Riigikogu — Konventsioon töötingimuste järelevalve kohta tööstuses ja kaubanduses — RT II, 40, 149

Konventsiooni ratifitseerimise seadus Teadaanne välislepingu jõustumise kohta Konventsioon nr 81 Vastuvõtmiskuupäev: 11.07.1947; jõustumiskuupäev: 7.04.1950 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakonverents, mille Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu on kokku kutsunud kolmekümnendale istungjärgule 19. juunil 1947 Genfis; ning otsustanud toetada istungjärgu päevakorra neljanda punktina ettepanekuid töötingimuste järelevalve organiseerimise kohta tööstuses ja kaubanduses; ning otsustanud töötada ettepanekute põhjal välja rahvusvahelise konventsiooni; võtab üheteistkümnendal juulil tuhande üheksasaja neljakümne seitsmendal aastal vastu konventsiooni, mida võib nimetada töötingimuste järelevalve 1947. aasta konventsiooniks. I osa. TÖÖTINGIMUSTE JÄRELEVALVE TÖÖSTUSES Artikkel 1 Igal Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmel, kelle suhtes konventsioon on jõustunud, peab olema tööstusettevõtetes töötingimuste üle järelevalve teostamise süsteem. Artikkel 2 1. Töötingimuste üle järelevalve teostamise süsteem peab hõlmama kõiki tööstusettevõtteid, kus tööinspektoritel on õigus tagada töötingimusi ja töötajate kaitset reguleerivate õigusnormide täitmine. 2. Riigisiseste õigusnormide kohaselt võib konventsiooni jätta täielikult või osaliselt kohaldamata mäetööstus- ja transpordiettevõtetes. Artikkel 3 1. Töötingimuste järelevalve süsteemi ülesanne on: a) tagada tööinspektorite pädevuse piires nende töötingimusi ja töötajate kaitset reguleerivate õigusnormide täitmine, mis käsitlevad tööaega, palka, tööohutust, -tervishoidu, olmet, laste ja noorukite tööhõivet või muid selliseid küsimusi; b) anda tööandjaile ja töötajaile teavet ja nõu, kuidas kõige paremini õigusnorme järgida; c) teavitada pädevat asutust puudustest ja kuritarvitustest, mida olemasolevad õigusnormid ei reguleeri. 2. Tööinspektoritele antud lisaülesanded ei tohi neil takistada põhiülesannete täitmist ega kahjustada inspektorite autoriteeti ja erapooletust, mis on vajalikud suhetes tööandjate ja töötajatega. Artikkel 4 1. Töötingimuste järelevalve allutatakse keskasutusele, kui see ei ole vastuolus liikme halduspraktikaga. 2. Liitriigi puhul võib mõiste «keskasutus» tähendada kas riigi või osariigi keskasutust. Artikkel 5 Pädev asutus võtab meetmeid, et tõhustada: a) järelevalveteenistuste koostööd samalaadsete küsimustega tegelevate teiste valitsusasutustega ning ühiskondlike ja eraalgatuslike institutsioonidega; b) tööinspektsiooni ametnike koostööd tööandjate ja töötajate või neid esindavate organisatsioonidega. Artikkel 6 Töötingimuste üle järelevalvet teostav personal koosneb riigiametnikest, kelle seisund ja teenistustingimused tagavad neile püsiva töökoha ja sõltumatuse muudatustest valitsuses ja muudest ebakohastest asjaoludest. Artikkel 7 1. Tööinspektoreid võetakse tööle riigisisestes õigusnormides ette nähtud avalikku teenistusse värbamise korra kohaselt, arvestades üksnes nende erialase ettevalmistuse ja oskuste vastavust pakutavale tööle. 2. Erialase ettevalmistuse ja oskuste hindamise meetodid määrab pädev asutus. 3. Tööinspektoritele antakse tööülesannete täitmiseks vajalik väljaõpe. Artikkel 8 Tööinspektsiooni koosseisu määratakse nii mehi kui ka naisi; vajaduse korral võib mees- ja naisinspektoritele anda erinevaid ülesandeid. Artikkel 9 Kohalikest oludest lähtudes võtab iga liige meetmeid, et kaasata tööinspektsiooni tegevusse hea erialase ettevalmistusega eksperte ja spetsialiste, sealhulgas tervishoiu-, tehnika-, elektri- ja keemiaasjatundjaid, eesmärgil tagada töötajate tööohutuse ja töötervishoiu nõuete täitmine ning uurida protsesside, materjalide ja töömeetodite mõju töötajate tervisele ja ohutusele. Artikkel 10 Tööinspektoreid peab olema nii palju, et inspektsiooni ülesanded saaksid korralikult täidetud; nende hulka määrates arvestatakse: a) inspektoritele antud ülesannete tähtsust, esmajoones i) inspekteeritavate ettevõtete arvu, laadi, suurust ja asukohta; ii) ettevõtete töötajate arvu ja kategooriaid; iii) õigusnormide arvu ja keerukust, mille täitmine tuleb tagada; b) inspektorite käsutusse antud materiaalseid vahendeid; c) tegelikke olusid, milles tuleb tagada tõhus inspekteerimine. Artikkel 11 1. Pädev asutus rakendab abinõusid, et anda tööinspektorite käsutusse: a) asjakohaselt sisustatud ametiruumid, mis on avatud kõigile asjaomastele isikutele; b) tööülesannete täitmiseks vajalikud liiklusvahendid, juhul kui puudub sobiv ühistransport. 2. Pädev asutus rakendab abinõusid, et hüvitada tööinspektoritele tööülesannete täitmisega seotud sõidu- ja muud kulud. Artikkel 12 1. Tööinspektoritel on õigus vastava volituse olemasolu korral: a) siseneda päeval ja öösel vabalt ja ette teatamata inspekteeritavasse ettevõttesse; b) siseneda päeval hoonesse, mida on põhjendatud alus inspekteerida; c) korraldada küsitlust, kontrolli või uuringut veendumaks, et õigusnorme järgitakse täpselt, ning esmajoones: i) esitada nelja silma all või tunnistajate juuresolekul õigusnormide täitmise kohta küsimusi tööandjale või ettevõtte töötajatele; ii) tutvuda riigisiseste õigusnormidega ette nähtud päevikute, nimestike või muude töötingimustega seotud dokumentidega, et kontrollida nende kooskõla õigusnormidega ning teha neist vajaduse korral koopia või väljavõte; iii) nõuda õigusnormidega ette nähtud teadete väljapanemist; iv) analüüside tegemiseks võtta või kaasa viia kasutatavate või töödeldavate materjalide näidiseid ja ainete proove, teatades sellest tööandjale või tema esindajale. 2. Inspektorid teatavad tööandjale või tema esindajale ettevõttes viibimisest, välja arvatud juhul, kui see võib mõjutada nende ülesannete täitmist. Artikkel 13 1. Tööinspektoritel on õigus nõuda abinõude rakendamist, et kõrvaldada tehases, seadmestikus või tööviisis avastatud puudused, mis nende arvates võivad ohustada töötajate tervist või elu. 2. Selleks, et võimaldada inspektoritel astuda samme, milleks neil on volitused, arvestades seadusega ette nähtud võimalusega nende tegevuse peale kohtusse või haldusasutusse kaebust esitada, võib tööinspektor teha või lasta teha ettekirjutusi, millega nõutakse: a) määratud tähtaja jooksul seadmes või tehases selliste muudatuste tegemist, mis tagab õigusnormides ette nähtud töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmise; b) viivitamatut meetmete võtmist, et kõrvaldada otsene hädaoht töötajate tervisele või elule. 3. Kui lõikes 2 nimetatud menetlus on vastuolus liikme haldus- või kohtupraktikaga, on inspektoril õigus pöörduda pädeva asutuse poole taotlusega teha ettekirjutus või anda korraldus meetmete viivitamatuks võtmiseks. Artikkel 14 Tööõnnetustest ja kutsehaigestumistest teatatakse tööinspektsioonile riigisiseste õigusnormidega ettenähtud juhtudel ja korras. Artikkel 15 Riigisiseste õigusnormidega ettenähtud erandjuhtudel on tööinspektoritel keelatud: a) olla otseselt või kaudselt huvitatud nende järelevalve all olevatest ettevõtetest; b) avalikustada tööülesannete täitmisel teada saadud tootmis- või ärisaladusi või tööprotsesse ka pärast ametist lahkumist; kohustust rikkunud inspektorile kohaldatakse asjakohaseid karistusi või distsiplinaarvastutust; c) avalikustada õigusnormide rikkumise või täitmise puuduste kohta saadud kaebuse esitajat ja teatada tööandjale või tema esindajale, et inspekteerimise ajendiks oli kaebus. Artikkel 16 Ettevõtteid inspekteeritakse nii tihti ja nii põhjalikult, et tagada asjakohaste õigusnormide järgimine. Artikkel 17 1. Isikute suhtes, kes rikuvad või ei täida kohaldatavaid õigusnorme, alustatakse viivitamata ilma ette hoiatamata kohtumenetlust. Riigisiseste õigusnormidega võib nimetada erandjuhud, millal tuleb menetluse alustamisest ette teatada. 2. Tööinspektor otsustab, kas teha hoiatus ja anda nõu või soovitada kohtumenetlust. Artikkel 18 Tööinspektorite kohaldatavate õigusnormide täitmatajätmise ja nende töö takistamise eest kohaldatakse tõhusaid karistusi, mis nähakse ette riigisiseste õigusnormidega. Artikkel 19 1. Tööinspektorid või kohalikud inspektsioonitalitused esitavad inspektsiooni keskasutusele perioodiliselt aruandeid järelevalve teostamise tulemuste kohta. 2. Aruannete vormi ja käsitletava valdkonna määrab keskasutus; samuti määrab keskasutus aruannete esitamise sageduse, mis on vähemalt kord aastas. Artikkel 20 1. Inspektsiooni keskasutus avaldab igal aastal koondaruande oma järelevalve all olevate inspektsioonitalituste kohta. 2. Aastaaruanded avaldatakse pärast aruandeaasta lõppu või kaheteistkümne kuu jooksul aruandeaasta lõppemisest arvates. 3. Aastaaruande koopiad saadetakse Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile aruande avaldamisest alates kolme kuu jooksul. Artikkel 21 Inspektsiooni keskasutus käsitleb avaldatavas aastaaruandes järgmisi tema pädevuses olevaid valdkondi: a) järelevalveteenistuse tööd reguleerivad õigusnormid; b) järelevalveteenistuse isikkoosseis; c) inspekteeritavate ettevõtete töötajate arv ja muud statistilised andmed; d) inspekteerimise statistilised andmed; e) õigusrikkumiste ja kohaldatud karistuste statistilised andmed; f) tööõnnetuste statistilised andmed; g) kutsehaiguste statistilised andmed. II osa. TÖÖTINGIMUSTE JÄRELELVALVE KAUBANDUSES Artikkel 22 Igal Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmel, kelle suhtes on jõustunud konventsiooni see osa, peab olema kaubandusettevõtetes töötingimuste üle järelevalve teostamise süsteem. Artikkel 23 Töötingimuste üle järelevalve teostamise süsteem peab hõlmama kõiki kaubandusettevõtteid, kus tööinspektoritel on õigus tagada töötingimusi ja töötajate kaitset reguleerivate õigusnormide täitmine. Artikkel 24 Kaubandusettevõtetes töösuhete üle järelevalve teostamise süsteem toimib konventsiooni artiklite 3–21 nõuetest lähtudes niivõrd, kuivõrd neid on võimalik kohaldada. III osa. MUUD SÄTTED Artikkel 25 1. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liige, kes konventsiooni ratifitseerib, võib lisada ratifitseerimiskirjale avalduse selle kohta, et ta ei kohalda konventsiooni II osa. 2. Avalduse teinud liige võib igal ajal selle uue avaldusega tühistada. 3. Liige, kelle suhtes on jõustunud käesoleva artikli lõike 1 alusel tehtud avaldus, kajastab oma konventsiooni kohaldamise aastaaruandes õigusnorme, mida kohaldatakse konventsiooni II osa sätetele, ning nende mõju või kavandatud mõju. Artikkel 26 Kui pole selge, kas kohaldada konventsiooni ettevõtte, selle allüksuse või töökoha suhtes, lahendab küsimuse pädev asutus. Artikkel 27 Mõiste «õigusnormid» tähendab konventsioonis peale seaduste ja määruste ka jõustunud kohtuotsuseid ja kollektiivlepinguid, mille kohaldamist jälgivad tööinspektorid. Artikkel 28 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja artikli 22 alusel esitatavas aastaaruandes kajastatakse põhjalikult kõiki konventsiooni kohaldamiseks kehtestatud õigusnorme. Artikkel 29 1. Kui liikme territooriumil on suuri piirkondi, mis on hõredalt asustatud või arengus maha jäänud, võib pädev asutus need praktilistel kaalutlustel kas täielikult või osaliselt, ettevõtete või tegevusalade kaupa konventsiooni kohaldamisalast välja jätta. 2. Iga liige nimetab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja artikli 22 alusel esitatavas esimeses aastaaruandes piirkonnad, mille suhtes ta käesolevat artiklit kohaldab, ning põhjendab seda; pärast esimese aastaaruande esitamist ei tohi artiklit kohaldada piirkondade suhtes, mida ei ole aruandes nimetatud. 3. Käesolevat artiklit kohaldav liige nimetab järgmistes aastaaruannetes piirkonnad, mille suhtes ta lõpetab artikli kohaldamise. Artikkel 30 1. Konventsiooni ratifitseeriv Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni iga liige saadab Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile koos ratifitseerimiskirjaga või kohe pärast seda avalduse, milles Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja artikli 35 kohaselt (põhikirja muudeti 1946. a parandusaktiga ning arvati välja lõigetes 4 ja 5 nimetatud territooriumid), nimetatakse: a) territooriumid, mille suhtes ta kohustub kohaldama konventsiooni muudatusteta; b) territooriumid, mille suhtes ta kohustub kohaldama konventsiooni muudatustega, esitades muudatuste üksikasjad; c) territooriumid, mille suhtes konventsiooni ei saa kohaldada, nimetades selle põhjused; d) territooriumid, mille suhtes ta lükkab otsustamise edasi. 2. Artikli lõike 1 punktides a ja b nimetatud kohustused loetakse ratifitseerimiskirja lahutamatuks osaks, millel on samasugune jõud. 3. Iga liige võib igal ajal uue avaldusega tühistada kõik varasemas avalduses esitatud reservatsioonid või osa neist käesoleva artikli lõike 1 punktide b, c või d kohaselt. 4. Iga liige võib artikli 34 kohaselt konventsiooni denonsseerides saata peadirektorile avalduse, millega tühistatakse varasemad avaldused ja milles teatatakse uus seisukoht konventsiooni kohaldamise kohta. Artikkel 31 1. Kui konventsioonis käsitletud valdkond kuulub asumaa omavalitsuse pädevusse, võib asumaa välissuhete eest vastutav liige saata asumaa valitsusega kooskõlastatult Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile avalduse konventsiooni kohaldamise kohta asumaal. 2. Avalduse konventsiooni kohaldamise kohta võib Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile saata: a) vähemalt kaks organisatsiooni liiget territooriumi eest, mis kuulub nende ühisesse võimkonda; b) rahvusvaheline organ territooriumi eest, mida ta haldab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja järgi või muu alusel. 3. Artikli eelmiste lõigete kohaselt Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile saadetavas avalduses teatatakse, kas konventsiooni kohaldatakse nimetatud territooriumi suhtes muudatusteta või muudatustega; kui konventsiooni kohaldatakse muudatustega, esitatakse muudatuste üksikasjad. 4. Liige, liikmed või asjaomane rahvusvaheline organ võivad alati esitada avalduse, milles loobuvad täielikult või osaliselt õigusest kohaldada varasemas avalduses esitatud muudatusi. 5. Liige, liikmed või asjaomane rahvusvaheline organ võivad artikli 34 kohaselt konventsiooni denonsseerides saata peadirektorile avalduse, millega tühistab varasemad avaldused ja milles teatab uue seisukoha konventsiooni kohaldamise kohta. IV osa. LÕPPSÄTTED Artikkel 32 Konventsiooni ratifitseerimiskirjad saadetakse registreerimiseks Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile. Artikkel 33 1. Konventsiooni kohaldatakse üksnes Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmete suhtes, kelle ratifitseerimiskirjad on peadirektori juures registreeritud. 2. Konventsioon jõustub kahe liikme ratifitseerimiskirja peadirektori juures registreerimisest arvates kaheteistkümne kuu pärast. 3. Liikme suhtes jõustub konventsioon ratifitseerimiskirja registreerimisest arvates kaheteistkümne kuu pärast. Artikkel 34 1. Konventsiooni ratifitseerinud liige võib selle denonsseerida Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile registreerimiseks saadetud kirjaga konventsiooni jõustumisest arvates kümne aasta pärast. Denonsseerimine jõustub kirja registreerimisest arvates ühe aasta pärast. 2. Liige, kes on konventsiooni ratifitseerinud ega denonsseeri seda eelmises lõikes nimetatud tähtaja möödudes ühe aasta jooksul, täidab konventsiooni veel kümme aastat, misjärel võib ta selle denonsseerida käesoleva artikli kohaselt iga kümne aasta möödudes. Artikkel 35 1. Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor annab kõigile Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmetele teada kõikidest ratifitseerimis- ja denonsseerimiskirjadest ning avaldustest, mille liikmed on registreerimiseks saatnud. 2. Organisatsiooni liikmeid talle saadetud teisest ratifitseerimiskirjast teavitades juhib peadirektor nende tähelepanu konventsiooni jõustumise kuupäevale. Artikkel 36 Kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikliga 102 saadab Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor eelmiste artiklite kohaselt registreeritud ratifitseerimis- ja denonsseerimiskirjad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile registreerimiseks. Artikkel 37 Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu esitab vajaduse korral peakonverentsile konventsiooni kohaldamise kohta aruande ja kaalub selle täieliku või osalise muutmise arutamist konverentsil. Artikkel 38 1. Kui konverents võtab vastu uue konventsiooni, mis täielikult või osaliselt muudab käesolevat konventsiooni, ja kui uus konventsioon ei näe ette teisiti, siis a) hoolimata artiklist 34 toob uue konventsiooni jõustumine kaasa käesoleva konventsiooni ipso jure denonsseerimise riigi suhtes, kes on ratifitseerinud uue konventsiooni; b) pärast uue konventsiooni jõustumist on käesolev konventsioon liikmetele ratifitseerimiseks suletud. 2. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse liikmete suhtes, kes on selle ratifitseerinud, kuid ei ole ratifitseerinud muudetud konventsiooni. Artikkel 39 Konventsiooni inglis- ja prantsuskeelne tekst on võrdse jõuga. Convention: C081 CONVENTION CONCERNING LABOUR INSPECTION IN INDUSTRY AND COMMERCE Date of adoption: 11.07.1947. Date of coming into force: 07.04.1950. The General Conference of the International Labour Organisation, Having been convened at Geneva by the Governing Body of the International Labour Office, and having met in its Thirtieth Session on 19 June 1947, and Having decided upon the adoption of certain proposals with regard to the organisation of labour inspection in industry and commerce, which is the fourth item on the agenda of the Session, and Having determined that these proposals shall take the form of an international Convention, adopts the eleventh day of July of the year one thousand nine hundred and forty-seven, the following Convention, which may be cited as the Labour Inspection Convention, 1947: Part I. LABOUR INSPECTION IN INDUSTRY Article 1 Each Member of the International Labour Organisation for which this Convention is in force shall maintain a system of labour inspection in industrial workplaces. Article 2 1. The system of labour inspection in industrial workplaces shall apply to all workplaces in respect of which legal provisions relating to conditions of work and the protection of workers while engaged in their work are enforceable by labour inspectors. 2. National laws or regulations may exempt mining and transport undertakings or parts of such undertakings from the application of this Convention. Article 3 1. The functions of the system of labour inspection shall be: (a) to secure the enforcement of the legal provisions relating to conditions of work and the protection of workers while engaged in their work, such as provisions relating to hours, wages, safety, health and welfare, the employment of children and young persons, and other connected matters, in so far as such provisions are enforceable by labour inspectors; (b) to supply technical information and advice to employers and workers concerning the most effective means of complying with the legal provisions; (c) to bring to the notice of the competent authority defects or abuses not specifically covered by existing legal provisions. 2. Any further duties which may be entrusted to labour inspectors shall not be such as to interfere with the effective discharge of their primary duties or to prejudice in any way the authority and impartiality which are necessary to inspectors in their relations with employers and workers. Article 4 1. So far as is compatible with the administrative practice of the Member, labour inspection shall be placed under the supervision and control of a central authority. 2. In the case of a federal State, the term central authority may mean either a federal authority or a central authority of a federated unit. Article 5 The competent authority shall make appropriate arrangements to promote: (a) effective co-operation between the inspection services and other government services and public or private institutions engaged in similar activities; and (b) collaboration between officials of the labour inspectorate and employers and workers or their organisations. Article 6 The inspection staff shall be composed of public officials whose status and conditions of service are such that they are assured of stability of employment and are independent of changes of government and of improper external influences. Article 7 1. Subject to any conditions for recruitment to the public service which may be prescribed by national laws or regulations, labour inspectors shall be recruited with sole regard to their qualifications for the performance of their duties. 2. The means of ascertaining such qualifications shall be determined by the competent authority. 3. Labour inspectors shall be adequately trained for the performance of their duties. Article 8 Both men and women shall be eligible for appointment to the inspection staff; where necessary, special duties may be assigned to men and women inspectors. Article 9 Each Member shall take the necessary measures to ensure that duly qualified technical experts and specialists, including specialists in medicine, engineering, electricity and chemistry, are associated in the work of inspection, in such manner as may be deemed most appropriate under national conditions, for the purpose of securing the enforcement of the legal provisions relating to the protection of the health and safety of workers while engaged in their work and of investigating the effects of processes, materials and methods of work on the health and safety of workers. Article 10 The number of labour inspectors shall be sufficient to secure the effective discharge of the duties of the inspectorate and shall be determined with due regard for: (a) the importance of the duties which inspectors have to perform, in particular – (i) the number, nature, size and situation of the workplaces liable to inspection; (ii) the number and classes of workers employed in such workplaces; and (iii) the number and complexity of the legal provisions to be enforced; (b) the material means placed at the disposal of the inspectors; and (c) the practical conditions under which visits of inspection must be carried out in order to be effective. Article 11 1. The competent authority shall make the necessary arrangements to furnish labour inspectors with – (a) local offices, suitably equipped in accordance with the requirements of the service, and accessible to all persons concerned; (b) the transport facilities necessary for the performance of their duties in cases where suitable public facilities do not exist. 2. The competent authority shall make the necessary arrangements to reimburse to labour inspectors any travelling and incidental expenses which may be necessary for the performance of their duties. Article 12 1. Labour inspectors provided with proper credentials shall be empowered: (a) to enter freely and without previous notice at any hour of the day or night any workplace liable to inspection; (b) to enter by day any premises which they may have reasonable cause to believe to be liable to inspection; and (c) to carry out any examination, test or enquiry which they may consider necessary in order to satisfy themselves that the legal provisions are being strictly observed, and in particular – (i) to interrogate, alone or in the presence of witnesses, the employer or the staff of the undertaking on any matters concerning the application of the legal provisions; (ii) to require the production of any books, registers or other documents the keeping of which is prescribed by national laws or regulations relating to conditions of work, in order to see that they are in conformity with the legal provisions, and to copy such documents or make extracts from them; (iii) to enforce the posting of notices required by the legal provisions; (iv) to take or remove for purposes of analysis samples of materials and substances used or handled, subject to the employer or his representative being notified of any samples or substances taken or removed for such purpose. 2. On the occasion of an inspection visit, inspectors shall notify the employer or his representative of their presence, unless they consider that such a notification may be prejudicial to the performance of their duties. Article 13 1. Labour inspectors shall be empowered to take steps with a view to remedying defects observed in plant, layout or working methods which they may have reasonable cause to believe constitute a threat to the health or safety of the workers. 2. In order to enable inspectors to take such steps they shall be empowered, subject to any right of appeal to a judicial or administrative authority which may be provided by law, to make or to have made orders requiring – (a) such alterations to the installation or plant, to be carried out within a specified time limit, as may be necessary to secure compliance with the legal provisions relating to the health or safety of the workers; or (b) measures with immediate executory force in the event of imminent danger to the health or safety of the workers. 3. Where the procedure prescribed in paragraph 2 is not compatible with the administrative or judicial practice of the Member, inspectors shall have the right to apply to the competent authority for the issue of orders or for the initiation of measures with immediate executory force. Article 14 The labour inspectorate shall be notified of industrial accidents and cases of occupational disease in such cases and in such manner as may be prescribed by national laws or regulations. Article 15 Subject to such exceptions as may be made by national laws or regulations, labour inspectors – (a) shall be prohibited from having any direct or indirect interest in the undertakings under their supervision; (b) shall be bound on pain of appropriate penalties or disciplinary measures not to reveal, even after leaving the service, any manufacturing or commercial secrets or working processes which may come to their knowledge in the course of their duties; and (c) shall treat as absolutely confidential the source of any complaint bringing to their notice a defect or breach of legal provisions and shall give no intimation to the employer or his representative that a visit of inspection was made in consequence of the receipt of such a complaint. Article 16 Workplaces shall be inspected as often and as thoroughly as is necessary to ensure the effective application of the relevant legal provisions. Article 17 1. Persons who violate or neglect to observe legal provisions enforceable by labour inspectors shall be liable to prompt legal proceedings without previous warning: Provided that exceptions may be made by national laws or regulations in respect of cases in which previous notice to carry out remedial or preventive measures is to be given. 2. It shall be left to the discretion of labour inspectors to give warning and advice instead of instituting or recommending proceedings. Article 18 Adequate penalties for violations of the legal provisions enforceable by labour inspectors and for obstructing labour inspectors in the performance of their duties shall be provided for by national laws or regulations and effectively enforced. Article 19 1. Labour inspectors or local inspection offices, as the case may be, shall be required to submit to the central inspection authority periodical reports on the results of their inspection activities. 2. These reports shall be drawn up in such manner and deal with such subjects as may from time to time be prescribed by the central authority; they shall be submitted at least as frequently as may be prescribed by that authority and in any case not less frequently than once a year. Article 20 1. The central inspection authority shall publish an annual general report on the work of the inspection services under its control. 2. Such annual reports shall be published within a reasonable time after the end of the year to which they relate and in any case within twelve months. 3. Copies of the annual reports shall be transmitted to the Director-General of the International Labour Office within a reasonable period after their publication and in any case within three months. Article 21 The annual report published by the central inspection authority shall deal with the following and other relevant subjects in so far as they are under the control of the said authority: (a) laws and regulations relevant to the work of the inspection service; (b) staff of the labour inspection service; (c) statistics of workplaces liable to inspection and the number of workers employed therein; (d) statistics of inspection visits; (e) statistics of violations and penalties imposed; (f) statistics of industrial accidents; (g) statistics of occupational diseases. Part II. LABOUR INSPECTION IN COMMERCE Article 22 Each Member of the International Labour Organisation for which this Part of this Convention is in force shall maintain a system of labour inspection in commercial workplaces. Article 23 The system of labour inspection in commercial workplaces shall apply to workplaces in respect of which legal provisions relating to conditions of work and the protection of workers while engaged in their work are enforceable by labour inspectors. Article 24 The system of labour inspection in commercial workplaces shall comply with the requirements of Articles 3 to 21 of this Convention in so far as they are applicable. Part III. MISCELLANEOUS PROVISIONS Article 25 1. Any Member of the International Labour Organisation which ratifies this Convention may, by a declaration appended to its ratification, exclude Part II from its acceptance of the Convention. 2. Any Member which has made such a declaration may at any time cancel that declaration by a subsequent declaration. 3. Every Member for which a declaration made under paragraph 1 of this Article is in force shall indicate each year in its annual report upon the application of this Convention the position of its law and practice in regard to the provisions of Part II of this Convention and the extent to which effect has been given, or is proposed to be given, to the said provisions. Article 26 In any case in which it is doubtful whether any undertaking, part or service of an undertaking or workplace is an undertaking, part, service or workplace to which this Convention applies, the question shall be settled by the competent authority. Article 27 In this Convention the term legal provisions includes, in addition to laws and regulations, arbitration awards and collective agreements upon which the force of law is conferred and which are enforceable by labour inspectors. Article 28 There shall be included in the annual reports to be submitted under Article 22 of the Constitution of the International Labour Organisation full information concerning all laws and regulations by which effect is given to the provisions of this Convention. Article 29 1. In the case of a Member the territory of which includes large areas where, by reason of the sparseness of the population or the stage of development of the area, the competent authority considers it impracticable to enforce the provisions of this Convention, the authority may exempt such areas from the application of this Convention either generally or with such exceptions in respect of particular undertakings or occupations as it thinks fit. 2. Each Member shall indicate in its first annual report upon the application of this Convention submitted under Article 22 of the Constitution of the International Labour Organisation any areas in respect of which it proposes to have recourse to the provisions of the present Article and shall give the reasons for which it proposes to have recourse thereto; no Member shall, after the date of its first annual report, have recourse to the provisions of the present Article except in respect of areas so indicated. 3. Each Member having recourse to the provisions of the present Article shall indicate in subsequent annual reports any areas in respect of which it renounces the right to have recourse to the provisions of the present Article. Article 30 1. In respect of the territories referred to in article 35 of the Constitution of the International Labour Organisation as amended by the Constitution of the International Labour Organisation Instrument of Amendment 1946, other than the territories referred to in paragraphs 4 and 5 of the said article as so amended, each Member of the Organisation which ratifies this Convention shall communicate to the Director-General of the International Labour Office as soon as possible after ratification a declaration stating – a) the territories in respect of which it undertakes that the provisions of the Convention shall be applied without modification; b) the territories in respect of which it undertakes that the provisions of the Convention shall be applied subject to modifications, together with details of the said modifications; c) the territories in respect of which the Convention is inapplicable and in such cases the grounds on which it is inapplicable; d) the territories in respect of which it reserves its decision. 2. The undertakings referred to in subparagraphs (a) and (b) of paragraph 1 of this Article shall be deemed to be an integral part of the ratification and shall have the force of ratification. 3. Any Member may at any time by a subsequent declaration cancel in whole or in part any reservations made in its original declaration in virtue of subparagraphs (b), (c) or (d) of paragraph 1 of this Article. 4. Any Member may, at any time at which the Convention is subject to denunciation in accordance with the provisions of Article 34, communicate to the Director-General a declaration modifying in any other respect the terms of any former declaration and stating the present position in respect of such territories as it may specify. Article 31 1. Where the subject matter of this Convention is within the self-governing powers of any non-metropolitan territory, the Member responsible for the international relations of that territory may, in agreement with the Government of the territory, communicate to the Director-General of the International Labour Office a declaration accepting on behalf of the territory the obligations of this Convention. 2. A declaration accepting the obligations of this Convention may be communicated to the Director-General of the International Labour Office – a) by two or more Members of the Organisation in respect of any territory which is under their joint authority; or b) by any international authority responsible for the administration of any territory, in virtue of the Charter of the United Nations or otherwise, in respect of any such territory. 3. Declarations communicated to the Director-General of the International Labour Office in accordance with the preceding paragraphs of this Article shall indicate whether the provisions of the Convention will be applied in the territory concerned without modifications or subject to modification; when the declaration indicates that the provisions of the Convention will be applied subject to modifications it shall give details of the said modifications. 4. The Member, Members or international authority concerned may at any time by a subsequent declaration renounce in whole or in part the right to have recourse to any modification indicated in any former declaration. 5. The Member, Members or international authority concerned may, at any time at which this Convention is subject to denunciation in accordance with the provisions of Article 34, communicate to the Director-General a declaration modifying in any other respect the terms of any former declaration and stating the present position in respect of the application of the Convention. Part IV. FINAL PROVISIONS Article 32 The formal ratifications of this Convention shall be communicated to the Director-General of the International Labour Office for registration. Article 33 1. This Convention shall be binding only upon those Members of the International Labour Organisation whose ratifications have been registered with the Director-General. 2. It shall come into force twelve months after the date on which the ratifications of two Members have been registered with the Director-General. 3. Thereafter, this Convention shall come into force for any Member twelve months after the date on which its ratifications has been registered. Article 34 1. A Member which has ratified this Convention may denounce it after the expiration of ten years from the date on which the Convention first comes into force, by an Act communicated to the Director-General of the International Labour Office for registration. Such denunciation should not take effect until one year after the date on which it is registered. 2. Each Member which has ratified this Convention and which does not, within the year following the expiration of the period of ten years mentioned in the preceding paragraph, exercise the right of denunciation provided for in this Article, will be bound for another period of ten years and, thereafter, may denounce this Convention at the expiration of each period of ten years under the terms provided for in this Article. Article 35 1. The Director-General of the International Labour Office shall notify all Members of the International Labour Organisation of the registration of all ratifications, declarations and denunciations communicated to him by the Members of the Organisation. 2. When notifying the Members of the Organisation of the registration of the second ratification communicated to him, the Director-General shall draw the attention of the Members of the Organisation to the date upon which the Convention will come into force. Article 36 The Director-General of the International Labour Office shall communicate to the Secretary-General of the United Nations for registration in accordance with Article 102 of the Charter of the United Nations full particulars of all ratifications and acts of denunciation registered by him in accordance with the provisions of the preceding Articles. Article 37 At such times as may consider necessary the Governing Body of the International Labour Office shall present to the General Conference a report on the working of this Convention and shall examine the desirability of placing on the agenda of the Conference the question of its revision in whole or in part. Article 38 1. Should the Conference adopt a new Convention revising this Convention in whole or in part, then, unless the new Convention otherwise provides: a) the ratification by a Member of the new revising Convention shall ipso jure involve the immediate denunciation of this Convention, notwithstanding the provisions of Article 34 above, if and when the new revising Convention shall have come into force; b) as from the date when the new revising Convention comes into force this Convention shall cease to be open to ratification by the Members. 2. This Convention shall in any case remain in force in its actual form and content for those Members which have ratified it but have not ratified the revising Convention. Article 39 The English and French versions of the text of this Convention are equally authoritative.