Vabariigi Valitsus — Riikliku programmi «Eesti NATURA 2000» kinnitamine aastateks 2000-2007 — RTL, 2000, 88, 1337

«Säästva arengu seaduse» (RT I 1995, 31, 384, 1997; 48, 772; 1999, 29, 398; 2000, 54, 348) paragrahvi 4 lõike 1 alusel ning tulenevalt «Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelisest assotsieerumislepingust» (Euroopa leping) (RT II 1995, 22–27, 120) ja arvestades Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiive loodusliku linnustiku kaitsest 79/409/EMÜ (EÜT L 103, 25.04.1979) ning looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest 92/43/EMÜ (EÜT L 206, 22.07.1992) kinnitada «Riiklik programm «Eesti NATURA 2000» aastateks 2000–2007» (juurde lisatud). Peaminister Mart LAAR Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Tiit LAJA Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a korralduse nr 622-k «Riikliku programmi «Eesti NATURA 2000» kinnitamine aastateks 2000–2007» lisa RIIKLIK PROGRAMM «EESTI NATURA 2000» AASTATEKS 2000–2007 1. Sissejuhatus Nimetust «NATURA 2000» (edaspidi NATURA 2000) kannab Euroopa Liidu (edaspidi EL) looduskaitsedirektiivide (direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest – edaspidi linnudirektiiv ja direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest – edaspidi loodusdirektiiv) alusel moodustatav hoiualade võrgustik. NATURA 2000 võrgustikku kuuluvad linnudirektiivi lisasse kantud linnuliikide ning rändlindude elupaikade kaitseks moodustatavad linnuhoiualad ja loodusdirektiivi lisasse 1 kantud elupaigatüüpide kaitseks ning lisasse 1 kantud liikide elupaikade kaitseks moodustatavad loodushoiualad. NATURA 2000 võrgustiku eesmärk on EL tähtsusega elupaigatüüpide ja liikide soodsa looduskaitseseisundi säilitamine või taastamine nende looduslikus levikualas. Linnuhoiualade nimekiri kinnitatakse liikmesriigi poolt ning saadetakse seejärel Euroopa Komisjonile koos andmete ja kaardimaterjaliga iga ala kohta NATURA 2000 andmebaasi vormis (79/409/EMÜ art 4, 92/43/EMÜ art 3.1, 97/266/EÜ). Euroopa Komisjon hindab liikmesriigi poolt esitatud materjale linnudirektiivi nõuete täidetuse piisavuse seisukohast lähtudes. Loodushoiualade moodustamine toimub etappide kaupa. Kõigepealt tuleb igal riigil koostada esimene nimekiri loodushoiualadest, mis saadetakse Euroopa Komisjonile koos andmete ja kaardimaterjaliga iga ala kohta NATURA 2000 andmebaasi vormis (92/43/EMÜ art 4.1, 97/266/EÜ). Esitatud nimekirja põhjal valib Euroopa Komisjon koostöös liikmesriigiga välja EL tähtsusega alad (92/43/EMÜ art 4.2). Liikmesriik peab need alad määrama loodushoiualadeks kuue aasta jooksul (92/43/EMÜ art 4.4). Eesti on liitumisläbirääkimistel kohustunud esitama Euroopa Komisjonile linnuhoiualade nimekirja, loodushoiualade esimese nimekirja ja NATURA 2000 andmebaasi (koos kaartidega) nimetatud alade kohta hiljemalt 2002. aasta lõpuks (st enne võimalikku liitumiskuupäeva). 2. Programmi eesmärk Riikliku programmi «Eesti NATURA 2000» põhieesmärk on EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastava NATURA 2000 võrgustiku loomine Eestis. Programm on planeeritud kaheetapilisena: I etapi põhieesmärk on Eesti NATURA 2000 alade nimekirja (st linnuhoiualade nimekirja ja loodushoiualade esimese nimekirja), vastava nõuetekohase andmebaasi ja kaartide koostamine ning esitamine Euroopa Komisjonile. I etapp viiakse läbi aastatel 2000–2002. Alameesmärgid: 1) linnudirektiivi ja loodusdirektiivi kommenteeritud tõlgete koostamine; 2) NATURA 2000 andmevormi täitmise juhendi koostamine; 3) Eesti NATURA 2000 elupaigatüüpide käsiraamatu koostamine; 4) NATURA 2000 alade nimekirja ettevalmistamine; 5) NATURA 2000 andmebaasi koostamine; 6) NATURA 2000 alade välispiiride kaardistamine; 7) NATURA 2000 alade ajutise kaitse korraldamine; 8) NATURA 2000 alade kaitsekorralduse maksumuse analüüs; 9) koolitus; 10) NATURA 2000 eesmärkide tutvustamine avalikkusele. II etapi põhieesmärk on NATURA 2000 alade kaitse korraldamine vastavalt EL nõuetele. See tähendab kaitsealade moodustamist, kaitsetingimuste määratlemist, kaitsekorralduskavade koostamist, maaomanikega lepingute sõlmimist ja ka muude võimaluste rakendamist (sh planeeringud) NATURA 2000 aladel esinevate elupaigatüüpide ja liikide soodsa looduskaitseseisundi tagamiseks. II etapp viiakse läbi aastatel 2003–2007, alameesmärgid ja täpne tegevuskava planeeritakse I etapi täitmise käigus. Osa tegevusi, mille eesmärk on samaaegselt vastavuses nii EL looduskaitsedirektiivide rakendamisega kui ka Eestis käesoleval hetkel teostatava looduskaitsepoliitikaga, on planeeritud juba paralleelselt esimese etapiga. 3. Programmi taustast EL looduskaitsedirektiivide rakendamise Eestis teeb raskeks eelkõige looduslike tingimuste märkimisväärne erinevus enamiku liikmesriikide samadest tingimustest. Seda kinnitavad ka Soome ja Rootsi kogemused EL looduskaitsenõuete rakendamisel. Et saavutada liitumisläbirääkimistel positiivset tulemust, samal ajal kasutada Eesti looduse kaitse huvides EL looduskaitsesüsteemi ja finantseerimisvõimalusi ning tulevikus liikmesriigina mitte sattuda vastuollu EL õigusega, tuleb EL looduskaitsenõuded Eesti õigusaktidega kehtestada ning neid ka rakendada. Liitumisläbirääkimisteks ettevalmistatud Eesti seisukohad keskkonnapeatüki looduskaitse osa kohta esitati Euroopa Komisjonile 1999. aasta suvel. Eesti tegi mitmeid ettepanekuid linnudirektiivi ja loodusdirektiivi lisade muutmiseks ja täiendamiseks, sealhulgas ettepaneku jätkata karu, hundi, ilvese ja kopra asurkondade arvukuse reguleerimist jahipidamise teel kaitsekorralduskavade alusel. EL looduskaitsenõuete ületoomine Eesti õigusaktidesse toimub uue «Looduskaitseseaduse» kaudu. EL looduskaitsedirektiivide nõudeid arvestava «Looduskaitseseaduse» eelnõu koostatakse 2001. aasta jooksul Keskkonnaministeeriumis. Eestis on praegu 318 kaitseala, millest 106 jaoks on «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843) alusel kinnitatud uued kaitse-eeskirjad aastatel 1994–2000. Ülejäänud kaitsealadele on kavas need samuti kinnitada. Kaitsealade kogupindala Eestis on ligikaudu 520 000 ha. Nimetatud alad on heaks eelduseks NATURA 2000 võrgustiku loomisel, kuid neid on kavas täiendavalt inventeerida, lähtudes loodusdirektiivi ja linnudirektiivi nõuetest. Olemasolevate kaitsealade kohta on koostamisel EMERALD-i andmebaas. Nimetust EMERALD kannab NATURA 2000 võrgustikuga analoogiline võrgustik, mis on eelkõige suunatud liikide ja elupaikade kaitse tõhustamisele Berni konventsiooniga (Euroopa looduslike liikide ja looduslike elupaikade kaitse konventsioon, mis Eesti jaoks jõustus 1992. aastal) ühinenud riikides väljaspool EL territooriumi. Kuna EMERALD-i andmebaas ühtib paljuski NATURA 2000 andmebaasiga, on kaitsealade kohta täidetav andmebaas aluseks NATURA 2000 andmebaasi koostamisel. Eesti Ornitoloogiaühing tegeleb tähtsate linnualade määratlemisega. Tähtsate linnualade projekt on algatatud looduskaitseorganisatsiooni BirdLife International poolt, et välja selgitada tähtsamad linnualad kogu maailmas ja organiseerida nende kaitset. Eestis on hetkel välja valitud 43 rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Kuna tähtsate linnualade määratlemise põhimõtted on sarnased linnuhoiualade valikupõhimõtetega, on olemasolevad rahvusvahelise tähtsusega linnualad heaks aluseks linnuhoiualade valimisel. Viimaste aastate jooksul on välisprojektide käigus läbi viidud mitmeid elupaigatüüpide inventuure (sh Eesti metsakaitsealade võrgustiku loomine, vääriselupaikade, vanade metsade, ranna- ja luhaniitude, puisniitude, väljaspool kaitsealasid asuvate märgalade inventuurid), mille tulemusi on võimalik NATURA 2000 alade väljavalimiseks kasutada. NATURA 2000 võrgustiku loomisega seoses on rakendamisel järgmised projektid: 1) «Rahvusvaheliste konventsioonide ja direktiividega kaitstavate liikide ja elupaikade inventuur Eestis» (projekti rahastaja on Taani riik), mille käigus koostatakse looduskaitsedirektiivides esinevate liikide ja elupaigatüüpide levikukaardid, samuti osaletakse elupaigatüüpide käsiraamatu käsikirja koostamises; 2) «Loodusdirektiivi ja linnudirektiivi rakendamine Lääne ja Rapla maakonnas» (rahastaja on Taani riik), mille eesmärk on looduskaitsedirektiivide rakendamise aluste ja NATURA 2000 alade kaitsekorralduspõhimõtete väljatöötamine vastavates maakondades; 3) «Eesti NATURA 2000 elupaigatüüpide käsiraamatu ettevalmistamine» (rahastaja on Põhjamaade Ministrite Nõukogu). NATURA 2000 võrgustiku loomiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks on kavas esitada lisaks taotlusele riigieelarvest taotlus LIFE III programmiga liitumiseks ja taotlused PHARE-le ning teistele võimalikele välisrahastajatele sellealaste projektide finantseerimiseks. Samuti kavatsetakse programmi finantseerimiseks kasutada ka teisi riiklikke vahendeid, sh maahooldustoetusi kaitsekorralduskavade elluviimisel põllumajanduse toetamise kaudu NATURA 2000 aladel. 4. Programmi täitmine 4.1. Programmi juhtimine Programmi juhtimiseks ja koordineerimiseks moodustab Keskkonnaministeerium juhtkomitee vastavalt rahandusministri 29. jaanuari 1998. a määrusele nr 7 «Riigieelarvest finantseeritavate riiklike programmide koostamise korra kinnitamine» (RTL 1998, 58/59, 258; 2000, 29, 354). 4.2. Programmi täitjad Programmi vastutavaks täitjaks on Keskkonnaministeerium, kelle kontaktisik on: Hanno Zingel, looduskaitse osakonna juhataja kt Toompuiestee 24 15172 Tallinn tel: 626 28 72 faks: 626 29 01 e-post: Hanno.Zingel@ekm.envir.ee Programmi täitjateks on Keskkonnaministeeriumi (KKM) looduskaitseosakond, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus (ITK), maakondade keskkonnateenistused (KT) ja kaitsealade administratsioonid (KA). Programmi täitmiseks on 1. jaanuarist 2001. a vaja moodustada ITK-s kaks töökohta. Ühe töötaja ülesanne on NATURA 2000 andmebaasi koostamine, teise ülesanne NATURA 2000 alade kaardistamine (digitaliseerimine) ja geograafilise infosüsteemi loomine. Peamisteks lepingulisteks koostööpartneriteks on Tartu Ülikooli Botaanika ja Ökoloogia Instituut (BÖI), Tartu Ülikooli Zooloogia ja Hüdroloogia Instituut (ZHI), Eesti Põllumajandusülikooli Keskkonnakaitse Instituut (KKI), Eesti Põllumajandusülikooli Zooloogia ja Botaanika Instituut (ZBI), Tallinna Pedagoogikaülikooli Ökoloogia Instituut (ÖI), Eesti Mereinstituut (EMI), Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), Eesti Loodusuurijate Selts (ELUS) ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ). NATURA 2000 programmi edukamaks täitmiseks moodustatakse Eesti NATURA 2000 Nõukoda, mille ülesanne on KKM looduskaitseosakonna nõustamine EL looduskaitsedirektiivide ja eriti NATURA 2000 võrgustiku loomisega seotud küsimustes. 5. Tegevuskava Eesti NATURA 2000 programmi I etapi teostamiseks on vaja täita allpool nimetatud alamprogrammid (tegevused). Programmi I etapi täitmiseks ettenähtud piiratud aja tõttu tuleb mitmete alamprogrammidega töötada paralleelselt. 5.1. Linnudirektiivi ja loodusdirektiivi kommenteeritud tõlgete koostamine Kuna nii linnudirektiivi kui ka loodusdirektiivi tekstid on raskesti mõistetavad ja mitmeti tõlgendatavad, tuleb lisaks direktiivide tõlgetele koostada ning välja anda ka vastavate direktiivide kommenteeritud tõlked. Tegevus Tähtaeg Täitjad Finantseerimine Linnudirektiivi ja loodusdirektiivi tõlkimine juuni 2000 KKM, eksperdid riigieelarve (RE), välisabi Linnudirektiivi ja loodusdirektiivi tõlgete kommenteerimine aprill 2002 KKM, eksperdid taotlemisel RE-st, taotlemisel välisabist 5.2. NATURA 2000 andmevormi täitmise juhendi koostamine NATURA 2000 andmebaasi koostamiseks kogutakse andmeid vastavalt NATURA 2000 standardsele andmevormile. Andmevormide täitmiseks on vaja välja anda Eesti jaoks kohandatud ja kommenteeritud NATURA 2000 andmevormi selgitav tõlge. Tegevus Tähtaeg Täitjad Finantseerimine NATURA 2000 andmevormi tõlkimine juuni 2000 KKM, eksperdid RE, välisabi NATURA 2000 andmevormi täitmise juhendi koostamine oktoober 2000 KKM, eksperdid RE, välisabi 5.3. Eesti NATURA 2000 elupaigatüüpide käsiraamatu koostamine Eesti NATURA 2000 elupaigatüüpide käsiraamatu koostamine on vajalik Eesti vastavate loodushoiualade väljavalimiseks. Nimetatud elupaigatüübid on Lääne-Euroopa-kesksed ja neid ei ole võimalik üks-üheselt Eesti oludesse üle kanda. Seetõttu tuleb koostöös Euroopa Komisjoni ekspertidega kokku leppida, mida Eestis konkreetse elupaigatüübi all silmas peetakse, ning koostada üheselt mõistetavad kirjeldused iga elupaigatüübi kohta, võttes aluseks EL elupaigatüüpide tõlgendamise käsiraamatu (Româo, C. 1996. Interpretation Manual of European Union Habitats, DG XI, 103 lk). See alamprogramm on kavandatud kolmeetapilisena. Kõigepealt valmib NATURA 2000 elupaigatüüpide käsiraamatu esimene nn tööversioon, mis pannakse kasutamiseks ja kommenteerimiseks üles Internetti. Elupaigatüüpide käsiraamatu täiendatud käsikirja koostamisel võetakse arvesse välitööde tulemusena tehtud parandusettepanekud. Lõpuks koostatakse ja antakse välja elupaigatüüpide illustreeritud käsiraamat. Tegevus Tähtaeg Täitjad Finantseerimine Elupaigatüüpide käsiraamatu käsikirja koostamine juuli 2000 BÖI, eksperdid välisabi Elupaigatüüpide käsiraamatu käsikirja täiendamine mai 2001 BÖI, eksperdid taotlemisel RE-st, taotlemisel välisabist Elupaigatüüpide illustreeritud käsiraamatu koostamine ja väljaandmine mai 2002 BÖI, eksperdid taotlemisel RE-st, taotlemisel välisabist 5.4. NATURA 2000 alade nimekirja ettevalmistamine NATURA 2000 alade väljavalimiseks koondatakse olemasolevad andmed looduskaitsedirektiividele vastavate liikide ja elupaikade kohta. Kogutud andmed töödeldakse ning koostatakse nende liikide ja elupaikade väärtuslikumate leiukohtade kaart. Selle etapi käigus selgitatakse välja täiendavate inventuuride vajadus väheuuritud liikide ja elupaigatüüpide levikuandmete saamiseks. Samaaegselt alustatakse olemasolevate kaitsealade linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetest lähtuvat analüüsi vööndite kaupa. Iga kaitseala kohta selgitatakse välja, millised direktiivides nimetatud liigid ja elupaigatüübid seal esinevad, samuti liigi asurkonna suurus ja elupaigatüübi pindala ning ala looduskaitseline väärtus vastava liigi või elupaigatüübi jaoks. Selle töö tulemusena selgub, kui suur protsent vastava liigi asurkonnast või elupaigatüübist on juba kaitstud. Lõpptulemusena valmib kaitsealade kohta nimekiri, millised kaitsealad (vööndid või muud piiritletavad osad) sobivad linnuhoiualadeks ja/või loodushoiualadeks. Linnudirektiivi nõuete vastavuse analüüs tehakse ka rahvusvahelise tähtsusega linnualadele, selgitamaks välja, millised neist ja millises ulatuses vastavad linnuhoiualade valikukriteeriumidele. Eespool nimetatud tööde tulemusena koostatakse NATURA 2000 alade esialgne nimekiri, mis saadetakse maakondade keskkonnateenistustele ja kaitsealade administratsioonidele, kes peavad analüüsima oma piirkonna alade võimalikku lülitamist NATURA 2000 võrgustikku, sh lähtuvalt sotsiaal-majanduslikest tingimustest. Keskkonnateenistuste ja kaitsealade administratsioonide poolt esitatud kommentaarid kaalub läbi Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakond koostöös vastava ekspertrühmaga ning teeb alade nimekirja parandused. Seejärel alustavad maakondade keskkonnateenistused läbirääkimisi maaomanikega väljaspool olemasolevaid kaitsealasid asuvate alade linnuhoiualadeks ja/või loodushoiualadeks nimetamise võimalikkuse üle. Esialgset NATURA 2000 alade nimekirja täiendatakse pidevalt vastavalt kameraal- ja välitööde käigus laekunud informatsioonile. 2002. aasta mais nimekiri avalikustatakse, st saadetakse maakondade arengu- ja planeeringuosakondadele, omavalitsustele, valitsusvälistele organisatsioonidele jt huvigruppidele. Elanikkonnale teatatakse meedia vahendusel, kus saab tutvuda NATURA 2000 alade esialgse nimekirjaga. Euroopa Komisjonile esitatav Eesti NATURA 2000 alade nimekiri valmib novembris 2002 ja see esitatakse kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele. Tegevus Tähtaeg Täitjad Finantseerimine Olemasolevate andmete koondamine märts 2001 ITK, ELF, KKI, eksperdid välisabi, KIK, taotlemisel RE-st Kaitsealade ja tähtsate linnualade vastavuse analüüs, lähtudes linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetest detsember 2001 ITK, ELF, KKI, EOÜ, eksperdid KIK, taotlemisel RE-st, taotlemisel välisabist Alade esialgse nimekirja koostamine märts 2001 KKM, eksperdid RE, taotlemisel RE-st Liikide ja elupaigatüüpide täiendavad inventuurid september 2001 eksperdid taotlemisel RE-st, taotlemisel välisabist Nimekirja analüüsimine keskkonnateenistustes ja kaitsealade administratsioonides märts 2002 KT, KA RE, taotlemisel RE-st Nimekirja täiendamine november 2002 KKM, eksperdid RE, taotlemisel RE-st, taotlemisel välisabist Läbirääkimised maaomanikega märts 2002 KT RE, taotlemisel RE-st Nimekirja avalikustamine mai 2002 KKM, KT, eksperdid taotlemisel RE-st Nimekirja kinnitamiseks ettevalmistamine detsember 2002 KKM RE 5.5. NATURA 2000 andmebaasi koostamine Andmed NATURA 2000 alade kohta tuleb esitada Euroopa Komisjonile nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul. Seega tuleb iga NATURA 2000 ala kohta täita andmevorm ja ühtlasi sisestada andmed NATURA 2000 andmebaasi. NATURA 2000 andmebaasi hakkab koostama ja haldama ITK. NATURA 2000 andmebaasi koostamist alustatakse paralleelselt alade valimisega. Andmebaasi võetakse kõigepealt alad, mis suure tõenäosusega hakkavad kuuluma NATURA 2000 võrgustikku. Kõigepealt kogutakse kokku kõik vastava NATURA 2000 ala kohta olemasolevad andmed, töödeldakse neid, täidetakse andmevorm ja sisestatakse andmebaasi. Ühtlasi selgitatakse välja välitööde vajadus puuduolevate andmete saamiseks. Välitööd tehakse 2001. ja 2002. aasta suvel. Kogutud andmed töödeldakse, kantakse andmevormile ja sisestatakse NATURA 2000 andmebaasi. Tegevus Tähtaeg Täitjad Finantseerimine Olemasolevate andmete koondamine märts 2002 ITK, KKI, KT, KA, eksperdid taotlemisel RE-st, taotlemisel välisabist Välitööd täiendavate andmete kogumiseks august 2002 eksperdid taotlemisel RE-st, taotlemisel välisabist Andmevormide täitmine november 2002 ITK, KT, KA, eksperdid taotlemisel RE-st, taotlemisel välisabist Andmete sisestamine andmebaasi november 2002 ITK taotlemisel RE-st, taotlemisel välisabist 5.6. NATURA 2000 alade kaardistamine Iga NATURA 2000 ala kohta tuleb koostada ja Euroopa Komisjonile esitada nii digitaalne kui ka paberkandjal vormistatud kaart. Kaardimaterjali valmistavad ette keskkonnateenistuste ja kaitsealade looduskaitsetöötajad koostöös ekspertidega. Alade välispiirid digitaliseeritakse Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses. Aladel, mis asuvad väljaspool olemasolevaid kaitsealasid või mille välispiir ei ühti kaitseala vööndi- või välispiiriga, tuleb teha välitöid ala välispiiri kaardistamiseks maist septembrini 2001 ja aprillist augustini 2002. Tegevus Tähtaeg Täitjad Finantseerimine Olemasolevate andmete koondamine märts 2002 ITK taotlemisel RE-st, taotlemisel välisabist Kaardimaterjali ettevalmistamine mai 2002 KT, KA, eksperdid taotlemisel RE-st, taotlemisel välisabist Välitööd alade välispiiride kaardistamiseks september 2002 KT, KA, eksperdid taotlemisel RE-st, taotlemisel välisabist Välispiiride digitaliseerimine november 2002 ITK taotlemisel RE-st, taotlemisel välisabist 5.7. NATURA 2000 alade ajutise kaitse korraldamine NATURA 2000 alade ajutise kaitse korraldamine väljaspool olemasolevaid kaitsealasid on vajalik vastavatel aladel esinevate loodusväärtuste säilitamiseks enne lõplike kaitsemeetmete kinnitamist. Selleks kehtestatakse nendele aladele keskkonnaministri määrusega ajutine kaitsekord vastavalt «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» muutmise seaduse eelnõule. Ajutine kaitsekord peab muuhulgas tagama poollooduslike koosluste säilimiseks vajalike hooldustööde tegemise. Tegevus Tähtaeg Täitjad Finantseerimine NATURA 2000 alade ajutise kaitse korraldamine detsember 2002 KKM taotlemisel RE-st, taotlemisel välisabist 5.8. NATURA 2000 alade kaitsekorralduse maksumuse analüüs NATURA 2000 alade kaitsekorralduse maksumust analüüsitakse käesoleva programmi II etapi koostamiseks, kaitsekorralduseks vajalike kulutuste planeerimiseks ja kaasfinantseerimise taotlemiseks. Tegevus Tähtaeg Täitjad Finantseerimine NATURA 2000 alade kaitsekorralduse maksumuse analüüs november 2002 KKM, KT, KA, eksperdid taotlemisel RE-st, taotlemisel välisabist 5.9. Koolitus Kuna NATURA 2000 võrgustiku koostamine toob kaasa uusi tegevussuundi, tuleb korraldada mitmeid koolitus- ja treeningkursusi kõikidele programmis osalejatele. Nii on ette nähtud koolitus EL looduskaitsedirektiivide nõuete alal, samuti koolitused elupaigatüüpide käsiraamatu kasutamise, maaomanikega läbirääkimiste, andmebaasi koostamise (sh andmete kogumise, andmevormi täitmise, andmete sisestamise), alade piiritlemise, alade kaitse korraldamise ja planeeringute koostamise kohta. Koolituskursusi viivad läbi nii väliseksperdid, Eesti eksperdid kui ka looduskaitsetöötajad. Tegevus Tähtaeg Täitjad Finantseerimine Koolitus pidev KKM, KKI, KT, KA, eksperdid RE, välisabi, taotlemisel RE-st, taotlemisel välisabist 5.10. NATURA 2000 eesmärkide tutvustamine avalikkusele NATURA 2000 võrgustiku loomise oluliseks osaks on nii NATURA 2000 eesmärkide kui ka linnudirektiivist ja loodusdirektiivist tulenevate nõuete tutvustamine avalikkusele. Selleks korraldatakse seminare kõikidele huvigruppidele, antakse välja voldikuid, plakateid ja muid NATURA 2000 tutvustavaid materjale. Käesoleva aasta III kvartalis koostatakse NATURA 2000 Interneti kodulehekülg. Kavas on korraldada üldine infokampaania NATURA 2000 eesmärkide avalikustamiseks. Tegevus Tähtaeg Täitjad Finantseerimine NATURA 2000 eesmärkide tutvustamine avalikkusele pidev KKM, KT, KA, eksperdid RE, välisabi, taotlemisel RE-st, taotlemisel välisabist Esitatud alamprogrammide (tegevuste) läbiviimise aeg on esitatud käesoleva programmi lisas. 6. Programmi täitmise edukuse näitajad Programmi täitmise edukust saab hinnata järgmiste näitajate põhjal: 1) Eesti koostab ettenähtud ajaga Eesti looduse mitmekesisust ammendavalt ja esinduslikult kajastava NATURA 2000 alade nimekirja; 2) Eesti esitab tähtajaliselt Euroopa Komisjonile linnuhoiualade nimekirja, loodushoiualade esimese nimekirja ja NATURA 2000 andmebaasi; 3) Euroopa Komisjon kiidab pärast läbirääkimisi põhimõtteliselt heaks Eesti poolt esitatud materjalid. 7. Võimalikud riskitegurid programmi täitmisel Programmi alamprogrammide teostamine sõltub nende vajalike vahenditega kindlustamisest. Vastasel korral lükkuvad planeeritud tööd edasi, mis seab ohtu Eesti valmisoleku EL-ga liitumiseks 1. jaanuaril 2003. a Probleemid võivad tekkida administatiivse suutlikkuse vajalikule tasemele tõstmisega ja programmi I etapi jaoks ettenähtud piiratud aja tõttu. Riskiteguriteks on veel mehhanismide vähesus looduskaitseliste piirangute kompenseerimiseks ja maaomanike võimalik vastuseis NATURA 2000 alade moodustamiseks eraõiguslikus kasutuses oleval maal. Raskusi võib tekkida ka NATURA 2000 alade ajutise kaitse korraldamisega. 8. Programmi finantseerimine Eesti NATURA 2000 programmi maksumus on 2001. aastal 8,8 miljonit krooni, 2002. aastal 9,5 miljonit krooni ja aastatel 2003–2007 5–7 miljonit krooni aastas vastavalt riigieelarve võimalustele. Programmi koondeelarve 2001. aastaks on toodud tabelis 1 ja 2002. aastaks tabelis 2. Tabel 1 Eesti NATURA 2000 programmi koondeelarve aastaks 2001 Tegevused Eelarvesummad (tuh kr) ja finantseerimine taotlemisel riigieelarvest taotlemisel välisabist kokku Elupaigatüüpide käsiraamatu täiendatud käsikirja koostamine 50 50 100 NATURA 2000 alade nimekirja ettevalmistamine (sh inventuurid) 1400 600 2000 NATURA 2000 andmebaasi koostamine (sh välitööd) 800 500 1300 NATURA 2000 alade välispiiride kaardistamine (sh välitööd) 750 750 1500 NATURA 2000 alade ajutise kaitse korraldamine 500 250 750 NATURA 2000 alade kaitsekorralduse maksumuse analüüs 750 500 1250 Koolitus 200 200 400 NATURA 2000 eesmärkide tutvustamine avalikkusele 750 750 1500 Kokku 5200 3600 8800 Tabel 2 Eesti NATURA 2000 programmi koondeelarve aastaks 2002 Tegevused Eelarvesummad (tuh kr) ja finantseerimine taotlemisel riigieelarvest taotlemisel välisabist kokku Linnudirektiivi ja loodusdirektiivi kommenteeritud tõlgete väljaandmine 100 100 200 Elupaigatüüpide illustreeritud käsiraamatu koostamine ja väljaandmine 250 250 500 NATURA 2000 alade nimekirja ettevalmistamine 500 200 700 NATURA 2000 andmebaasi koostamine (sh välitööd) 1000 750 1750 NATURA 2000 alade välispiiride kaardistamine (sh välitööd) 1200 750 1950 NATURA 2000 alade ajutise kaitse korraldamine 750 700 1450 NATURA 2000 alade kaitsekorralduse maksumuse analüüs 800 700 1500 Koolitus 100 100 200 NATURA 2000 eesmärkide tutvustamine avalikkusele 500 750 1250 Kokku 5200 4300 9500 Programmi täpsustatud eelarve kinnitab keskkonnaminister juhtkomitee ettepanekul. Keskkonnaminister Heiki KRANICH «Riikliku programmi «Eesti NATURA 2000» aastateks 2000–2007» lisa