Raamatupidamise Toimkond — EV Raamatupidamise Toimkonna istungi protokolliline otsus «Raamatupidamise aastaaruande bilansi kirjete sisu» muutmine [nr 5-3] — RTL, 2000, 87, 1315

Juhendi «Raamatupidamise aastaaruande kasumiaruande kirjete sisu» muutmine Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 25. aprilli 2000. a istungi protokolliline otsus nr 5-3 Raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) paragrahvi 38 lõike 1 alusel Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond otsustab: 1. Kinnitada EV Raamatupidamise Toimkonna 30. septembri 1995. a istungi protokolliline otsusega nr 12-2 kinnitatud juhendi «Raamatupidamise aastaaruande kasumiaruande kirjete sisu» (RTL 1995, 81, lk 2835) muudatused. 2. Kehtestada käesolevast juhendi redaktsioonist lähtumine 2000. a ja eelolevatel aastatel. Juhendi pealkirja lisatakse märge «(revideeritud 2000)». 3. Avaldada Riigi Teataja Lisas juhendi «Raamatupidamise aastaaruande kasumiaruande kirjete sisu» muudatused (juurde lisatud). EV Raamatupidamise Toimkonna esimees Rita ILISSON Kinnitatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 25. aprilli 2000. a istungi protokollilise otsusega nr 5-3 JUHENDI «RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KASUMIARUANDE KIRJETE SISU» MUUDATUSED Juhendis «Raamatupidamise aastaaruande kasumiaruande kirjete sisu» tehakse järgmised muudatused: 1. Juhendi pealkirja lisatakse märge «(revideeritud 2000)». 2. Juhendi sissejuhatav osa asendatakse tervikuna järgmises sõnastuses: «Käesolev juhend käsitleb raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi 1 ja skeemi 2 kirjete sisu. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtutakse § 18 lõike 5 kohaselt raamatupidamise seadusest ja heast raamatupidamistavast. Märkus. Raamatupidamise seaduse § 25 kohaselt on keelatud teha tulude ja kulude vahelist saldeerimist ja muid netoarvestusi, välja arvatud raamatupidamise standardites ja juhendites ettenähtud juhtudel. Juhend koosneb neljast osast. A. Kasumiaruande skeem 1 B. Kasumiaruande skeem 2 C. Praktiline näide: Kasumiaruande skeem 2 tootmisettevõttes D. Aruannete mittevõrreldavus, olulised vead, arvestusmeetodi muudatus ja hinnangute muutus Juhend laieneb raamatupidamiskohustuslasele, kes on kohustatud koostama raamatupidamise aastaaruande raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud skeemide kohaselt. Osa D laieneb kõikidele raamatupidamiskohustuslastele, kes on kohustatud koostama raamatupidamise aastaaruande. Käesolevast juhendi redaktsioonist lähtutakse 2000. a ja eelolevate aastate raamatupidamise aastaaruannete koostamisel.» Teemajaotus SKEEM 1 3. Teemajaotus Skeem 1 märgistatakse juhendi osaks liigendusega «A.». 4. Punkti 1 Realiseerimise netokäive lõige 2 asendatakse kahe lõikega järgmises sõnastuses: «Realiseerimise netokäibe kajastamisel lähtutakse juhendis ERS 3 Müügitulu määramine realiseerimise printsiibi alusel toodud käsitlustest. Valitsuselt saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse juhendist ERS 11 Valitsuselt saadud sihtfinantseerimise arvestus.» 5. Punkti 1 Realiseerimise netokäive alapunkt Tulude ja kulude vastavuse tagamise tootmisettevõtte kasumiaruande skeemis 1 asendatakse ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Tootmisettevõte, mis näitab kasumiaruande skeemis 1 aruandeperioodi tootmiskulude summad (mitte realiseeritud toodangu kulud), kasutab tulude ja kulude vastavuse printsiibist kinnipidamiseks kasumiaruande skeemi 1 äritulude kirjeid 2 ja 3.» 6. Punktist 4 Muud äritulud jäetakse välja sõnad «aruandeperioodil selgunud eelmiste aastate tulu,». 7. Punktist 5 Kaubad, toore, materjal ja teenused jäetakse välja lõige 2. 8. Punkti 6 Mitmesugused tegevuskulud lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «garantiikulud» sõnadega «muude eraldistega seotud kulud,». 9. Punktist 6 Mitmesugused tegevuskulud jäetakse välja lõige 2 (Märkus 1) ja 3 (Märkus 2). 10. Punkti 6 Tööjõukulud alapunkti c) pensionikulu esimene lause asendatakse ühe lausega järgmises sõnastuses: «Üldjuhul ei kasutata seda kirjet seaduslike aluste puudumisel.» 11. Punkti 8 Kulum alapunkti a) põhivara kulum ja väärtuse langus lõige 2 asendatakse ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Materiaalse põhivara allahindlussumma kajastatakse kasumiaruandes kuluna.» 12. Punktist 9 Muud ärikulud jäetakse välja sõnad «aruandeperioodil selgunud eelmiste aastate kulu,». 13. Punkti 10 Finantstulud alapunkti a) finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt lõikest 2 jäetakse välja esimeses lauses sõnad «10aa» ja teine lause. 14. Punkti 10 Finantstulud alapunkti a) finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt lõige 3 asendatakse ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumi või kahjumi määramisel lähtutakse juhendist ERS 8 Kapitaliosaluse meetod (revideeritud 2000).» 15. Punkti 10 Finantstulud alapunkti b) finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt lõikest 2 jäetakse esimeses lauses välja sõnad «10bb» ja teine lause. 16. Punkti 10 Finantstulud alapunktist c) finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt lausest 1 jäetakse välja sõnad « , mida ei näidata kirjetel 10a ja 10b» ja parandatakse sõnad «portfelliinvesteeringute» ja portfelliinvesteeringutelt» sõnadeks «portfellinvesteeringute» ja portfellinvesteeringutelt». 17. Punkti 11 Finantskulud alapunkti a) tütarettevõtete aktsiate ja osade seotud finantskulud lõikest 2 jäetakse välja sõnad «11aa». 18. Punkti 11 Finantskulud alapunkti a) tütarettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud täiendatakse pärast lõiget 2 ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumi või kahjumi määramisel lähtutakse juhendist ERS 8 Kapitaliosaluse meetod (revideeritud 2000).» 19. Punkti 11 Finantskulud alapunkti b) finantskulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt lõikest 2 jäetakse välja sõnad «11bb». 20. Punkti 11 Finantskulud alapunkti c) intressikulud lõikes 2 asendatakse sõnad «lisas 9» sõnaga «lisades». 21. Punkti 11 Finantskulud alapunkti f) muud finantskulud lõikest 1 jäetakse välja sõnad «(v.a tütar- ja sidusettevõtete aktsiad)». 22. Pärast punkti 11 Finantskulud alapunkti f) muud finantskulud täiendatakse juhendit vahepealkirjaga KASUM (KAHJUM) MAJANDUSTEGEVUSEST. 23. Punkti 13 Erakorralised kulud lõikes 1 jäetakse välja sõna «tulekahjudest,». 24. Punkti 13 Erakorralised kulud lõikes 2 (Märkus) asendatakse esimeses lauses sõna «ettevõtte» sõnaga «raamatupidamiskohustuslase» ja sõna «lisas» sõnaga «lisades» ning jäetakse välja teine lause. 25. Punkti 11 Tulumaks lõiget 1 täiendatakse pärast lauset 1 lausega järgmises sõnastuses: «Juurdelisatud kirjel näidatakse potentsiaalse tulumaksukohustuse muutust.» 26. Punkti 14 Tulumaks täiendatakse pärast lõiget 1 ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Märkus. 01.01.2000. a. jõustunud tulumaksuseadusest tulenevalt on Eestis registreeritud äriühingu kasumiaruandes näidatud tulumaksukulu 0 ja raamatupidamiskohustuslasel ei teki potentsiaalset tulumaksukohustust.» Teemajaotus SKEEM 2 27. Teemajaotus SKEEM 2 märgistatakse juhendi osaks liigendusega «B.». 28. Punktis 1 Realiseerimise netokäive lõige 2 asendatakse kahe lõikega järgmises sõnastuses: «Realiseerimise netokäibe kajastamisel lähtutakse juhendis ERS 3 Müügitulu määramine realiseerimise printsiibi alusel toodud käsitlustest. Valitsuselt saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse juhendist ERS 11 Valitsuselt saadud sihtfinantseerimise arvestus.» 29. Punktist 5 Muud äritulud jäetakse välja sõnad «aruandeperioodil selgunud eelmiste aastate tulu,». 30. Punktist 6 Muud ärikulud jäetakse välja sõnad «aruandeperioodil selgunud eelmiste aastate kulu,». 31. Punkti 7 Finantstulud alapunkti a) finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt lõikest 2 jäetakse välja sõnad «7aa» ning teine ja kolmas lause. 32. Punkti 7 Finantstulud alapunkti a) finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt täiendatakse pärast lõiget 2 ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumi või kahjumi määramisel lähtutakse juhendist ERS 8 Kapitaliosaluse meetod.» 33. Punkti 7 Finantstulud alapunkti b) finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt lõikest 2 jäetakse välja esimeses lauses sõnad «7bb» ja teine lause. 34. Punkti 7 Finantstulud alapunktist c) finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt lausest 1 jäetakse välja sõnad « , mida ei näidata kirjetel 7a ja 7b» ja parandatakse sõnad «portfelliinvesteeringute» ja «portfelliinvesteeringutelt» sõnadeks «portfellinvesteeringute» ja «portfellinvesteeringutelt». 35. Punkti 8 Finantskulud alapunkti a) finantskulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt lõikest 2 jäetakse välja sõnad «8aa». 36. Punkti 8 Finantskulud alapunkti a) finantskulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt täiendatakse pärast lõiget 2 ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumi või kahjumi määramisel lähtutakse juhendist ERS 8 Kapitaliosaluse meetod.» 37. Punkti 8 Finantskulud alapunkti b) finantskulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt lõikest 2 jäetakse välja sõnad «8bb». 38. Punkti 8 Finantskulud alapunktis c) intressikulud asendatakse sõnad «lisas 9» sõnaga «lisades». 39. Punkti 10 Erakorralised kulud lõikes 1 jäetakse välja sõna «tulekahjudest,». 40. Punkti 10 Erakorralised kulud lõikes 2 (Märkus) asendatakse esimeses lauses sõna «ettevõtte» sõnaga «raamatupidamiskohustuslane» ning sõna «lisas» sõnaga «lisades» ja jäetakse välja teine lause. 41. Punkti 11 Tulumaks lõiget 1 täiendatakse pärast lauset 1 lausega järgmises sõnastuses: «Juurdelisatud kirjel näidatakse potentsiaalse tulumaksukohustuse muutust.» 42. Punkti 14 Tulumaks täiendatakse pärast lõiget 1 ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Märkus. 01.01.2000. a jõustunud tulumaksuseadusest tulenevalt on Eestis registreeritud äriühingu kasumiaruandes näidatud tulumaksukulu 0 ja raamatupidamiskohustuslasel ei teki potentsiaalset tulumaksukohustust.» 43. Osa C. Praktiline näide: kasumiaruande skeem 2 tootmisettevõttes ei ole juhendi ERS 7 Raamatupidamise aastaaruande kasumiaruande kirjete sisu lahutamatu osa ja on avaldatud EV Raamatupidamise Toimkonna väljaannetes. 44. Juhendit täiendatakse uue osaga D. Aruannete mittevõrreldavus, olulised vead, arvestusmeetodi muudatus ja hinnangute muutus järgmises sõnastuses: «D. Aruannete mittevõrreldavus, olulised vead, arvestusmeetodi muudatus ja hinnangute muutus D1. Olulised vead eelnevate perioodide aruannetes 1. Raamatupidamise seaduse § 21 lõike 3 kohaselt hinnatakse eelneva aasta näitajad ümber, kui jooksva ja eelneva majandusaasta näitajad ei ole võrreldavad kas uuele skeemile üleminekul või arvestusmeetodite muudatuste tõttu. Mittevõrreldavuse põhjused, ümberarvutuste alused ja summad avatakse aastaaruande lisades. Bilansi ümberhindamise tulemusena koostatakse korrigeeritud algbilanss. 2. Ülaltoodud sätte rakendamisel järgitakse raamatupidamise seaduse § 5 toodud olulisuse printsiipi. 3. Mittevõrreldavus tekib, kui: a) majandusaastal rakendatakse kasumiaruande või bilansiskeeme, mis erinevad eelneval majandusaastal rakendatud skeemidest; b) ilmneb, et eelneva majandusaasta finantsseisundit ja majandustulemust ei kajastatud õigesti ja õiglaselt, kuna raamatupidamise andmebaas sisaldas olulisi vigu (näiteks kirjendati näilisi tehinguid või jäeti tehinguid kirjendamata, tehinguid ei kirjendatud lähtudes nende reaalsest majanduslikust sisust, tehingu osapooled varjasid tehingu tegelikku majanduslikku sisu, arvestusmeetodeid rakendati vääralt kas teadmatusest või sihilikult jne); c) hea raamatupidamistava arendamisel nõutakse uute arvestusmeetodite ja käsitluste rakendamist; d) hea raamatupidamistava kontseptuaalse tausta arendamisel selguvad kitsendused või ilmnevad asjaolud, mille kohaselt varem arvele võetud vara või kohustused ei vasta arvelevõtmise kriteeriumidele. D2. Olulised vead eelnevate perioodide aruannetes 4. Üldjuhul ei peaks varasemate perioodide tulu ega kulu hiljem selguma, juhul kui majandusaasta raamatupidamisaruande koostamisel tehtud reguleerimis- ja lõpetamiskannete tegemisel lähtuti bilansipäeval teadaolevatest andmetest ja raamatupidamise aastaaruande koostamisperioodil ilmnenud asjaoludest. 5. Kui aruandeperioodil siiski avastatakse eelmiste aastate tulu või kulu ning selgunud summa ei oleks oluliselt mõjutanud tulu või kulu tekkimisaasta majandustulemust ja finantsseisundit, kajastatakse aruandeperioodil selgunud eelmiste aastate tulu või kulu aruandeperioodi kasumiaruandes. 6. Kui selgunud summa oleks oluliselt muutnud tulu või kulu tekkimisaasta majandustulemust ja finantsseisundit, siis ei saa eelmiste aastate aruandeid pidada usaldusväärseteks. Sellisel juhul korrigeeritakse hiljem selgunud tulu- või kulusumma võrra bilansikirje Eelmiste perioodide jaotamata kasum algsaldot. D3. Arvestusmeetodi muudatus 7. Arvestusmeetodit muudetakse ainult siis, kui seda nõuab hea raamatupidamistava või kui see annab õigema ja õiglasema ülevaate raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist ning majandustulemusest. Üleminekul uuele arvestusmeetodile lähtutakse ülemineku aluseks oleva juhendi rakendussätetest. Kui ülemineku aluseks ei ole juhend, vaid sise-eeskirjades fikseeritud arvestusmeetodi muudatus, toimitakse käesoleva juhendi punktide 8–9 kohaselt. 8. Kui uuele arvestusmeetodile üleminek ei oleks oluliselt mõjutanud eelneva majandusaasta majandustulemust ja finantsseisundit, korrigeeritakse jooksva aasta tulusid ja kulusid. Uut põhimõtet rakendatakse bilansi jääkide hindamisel aasta algusest. Samas bilansirühmas näidatud vara või kohustus peab olema hinnatud samade kriteeriumide kohaselt. 9. Kui uuele arvestusmeetodile üleminek oleks oluliselt mõjutanud eelneva majandusaasta majandustulemust ja finantsseisundit, rakendatakse uut arvestusmeetodit tagasiulatuvalt ning koostatakse korrigeeritud algbilanss (vt raamatupidamise seadus § 21 lõige 3). 10. Kui arvestusmeetodit või -printsiipi on aruandeperioodil muudetud, tuleb lisades põhjendada ja näidata muudatuste mõju. Näide. Arvestusmeetodi muudatus Raamatupidamiskohustuslane otsustab 1. jaanuarist 2000. a põhivarana arvele võtta objektid, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul ja mille maksumus ületab 10 000 krooni. Varem kasutatud piirmäär oli 2000 krooni. Varem arvelevõetud väheolulise maksumusega inventari (soetusmaksumusega 2000 – 10 000 krooni) bilansiline maksumus on 100 000 krooni. Kuna selle summa mõju ei avalda olulist mõju majandustulemusele ja finantsseisundile, kantakse see summa kuludesse 2000. a alguses. Märkus. Kui uuele arvestusmeetodile üleminek oleks oluliselt mõjutanud eelneva majandusaasta majandustulemust ja finantsseisundit, koostatakse korrigeeritud algbilanss. 11. Kui hea raamatupidamistava kontseptuaalse tausta arendamisel selguvad kitsendused või ilmnevad asjaolud, mille kohaselt varem arvelevõetud vara ja kohustused ei vasta arvelevõtmise kriteeriumidele, koostatakse korrigeeritud algbilanss. D3. Hindamisaluste muutus jooksval aruandeaastal 12. Hindamisalusteks on informatsioon ja kogemused, mille alusel raamatupidamiskohustuslane hindab oma vara ja kohustusi. Kui asjaolud muutuvad, tuleb lisades selgitada ja näidata muutuste mõju. Hindamisaluste muutuse mõju kajastatakse hinnangu muutmisel. Hindamisaluste muutusel ei korrigeerita eelneva majandusaasta raamatupidamise aruandeid. 13. Hindamisaluste muutuse tagajärjel kirjendatud vastukannet kajastatakse samal kasumiaruande kirjel kui eelneva(te)s aruannetes kajastatud algset kannet.» Näited. Hindamisaluste muutused Kui muudetakse amortisatsiooninorme, hakatakse uut meetodit rakendama edasiulatuvalt. Kui põhivara hinnati varasemal perioodil alla ning ilmneb, et see allahindlus ei ole põhjendatud, korrigeeritakse objekti bilansilist maksumust. Korrigeeritud maksumuse ülempiiriks on põhivara jääkmaksumus enne allahindlust, millest on maha arvatud see kulum, mida oleks arvestatud allahindluse ajavahemikul, kui allahindlust ei oleks toimunud. Kui nõue kanti varasemal perioodil kuludesse ja hiljem see laekub, tehakse vastukanne. Kui hiljem ilmneb, et nõue oli juba varem ebatõenäoliselt laekuv, hinnatakse nõue alla selle asjaolu ilmnemisel.