2005. aasta riigieelarve seadus

(1) Käesolevas seaduses tähendab a arvestuslikku ning ü ülekantavat kulu. Tähistamata kulusummad on kindlaksmääratud kulu.

(2) Käesoleva seaduse §-s 2 muude riigitulude arvel tehtavad kulud tähendab kulude tegemist riigieelarve tulude arvel, välja arvatud laekumised majandustegevusest ning toetused mitteresidentidelt ja toetused muudelt residentidelt.

(1) Tasandusfondist kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse eraldatav toetus Tn arvutatakse järgmiselt

(2) Tasandusfondist kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eraldatava toetuse ning kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse eraldatavate hariduskulude, toimetulekutoetuse, haridus- ja kultuuritöötajate palkade ühtlustamise ning saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele täiendavate vahendite ning puuetega inimestega seotud sotsiaalhoolekande kulude jaotamise tingimused ja korra ning vahendite jaotuse omavalitsusüksuste vahel kehtestab Vabariigi Valitsus.

(1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (RT I 2003, 58, 387; 78, 526; 2004, 41, 275) § 12 alusel kehtestatava põhitoetuse suurus õppekuu kohta on

1) õpilasel, kes omandab põhihariduse baasil kutsekeskharidust, 600 krooni;

2) õpilasel, kes omandab keskhariduse baasil kutsekeskharidust, 600 krooni ja täiendava toetuse suurus 300 krooni;

3) üliõpilasel, kes omandab kõrgharidust, 800 krooni ja täiendava toetuse suurus 400 krooni;

4) doktorandil 3000 krooni (alates 2005. aasta 1. jaanuarist doktorandi toetust taotlenutel 6000 krooni.)

(2) Sotsiaalmaksuseaduses (RT I 2000, 102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 95, 587; 2002, 44, 284; 62, 377; 111, 662; 2003, 82, 549; 88, 587 ja 591; 2004, 37, 252) sätestatud sotsiaalmaksu maksmise arvestuslikuks aluseks on kuumäär 700 krooni.

(3) Lapsetoetuse määr on 150 krooni kuus ja lapsehooldustasu määr 1200 krooni kuus vastavalt riiklike peretoetuste seaduse (RT I 2001, 95, 587; 2002, 61, 375; 2003, 18, 103; 75, 498; 82, 549; 88, 592; 2004, 56, 404) § 4 lõigetele 2 ja 3.

(4) Vanemahüvitise määr on 2200 krooni kuus vastavalt vanemahüvitise seaduse (RT I 2003, 82, 549) § 3 lõikele 6.

(5) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on 400 krooni kuus vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (RT I 1999, 16, 273; 82, 749; 88, 803; 2001, 3, 10; 100, 648; 102, 671; 2002, 35, 219; 61, 375) § 5 lõikele 1.

(6) Toimetulekupiiri määr on 750 krooni kuus vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (RT 1995, 21, 323; 1996, 49, 953;1997 35, 538; 77, 1309; 2000, 33, 198; 2001, 85, 509; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498; 88, 591; 2004, 27, 180) § 22 lõikele 11.

(7) Matusetoetuse suurus on 2200 krooni vastavalt riikliku matusetoetuse seaduse (RT I 2000, 86, 549; 2001,102, 674; 2002, 61, 375) § 6 lõikele 1.

(8) Riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäär on 12 500 krooni vastavalt Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse (RT I 1996, 81, 1448; 1999, 29, 406; 2000, 55, 359; 2002, 21, 117; 64, 390) §-le 13.

Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele käesoleva seadusega määratud artikli 15 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine kulude ulatuslikuma liigenduse kinnitab Vabariigi Valitsus.

(1) Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on õigus kasutada käesoleva seaduse § 1 riigieelarve tulude artiklite 3220–3232 Laekumised majandustegevusest, artiklite 3500.9, 3502.9 ja 352.9 Toetused mitteresidentidelt ja artikli 352.8 Toetused muudelt residentidelt vahendeid vastavalt tegelikule laekumisele.

(2) Väljamakseid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laekumiste arvel on lubatud teha tegevuskuludeks, eraldisteks, materiaalse ja immateriaalse vara soetamiseks ja renoveerimiseks ning muudeks kuludeks.

(1) Käesoleva seaduse artiklite 450 ja 452 all määratud eraldiste kasutamiseks sõlmitakse riigieelarvelise eraldise kasutamise leping vastava ministeeriumi või Riigikantselei ning eraldist saava juriidilise isiku vahel. Kohaliku omavalitsuse üksustega võib sõlmida riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu artikli 450 all määratud eraldiste kasutamiseks. Eesti Haigekassale, Kultuurkapitalile ja erakondadele ning käesolevas seaduses nimeliselt sätestamata juriidilisest isikust mitteresidentidele määratud eraldise kasutamise kohta lepingut ei sõlmita.

(2) Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu, mille sõlmimise korda või tingimusi seadus ei reguleeri, sõlmimise korra ja tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus.

Kassareservi suurus on 1 500 000 000 krooni, millest riikliku pensionikindlustuse vahendid moodustavad 250 000 000 krooni.

(1) Riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimise suurim lubatud jääk on 2 500 000 000 krooni.

(2) Välisabi sildfinantseerimise suurim lubatud maht on 2 000 000 000 krooni.

(3) Eelarvelaenu suurim lubatud jääk on 3 900 000 000 krooni ja kassalaenu suurim lubatud jääk on 2 500 000 000 krooni.

(4) Vabariigi Valitsuse poolt avalike ülesannete täitmiseks antavate laenude suurim lubatud jääk on 1 120 000 000 krooni.

2005. aasta metsatulu on 1 059 000 000 krooni, millest Riigimetsa Majandamise Keskusel lubatakse tulenevalt metsaseadusest (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; 82, 750; 95, 843; 2000, 51, 319; 102, 670; 2001, 50, 282; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 594; 2004, 9, 53; 38, 258) riigimetsa majandamiseks kulutada kuni 866 000 000 krooni.

Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste valitsemisel või valduses oleva riigivara üleandmisel mitterahalise sissemaksena Riigi Kinnisvara AS aktsiakapitali vähendada nendele riigiasutustele materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks artiklis 15 ning § 2 6. osa 9. jao peatükis 70000272 maamaksukuludeks artiklis 601 ettenähtud finantseerimist, suunates vabanevad summad oma reservi, ning finantseerida reservist nende riigiasutuste poolt renditud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulusid artiklis 5511.

Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste või riigiasutuste tegevuse ümberkorraldamisel ja riigiasutuste lõpetamisel vähendada neile riigieelarves ettenähtud finantseerimist, suunates vabanevad summad oma reservi.

(1) Riigieelarve 6. osa 5. jao Keskkonnaministeeriumi valitsemisala artikli alajaotuses 1550 määratud maa soetamise kulusid võib teha üksnes pärast Keskkonnaministeeriumi valduses oleva maa müügi eest rahaliste vahendite laekumist Rahandusministeeriumi ühendkontserni koosseisu kuuluvatele arvelduskontodele käesoleva seaduse § 1 riigieelarve tulude 6. osa 5. jao Keskkonnaministeeriumi valitsemisala artikli alajaotusesse 3810 maa müük. Kulude limiidi avamiseks esitab Keskkonnaministeerium vastava taotluse Rahandusministeeriumile.

(2) Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel asutustel on õigus kasutada käesoleva seaduse § 1 riigieelarve tulude artikligruppi 381 materiaalsete ja immateriaalsete varade müük vastavalt tegelikule laekumisele üksnes vara võõrandamise korraldamisega otseselt seotud tegevuskuludeks.

Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi käesolevas seaduses määratud Euroopa Liidult, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seonduvate kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses kuluartiklite vahel majandusliku sisu järgi.

Struktuuritoetuse seadusest (RT I 2003, 82, 552) tulenevate meetmete rahastamiseks Euroopa Liidu struktuurifondidest, sealhulgas Euroopa Ühenduse algatuste Interreg ja Equal raames, ja Ühtekuuluvusfondist on rakendusasutustel ja rakendusüksustel meetme kogumahu ulatuses õigus teha haldusotsuseid järgmiste aastate eelarvete arvel.

Käesoleva seaduse osas 6 Vabariigi Valitsus kavandatud EMP ja Norra finantsvahendite ning nende Eesti-poolse finantseerimise jaotuse ministeeriumide vahel kinnitab Vabariigi Valitsus.

10. jao Siseministeeriumi valitsemisala (regionaalministri vastutusala) artikli 4500 sotsiaalhoolekande kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab sotsiaalminister pärast 2005. aasta riigieelarve seaduse avaldamist Riigi Teatajas.

Käesoleva seaduse § 2 6. osa Vabariigi Valitsus artikli 452.92 – eraldised Euroopa Liidule arvel kulude tegemise õigus on Rahandusministeeriumil ja rahandusministri volitusel Maksu- ja Tolliametil.

Paragrahvi 6 lõike 1 punkt 1 rakendub 2005. aasta 1. septembril.

Riigikogu esimees Ene ERGMA