Justiitsminister — Kohtute osakonna põhimääruse kinnitamine — RTL, 2000, 90, 1381

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378) paragrahvi 47 lõike 2 alusel. I. ÜLDSÄTTED § 1. Kohtute osakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus. § 2. Kohtute osakonna struktuuriüksused on: 1) kohtute üldtalitus; 2) eurointegratsiooni ja arendustalitus, 3) tsiviiltäitetalitus; 4) notariaadi ja registrite talitus; 5) kriminaalhoolduse ja kriminaalpreventsiooni talitus; 6) prokuratuuri talitus. § 3. Kohtute osakonnal on oma nimega kirjaplank, mille kasutamise kord kehtestatakse ministeeriumi asjaajamisjuhendiga. II. KOHTUTE OSAKONNA ÜLESANDED § 4. Kohtute osakonna põhiülesanne on esimese ja teise astme kohtute organisatsioonilise tegevuse korraldamine, kohtute teenistuslik järelevalve, kohtustatistika, kohtu töö kohta esitatud kaebuste lahendamine, õigusabitaotluste täitmise korraldamine, prokuratuuri organisatsioonilise tegevuse korraldamine ja järelevalve, tsiviiltäite tegevuse korraldamine ning järelevalve, kriminaalhooldussüsteemi ja kriminaalpreventiivse tegevuse korraldamine ning koordineerimine, kohtulike registrite haldamine ja vandetõlkide, notariaadi ning notariteenistuse korraldamine. § 5. Kohtute osakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks: 1) töötab välja kohtute, kohtulike registrite, kriminaalhooldusosakondade, täitevosakondade ja prokuratuuri arengukavad; 2) teeb ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamisel kohtute, kohtulike registrite, kriminaalhooldusosakondade, täitevosakondade ja prokuratuuri töö tagamiseks vajalike vahendite kohta; 3) loob eeldused esimese ja teise astme kohtute, kohtulike registrite, kriminaalhooldusosakondade ja täitevosakondade organisatsiooniliseks tööks ning prokuratuuri tegevuseks; 4) juhendab esimese ja teise astme kohtute, kohtulike registrite, kriminaalhooldusosakondade ning täitevosakondade organisatsioonilist tööd ja koordineerib prokuratuuri koostööd Justiitsministeeriumiga; 5) töötab välja kohtute, kohtulike registrite, kriminaalhooldusosakondade, täitevosakondade ja prokuratuuri tegevust reguleerivad Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri õigusaktide eelnõud, teeb ettepanekuid teiste kohtute ja prokuratuuri- ning kriminaalhooldustööga seotud õigusaktide väljatöötamiseks, muutmiseks ja täiendamiseks; 6) peab riigi esindamise kohta kohtus andmekogu ja analüüsib õigusemõistmise kulusid; 7) lahendab avaldusi ja kaebusi kohtute, kohtulike registrite, kriminaalhooldusosakondade, täitevosakondade ja prokuratuuri tegevuse kohta küsimustes, mis kuuluvad ministeeriumi pädevusse; 8) menetleb jõustunud konventsioonidest ja õigusabilepingutest tulenevaid õigusabitaotlusi ning kontrollib nende täitmist vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele ja osakonna põhimäärusele; 9) notariaadi ja notariaaditeenistuse korraldamine ja teenistuslik järelevalve. III. KOHTUTE OSAKONNA JUHTIMINE § 6. Kohtute osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib ja korraldab osakonna tööd vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametikirjeldusele. Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. § 7. Kohtute osakonna juhataja allub vahetult justiitshalduse asekantslerile. § 8. Talitust juhib talitusejuhataja. Talitusejuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. § 9. Talitusejuhataja allub vahetult osakonnajuhatajale. § 10. Osakonnajuhataja korraldab osakonna teenistujate ametikirjelduste väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks kantslerile. § 11. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda kohtute üldtalituse juhataja. Kohtute üldtalituse juhataja äraolekul asendab osakonna juhatajat tema ettepanekul kantsleri määratud teenistuja. IV. KOHTUTE OSAKONNA AMETIKOHTADE LOETELU § 12. Kohtute osakonnas on järgmised ametikohad: kohtute osakonna juhataja abi notariaadi ja registrite talituse juhataja sekretär-asjaajaja nõunik referent kohtute üldtalituse juhataja peaspetsialist referent eurointegratsiooni ja arendustalituse juhataja kriminaalhoolduse ja kriminaalpreventsiooni talituse juhataja referent referent tsiviiltäitetalituse juhataja prokuratuuri talituse juhataja referent nõunik referent V. KOHTUTE ÜLDTALITUSE ÜLESANDED § 13. Kohtute üldtalitus: 1) teeb ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamisel kohtute töö tagamiseks vajalike vahendite kohta; 2) korraldab esimese ja teise astme kohtute organisatsioonilist tegevust; 3) töötab välja õigusaktide eelnõusid esimese ja teise astme kohtute organisatsioonilise tegevuse korraldamiseks; 4) teostab esimese ja teise astme kohtute teenistuslikku järelevalvet; 5) valmistab ette materjale esimese ja teise astme kohtute ja kohtunike arvu, kohtute tööpiirkondade ja asukohtade kohta; 6) valmistab ette materjale esimese ja teise astme kohtute kohtunike vastu distsiplinaarmenetluse algatamiseks; 7) lahendab kohtute töö kohta esitatud kaebusi; 8) peab andmekogu riigi esindamise kohta kohtus; 9) menetleb jõustunud konventsioonidest ja õigusabilepingutest tulenevaid õigusabitaotlusi ning kontrollib nende täitmist vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele ja osakonna põhimäärusele. VI. EUROINTEGRATSIOONI JA ARENDUSTALITUSE ÜLESANDED § 14. Eurointegratsiooni ja arendustalitus: 1) arendab kohtusüsteemi organisatsioonilist tegevust; 2) arendab kohtute infosüsteeme ning kohtustatistikat; 3) korraldab osakonna ja kohtusüsteemi arengukava koostamist; 4) koordineerib koolitusküsimusi osakonna pädevuse piires; 5) korraldab kohtunike, kohtuametnike ja prokuröride täiend- ja järelkoolitust ning koolitust kriminaalhoolduse ja kuritegude ennetamise valdkonnas; 6) analüüsib õigusemõistmise maksumust; 7) analüüsib kohtute ja kohtunike töökoormust, kohtute tööpiirkondade ja asukohtade otstarbekust, teeb ettepanekuid kohtute tööpiirkondade muutmiseks ning töökorralduse parandamiseks; 8) teeb ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamisel kohtute, kohtulike registrite, kriminaalhooldusosakondade, täitevosakondade ja prokuratuuri töö tagamiseks vajalike vahendite kohta; 9) korraldab kohtute personalihõivet; 10) valmistab ette materjale esimese ja teise astme mitme kohtunikuga kohtute esimeeste määramiseks, esimese ja teise astme kohtute struktuuri ja töötajate koosseisude kohta; 11) kohtute, kohtulike registrite, kriminaalhooldusosakondade ja prokuratuuri välissuhtluse koordineerimine ning notariaadi ja kriminaalpreventsioonialase rahvusvahelise koostöö koordineerimine; 12) kohtute haldamisega seonduvate õiguslike küsimustega tegelemine eurointegratsiooni kontekstis. VII. TSIVIILTÄITETALITUSE ÜLESANDED § 15. Tsiviiltäitetalitus: 1) teeb ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamisel täitevosakondade töö tagamiseks vajalike vahendite kohta; 2) töötab välja täitevosakondade tegevust reguleerivad Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri õigusaktide eelnõud; 3) teeb ettepanekuid teiste tsiviiltäitetegevusega seotud õigusaktide väljatöötamiseks, muutmiseks ja täiendamiseks; 4) koordineerib täitevosakondade tööd; 5) korraldab täitevosakondade teenistuslikku järelevalvet; 6) valmistab ette materjale täiturite arvu, täitevosakondade tööpiirkondade ja asukohtade määramiseks; 7) analüüsib täiturite täiendõppe vajadust ja korraldab vastavat koolitust; 8) lahendab täitevosakondade töö kohta esitatud avaldusi ja kaebusi; 9) osaleb täitevosakondade infosüsteemi arendamisel; 10) korraldab välissuhtlust talituse pädevuse piires. VIII. NOTARIAADI JA REGISTRITE TALITUSE ÜLESANDED § 16. Notariaadi ja registrite talitus: 1) teeb ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamisel kohtulike registrite töö tagamiseks vajalike vahendite kohta; 2) töötab välja kohtulike registrite tegevust reguleerivad Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri õigusaktide eelnõud; 3) teeb ettepanekuid notariaadi, vandetõlkide ja kohtulike registrite tegevusega seotud õigusaktide väljatöötamiseks, muutmiseks ja täiendamiseks; 4) teeb ettepanekuid notarite, kohtunikuabide, kinnistussekretäride, tehniliste teenistujate ja registriosakondade arvu ning notarite, vandetõlkide ja kohtulike registrite tööpiirkondade ja asukohtade määramiseks; 5) korraldab kohtunikuabide, registri- ja kinnistussekretäride koolitust; 6) lahendab notarite, vandetõlkide ning kohtulike registrite töö kohta esitatud avaldusi ja kaebusi; 7) analüüsib notarite, vandetõlkide ja kohtulike registrite tegevust; 8) korraldab ministeeriumi pädevuse piires järelevalvet notarite, Notarite Koja ja vandetõlkide tegevuse üle; 9) teostab kohtulike registrite teenistuslikku järelevalvet; 10) osaleb kohtulike registrite infosüsteemide arendamisel; 11) korraldab välissuhtlust talituse pädevuse piires. IX. KRIMINAALHOOLDUSE JA KRIMINAALPREVENTSIOONI TALITUSE ÜLESANDED § 17. Kriminaalhoolduse ja kriminaalpreventsiooni talitus: 1) teeb ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamisel kriminaalhooldusosakondade ja kuritegude ennetamise alase töö tagamiseks vajalike vahendite kohta; 2) töötab välja kriminaalhooldusosakondade ja kuritegude ennetamise alast tegevust reguleerivad Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri õigusaktide eelnõud; 3) teeb ettepanekuid teiste kriminaalhooldus- ja kuritegude ennetamise tööga seotud õigusaktide väljatöötamiseks, muutmiseks ja täiendamiseks; 4) koostab kriminaalhooldusametnike, kriminaalhooldusabiliste täiend- ja väljaõppekavad, selgitab välja kuritegude ennetamise valdkonnaga seotud ametkondade koolituse vajaduse ning teeb ettepanekud koolituse korraldamiseks; 5) teeb ettepanekuid kriminaalhooldusosakondade koosseisude, nende tööpiirkondade ja asukohtade määramiseks ning kriminaalhooldusosakondade jagunemiseks talitusteks, teeb justiitsministrile 2002. aastani ettepanekuid kriminaalhooldusosakondade ja -talituste juhatajate ametisse nimetamiseks; 6) teostab kriminaalhooldusosakondade teenistuslikku järelevalvet; 7) lahendab kriminaalhooldusosakondade töö kohta esitatud avaldusi ja kaebusi; 8) loob eeldused kuritegude ennetamise süsteemi tegevuseks ja edasiseks arenguks; 9) korraldab Kriminaalpreventsiooni Nõukogu tööd; 10) korraldab avalikkuse teavitamist ja välissuhtlust kriminaalhooldustöö ning kuritegude ennetamise valdkonnas. X. PROKURATUURI TALITUSE ÜLESANDED § 18. Prokuratuuri talitus: 1) teeb ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamisel prokuratuuri töö tagamiseks vajalike vahendite kohta; 2) korraldab prokuratuuri arengukava koostamist; 3) töötab välja prokuratuuri tegevust reguleerivad Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri õigusaktide eelnõud; 4) teeb ettepanekuid teiste prokuratuuri tööga seotud õigusaktide väljatöötamiseks, muutmiseks ja täiendamiseks; 5) teeb ettepanekuid maa- ja linnaprokuratuuride moodustamiseks ning nende tööpiirkondade kinnitamiseks; 6) teeb ettepanekuid Riigiprokuratuuri ning maa- ja linnaprokuratuuride jagunemiseks osakondadeks; 7) valmistab ette materjalid Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemisel riigi peaprokuröri ametisse nimetamiseks ning materjalid maakonna ja linna vanemprokuröri ning riigiprokuröri, samuti maa- ja linnaprokuröri ning abiprokuröri ametisse nimetamiseks; 8) korraldab ministeeriumi pädevuse piires prokuratuuri teenistuslikku järelevalvet; 9) analüüsib prokuröride täiendõppe vajadust ja korraldab vastavat koolitust; 10) osaleb prokuratuuri infosüsteemi arendamisel; 11) lahendab prokuratuuri töö kohta esitatud avaldusi ja kaebusi. XI. RAKENDUSSÄTTED § 19. Justiitsministri 25. veebruari 1998. a määrusega nr 8 (RTL 1998, 82/83, 348; 218/219, 859; 1999, 21, 222; 34, 414; 2000, 10, 93; 33, 452; 55, 837) kinnitatud «Kohtute osakonna põhimäärus», «Notariaadi ja registrite osakonna põhimäärus» tunnistatakse kehtetuks. § 20. Justiitsministri 19. juuni 1998. a määrusega nr 27 (RTL 1998, 218/219, 859; 1999, 21, 222) kinnitatud «Kriminaalhoolduse osakonna põhimäärus» tunnistatakse kehtetuks. Minister Märt RASK Asekantsler kantsleri ülesannetes Priidu PÄRNA