Raamatupidamise Toimkond — EV Raamatupidamise Toimkonna istungi protokolliline otsus «Raamatupidamise aastaaruande bilansi kirjete sisu» muutmine [nr 5-2] — RTL, 2000, 87, 1314

Juhendi «Raamatupidamise aastaaruande bilansi kirjete sisu» muutmine Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 25. aprilli 2000. a istungi protokolliline otsus nr 5-2 Raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) paragrahvi 38 lõike 1 alusel Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond otsustab: 1. Kinnitada EV Raamatupidamise Toimkonna 30. septembri 1995. a istungi protokollilise otsusega nr 12-1 kinnitatud juhendi «Raamatupidamise aastaaruande bilansi kirjete sisu» (RTL 1995, 81, lk 2814) muudatused. 2. Kehtestada käesolevast juhendi redaktsioonist lähtumine 2000. a ja eelolevatel aastatel. Juhendi pealkirja lisatakse märge «(revideeritud 2000)». 3. Avaldada Riigi Teataja Lisas juhendi «Raamatupidamise aastaaruande bilansi kirjete sisu» muudatused (juurde lisatud). EV Raamatupidamise Toimkonna esimees Rita ILISSON Kinnitatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 25. aprilli 2000. a istungi protokollilise otsusega nr 5-2 JUHENDI «RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE BILANSI KIRJETE SISU» MUUDATUSED Juhendis «Raamatupidamise aastaaruande bilansi kirjete sisu» tehakse järgmised muudatused: 1. Juhendi pealkirja lisatakse märge «(revideeritud 2000)». 2. Juhendi sissejuhatav osa asendatakse tervikuna järgmises sõnastuses: «Käesolev juhend käsitleb raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansi kirjete sisu. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduse § 18 lõike 5 kohaselt seadusest ja heast raamatupidamistavast. Märkus. Raamatupidamise seaduse § 25 kohaselt on keelatud teha varade ja kohustuste vahelist saldeerimist ja muid netoarvestusi, v.a raamatupidamise standardites ja juhendites ettenähtud juhtudel. Käesolev juhend laieneb raamatupidamiskohustuslasele, kes on seaduse kohaselt kohustatud raamatupidamise aastaaruannet koostama. Krediidiasutus, kindlustusselts, riigi- ja omavalitsusasutus ning raamatupidamiskohustuslane, kellele on raamatupidamise seaduse § 20 lõike 3 alusel antud luba kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemist erinevat bilansiskeemi, lähtub käesolevas juhendis toodust materiaalse ja immateriaalse põhivara arvelevõtmisel ja amortiseerimisel ning juhendi teistes osades toodud majandustehingute kirjendamise ja kajastamise üldpõhimõtetest. Käesolevast juhendi redaktsioonist lähtutakse 2000. a ja eelolevate aastate raamatupidamise aastaaruannete koostamisel.» Teemajaotus KÄIBEVARA 3. Punkti 1 Raha ja pangakontod lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: «Välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode arvestust peetakse raamatupidamise seaduse § 26 kohaselt Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus.» 4. Punkti 2 Aktsiad ja muud väärtpaberid alapunkti Aktsiate ja muude väärtpaberite hindamine raamatupidamise aastaaruandes lõikes 4 asendatakse sõnad «lisas 2» sõnaga «lisadega». 5. Punkti 4 Mitmesugused nõuded lõige 3 asendatakse kahe lõikega järgmises sõnastuses: «Kirjel Arveldused aktsionäridega näidatakse märgitud, kuid tasumata aktsiate ja osadega seonduvaid nõudeid aktsionäride ja osanike vastu. Märkus. Kirjel Arveldused aktsionäridega ei näidata majanduskulude avansse ega muid arveldusi aktsionäridega.» 6. Punkti 6 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud lõikes 2 asendatakse sõnad «lisas 12» sõnaga «lisades». 7. Punkti 6 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud lõikest 3 jäetakse välja esimene lause. 8. Punkti 7 Varud alapunkti Varude hindamine raamatupidamise aastaaruandes lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: «Varude hindamise aluseks on füüsiline inventuur, mida käsitletakse juhendi ERS 2 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldnõuded ja põhimõtted – hea raamatupidamistava kontseptuaalne taust (revideeritud 2000) osas D.» 9. Punkti 7 Varud alapunkti Lõpetamata toodang; Valmistoodang lõiget 2 täiendatakse pärast esimest lauset kahe lausega järgmises sõnastuses: «Üldkulud jaotatakse, lähtudes normaalsest tootmismahust. Jaotamata üldkulud kantakse kuludesse siis, kui nad tekivad.» 10. Punkti 7 Varud alapunkti Lõpetamata toodang; Valmistoodang täiendatakse pärast lõiget 5 ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Märkus. Pikaajaliste teenustöödega seonduvate väljaminekute kirjendamisel ja kajastamisel lähtutakse juhendis ERS 15 Pikaajaliste ehituslepingute arvestus toodust.» Teemajaotus PÕHIVARA 11. Punkti 8 Pikaajalised finantsinvesteeringud lõikes 3 asendatakse sõnad «lisas 2» sõnaga «lisades». 12. Punkti 8 Pikaajalised finantsinvesteeringud alapunkti Tütarettevõtete aktsiad osad; Sidusettevõtete aktsiad ja osad lõikest 1 jäetakse välja teine lause. 13. Punkti 8 Pikaajalised finantsinvesteeringud alapunkti Tütarettevõtete aktsiad osad; Sidusettevõtete aktsiad ja osad lõige 2 asendatakse ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Märkus. Kapitaliosaluse meetodi rakendamisel lähtutakse juhendist ERS 8 Kapitaliosaluse meetod (revideeritud 2000).» 14. Punkti 8 Pikaajalised finantsinvesteeringud alapunkti Muud aktsiad ja osad lõikes 2 parandatakse sõna «portfelliinvesteeringuks», mis asendatakse sõnaga «portfellinvesteeringuks». 15. Punkti 9 Materiaalne põhivara täiendatakse pärast lõiget 2 kahe lõikega järgmises sõnastuses: «Märkus 1. Valitsuselt saadud sihtfinantseerimisega ostetud põhivara võetakse arvele, lähtudes juhendist ERS 11 Valitsuselt saadud sihtfinantseerimise arvestus. Märkus 2. Kapitalirendi tingimustel renditud vara võetakse arvele, lähtudes juhendist ERS 9 Rendiarvestus.» 16. Punkti 9 Materiaalne põhivara alapunktist Materiaalse põhivara arvelevõtmine jäetakse välja lõige 2. 17. Punkti 9 Materiaalne põhivara alapunkti Materiaalse põhivara arvelevõtmine lõikes 3 (pärast punktis 16 toodud muudatuse tegemist vastavalt lõige 2) asendatakse sõna «ettevõtte» sõnaga «raamatupidamiskohustuslase»: 18. Punkti 9 Materiaalne põhivara alapunkti Materiaalse põhivara arvelevõtmine lõige 4 (pärast punktis 16 toodud muudatuse tegemist vastavalt lõige 3) alapunkti a lõikes 2 asendatakse sõnad «lisas 4» sõnaga «lisades». 19. Punkti 9 Materiaalne põhivara alapunkti Materiaalse põhivara arvelevõtmine lõiget 4 (pärast punktis 16 toodud muudatuse tegemist vastavalt lõige 3) täiendatakse uue alajaotusega c järgmises sõnastuses: «c) infrastruktuuri koostisosi, mis on integreeritud, st ei osale iseseisvalt tulu tekkimisel, võidakse käsitleda kogumina.» 20. Punkti 9 Materiaalne põhivara alapunkti Materiaalse põhivara arvelevõtmine lõike 4 (pärast punktis 16 toodud muudatuse tegemist vastavalt lõige 3) varasema redaktsiooni alajaotus c nimetatakse ümber alajaotuseks d ja täiendatakse pärast teist lauset ühe lausega järgmises sõnastuses: «Sarnaselt käsitletakse olulise maksumusega varuosi, mida saab ainult teatud põhivara objekti juures kasutada ja mille kasutamise sagedus on ebamäärane.» 21. Punkti 9 Materiaalne põhivara alapunkti Materiaalse põhivara arvelevõtmine lõike 4 (pärast punktis 16 toodud muudatuse tegemist vastavalt lõige 3) varasema redaktsiooni alajaotus d nimetatakse ümber alajaotuseks e. 22. Punkti 9 Materiaalne põhivara täiendatakse pärast alapunkti Materiaalse põhivara arvelevõtmine (pärast punktides 16–21 toodud muudatuste tegemist lõiked 1–3) alapunktiga Rekonstrueerimisväljaminekud järgmises sõnastuses: «Rekonstrueerimisväljaminekud Rekonstrueerimisväljaminekud lülitatakse põhivara maksumusse. Rekonstrueerimisväljaminekud on ainult sellised väljaminekud, mis oluliselt pikendavad vara kasulikku tööiga, suurendavad tootmispotentsiaali, tõstavad toodangu kvaliteeti või vähendavad tootmiskulusid. Rekonstrueerimisväljaminekud on väljaminekud, mis tõstavad põhivara objekti tööjõudlust üle algselt arvatud taseme ja mis tõenäoliselt osalevad lisanduvate tulude tekkimisel järgmisel või järgnevatel perioodidel. Remondiväljaminekud ja muud tehnilise hooldusega soetud väljaminekud, mis taastavad või säilitavad objekti algselt arvatud taset või kasulikku tööiga, kantakse kuludesse. Perioodiliste ülevaatlustega seotud väljaminekud kantakse üldjuhul, vaatamata nende maksumusele, kuludesse. Kui need väljaminekud on olulised ja on tõenäoline, et nende väljaminekutega kaasnevad lisanduvad tulud, s.o tulud, mis ületavad algselt arvatud taset, võidakse neid kapitaliseerida järgmistel tingimustel: a) tegelikud väljaminekud võetakse eraldi arvele; Märkus. Kontoplaani seisukohast ei lülitata neid väljaminekuid põhivara soetusmaksumusse, vaid nende kohta peetakse eraldi arvestust selleks ettenähtud allkontol. b) tegelikud väljaminekud lülitatakse samale bilansikirjele, kui ülevaatluse objektiks olev põhivara objekt; Märkus. Neid väljaminekuid ei kajastata ettemakstud kuludena bilansis. c) ülevaatlustega seonduvate väljaminekute amortisatsiooniperiood vastab ülevaatluste perioodilisusele, s.o eelneva ülevaatluse väljaminekud on 100% kuludesse kantud enne järgneva ülevaatlusega seonduvate väljaminekute kapitaliseerimist; d) lisades avatakse kapitaliseeritud väljaminekute summa, amortisatsiooniperiood, ülevaatluste perioodilisus ja kommenteeritakse lisanduvate tulude tekkimise tõenäolisust.» 23. Punkti 9 Materiaalne põhivara alapunkti Materiaalse põhivara hindamine raamatupidamise aastaaruandes lõike 1 punkti 1 lõige 2 asendatakse ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Allahindlust kajastatakse kasumiaruandes kuluna.» 24. Punkti 9 Materiaalne põhivara alapunkti Materiaalse põhivara hindamine raamatupidamise aastaaruandes lõike 1 punkti 2 lõige 2 jäetakse välja. 25. Punkti 9 Materiaalne põhivara alapunkti Maa täiendatakse pärast lõiget 3 ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Kui raamatupidamiskohustuslane soetab pikaajalise maa kasutusõiguse, võetakse soetatud õigus arvele soetusmaksumuses juurdelisatud kirjel Maa kasutusõigus. Kuna see õigus on seotud materiaalse põhivaraga, kajastatakse seda õigust bilansirühmas 9 Materiaalne põhivara ja mitte bilansirühmas 10 Materiaalne põhivara. Soetatud õiguse soetusmaksumust amortiseeritakse tavakorras, kuid kehtestatud amortisatsiooniperiood ei või ületada lepingu kestvuse ajavahemikku.» 26. Punkti 9 Materiaalne põhivara alapunkti Ehitised täiendatakse pärast lõiget 3 ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Märkus. Maa ja hoonete maksumuse eraldamisel võib lähtuda maa maksustamisväärtusest.» 27. Punkti 9 Materiaalne põhivara alapunkti Ehitised lõikes 5 (pärast punktis 26 toodud muudatuse tegemist lõige 6) asendatakse sõnad «lisas 4» sõnaga «lisades». 28. Punkti 9 Materiaalne põhivara alapunkti Masinad, seadmed, muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud lõiget 1 täiendatakse pärast neljandat lauset ühe lausega järgmises sõnastuses: «Erandiks on keskkonnakaitsega seotud demonteerimisväljaminekud, mis on arvele võetud eraldistena.» 29. Punkti 9 Materiaalne põhivara alapunkti Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) lõige 2 asendatakse ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Piiramatu kasutuseaga varade hulka loetakse kunstiteosed ja väärtuslikud manuskriptid. Neilt amortisatsiooni ei arvestata.» 30. Punkti 9 Materiaalne põhivara alapunkti Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) täiendatakse pärast lõiget 6 ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Kui tootmine on seiskunud, arvestatakse amortisatsiooni tavakorras. Kui otsustatakse materiaalse põhivara objekt müüa, likvideerida või minema visata, hinnatakse vara neto realiseerimismaksumusse.» 31. Punkti 9 Materiaalne põhivara alapunkti Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) lõike 7 (pärast punktis 30 toodud muudatuse tegemist lõige 8) teine lause jäetakse välja. 32. Punkti 9 Materiaalne põhivara alapunkti Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) lõige 9 (pärast punktis 30 toodud muudatuse tegemist lõige 10) jäetakse välja. 33. Punkti 9 Materiaalne põhivara alapunkti Lõpetamata ehitus lõige 2 asendatakse ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Märkus. Ehitusettevõte näitab edasimüümiseks või tellimistööna valmistatavale lõpetamata ehitusele tehtud väljaminekud lähtuvalt juhendis ERS 15 Pikaajaliste ehituslepingute arvestus toodust.» 34. Punkti 10 Immateriaalne põhivara lõikes 2 asendatakse sõnad «lisas 4» sõnaga «lisades». 35. Punkti 10 Immateriaalne põhivara täiendatakse pärast lõiget 2 nelja lõikega järgmises sõnastuses: «Kui raamatupidamiskohustuslase eelneva majandusaasta bilansis kajastati immateriaalse põhivara kirjetel väljaminekuid, mis käesoleva juhendi kohaselt ei kuulu kapitaliseerimisele, koostatakse korrigeeritud algbilanss raamatupidamise seaduse § 21 lõike 3 kohaselt. Immateriaalse põhivara kirjetel kajastatakse vara, mis tõenäoliselt osaleb tulu tekkimisel, mis on identifitseeritav, mida raamatupidamiskohustuslane kontrollib ja mida kasutatakse toodete tootmisel, teenuste osutamisel või administratiivülesannete täitmisel. Erandiks on firmaväärtus, mida käsitletakse eraldi. Märkus 1. Vara on identifitseeritav, kui teda saab välja rentida, müüa, vahetada või temast tekkivaid rahavoogusid saab eristada teistest objektidest tulenevatest rahavoogudest. Märkus 2. Raamatupidamiskohustuslane kontrollib vara, kui temal on õigus varast tekkivale majanduslikule kasule ja ta saab takistada teiste juurdepääsu varast tekkivale majanduslikule kasule.» 36. Punkti 10 Immateriaalne põhivara alapunkti Asutamisväljaminekud lõige 1 asendatakse kahe lõikega järgmises sõnastuses: «Asutamisväljaminekuid ei kapitaliseerita. Võttes arvesse alltoodud erisust, kantakse asutamisväljaminekud kuludesse. Need väljaminekud, mis on otseselt seotud aktsiate või osade väljalaskmisega ja mis ei oleks tekkinud, kui äriühingut ei oleks asutatud või aktsiaid (osasid) ei oleks välja lastud, kirjendatakse omakapitali kirjetel.» 37. Punkti 10 Immateriaalne põhivara alapunkti Arenguväljaminekud lõige 1 asendatakse nelja lõikega järgmises sõnastuses: «Arenguväljaminekud on need väljaminekud, mis tekivad uurimistulemuste või teaduse rakendamisel uute, suurema tootmispotentsiaaliga või kõrgema kvaliteediga materjalide, masinate, toodete, protsesside, süsteemide või teenuste kavandamisel ja kujundamisel enne tootmise algatamist või kasutuselevõttu. Siin näidatakse kapitaliseeritud arenguväljaminekud. Arenguväljaminekuid kapitaliseeritakse ainult juhul, kui nad vastavad immateriaalse vara definitsioonile ja kui raamatupidamiskohustuslasel on antud arenguprojekti teostamiseks vajalikud ressursid ja on tõenäoline, et need väljaminekud osalevad tulevaste perioodide tulu tekkimisel. Arenguprojekti teostamiseks vajalikud ressursid ja tõenäoliselt tekkivate tulude ajagraafik näidatakse aastaaruande lisades. Arenguväljaminekud amortiseeritakse kuni viie aasta jooksul. Märkus. Uurimisväljaminekud kajastatakse kuludes. Näited väljaminekutest, mis ei rahulda kapitaliseerimise kriteeriume, on tegevuse käivitamisega seotud väljaminekud, reklaamiväljaminekud, töötajate väljaõppega seotud väljaminekud, ettevõttesiseselt arendatud kaubamärkidega seotud väljaminekud ja klientidega suhete parandamise eesmärgil tehtud väljaminekud. Need väljaminekud kantakse kuludesse.» 38. Punkti 10 Immateriaalne põhivara alapunkti Ostetud kontsessioonid, frantsiisid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne täiendatakse pärast lõiget 1 kahe lõikega järgmises sõnastuses: «Siin kajastatakse kapitalirendi tingimustel renditud immateriaalset põhivara. Märkus. Tarkvara, millega juhitakse automatiseeritud materiaalse põhivara objekti tegevust, sh arvuti operatsioonisüsteemi, kajastatakse bilansirühmas 9 Materiaalne põhivara või kantakse kuludesse.» 39. Punkti 10 Immateriaalne põhivara alapunkti Firmaväärtus lõiked 1–3 asendatakse nelja lõikega järgmises sõnastuses: «Firmaväärtus on netovara ostmisel või äriühingute ühinemisel omandatud netovara bilansilise maksumuse ja omandatud netoaktivate turuhinna (reaalväärtus) vahe. Firmaväärtuse arvestust ja kajastamist käsitleb ERS 5 Äriühendluse arvestuse juhend (revideeritud 2000). Netovara soetamisel võetakse ostuanalüüsis fikseeritud positiivne firmaväärtus arvele omandaja bilansis ja amortiseeritakse kuni viie aasta jooksul. Kui soetamisjärgse raamatupidamise aastaaruande koostamisel ilmneb, et lõppenud majandusaasta või tulevaste perioodide eeldatavad rahavood on väiksemad ostuhinna määramisel eeldatud rahavoogudest või omandatud netovara bilansiline maksumus ületab emiteeritud aktsiate (osade) turuväärtuse, hinnatakse firmaväärtus alla ja allahindlussumma kantakse kuludesse. Kui olukord hiljem paraneb, ei korrigeerita firmaväärtuse maksumust. Märkus. Turuväärtus on aktsiate arv korrutatud ühe aktsia turuhinnaga.» Teemajaotus LÜHIAJALISED KOHUSTUSED 40. Teemajaotuse Lühiajalised kohustused lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «teadaolevad» sõnadega «ja potentsiaalsed». 41. Teemajaotuse Lühiajalised kohustused lõige 4 asendatakse ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Pikaajalise kohustuse see osa, mille tasumise tähtaeg on järgmisel majandusaastal, kajastatakse lühiajaliste kohustuste kirjetel.» 42. Punktis 15 Maksuvõlad asendatakse sõnad «lisas 12» sõnaga «lisades». 43. Punkti 16 Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) alapunkti Dividendivõlg lõige 2 asendatakse ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Märkus. Siin näidatakse lõppenud majandusaastal väljakuulutatud dividendiga kaasnevat kohustust. Majandusaasta aruande kinnitamisel kinnitatud kasumi jaotamise otsuses näidatud dividende ei kajastata tagasiulatuvalt kasumi tekkimise aasta kohustusena.» 44. Punkt 17 Lühiajalised eraldised asendatakse 10 lõikega järgmises sõnastuses: «Siin näidatakse lühiajalisi eraldisi. Pikaajalised eraldised võetakse arvele bilansirühmas 21 Pikaajalised eraldised. Eraldis on raamatupidamise seaduse § 35 lõikes 2 toodud potentsiaalne kohustus. Eraldise hindamist käsitletakse juhendis ERS 2 Raamatupidamise aastaaruande koostamise põhimõtted ja üldnõuded – hea raamatupidamistava kontseptuaalne taust (revideeritud 2000) osas B3. Eraldised võetakse arvele raamatupidamise seaduse § 3 sätestatud kohustuse mõiste ja § 5 sätestatud tulude ja kulude vastavuse ning konservatiivsuse printsiipide alusel. Kui eraldis hõlmab mitut eelolevat perioodi, kajastatakse järgmisel majandusaastal väljamaksmisele kuuluvat osa lühiajalise eraldisena ja eelolevatel aastatel väljamaksmisele kuuluvat osa pikaajalise eraldisena. Üldjuhul kaasneb eraldise arvelevõtmisega kulu. Hinnangute muutmisel kajastatakse vastukannet samal kasumiaruande kirjel kui eelnevas või eelnevates aruannetes kajastatud algset kannet. Need potentsiaalsed kohustused, mis tekivad tegevuse alustamisel, lepingu sõlmimisel, tegevuse käigus või lepingu täitmisel, mis on otseselt seotud varakontodel arvelevõetud väljaminekutega ja mis osalevad tulu tekkimisel järgnevatel perioodidel, kapitaliseeritakse lähtuvalt tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Soovitatav on varakontodel arvelevõetud eraldise summat kirjendada eraldi allkontol. Näide 1. Varakontodel arvelevõetavad eraldised Pikaajalise ehituslepinguga seonduvad garantiikohustused või materiaalse põhivara ehitamisega seonduvad keskkonnakohustused, võetakse arvele eraldisena ja lülitatakse lõpetamata toodangu (töö) või põhivara maksumusse. Varakontodele lülitatud eraldise summad kantakse kuludesse, lähtudes tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Hinnangute muutmisel lepingu kehtivuse ajavahemikul korrigeeritakse eraldise maksumust ja varakontodel kajastatud eraldise summat. Tegelike väljaminekute tegemisel vähendatakse arvelevõetud eraldist. Kui tegelikud väljaminekud ületavad eraldise summat või kui arvelevõetud eraldise summa ületab tegelikke väljaminekuid, kantakse vahe samale kasumiaruande kirjele, kus eelneva või eelnevates aruannetes kajastati eraldisega seonduvat kulu. Näide 2. Restruktureerimiskohustused Kui raamatupidamiskohustuslane on enne bilansipäeva või bilansipäeval koostanud ja välja kuulutanud restruktureerimiskava ja teavitanud kõiki sellest mõjutatud isikuid ning restruktureerimiskavaga seonduvaid väljaminekuid saab usaldusväärselt määratleda, võetakse restruktureerimiskohustused ja -kulud arvele. Restruktureerimiskohustused on need kohustused, mis on otseselt seotud töötajate vallandamise, tootmisliinide lõpetamise ja vabrikute sulgemisega. Näide 3. Kohtuvaidlused, mis tulenevad minevikus toimunud sündmustest Eraldisena võetakse arvele need potentsiaalsed kohustused, mis tulenevad lõppenud majandusaastal või eelnevatel aastatel algatatud kohtuvaidlustest, mis eeldatavasti nõuavad varast loobumist järgmisel aruandeperioodil, kuid mille lõplik maksumus on kindlalt fikseerimata. Järgnevate perioodide väljaminekuid, mis ei tulene minevikus toimunud sündmustest, ei võeta arvele eraldisena. Näide 4. Järgnevate perioodide väljaminekud Järgnevate perioodide turustamise, töötajate väljaõppe ja uute süsteemide käivitamise väljaminekud ei ole kohustused bilansipäeva seisuga ning neid ei võeta arvele. Tulevasteks perioodideks planeeritud materiaalse põhivara rekonstrueerimisväljaminekuid ei võeta arvele eraldisena (kohustusena), kuna raamatupidamiskohustuslasel ei lasu bilansipäeva seisuga kohustust nende tegemiseks. Garantiikohustus Vastavuse printsiibist lähtuvalt arvestab raamatupidamiskohustuslane, kes müügilepingu alusel on kohustatud müüdud kaupa parandama ja välja vahetama, järgneva või järgnevate majandusaastate jooksul aruandeperioodi garantiikohustust ja garantiikulu. Aruandeperioodi garantiikohustuse määramisel lähtutakse müüja (tootja) andmetest eelnevatel perioodidel vigade tõttu tagastatud kaupade kohta. Garantiikohustuse määramiseks kasutatud arvestusmeetodid kehtestatakse raamatupidamiskohustuslase sise-eeskirjades ning näidatakse aastaaruande lisades. Kui garantiikohustust ei saa usaldusväärselt määrata, käsitletakse seda potentsiaalset kohustust aastaaruande lisades.» Teemajaotus PIKAAJALISED KOHUSTUSED 45. Teemajaotuse Pikaajalised kohustused lõikes 5 asendatakse sõnad «lisas 9» sõnaga «lisades». 46. Punkti 19 Pikaajalised võlakohustused alapunktis Mittekonventeeritavad võlakohustused pikaajalised asendatakse lõikes 1 sõna «ettevõtte» sõnaga «raamatupidamiskohustuslase». 47. Punkti 19 Pikaajalised võlakohustused alapunktis Mittekonventeeritavad võlakohustused pikaajalised asendatakse lõikes 2 sõnad «kirjel Tagatiseta võlakohustused» sõnadega «juurdelisatud kirjel Pikaajalise liisingkohustuse tagasimaksed». 48. Punkti 19 Pikaajalised võlakohustused alapunktis Muud laenud krediidiasutustelt asendatakse number «§ 4» numbriga «§ 5». 49. Punkti 21 Pikaajalised eraldised lõiked 1–4 (koos alapunktide pealkirjadega lõiked 1–6) asendatakse 2 lõikega järgmises sõnastuses: «Pikaajalised eraldised näidatakse kahel kirjel. Pensionikohustused Muud eraldised Märkus. Eraldiste arvelevõtmisel lähtutakse käesoleva juhendi punktis 17 Lühiajalised eraldised toodust.» Teemajaotus OMAKAPITAL AKTSIASELTSIS VÕI OSAÜHINGUS 50. Teemajaotust Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus täiendatakse enne lõiget 1 ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Raamatupidamise seadus reguleerib raamatupidamisarvestust ja -aruandlust. Äriühingu ja tema omanike vahelisi suhteid, sh nõudeid ja kohustusi reguleerib äriseadustik. Äriseadustikus leiame aluse tehingute kirjendamiseks ja kajastamiseks kirjetel Aktsiakapital (Osakapital), Aažio, Kohustuslik reservkapital, Muud reservid (mis moodustatakse kasumieraldistest), Eelmiste perioodide jaotamata kasum (-kahjum), Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) ja Oma aktsiad (osad).» 51. Teemajaotust Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus täiendatakse pärast lõiget 1 (pärast punktis 50 toodud muudatuse tegemist lõige 2) nelja lõikega järgmises sõnastuses: «Raamatupidamise seaduse § 5 toodud majandusüksuse printsiibi kohaselt kirjendatakse omakapitali kirjetel aktsiate (osade) väljalaskmisega ning oma aktsiate (osade) tagasiostmise ja edasimüümisega otseselt seotud väljaminekud, mis ei oleks tekkinud, kui aktsiaid (osi) ei oleks välja lastud, tagasi ostetud või edasi müüdud. Kui aktsiate väljalaskmist või aktsiate edasimüümist kirjendati kirjel Aažio, kajastatakse aktsiate väljalaskmisega või oma aktsiate edasimüümisega otseselt seotud väljaminekud kirjel Aažio. Kui need väljaminekud ületavad kirjele Aažio arvelevõetud summat, kirjendatakse need väljaminekud kirjel Eelmiste perioodide jaotamata kasum. Oma aktsiate tagasiostmisega otseselt seotud väljaminekud kirjendatakse kirjel Oma aktsiad. Märkus. Raamatupidamise seaduse § 5 toodud majandusüksuse printsiibi kohaselt kirjendatakse dividendi tulumaksu 1. jaanuaril 2000. a jõustunud tulumaksuseaduse alusel omakapitali kirjetel.» 52. Teemajaotuse Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus lõige 3 (pärast punktides 50 ja 51 toodud muudatuste tegemist lõige 7) asendatakse järgmises sõnastuses: «Aktsiaseltsi ja osaühingu aastaaruande lisades näidatakse: a) väljalastud aktsiate (osade) arv, nimiväärtus, ülekurss (väljalaskehinna ja nimiväärtuse vahe); b) mitterahalise sissemaksega tasutud aktsiate (osade) arv; c) märgitud, kuid bilansipäevaks tasumata aktsiate (osade) arv, nimiväärtus ja ülekurss; d) majandusaastal läbiviidud emissioon; e) majandusaastal läbiviidud fondiemissioon; f) väljalastud aktsiatega (osadega) otseselt seotud väljaminekud, mis on arvesse võetud aktsiate (osade) kirjendamisel, nende mõju ja millis(t)el kirjel(tel) neid kajastatakse; g) omakapitali reservide liikumine; h) oma aktsiate (osade) liikumine; i) oma aktsiate (osade) tagasiostmise ja edasimüümisega otseselt seotud väljaminekud, mis on arvesse võetud tehingute kirjendamisel, nende mõju ja millis(t)el kirjel(tel) neid kajastatakse; j) majandusaastal väljakuulutatud dividend; k) majandusaastal väljamakstud dividend.» 53. Punkti 22 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «aktsiad» sõnadega « , sh eelisaktsiad,». 54. Punkti 22 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «Aktsiakapitali» sõnaga «(osakapitali)». 55. Punkti 22 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses lõige 4 jäetakse välja. 56. Punkti 23 Aažio (üle/alla nominaalväärtuse) pealkirjas asendatakse sõnad «üle/alla nominaalväärtuse» sõnaga «ülekurss». 57. Punkti 23 Aažio lõiget 1 täiendatakse pärast esimest lauset kahe lausega järgmises sõnastuses: «Aktsiate väljalaskmisega otseselt seotud väljaminekud arvatakse antud tehingust tekkinud aažiost maha. Otseselt seotud väljaminekud, mis ületavad aažio, kirjendatakse kirjel Eelmiste perioodide jaotamata kasum.» 58. Punkti 23 Aažio täiendatakse pärast lõiget 1 ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Märkus. Äriseadustiku § 225 kohaselt ei või aktsia väljalaskehind olla väiksem aktsia nimiväärtusest. Sellest tulenevalt ei saa bilansikirje Aažio jääk olla negatiivne.» 59. Punkti 23 Aažio lõiget 2 (pärast punktis 58 toodud muudatuse tegemist lõige 3) täiendatakse pärast teist lauset ühe lausega järgmises sõnastuses: «Oma aktsiate (osade) edasimüümisega otseselt seotud väljaminekud võetakse arvesse realiseerimiskasumi või -kahjumi arvestamisel.» 60. Punkt 24 Annetatud kapital lõige 1 asendatakse kolme lõikega järgmises sõnastuses: «See bilansikirje oli üleminekuperioodi kirje. Kehtivate õigusaktide alusel kajastasid riigiettevõtted, riiklikud aktsiaseltsid ja munitsipaalettevõtted siin riigivara ümberstruktureerimise käigus üleantud või vastuvõetud mitterahalist vara. Äriühinguna asutatud või äriühinguks ümberkujundatud raamatupidamiskohustuslase majandustehinguid ei kajastata passivakirjel Annetatud kapital. Avalik-õiguslik juriidiline isik, sihtasutus, mittetulundusühing ja riigi- või omavalitsusasutus kajastab riigi või kohaliku omavalitsuse vara ümberstruktureerimise käigus üleantud või vastuvõetud mitterahalist vara omakapitali kirjel Annetatud kapital.» 61. Punkti 25 Ümberhindluse reserv pealkirja täiendatakse pärast sõna «reserv» sõnadega «(ei kasutata)». 62. Punkt 25 Ümberhindluse reserv lõiked 1-3 asendatakse kahe lõikega järgmises sõnastuses: «Rahandusministri 31. detsembri 1996. a määrusega nr. 104 likvideeriti ümberhindluse reservi jääk. Alates 31. detsembrist 1996. a on selle kirje jääk 0. Märkus. Ümberhindluse reserv ei ole äriseadustiku kohaselt omakapitali koostisosa. Äriseadustikus leiame aluse tehingute kirjendamiseks ja kajastamiseks kirjetel Aktsiakapital (Osakapital), Aažio, Kohustuslik reservkapital, Muud reservid (mis moodustatakse kasumieraldistest), Eelmiste perioodide jaotamata kasum (-kahjum) ja Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum).» 63. Punkti 26 Reservid alapunkti Muud reservid lõige 2 (Märkus) jäetakse välja. 64. Punkti 29 Oma aktsiad või oma osad täiendatakse pärast lõiget 6 ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Siin kirjendatakse ka oma aktsiate (osade) tagasiostmisega otseselt seotud väljaminekud.»