Vabariigi Valitsus — Suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi kinnitamine aastateks 1999-2003 — RTL, 2000, 88, 1338

«Säästva arengu seaduse» (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398; 2000, 54, 348) paragrahvi 4 lõike 1 alusel ja tulenevalt piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni ning selle protokollide (RT II 2000, 4, 25) nõuetest ning arvestades Euroopa Nõukogu direktiivi 88/609/EMÜ (EÜT L 366, 7.12.1988, lk 1) nõudeid suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste piirväärtuste kohta, kinnitada «Suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 1999–2003» (juurde lisatud). Peaminister Mart LAAR Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Tiit LAJA Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a korraldusega nr 623-k SUURTEST PÕLETUSSEADMETEST VÄLISÕHKU ERALDUVATE SAASTEAINETE HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE RIIKLIK PROGRAMM AASTATEKS 1999–2003 1. Sissejuhatus «Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni ning selle protokollidega ühinemise seadus» (RT II 2000, 4, 25) võeti Riigikogus vastu 19. jaanuaril 2000. a. Tulenevalt 1979. aasta Genfi konventsiooni protokollide nõuetest kohustub Eesti muuhulgas välja töötama riikliku programmi väävliühendite ja lämmastikoksiidide heitkoguste vähendamiseks. Riikliku programmi väljatöötamist olemasolevatest suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste vähendamiseks nõuab Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 88/609/EMÜ (EÜT L 366, 7.12.1988, lk 1) suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste piirväärtuste kohta. Mõlema õigusakti põhieesmärk on kaitsta inimese tervist ja keskkonda, vähendades välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguseid. Suurte põletusseadmete all mõeldakse põletusseadmeid, mille ühel tootmisterritooriumil installeeritud kogusoojusvõimsus on 50 MW või suurem. Suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ning tahkete osakeste heitkoguste piirväärtusi reguleerib keskkonnaministri 26. oktoobri 1998. a määrus nr 60 «Saasteainete heitkoguste piirväärtuste kehtestamine suurtest põletusseadmetest väljuvate gaaside mahuühiku kohta» (RTL 1998, 327/328, 1334). Nimetatud määrusega kehtestatud nõuded jõustusid uutele põletusseadmetele 1. jaanuaril 2000. a ja need on rangemad olemasolevates suurtes põletusseadmetes tehtud mõõtmiste tulemustest. Nimetatud määrus lubab olenevalt kasutatavast kütuse põletustehnoloogiast tahkete osakeste piirväärtuseks kuni 100 mg/Nm3, vääveldioksiidi piirväärtuseks 100–2000 mg/Nm3 ja lämmastikoksiidide piirväärtuseks 400–650 mg/Nm3, mis vastab Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivi 88/609/EMÜ nõuetele. Nõuded olemasolevatele suurtele põletusseadmetele jõustuvad nimetatud määruse kohaselt 1. jaanuarist 2003. a ja need on leebemad kui uutele põletusseadmetele, seades näiteks tahke kütuse kasutamise korral tahkete osakeste piirväärtuseks 400 mg/Nm3, vääveldioksiidi piirväärtuseks 2000 mg/Nm3 ja lämmastikoksiidide piirväärtuseks 450 mg/Nm3. Põlevkivil baseeruva elektri toodangu vähenemise tõttu viimastel aastatel on ülaltoodud nõudeid praegu võimalik täita. Järgmistel aastatel, orienteeruvalt 2005. aastast, kui energiatoodang kasvab, on suurte põletusseadmete valdajatel nende nõuete täitmisega raskusi. 2. Tausta-analüüs Baasaastal, milleks on võetud 1997. aasta, oli Eestis 16 saasteallika valdajat, kelle valduses olid suured põletusseadmed kogusoojusvõimsusega 50 MW või enam. Käesolevas programmis on saasteallikate valdajate uued ärinimed, mis võrreldes 1997. aastaga on oluliselt muutunud. Kokku on suurte põletusseadmete soojusvõimsus 12 400 MW (vt tabel 1). Suurima võimsusega suured põletusseadmed paiknevad Ida-Virumaal (AS Narva Elekrijaamad, AS Kohtla-Järve Soojus jt), Tallinnas ja Harjumaal (AS Tallinna Soojus, Eesti Energia ASi Iru Elektrijaam jt). Nende osa kogu installeeritud soojusvõimsusest on vastavalt 74,1% ja 21,3%. Teiste maakondade osa on väike – kokku 4,6%. ASile Narva Elektrijaamad kuuluvate Balti ja Eesti elektrijaama katelagregaadid töötavad põhiliselt eesti põlevkivil, kasutades tolmpõletustehnoloogiat. Vähemal määral (katelde käivitamisel) kasutatakse põlevkiviõli ja rasket kütteõli. Balti ja Eesti elektrijaama suured põletusseadmed on amortiseerunud, sest need on ehitatud vastavalt aastail 1959–1965 ja 1969–1972. Sama kehtib põlevkivi ning rasket kütteõli kasutavate ASi Kohtla-Järve Soojus suurte põletusseadmete kohta. Tallinna lähistel asuv Eesti Energia ASile kuuluv Iru Elektrijaam kasutab kütusena maagaasi ja rasket kütteõli. ASi Tallinna Soojus katlamajad paiknevad Tallinnas ja kasutavad samuti kütusena maagaasi ning rasket kütteõli. Teistes suurtes põletusseadmetes kasutatakse lisaks varem nimetatule veel turvast, puidujäätmeid ja -haket ning mustleelist. Tabelis 1 on esitatud Eestis asuvate suurte põletusseadmete soojusvõimsuse ja kasutatavate kütuseliikide koondandmed. Tabel 1 Suurte põletusseadmete soojusvõimsus ja kasutatav kütus Jrk nr Saasteallikas, saasteallika valdaja Põletusseadme kogusoojusvõimsus, MW Kasutatav kütus liik kulu tonnides (gaas tuh m3) 1997. a 1. Eesti Elektrijaam, AS Narva Elektrijaamad 3615 põlevkivi põlevkiviõli poolkoksigaas 7 143 252 5047 22 150 2. Balti Elektrijaam, AS Narva Elektrijaamad 3987 põlevkivi põlevkiviõli 4 823 056 5369 3. Kohtla-Järve Elektrijaam, AS Kohtla-Järve Soojus 554 põlevkivi raske kütteõli 252 840 532 4. Ahtme Elektrijaam, AS Kohtla-Järve Soojus 338 põlevkivi raske kütteõli 374 679 515 5. Viru Energia AS 236 generaatorgaas maagaas 751 333 16 602 6. Kiviõli TTA, Viru Keemia Grupp AS 124 põlevkivi generaator- ja maagaas 38 994 165 745 7. AS Sillamäe SEJ 199 põlevkivi raske kütteõli põlevkiviõli maagaas 163 752 4448 405 9096 8. AS Repo Püssi vabrikud 135 raske kütteõli põlevkivi puidujäätmed 16 823 5303 16 823 Ida-Virumaa (1–8) kokku 9188 9. AS Kunda Elamu 67 põlevkivi põlevkiviõli 26 000 600 Lääne-Virumaa (9) kokku 67 10. Iru Elektrijaam, Eesti Energia AS 1064 raske kütteõli maagaas 81 075 74 152 11. Ülemiste katlamaja, AS Tallinna Soojus 424 raske kütteõli maagaas 35 676 19 448 12. Tallinna katlamaja, AS Tallinna Soojus 232 maagaas 8783 13. Mustamäe katlamaja, AS Tallinna Soojus 443 raske kütteõli maagaas 31 553 31 539 14. Kadaka katlamaja, AS Tallinna Soojus 369 raske kütteõli maagaas 10 371 42 799 15. Horizoni Tselluloosi ja Paberi AS 113 maagaas raske kütteõli mustleelis puidujäätmed 34 000 19 000 50 000 10 623 Harjumaa (10–15) kokku 2645 16. AS Tartu Keskkatlamaja 116 maagaas 14 050 17. AS Anne Soojus 112 maagaas saepuru, puiduhake freesturvas kerge kütteõli 740 22 157 27 185 720 Tartumaa (16–17) kokku 228 18. AS Tootsi Turvas 67 turvas 60 700 19. AS Pärnu Soojus 93 raske kütteõli ja sorditu kütteõli turvas puiduhake 9635 25 892 414 20. AS Viisnurk 57 puiduhake raske kütteõli 35 400 820 Pärnumaa (18–20) kokku 217 21. AS Põlva Piim 55 raske kütteõli maagaas 2534 3995 Põlvamaa (21) kokku 55 KOKKU (1–21) 12 400 Suurtest põletusseadmetest eraldub aastas välisõhku tahkeid osakesi (lendtuhk, tolm, tahm) 70 222 tonni, vääveldioksiidi 99 563 tonni ning lämmastikoksiide 12 627 tonni (tabel 2), mis moodustab kõigist Eestis paiknevate saasteallikate heitkogustest vastavalt 89,7%, 89,7% ja 81,2%. Põhiosa ülalmainitud saasteainete heitkogustest tuleb Ida-Virumaal paiknevatest suurtest põletusseadmetest: vastavalt 97,2%, 91,6% ja 84,3%. Harju maakonnas on need näitajad 1,8%, 7,0% ja 11,1%. Teiste maakondade osa on väike – kokku vastavalt 1,0%, 1,4% ja 4,6%. Tabel 2 Suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused Saasteallikas, saasteallika valdaja Saasteainete heitkogused 1997. a (tonnides) tahked osakesed vääveldioksiid lämmastikoksiidid Eesti Elektrijaam, AS Narva Elektrijaamad 29 809 37 917 5901 Balti Elektrijaam, AS Narva Elektrijaamad 35 694 36 505 3738 Kohtla-Järve Elektrijaam, AS Kohtla-Järve Soojus 338 3139 200 Ahtme Elektrijaam, AS Kohtla-Järve Soojus 883 4326 247 Viru Energia AS – 4275 61 Kiviõli TTA, Viru Keemia Grupp AS 520 2773 101 AS Sillamäe SEJ 975 1620 305 AS Repo Püssi vabrikud 57 662 91 Ida-Virumaa kokku 68 276 91 217 10 644 AS Kunda Elamu 342 177 70 Lääne-Virumaa kokku 342 177 70 Iru Elektrijaam, Eesti Energia AS 39 3450 607 Ülemiste katlamaja, AS Tallinna Soojus 8 903 185 Tallinna katlamaja, AS Tallinna Soojus – 5 22 Mustamäe katlamaja, AS Tallinna Soojus 14 1314 235 Kadaka katlamaja, AS Tallinna Soojus 5 349 157 Horizoni Tselluloosi ja Paberi AS 1218 943 200 Harjumaa kokku 1284 6964 1406 AS Tartu Keskkatlamaja – – 20 AS Anne Soojus 15 288 186 Tartumaa kokku 15 288 206 AS Tootsi Turvas 184 516 131 AS Pärnu Soojus 43 258 76 AS Viisnurk 73 19 64 Pärnumaa kokku 300 793 271 AS Põlva Piim 5 124 30 Põlvamaa kokku 5 124 30 KOKKU 70 222 99 563 12 627 3. Programmi eesmärk Programmi põhieesmärk on Genfi konventsioonist ning selle protokollidest tulenevate rahvusvaheliste kohustuste ja teistest ülalmainitud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine, et vähendada suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguseid ja kaitsta inimese tervist ja keskkonda saasteainete kahjuliku mõju eest. Programmi alameesmärgid on lähimas perspektiivis järgmised: 1) planeeritud investeeringute evitamine puhastusseadmete rakendamiseks; 2) majandustingimuste loomine keskkonnasõbralikumate kütuseliikide kasutamiseks; 3) saasteainete heitkoguste seiresüsteemi juurutamine; 4) kütuse kvaliteedi parandamine; 5) kütuse kvaliteedi ja kasutamise efektiivse kontrollsüsteemi loomine; 6) saastekahjude maksustamise analüüs; 7) kütuse kasutamise efektiivsuse tõstmine. Kaugema perspektiivi alameesmärgid on järgmised: 1) uute põletamistehnoloogiate rakendamine elektri tootmisel; 2) alternatiivsete energiaallikate kasutamise suurendamine; 3) uute senisest efektiivsemate puhastustehnoloogiate rakendamine. 4. Programmi elluviimise kava Programmi on võetud järgmised meetmed: 1) tehnoloogiameetmed, sealhulgas seadmete rekonstrueerimine, uue põletamistehnoloogia rakendamine, turbiinide moderniseerimine jne; 2) uute kaasaegsete puhastusseadmete paigaldamine. Põhiliseks majanduslikult põhjendatud võimaluseks on uute tolmupüüdurite paigaldamine; 3) kasutatava kütuseliigi muutmine. Siin peetakse silmas alternatiivsete kütuste kasutamist, samuti üleminekut maagaasi kui keskkonnasõbralikuma kütuse kasutamisele; 4) vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, esmajoones väävlirikka raske kütteõli tarbimise vähendamine; 5) välisõhku eralduvate saasteainete pideva seire korraldamine. Kavandatavate meetmete loetelu, täitjad, teostamise aeg ja finantseerimisallikad on esitatud tabelis 3. Tabel 3 Kavandatavad meetmed saasteainete heitkoguste vähendamiseks Saasteallikas, saasteallika valdaja – programmi täitja Kavandatava meetme nimetus teostamise aeg orienteeruv maksuus, tuh krooni võimalik finantseerimisallikas Eesti Elektrijaam, AS Narva Elektrijaamad 1) 1. Elektrifiltri asendamine energiaplokil nr 5 2000 51 000 OV 2)+laen 2. Turbiini nr 6 moderniseerimine 2000 58 327 OV+laen 3. Energiaploki nr 8 renoveerimine 2002 1 500 000 OV+laen+abi 4. Turbiini nr 1 moderniseerimine 2001 60 000 OV+laen 5. Elektrifiltri asendamine energiaplokil nr 6 2000 51 000 OV+laen 6. Elektrifiltri asendamine energiaplokil nr 3 2001 53 000 OV+laen Eesti Elektrijaam kokku 1 773 327 Balti Elektrijaam, AS Narva Elektrijaamad 1) 1. Elektrifiltri asendamine energiaplokil nr 12 1999 64 000 OV+laen 2. Turbiini nr 12 moderniseerimine 1999 58 600 OV+laen Balti Elektrijaam kokku 122 600 Iru Elektrijaam, Eesti Energia AS 1. Veekatla nr 2 gasifitseerimine 1999 2400 OV 2. Aurukatla nr 2 gasifitseerimine 1999 6700 OV 3. Veekatla nr 1 gasifitseerimine 2000 2400 OV Iru Elektrijaam kokku 11 500 Ülemiste katlamaja, AS Tallinna Soojus Katla GM-50 asendamine katlaga FW-25 1999–2000 3700 OV+laen Mustamäe katlamaja, AS Tallinna Soojus Katla DKVR-10-13 asendamine katlaga FW-25 1999–2000 3500 OV+laen Kadaka katlamaja, AS Tallinna Soojus Kahe katla KVGM-100 põletite asendamine 2000–2002 8000 OV AS Tallinna Soojus kokku 15 200 AS Sillamäe SEJ Gasifitseerimine 2002 9000 OV Horizoni Tselluloosi ja Paberi AS Katla SRA-315 modifitseerimine 2001–2002 130 000 IFC 3) Üldmeetmed: Majandusministeerium, saasteallikate valdajad Väävlivaesema kütuse kasutamine 2001–2003 100 000 Saasteallikate valdajad Mõõteaparatuuri paigaldamine saasteainete heitkoguste pidevaks seireks 2000–2003 46 000 KOKKU 2 207 627 1) Seoses Vabariigi Valitsuse poolt 27. juunil 2000. a ASi Narva Elektrijaamad edasise tegevusega seotud lepingute põhitingimuste heakskiitmisega võib toimuda muudatusi kavandavate meetmete osas 2) Omavahendid 3) IFC (International Financial Corporation) - Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioon Programmi eesmärkide saavutamist toetab efektiivselt ASi Viisnurk kavatsus ehitada 2004. aastaks uus soojus- ja elektrijaam (6 MW +18 MW) maksumusega 20 miljonit krooni. Kütusena kasutatakse 30 000 tonni puithaket aastas ja 30 000 tonni turvast aastas. 5. Programmi koondeelarve Riigieelarveliste investeeringute kasutamist programm ette ei näe. Võimalikud finantseerimisallikad on saasteallikate valdajate kulutused, mis on planeeritud vastavalt investeeringutele, välislaenud ja sihtotstarbelised eraldised. Käesolevasse programmi võetud meetmete koondeelarve on 2 207 627 000 krooni, sh meetmete gruppide kaupa: 1) tehnoloogiameetmed 1 822 127 000 2) puhastusseadmete asendamine 219 000 000 3) kütuseliigi asendamine (gasifitseerimine) 20 500 000 4) väävlivaesema kütuse kasutamine 100 000 000 5) seire korraldamine 46 000 000 6. Programmi täitmise edukuse näitajad Programmi täitmise edukust ja efektiivsust on võimalik hinnata järgmiste näitajate põhjal: 1) välisõhku eralduvate saasteainete koguste vähenemine; 2) kütuse kvaliteedi paranemine; 3) kütuse kvaliteedi ning saasteainete heitkoguste kontrollsüsteemi järjekindel toimimine; 4) välisõhku eralduvate saasteainete koguste täpsem määramine. Välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused vähenevad umbes järgmiselt: 1) tahkete osakeste heitkogused 39 597 tonni aastas e 56,4% kõigist Eestis paiknevatest suurtest põletusseadmetest; 2) vääveldioksiidi heitkogused 23 121 tonni aastas e 23,2%; 3) lämmastikoksiidide heitkogused 1358 tonni aastas e 10,7%. Seega kasutatakse enamus rahast (82,5%) tehnoloogia muutmiseks ja seadmete ajakohastamiseks, ilma milleta elektrijaamade edasine ekspluateerimine muutub küsitavaks. Tabelis 4 on esitatud saasteainete heitkoguste vähendamine programmi võetud saasteallikate kaupa, võrreldes 1997. aastaga. Tabel 4 Saasteainete heitkoguste vähendamine aastaks Saasteallikas Saasteainete heitkoguste vähendamine võrreldes 1997. aastaga, tonnides tahked osakesed vääveldioksiid lämmastikoksiidid Eesti Elektrijaam 27 960 11 182 860 Balti Elektrijaam 10 760 720 72 Iru Elektrijaam 28 2708 101 Ülemiste katlamaja 7 818 167 Mustamäe katlamaja 1 93 16 Kadaka katlamaja 1 100 90 AS Tallinna Soojus kokku 9 1011 273 AS Sillamäe SEJ 600 1400 52 AS Horizon 240 100 – Väävlivaesema kütuse kasutamine – 6000 – Mõõteaparatuuri paigaldamine saasteainete heitkoguste pidevaks seireks Loob eeldused heitkoguste vähendamiseks KOKKU 39 597 23 121 1358 7. Võimalikud riskitegurid programmi täitmisel Programmi võetud ülesannete täitmist võib takistada ebaselge põlevkivienergeetika-, kütuse- ja maksupoliitika. Keskkonnaminister Heiki KRANICH