolulisi objekte võib arvestada lihtsustatud viisil. Oluline on see aruandeinformatsioon, mis võib mõjutada selle tarbijate majandusotsuseid. 2. Raamatupidamise seaduse paragrahvi 5 alapunktis 13 sätestatud avalikkuse printsiibi kohaselt esitatakse aruannetes kogu informatsioon, mis võimaldab saada õige ja usaldusväärse ülevaate kindlustusandja varast, kohustustest, omakapitalist ja majandustegevuse kasumist (kahjumist). Aruannetes peavad kajastuma ka vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul. 3. Raamatupidamise aruannete lisade vorme üldjuhul ei kehtestata. Lisades selgitatakse raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid ning reguleerimis- ja lõpetamiskannete mõju kindlustusandja finantsseisundile ja majandustulemustele. Lisad koostatakse süsteemselt ja nummerdatakse lähtudes kirjete järjekorrast. Viide teatud kirjet selgitava lisa numbrile näidatakse kirje kõrval sulgudes. 4. Lisade koostisosad: 1) juhatuse deklaratsioon, et raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt riigis kehtivate seaduste ja hea raamatupidamistava nõuetele ning kindlustusandja on jätkuvalt tegutsev; 2) vara ja kohustuste maksumuse määramise alused; 3) aastaaruande koostamisel rakendatud arvestusmeetodid; 4) arvestusmeetodi muudatus, muudatuse põhjendus ja mõju; 5) aruande koostamisperioodil toimunud või selgunud olulised sündmused või asjaolud, mida võeti/ei võetud arvesse majandusaasta vara või kohustuste hindamisel jne; 6) bilansivälised (tingimuslikud) nõuded ja kohustused, eraldi näidatakse tütarettevõtetega seotud bilansivälised (tingimuslikud) nõuded ja kohustused; 7) muud lisade nõuded, mis tulenevad hea raamatupidamistava järgimisest; 8) muu informatsioon, mis on aruandeinformatsiooni tarbijale oluline. 5. Kindlustusandja esitab raamatupidamise aastaaruande, vahearuannete ja konsolideeritud aruannete lisades järgmist kindlustustegevust käsitlevat informatsiooni: A. Kahjukindlustusandja näitab lisades: 1) brutopreemiaid; 2) bruto teenitud preemiaid; 3) bruto kahjunõudeid; 4) bruto tegevuskulusid; 5) väljamineva edasikindlustuse tulemit. Otseses kindlustustegevuses näidatakse punktides 1–5 toodud summad kolme suurima kindlustusliigi lõikes, ja sissetuleva edasikindlustuse osas, kui sissetuleva edasikindlustuse osatähtsus on 10% või rohkem brutopreemiatest järgmiste kindlustusliikide lõikes: 1) õnnetusjuhtumi- ja tervisekindlustus; 2) mootorsõiduki tsiviilvastutuskindlustus; 3) mootorsõidukite kindlustus (kasko); 4) raudtee-, õhu- ja veesõidukite kindlustus, veosekindlustus; 5) tuleriskide ja muu varalise kahju kindlustus; 6) tsiviilvastutuskindlustus; 7) krediidi- ja garantiikindlustus; 8) kohtukulude kindlustus; 9) abistamisteenuste kindlustus; 10) muud kindlustusliigid. B. Elukindlustusandja näitab lisades: 1) Brutopreemiaid otsesest kindlustustegevusest ja sissetuleva edasikindlustuse osas, kui sissetuleva edasikindlustuse osatähtsus on 10% või rohkem brutopreemiatest. Otsesest kindlustustegevusest saadud brutopreemiaid näidatakse järgmise jaotuse järgi, kui järgnevate summade osatähtsus on 10% või rohkem brutopreemiatest: I. a) preemiad üksiklepingutest; b) preemiad grupilepingutest; II. a) regulaarsed preemiad; b) ühekordsed preemiad; III. a) preemiad kasumiosaluseta lepingutest; b) preemiad kasumiosalusega lepingutest; c) preemiad investeerimisriskiga lepingutest. 2) Väljamineva edasikindlustuse tulemit. 6. Lisades näidatakse bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest. Bruto komisjonitasude hulgas näidatakse komisjonitasud kindlustuslepingute sõlmimise, uuendamise, preemiate kogumise ja portfelli haldamise eest. 7. Punktides 5 ja 6 käsitletud informatsioon näidatakse raamatupidamise aastaaruandes majandusaasta ja eelneva majandusaasta kohta, vahearuannete lisades aasta algusest bilansipäevani, s.o kasvavalt (kumulatiivselt) ja eelneva majandusaasta sama perioodi kohta.