Haridusminister — Õpikute, töövihikute, tööraamatute ja muu õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja kord ning nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele — RTL, 2000, 86, 1277

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349) paragrahvi 23 lõike 3 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrus sätestab õpikute (sh tõlkeõpikute), töövihikute, tööraamatute (edaspidi õppekirjandus) ja muu õppekirjanduse Vabariigi Valitsuse 6. septembri 1996. a määrusega nr 228 (RT I 1996, 65–69, 1201; 1997, 37/38, 573; 1999, 40, 489) kinnitatud «Eesti põhi- ja üldkeskhariduse riiklikule õppekavale», haridusministri 22. märtsi 1999. a määrusega nr 21 (RTL 1999, 70, 907) kinnitatud «Põhihariduse lihtsustatud riiklikule õppekavale (abiõppe õppekavale)» või haridusministri 15. detsembri 1999. a määrusega nr 59 (RTL 2000, 3, 19) kinnitatud «Toimetuleku riiklikule õppekavale» (edaspidi riiklik õppekava) vastavuse kinnitamise tingimused ja korra ning nõuded õppekirjandusele. (2) Määrusega kehtestatud tingimusi, korda ja nõudeid kohaldatakse ka õppekirjanduse kordustrükkide väljaandmisel, v.a muutusteta lisatrükid. § 2. Õppekirjanduse liigitus (1) Õpik on õpilasele mõeldud kirjalik õppematerjal, mis: 1) arvestab riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärke, kooliastmete pädevusi, õppekava üldpõhimõtteid ning ainekava eesmärke, sisu ja õpitulemusi; 2) annab õppeainest süstemaatilise ülevaate; õpikus on lühike, liigendatud õppetekst, kus selgelt eristub kõigile kohustuslik õppematerjal, sisu mõistmist ja mõtlema suunavad küsimused, õppeülesanded, õpikus võib olla mõistete seletus või sõnastik; 3) on kirjutatud ladusas ja eakohases keeles ega liialda uute mõistetega; 4) sisaldab õppeotstarbelisi tabeleid, illustratsioone, skeeme, jooniseid, fotosid jms; 5) vastab käesoleva määruse paragrahvis 3 nimetatud nõuetele. (2) Töövihik on kindla õpikuga seotud õppevahend, mis sisaldab juhendeid, jooniseid, pilte, harjutusi, ülesandeid jms. Töövihik võimaldab õpilasel tunnis saadud teadmisi iseseisvalt kinnistada ja loovalt rakendada ning oma oskusi süvendada. (3) 1. ja 2. klassis, põhihariduse lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppimisel 1.–5. klassis, võib kasutada tööraamatut, mis ühendab õpiku ja töövihiku funktsioone. § 3. Õppekirjandusele esitatavad nõuded Õppekirjandus, millele kirjastus võib taotleda haridusministri kinnitust selle vastavuse kohta riiklikule õppekavale, peab vastama järgmistele nõuetele: 1) 1.–3. klassi õpiku kaal võib olla kuni 400 g, maht – kuni 10 trükipoognat; 4.–6. klassi õpiku kaal võib olla kuni 450 g, maht – kuni 14 trükipoognat; 7.–9. klassi õpiku kaal võib olla kuni 500 g, maht – kuni 18 trükipoognat. Raamatu kaal võib suureneda maksimaalselt 10%; 2) õppekirjanduses ei kasutata kõrgläikega ega suure läbipaistvusega paberit; 3) aabitsas kasutatakse poolpaksu harilikku püstkirja, 1.–3. klassi õppekirjanduses harilikke kirju groteskkirjade rühmast, alates 4. klassist vähekontrastsete kirjade rühma normaalseid harilikke püstkirju või antiikvarühma kirju; 4) kirja suurus aabitsas ei ole väiksem kui 16 punkti, 1.–3. klassi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 14 punkti, 4.–6. klassi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 12 punkti ning 7.–9. klassi ja gümnaasiumi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 10 punkti; 5) reavahe aabitsas ei ole väiksem kui 4 punkti, 1.–3. klassi õppekirjanduses mitte väiksem kui 3 punkti, 4.–9. klassi ja gümnaasiumi õppekirjanduses mitte väiksem kui 2 punkti; 6) graafikud, skeemid, tabelid, diagrammid peavad üldisest taustast eristuma; kui taust on värviline, ei tohi see segada graafikust, skeemist, tabelist või diagrammist arusaamist; 7) veergu ladumist aabitsas ei kasutata, 1.–3. klassi õpikutes võib laduda kahte veergu värsid, sõnastikuosa, sõnade ja sõnaühendite loendid, kronoloogilise materjali; 4.–9. klassi ja gümnaasiumi humanitaarainete õpikute põhitekstis ei kasutata üle kahe veeru. § 4. Õppekirjandusele kinnituse taotlemine (1) Õppekirjandusele kinnituse taotlemiseks esitab kirjastus Haridusministeeriumile avalduse, milles sisaldub teave õppekirjanduse piirhinna ja tehniliste andmete (formaat ja maht trükipoognates, köite liik, trükivärvide arv) kohta. (2) Avaldusele lisatakse toimetatud või kordustrüki väljaandmiseks parandatud õppekirjanduse käsikiri (2–4 koopiat vastavalt Haridusministeeriumi ja kirjastuse kokkuleppele) ning retsensioonid. § 5. Retsensioon ja retsensentide ülesanded (1) Kirjastus tellib kaks retsensiooni, neist ühe ainenõukogu määratud isikult. Haridusministeerium võib tellida ekspertidelt õppekirjanduse kohta kirjalikke arvamusi, sealhulgas ekspertarvamuse õpiku eeldatava maksumuse kohta. (2) Retsensentide ülesanne on hinnata: 1) õppekirjanduse vastavust riikliku õppekava õppe- ja kasvatustöö üldeesmärkidele; 2) õppekirjanduse vastavust kooliastme pädevustele ning aine õpetamise eesmärkidele, sisule ja nõutavatele õpitulemustele; 3) õppekirjanduse mahu optimaalsust, otstarbekust, kasutatava metoodika sobivust; 4) esitatud faktide, teooriate, seletuste ja mõistete õigsust ning eakohast esitust; 5) valitud õppetekstide eakohasust, liigendatust ning selle kaudu edastatava väärtussüsteemi sobivust; küsimuste, ülesannete sobivust. (3) Tõlkeõpikuid retsenseeritakse lisaks lõikes 2 märgitud kriteeriumidele ka tõlke adekvaatsuse seisukohalt. § 6. Hinnangu andmine õppekirjanduse käsikirjale (1) Hinnangu õppekirjanduse käsikirja vastavuse kohta paragrahvis 2 nimetatud nõuetele annab üleriigiline ainenõukogu. (2) Hinnangu andmiseks korraldab Haridusministeerium ühe kuu jooksul pärast paragrahvis 4 nimetatud kirjastuse avalduse ja selle lisade ning paragrahvis 5 nimetatud retsensioonide Haridusministeeriumile laekumist koosoleku, kuhu kutsutakse: 1) õppekirjanduse käsikirja autor; 2) retsensendid ja arvamuste kirjutajad, kui nad pole ainenõukogu liikmed; 3) kirjastuse esindaja. (3) Koosoleku otsus protokollitakse. Protokolli kantakse: 1) õppekirjanduse käsikirja vastavus või mittevastavus käesoleva määruse paragrahvis 2 nimetatud nõuetele; 2) käsikirja parandamise või täiendamise ettepanekud; 3) õppekirjanduse piirhind, mida kirjastus ei tohi ületada. (4) Haridusministeerium teavitab kirjastust ainenõukogu antud hinnangust kirjalikult ühe nädala jooksul pärast koosoleku toimumist. § 7. Õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamine (1) Õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kohta kinnituse saamiseks esitab kirjastus Haridusministeeriumi vastava aine peaeksperdile õppekirjanduse põhimõttelise maketi ning kasutatava paberi näidise. (2) Haridusminister kinnitab käskkirjaga õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse, kui maketis on arvestatud hinnanguga, mille ainenõukogu andis õppekirjanduse käsikirjale. (3) Teade õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise või mittekinnitamise kohta väljastatakse kirjastusele kahe nädala jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalide saamisest. Mittekinnitamise korral loetletakse puudused, mis ei võimaldanud õppekirjandusele kinnitust anda. § 8. Kinnitusmärge (1) Haridusministrilt riiklikule õppekavale vastavuse kohta kinnituse saanud õppekirjandus kirjastatakse märkega «Haridusministeerium kinnitab: õpik (töövihik või tööraamat) vastab riiklikule õppekavale». (2) Õpikud ning tööraamatud, millel on lõikes 1 nimetatud kinnitusmärge ning mille maksumus ei ületa paragrahvi 6 lõike 3 punktis 3 nimetatud piirhinda, võib kool välja osta riigieelarve vahenditest. Paralleelõpikute puhul valib väljaostmisele kuuluva õpiku kool. § 9. Ainenõukogu hinnang muule õppekirjandusele (1) Ainenõukogu võib anda hinnangu ka riikliku õppekava rakendamiseks vajalikule muule õppekirjandusele (ülesannete, kaartide, lüümikute, tekstide, temaatiliste piltide või fotode kogud, audiovisuaalsed materjalid, õpetajaraamatud jms). (2) Hinnangu taotlemiseks esitab kirjastus (väljaandja) Haridusministeeriumile avalduse, muu õppekirjanduse käsikirja (lüümikukomplekti, video- või helikasseti, pildi- või fotokogu jne) ning ainenõukogu määratud isiku retsensiooni. Retsensent lähtub võimaluse piires paragrahvi 5 lõikes 2 esitatud õppekirjanduse retsenseerimise kriteeriumidest. (3) Muule õppekirjandusele hinnangu andmine toimub ainenõukogu korralisel koosolekul, mille otsus protokollitakse ja väljastatakse kirjastusele (väljaandjale). (4) Ainenõukogu positiivse hinnangu saanud muu õppekirjandus tiražeeritakse märkega «Haridusministeerium soovitab kasutada …… õpetamisel lisamaterjalina». (5) Haridusministeeriumi soovitatud muud õppekirjandust ning töövihikuid ei osteta välja riigieelarve vahenditest. § 10. Kehtetuks tunnistamine Haridusministri 22. märtsi 1999. a määrus nr 15 «Õpikute, töövihikute, tööraamatute ja muu õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja kord ning nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele» (RTL 1999, 60, 800) tunnistatakse kehtetuks. § 11. Jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2000. a. Kultuuriminister haridusministri ülesannetes Signe KIVI Asekantsler kantsleri ülesannetes Madis LEPAJÕE