Vabariigi Valitsus — Riikliku programmi "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004-2008" kinnitamine — RTL, 159, 2390

«Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» (RT I 1997, 30, 471; 2001, 43, 237; 2002, 61, 375; 90, 521; 105, 611; 2003, 75, 495; 88, 594) § 10 punkti 3 alusel: 1. Kinnitada riiklik programm «Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004–2008» (lisatud). 2. Määrata programmi vastutavaks täitjaks Põllumajandusministeerium. Peaminister Juhan PARTS Riigisekretär Heiki LOOT Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2004. a korraldusega nr 885-k RIIKLIK PROGRAMM «PÕLLUMAJANDUSLIKUD RAKENDUSUURINGUD JA ARENDUSTEGEVUS AASTATEL 2004–2008» 1. Sissejuhatus Käesolevas programmis «Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004–2008» (edaspidi riiklik programm) on esitatud vajadus Põllumajandusministeeriumi poolt korraldatava riikliku programmi koostamise järele ning teadus- ja arendustööde tellimise seadusandlik alus, nimetatud tööde eesmärgid ja oodatavad tulemused ning programmis osalejatele esitatavad üldtingimused ja nõuded ning rahastamise taotluste hindamise kriteeriumid. Riikliku programmi täitmise eest vastutab Põllumajandusministeerium. Riikliku programmi täitmiseks vajalikud teadus- ja arendustööd tellitakse avaliku konkursi korras. Avaliku konkursi tulemused on aluseks põllumajanduslike rakendusuuringute ja arendustegevuse riiklikul rahastamisel. Riikliku programmi eelarve kogumaksumus 2004. aastal on 20,5 miljonit krooni ja aastatel 2005–2008 vastavalt riigieelarve võimalustele kuni 44 miljonit krooni aastas. Eelarve jagunemine 2004. aasta kulud miljonites kroonides Põllumajandusministeeriumi valitsemisala instituudid 13,2 Ülikoolid, väljaspool Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asuvad instituudid ja ettevõtted 7,3 Eelarve eelnõu koostamisel on lähtutud Ühenduse Vabariigi Eest – Res Publica, Eesti Reformierakonna ja Eestimaa Rahvaliidu koalitsioonilepingus aastateks 2003–2007 püstitatud eesmärgist kahekordistada 1. jaanuariks 2006. a Põllumajandusministeeriumi eelarves innovatsiooni- ja teadus-rakendusuuringute elluviimiseks eraldatava raha osakaalu. Riigieelarvest eraldatakse raha riiklikus programmis seatud eesmärkide saavutamise tagamiseks vastavalt riigieelarve iga-aastastele võimalustele. Lisaks sellele võib riiklikus programmis loetletud tegevusi rahastada teistest allikatest, nagu näiteks sihtasutused, rahvusvahelised koostöö- ja abiprogrammid, fondid, erasektor jm. 2. Riikliku programmi koostamise vajadus ja seadusandlik alus Põllumajandus on läbi aegade olnud Eesti elanikkonnale oluline tegevusvaldkond ja sissetulekuallikas. Vaatamata põllumajanduse vähenenud osatähtsusele Eesti majanduses, on talle siiski jäänud kandev roll elanike toiduainetega varustamisel, maapiirkondade ettevõtluses ning kultuurmaastiku kujundamisel. Põllumajandusteadus on üks riigi põllumajanduspoliitika realiseerimise vahendeid ning on ka põllumajandussektori muutustega kohanemise suutlikkuse ja pikemas perspektiivis konkurentsivõimeliseks jäämise tagamise oluliseks vahendiks. Põllumajandusalase teadustöö tulemusi kasutatakse tegevpõllumajanduses põllumajandushariduse ja nõuandesüsteemi kaudu. Selle tulemusel kasvab Eesti põllumajandustoodangu konkurentsivõime nii sise- kui ka välisturul. Käesolev riiklik programm tugineb «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele» (RT I 1997, 30, 471; 2001, 43, 237; 2002, 61, 375; 90, 521; 105, 611; 2003, 75, 495; 88, 594), mis sätestab, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigieelarvest toimub sihtfinantseerimise, riiklike teadus- ja arendusprogrammide ning uurimis- ja arendustoetuste kaudu. «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» alusel on teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ministeeriumide ülesandeks: 1) korraldada oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning selle finantseerimist; 2) töötada välja riigi arengukavast tulenevad oma valitsemisalaga seotud riiklikud teadus- ja arendusprogrammid ning korraldada nende täitmine. Põllumajandusministeerium vastutab teadus- ja arendustegevuse korraldamise eest oma valitsemisalas. Põllumajandusteadus nüüdisaegses euroopalikus tähenduses (põllumajandus, kalandus, toiduohutus, keskkond ja taastuvate loodusressursside säästlik kasutamine, maaelu areng jne) on riigi teadusstrateegia seisukohalt arendamist vajav valdkond. 6. detsembril 2001. a kiitis Riigikogu heaks Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia 2002–2006 «Teadmistepõhine Eesti» (RT I 2001, 97, 606). Selle alusel on riiklikud teadus- ja arendusprogrammid ette nähtud nii põhivaldkondade (infotehnoloogia, biomeditsiin ja materjalitehnoloogia) sihipäraseks ja süsteemseks arendamiseks kui ka teiste majanduse ja ühiskonna arenguks oluliste probleemide (ühiskonna jätkusuutlik areng, elukeskkonna ja looduse säilitamine ning loodusressursside säästlik kasutamine) lahendamisele kaasaaitamiseks. Riikliku programmi raames tehtud teadusuuringud peavad lähtuma eelkõige ühiskonna vajadustest ja keskenduma rakendusliku rõhuasetusega uuringutele ja arendustegevusele. Riigi jaoks on oluline, et Eesti uute toodete ja teenuste puhul kasutataks parimaid ajakohaseid väljatöötatud tehnoloogilisi lahendusi. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegilised eesmärgid on teadmusbaasi uuenemine ja ettevõtete konkurentsivõime kasv. Strateegiliste eesmärkide poole püüdlemisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: ühiskonna sotsiaalselt tasakaalustatud areng, elu- ja looduskeskkonna säästlik areng ning teaduse eetilisus. Paralleelselt põhivaldkondade arendamisega on ette nähtud tagada Eesti riikluse ja ühiskonna jätkusuutliku arenguga ning riigi julgeoleku kindlustamisega seotud uuringute, samuti elukeskkonna ja looduse säilitamisega, Eesti loodusressursside säästliku kasutamisega ning maapiirkondade arenguga seotud uuringute järjepidevus ja edendamine. Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel on koostatud «Põllumajandusteaduste arengustrateegia ja tegevuskava» eelnõu, milles kirjeldatakse hetkeolukorda järgmiselt: Eestis on viimaste aastate jooksul toimunud olulised sotsiaal-majanduslikud muutused. Infotehnoloogia areng, majanduse globaliseerumine ja inimsuhete rahvusvahelistumine ning institutsioonide ülemaailmsete arvutivõrkude teke on loonud täiesti uue situatsiooni ka väliskeskkonna suhtes. Selleks et tagada Eestile koht maailma arenenud riikide hulgas, tuleb teha nii Eesti rahvuskultuuri ja loodusega seotud kui ka majanduse arengu parandamiseks ettenähtud teadusuuringuid. Eesmärgiks saab olla teadmistekeskne ühiskond, kus Eesti teadlaskonna töö tulemused on osa maailma teadusest ja teadusuuringud on väärtustatud kui kogu ühiskonna toimimise ja arengu tingimus. Euroopa ühtses teadusruumis (European Research Area) tõuseb esile põllumajandusteaduste multidistsiplinaarne käsitlus ja sellest lähtuv Euroopa teadusuuringute ja tipptasemel institutsioonide võrgustiku kujundamise vajadus. Ühiskonna nõudlus looduse järele suureneb. Seetõttu peab ka põllumajandusteadus läbi töötama oma uue paradigma ja loobuma orienteeritusest ainult klassikalistele, eeskätt looma- ja taimekasvatusega seotud erialadele. 2000. aasta detsembris Versailles’s toimunud konverentsil «Põllumajandusteadus Euroopa teadusruumis» tehtud kokkuvõtete ja vastuvõetud soovituste põhjal on põllumajandusteaduste arengueelistused Euroopas järgmised: 1) põllumajandusteaduse multidistsiplinaarsus, interdistsiplinaarsed uurimisprojektid; 2) geenitehnoloogia; 3) põllumajandus keskkonna olukorra parandajana; 4) sotsiaalne suund põllumajandusteadustes; 5) toiduohutus; 6) üleeuroopalised koostöövõrgustikud; 7) infrastruktuuri (katsejaamad, geenipangad, andmebaasid jne) arendamine; 8) teadlaste mobiilsus; 9) riiklike programmide avamine teiste riikide teadlastele. Põllumajandusuuringud mängivad olulist rolli ühise põllumajanduspoliitika ümberkohandamisel. Ühised huvid on esmajärjekorras seotud taimekahjustajate (taimehaigused ja -kahjurid ning umbrohud) ja loomahaigustega võitlemisega, taimekaitsevahendite kasutamise vähendamisega ning genofondide ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega. Euroopa teadusuuringute raames tuleb luua ühtne foorum, et teha nimetatud valdkondades tihedamat koostööd. Info Euroopa Liidu riikides tehtava teadustöö ning selle kvaliteedi kohta peaks olema paremini kättesaadav ja hinnatav erinevate kvaliteedivõrgustike abil. Samuti tuleks lahendada Euroopa Liidu riikidele iseloomulik, puudulikest infrastruktuuridest ning kõrgtehnoloogial põhinevate uuringute vajadusest tulenev finantseerimisprobleem. Paremini tuleks praeguses olukorras kasutada teadusuuringute tulemusi, eeskätt geneetika valdkonnas. Lõppkokkuvõttes rõhutatakse, et teadusuuringud peavad aitama siduda põllumajandussektorit otse tarbijate vajaduste ja nõuetega, parandades sel moel ühiskonna suhtumist põllumajandusse ning õpetades inimesi hindama põllumajanduse rolli keskkonna ning inimese tervise ja töövõime säilitamisel. 3. Riikliku programmi eesmärgid ja oodatavad tulemused Riikliku programmi põhieesmärk on aidata kaasa põllumajandustootmise ja põllumajandussaaduste töötlemise konkurentsivõime tõusule, tagada jätkusuutlikkus, analüüsida põllumajandustootmisest ja toodangust tarbijale ja keskkonnale tulenevaid riske ning töötada välja neid riske vähendavaid lahendusi kogu tootmis- ja töötlemisahelas. Riikliku programmi elluviimisel on prioriteediks integreerida Eesti põllumajandusteadus rahvusvahelisse teadussüsteemi ja rakendada positiivseid teadustulemusi kiiresti praktikas, tõstes seeläbi majanduse konkurentsivõimet. Riiklikus programmis seatud ülesannete täitmine peab kaasa aitama põllumajandustootjate intensiivsemale varustamisele uute Eesti oludesse sobilike keskkonnasõbralike tehnoloogiate, tootmisvõtete ja muu turukonkurentsis püsimiseks vajaliku teabega. Seega on käesoleval riiklikul programmil väga oluline osatähtsus Eesti põllumajanduse konkurentsivõime tõstmisel, maaelu edendamisel ja sotsiaalsete probleemide leevendamisel. Riikliku programmi alameesmärkideks on asjakohaste investeeringute kaudu põllumajandusteaduse uuringute tegemine ja nendest ülevaadete koostamine, et saada uusi teadmisi järgmistes valdkondades: 3.1. Toiduohutus ja veterinaaria Taimede, loomade ja kalade tervislik seisund ja heaolu, toiduohutus ja toidu kvaliteet toiduahela kestel: 1) loomasööda mõju looma ja inimese tervisele ning toidu kvaliteedile. Loomade heaolu (pidamistingimuste, kohtlemise jms) mõju toodanguloomade produktiivsusele; 2) fütosanitaaria teadusuuringud toidu ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks; 3) loomahaiguste ja taimekahjustajate tegevuse tagajärjel tekkida võiva majandusliku kahju ennetamine. Haiguste ja kahjustajate tekke- ja levikupõhjuste selgitamine ning analüüs. Nüüdisaegsete haigustõrje- ja taimekahjustajate tõrje meetmete väljatöötamine ja nende tõhususe väljaselgitamine Eesti tingimustes; 4) elanikkonna tervise ja toitumisharjumuste parandamine kvaliteetsema ja tervislikuma toidu kaudu. Kontrolli tagamine toidu tootmise ja töötlemisega seotud keskkonnatingimuste üle. Indikaatorid: 1) Euroopa Komisjoni poolsete toidu- ja veterinaariaalaste negatiivsete raportite vähenemine; 2) kvaliteedinõuetele mittevastava sööda ja toidu partiide vähenemine; 3) loomahaiguste ja taimekahjustajate tekitatud kahjujuhtumite vähenemine; 4) ülaltoodud valdkondadest tulenevate ohuolukordade tekkimise võimaluste vähendamine. Tekkinud ohuolukorras reageeritakse kiiresti ja professionaalselt ning oht kõrvaldatakse viisil, mille puhul elanikkonnale tekkiv kahju on minimaalne. Investeeritavate rahaliste vahendite jaotus on kuni 28% kogu riikliku programmi rahalistest vahenditest. 3.2. Looma- ja taimekasvatus 3.2.1. Loomakasvatus (sealhulgas vesiviljelus): 1) söötmistehnoloogiate edasiarendamine loomakasvatuse kasumlikkuse tagamiseks; 2) loomade kasutusea pikendamiseks ettenähtud looma- ja keskkonnasõbralike pidamistehnoloogiate väljaselgitamine; 3) põllumajandusloomade aretusmeetmete täiustamine; 4) geneetilise mitmekesisuse tagamiseks väikesearvuliste/vähelevinud tõugude säilitamise meetmete täiustamine. 3.2.2. Taimekasvatus (sealhulgas aiandus): 1) Eesti põllumajanduse konkurentsivõimet tagavate põllu-, rohumaa- ja aiakultuuride uute sortide aretamine, aretusmeetodite täiustamine ja algseemnekasvatus; 2) majanduslikult tasuvate taimekasvatussaaduste (sh aiandussaaduste) tootmise ja säilitamise tehnoloogiate arendamine keskkonna- ja ressursisäästlikumaks; 3) intensiiv-, tava- ja mahepõllumajanduse võrdlemine – ökonoomiliste, agrokeemiliste, agrotehniliste ja taimekaitseteadmiste juurutamine; 4) geneetiliselt muundatud organismide põllumajanduslikud teadusuuringud. Indikaatorid: 1) Eesti toidukaupade tarbimise osakaal nii sise- kui ka välisturul aastal 2009 on kõrgem kui 2003. aastal; 2) hooldamata põllumassiivide pindala on võrreldes 2003. aastaga vähenenud; 3) uute toodete, teadmiste ja tehnoloogiate juurutamine, patentide arv. Investeeritavate rahaliste vahendite jaotus on kuni 55% kogu riikliku programmi rahalistest vahenditest. 3.3. Põllumajandust toetavad tegevused Indikaatorid: 1) investeeringud sektorisse aastal 2009 on võrreldes 2003. aastaga suurenenud; 2) alternatiivsete tootmissuundade areng; 3) uuringute alusel on koostatud ülevaade taastuvate loodusressursside kasutamisest põllumajanduses ja on välja töötatud uued põllumajanduse keskkonnameetmed. Investeeritavate rahaliste vahendite jaotus on kuni 10% kogu riikliku programmi rahalistest vahenditest. 3.4. Maamajandus- ja sotsiaaluuringud: 1) põllumajanduse strateegiliste arengusuundade majanduslik analüüs; 2) Euroopa Liidu ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika analüüs; 3) põllumajandusliku majandusarvestuse analüüs; 4) põllumajandusteaduste tuleviku-uuringud (põllumajandusteaduste arengustrateegiast ja tegevuskavast tulenevad tegevused). Indikaatorid: Lähtudes tehtavatest analüüsidest on võimalik hinnata rakendusuuringutesse tehtavate investeeringute otstarbekust ja vajalikkust, mistõttu toimub vastastikune kontroll kõigi loetletud indikaatorite kaudu. Investeeritavate rahaliste vahendite jaotus on kuni 7% kogu riikliku programmi rahalistest vahenditest. 3.5. Oodatavad tulemused pärast riikliku programmi lõppemist: 1) väljatöötatud tehnoloogiliste lahenduste ja uuenduste rakendamise kasv Eesti põllumajandusettevõtluses; 2) põllumajandustootmine ja põllumajandussaaduste töötlemine on senisest paremini varustatud kodumaise toorainega; 3) välja on töötatud säästlikumad põllumajandustehnoloogiad; 4) konkurentsivõimelisemad põllumajandusettevõtted; 5) põllumajandussaaduste ja -toodete majandusarvestuste analüüsid; 6) põllumajanduslike rakendusuuringute ja arendustegevuse stabiilsem ja läbipaistvam finantseerimissüsteem; 7) elanikkonna varustamine kvaliteetsema, ohutuma, tervislikuma ja mitmekesisema toiduga; 8) Eesti põllumajandussaaduste usaldusväärsuse tõus sihtturul; 9) Eesti esindajate rahvusvahelistes organisatsioonides varustamine adekvaatse infoga. 4. Riikliku programmi juhtimine Riikliku programmi eest vastutab ja selle üle teostab kontrolli Põllumajandusministeerium, programmi juhib ja koordineerib Põllumajandusministeeriumi loodud põllumajandusteaduste nõukogu, kelle tegevus baseerub ekspertgruppide poolt tehtud analüüsil ja ekspertiisidel. Põllumajandusteaduste nõukogu: 1) kuulutab iga aasta novembris välja avaliku konkursi riikliku programmi eesmärkidele vastavate uute projektide saamiseks ülejärgmiseks aastaks; 2) korraldab konkursile esitatud projektitaotluste, projektide aasta lõpparuannete ja projektide lõpparuannete hindamist, lähtudes riikliku programmi eesmärkidest ja hindamiskriteeriumidest; 3) esitab põllumajandusministrile heakskiidetud jätkuprojektide ja konkursi edukalt läbinud uute projektide finantseerimise ettepanekuid; 4) koostab lõppeva aasta aruande, võttes aluseks riikliku programmi täitjate aruanded; 5) tagab riikliku programmi arendamise ja suunamise. Erandina võib põllumajandusteaduste nõukogu teha ministrile ettepaneku muuta avaliku konkursi väljakuulutamisaega ning taotluste ja aruannete esitamise tähtaegu. 5. Üldtingimused riiklikus programmis osalejatele 5.1. Taotluse esitaja Põllumajanduslike rakendusuuringute ja arendustegevuse projektide rahastamist võib taotleda füüsiline ja juriidiline isik, kes on Põllumajandusministeeriumile esitanud vormikohase taotluse rakendusuuringu või arendustegevuse rahastamiseks. Projekti rahastamise taotlus (lisa 1) esitatakse projekti rakendamisele eelneva aasta 1. veebruariks paberkandjal ja elektrooniliselt. Rahastamistaotluses nimetatud eesmärgid peavad aitama kaasa käesoleva riikliku programmi üld- ja alameesmärkide saavutamisele. 5.2. Projekti rahastamise taotluse põhjendusest peab selguma: 1) kavandatava uuringu üldteoreetiline taust, uuringu eesmärgid ja metoodika; 2) projekti uudsus ja interdistsiplinaarsus; 3) uurijate teaduslik pädevus ja töökogemus, noorteadlaste kaasamine; 4) uuringu tulemuste kasutajate seotus projektiga; 5) uuringu oodatavad tulemused, tulemuste kasutamise võimalused, rakendatavus ja majanduslik tähtsus, tulemuste mõju keskkonnale ja ühiskonnale. 5.3. Projekti juht ja põhitäitjad Projekti juhiks võib olla Eesti doktorikraadiga või välisriigi samale tasemele vastava kraadiga isik, kes on viimase viie aasta jooksul avaldanud vähemalt kaks eelretsenseeritud teaduspublikatsiooni või rahvusvahelise levikuga teadusmonograafiat. Projekti põhitäitjateks võivad olla isikud, kellel on Eestis omandatud teadusmagistri või doktorikraad või välisriigi sellele tasemele vastav kraad, samuti teadusmagistrandid ja doktorandid, kelle uurimistöö teema haakub projektiga. Nii projekti juht kui ka põhitäitjad peavad koos rahastamistaotlusega esitama oma elulookirjelduse (lisa 2). 5.4. Aruandlus Projekti juht esitab Põllumajandusministeeriumile paberkandjal ühes eksemplaris ja elektrooniliselt projekti vahearuande (lisa 3) iga aasta 30. juuniks ning projekti jooksva aasta lõpparuande (lisa 5) koos lisadega iga aasta 5. detsembriks. Aasta aruannete põhjal otsustab põllumajandusminister põllumajandusteaduste nõukogu ettepaneku alusel projekti järgmise aasta rahastamise või sellest loobumise. Projekti juht esitab projekti lõpparuande (lisa 6) koos lisadokumentidega Põllumajandusministeeriumile paberkandjal ühes eksemplaris ja elektrooniliselt 1. märtsiks. 5.5. Projekti juht teavitab Põllumajandusministeeriumi viivitamata projekti täitmisega seonduvatest muudatustest. 5.6. Uusi projekte avatakse lõppevate projektide ja lisanduva raha arvelt. 5.7. Põllumajandusteaduste nõukogu teeb põllumajandusministrile ettepaneku vähendada projekti rahastamise mahtu, kui seda soovitatakse aasta lõpparuande eksperdihinnangus (projekti täitmisel esineb puudujääke), või lõpetada projekti finantseerimine, kui projekti täitmisel esineb olulisi puudujääke. 5.8. Projekti rahastamise mahu suurendamiseks esitatakse Põllumajandusministeeriumile koos projekti jooksva aasta lõpparuandega paberkandjal ühes eksemplaris ja elektrooniliselt sellekohane taotlus koos põhjendusega (kuni 2 lehekülge). 6. Põllumajanduslike rakendusuuringute ja arendustegevuse rahastamise taotluste hindamine Taotluste hindamiseks moodustab põllumajandusteaduste nõukogu ekspertide komisjonid (edaspidi ekspertiisikomisjonid) vastavalt alameesmärgis kajastatud valdkondadele. Ekspertiisikomisjon hindab projekti tulenevalt projekti üld- ja alameesmärkide vastavusest riikliku programmi eesmärkidele ja uue projekti rahastamise otstarbekusest. Ekspertiisikomisjon võib kaasata rahastamistaotluste hindamiseks välisriikide eksperte. Tuginedes ekspertiisikomisjonilt saadud hinnangutele, teeb põllumajandusteaduste nõukogu põllumajandusministrile ettepaneku teha rahastamisotsus. Juhul kui alameesmärkides kajastatud investeeritavate rahaliste vahendite piirsumma jääb mõnes valdkonnas kasutamata, võib põllumajandusteaduste nõukogu teha ministrile ettepaneku kasutada kasutamata jäänud summat teises valdkonnas. Projekti rahastamise taotluste olulisemad hindamiskriteeriumid on: 1) projekti tähtsus põllumajandusteaduse poliitika elluviimise seisukohalt; 2) projekti teaduslik tase; 3) projekti uudsus; 4) uurijate pädevus ja töökogemus; 5) projekti eest vastutava organisatsiooni seotus projektiga ja juurde taotletavate ressursside (nii rahalised kui ka materiaalsed) suurusjärk; 6) uuringu tulemuste kasutajate seotus projektiga; 7) teiste rahastajate seotus projektiga; 8) võimalus kasutada uuringu tulemusi tootmises ja uuringu tulemuste majanduslik tähtsus; 9) võimalus kasutada uuringu tulemusi koolituses ja/või nõustamises. Põllumajandusministeeriumile laekunud taotlused vaadatakse põllumajandusteaduste nõukogus läbi üks kord aastas, kahe kuu jooksul alates taotluste vastuvõtmise tähtpäevast. Ekspertiisikomisjonid hindavad taotlusi põllumajandusteaduste nõukogu poolt heakskiidetud avalike hindamiskriteeriumide (lisa 4) alusel. Projekti vahe-, aasta- ja lõpparuande hindamisel annab põllumajandusteaduste nõukogu hinnangu projekti raames tehtud töö tulemustele ja tulemi vastavusele algselt püstitatud eesmärgile. Projekti aasta- ja lõpparuandeid hinnatakse 40 kalendripäeva jooksul aruande esitamise päevast arvates. Hindamistulemuste alusel koostab ekspertiisikomisjon taotluste pingerea ja esitab selle põllumajandusteaduste nõukogule. Põllumajandusministeerium teeb rahastamisotsuse teatavaks kahe kuu jooksul pärast asjaomase aasta riigieelarve seaduse jõustumist. Avaliku konkursi ja finantseeritud projektide aasta lõpparuannete hindamise tulemused avaldatakse Põllumajandusministeeriumi koduleheküljel ja tehakse projekti juhile kirjalikult teatavaks kahe nädala jooksul põllumajandusministri poolt asjakohase otsuse tegemise päevast arvates. 7. Rahastamisvahendite vähesus või puudumine Rahastamisvahendite vähesus või puudumine võib kaasa tuua järgmisi tagajärgi: 1) teadustoe puudumisel põllumajandusliku tootmise üldine areng aeglustub ja seeläbi langeb kogu sektori konkurentsivõime; 2) loodusressursside põllumajanduses kasutamise efektiivsuse vähenemine; 3) toiduohutuse tagamiseks vajaliku taustainformatsiooni ja kompetentsi puudulikkus Eestis; 4) teadlaskonna vähenemine teatud valdkondades; 5) vähetulusate põllu- ja aiakultuurisortide, tootmistehnoloogiate ja sobimatute põllumajandusmasinate kasutusele võtmise oht; 6) ebapiisav vastureageering teistest riikidest tulenevatele ohtudele (haigused, parasiidid jm) ja võimalustele; 7) põllumajandusteaduse areng võib muutuda stiihiliseks, omamata seejuures kaugeleulatuvaid eesmärke; 8) põllumajandustootjad ja -nõustajad ei saa uut Eesti tootmistingimustele vastavat erapooletut ja kvaliteetset teavet; 9) ei saavutata riiklikus programmis püstitatud eesmärke. 8. Riikliku programmi tulemuslikkuse ja edukuse hindamise kriteeriumid Riikliku programmi tulemuslikkust hinnatakse püstitatud eesmärkide saavutamise põhjal. Riikliku programmi täitmist analüüsib ja hindab põllumajandusteaduste nõukogu igal aastal, võttes aluseks alameesmärkidele lisatud indikaatorid hetkeolukorda võrreldakse 2003. aastaga) ning järgmised hindamiskriteeriumid: 1) uute tehnoloogiate juurutamine ja põllumajandustootmise efektiivsuse tõus; 2) rakendusuuringute tulemuste rakendamise ulatus Eesti põllumajanduses; 3) tootjaorganisatsioonide hinnangud; 4) teadus- ja arendusasutusele evalveerimisel antud hinnang; 5) elektrooniliste andmekogude olemasolu; 6) ilmunud publikatsioonid; 7) rahvusvahelistes projektides osalemine ja rahvusvaheline tunnustatus; 8) rakendusuuringute ja arendustegevuse tulemuste kättesaadavus eri riikide teadlastele. Iga põllumajandusliku rakendusuuringu eesmärgid, ajakava ja tingimused kajastuvad asjakohases igal aastal rakendusuuringu teostaja ja Põllumajandusministeeriumi vahel uuendatavas töövõtulepingus ja selle lisas/lisades. Põllumajandusminister Ester TUIKSOO Riikliku programmi «Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004–2008» lisa 1 PROJEKTI RAHASTAMISE TAOTLUS1 1. VALDKONNA NIMETUS: 2. PROJEKTI NIMETUS: 3. PROJEKTI NIMETUS (inglise keeles): 4. PROJEKTI KESTUS Algus: Lõpp: 5. PROJEKTI RAHASTAMISE TAOTLEJA: Telefon: Aadress: Registrikood: Pangarekvisiidid: 6. PROJEKTI JUHT: (Ees- ja perekonnanimi) (Ametikoht, teaduskraad) 7. PROJEKTI PÕHITÄITJAD RAHASTAMISPERIOODI VÄLTEL (üksnes projekti rahastamise raames tasustatavad töötajad) Projekti põhitäitjad (sh projekti juht): Ees- ja perekonnanimi Teaduskraad Ametikoht ja ülesanded projekti täitmisel Koormus 1. 2. 3. Kokku: Projektiga seotud abitöötajad: 1. 2. 3. Kokku 8. TAOTLETAVA RAHASTAMISE MAHT .................... krooni Kokku Kulude jagunemine aastate kaupa 2003 2004 2005 2006 2007 Töötasud Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmaks Administreerimiskulud (max 20%) Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud (max 20%) Ostetud teenused Lähetuskulud Muu erivarustus ja -materjalid Masinad, seadmed Muud kulud Kokku 9. PROJEKTI EESMÄRGID, OODATAVAD TULEMUSED, RAKENDATAVUS; TÄHTSUS PÕLLUMAJANDUSES (kuni 2 lk) 10. LÜHIKOKKUVÕTE (Summary – eesmärgid ja oodatavad tulemused inglise keeles, kuni 1 lk) 11. PROJEKTIGA HAAKUVAD TEADUSTEEMAD, GRANDID, DOKTORI- JA MAGISTRITÖÖD, JÄRELDOKTORITE UURIMISTEEMAD, LEPINGUD, PATENDID, ILMUNUD PUBLIKATSIOONID: 12. KOOSTÖÖ (lepingud, konverentside korraldamine, töötamine välisriikides jne) 13. Projekti juht (ees- ja perekonnanimi): Allkiri: Kuupäev: Taotleja esindaja (ees- ja perekonnanimi, ametikoht): Allkiri: Kuupäev: Täidab põllumajandusteaduste nõukogu Nõukogu ettepanek nr Eraldada projektile 200..... aastaks ............... kr Nõukogu esimees: Allkiri: Kuupäev: Lisatud ekspertide hinnangud lehel 1 Taotluse täitmise juhend on kättesaadav Põllumajandusministeeriumi koduleheküljel aadressil http://www.agri.ee/ Riikliku programmi «Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004–2008» lisa 2 ELULOOKIRJELDUS (CV) 1. Eesnimi 2. Perekonnanimi 3. Töökoht 4. Ametikoht 5. Sünniaeg 6. Haridus 7. Teenistuskäik 8. Teaduskraad 9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta 10. Tunnustused 11. Tema juhendamisel kaitstud väitekirjad 12. Teadustöö põhisuunad Allkiri: Kuupäev: Riikliku programmi «Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004–2008» lisa 3 PROJEKTI VAHEARUANNE ............... AASTA KOHTA2 1. VALDKONNA NIMETUS: 2. PROJEKTI NIMETUS: 3. RAHASTAMISE ALUS JA PERIOOD/KESTUS: 4. PROJEKTI JUHT: (Ees- ja perekonnanimi) (Ametikoht, teaduskraad) 5. PROJEKTI ARUANNE (tehtud tööd, esialgsed tulemused, lõpparuande koostamiseks analüüsitavad andmed; kuni 2 lk): 6. Projekti juht (ees- ja perekonnanimi): Allkiri: Kuupäev: Taotleja esindaja kinnitus aruande õigsuse kohta (ees- ja perekonnanimi): Allkiri: Kuupäev: 2 Projekti vahearuande täitmise juhend on kättesaadav Põllumajandusministeeriumi koduleheküljel aadressil http://www.agri.ee/ Riikliku programmi «Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004–2008» lisa 4 UURIMISPROJEKTIDE HINDAMISE KRITEERIUMID3 Iga kriteeriumi hindamiseks kasutatakse hindeskaalat: 6 – suurepärane; 5 – väga hea; 4 – hea; 3 – rahuldav; 2 – piisav; 1 – kasin; 0 – puudulik. Hinnatav valdkond Projekti nimetus (6) (5) (4) (3) (2) (1) (0) TN 1. Projekti teaduslik ja uuenduslik kvaliteet 1.1. Projekti teaduslik tase 1.2. Projekti uudsus 1.3. Interdistsiplinaarsus 1.4. Uurijate pädevus ja töökogemus 2. Projekti teostamine 2.1. Uurimistöö juhtimine ja läbiviimine 2.2. Projekti eest vastutava organisatsiooni ressursid ja seotus projektiga 2.3. Uuringu tulemuste kasutajate seotus projektiga 2.4. Teiste rahastajate seotus projektiga 2.5. Rahvusvahelised koostööpartnerid ja koostöövõrgud 3. Projekti majanduslik ja ühiskondlik tähtsus 3.1. Projekti tähtsus põllumajandusteaduse poliitika elluviimise seisukohalt 3.2. Projekti vastavus riikliku programmi eesmärkidele 3.3. Projekti tulemuste kasutamise võimalused ja majanduslik tähtsus 5–10-aastase perspektiiviga 3.4. Projekti tulemuste kasutamise võimalused koolituses ja /või nõustamises 3.5. Tulemuste keskkonnamõju oletatav suurus 3.6. Tulemuste ühiskondliku mõju oletatav suurus PUNKTIDE SUMMA LÕPPHINNANG: Põllumajandusteaduste nõukogu märgib viimasesse veergu tähtsaimad näitajad (TN), tähistades lõpphinnangule erilist mõju avaldavad näitajad märgiga × Eksperdi hinnang: 3 Hindamisjuhend on kättesaadav Põllumajandusministeeriumi koduleheküljel aadressil http://www.agri.ee/ Riikliku programmi «Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004–2008» lisa 5 ............... AASTA LÕPPARUANNE4 1. VALDKONNA NIMETUS: 2. PROJEKTI NIMETUS: 3. PROJEKTI NIMETUS (inglise keeles): 4. PROJEKTI KESTUS Algus: Lõpp: 5. PROJEKTI TÄITJA: Telefon: Aadress: Registrikood: Pangarekvisiidid: 6. RAHASTAMISE ALUS JA PERIOOD: 7. PROJEKTI JUHT: (Ees- ja perekonnanimi) (Ametikoht, teaduskraad) 8. PROJEKTI TÄITJAD RAHASTAMISPERIOODI VÄLTEL (üksnes teema rahastamise raames tasustatud töötajad) A. Projekti põhitäitjad (sh projekti juht): Ees- ja perekonnanimi Teaduskraad Ülesanded projekti täitmisel Koormus Personalikulu 1. 2. 3. Kokku B. Projektiga seotud abitöötajad: 1. 2. Kokku 9. PROJEKTI KULUD RAHASTAMISPERIOODIL .................... krooni Kokku Kulude jagunemine aastate kaupa Projekti algus Töötasud Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmaks Administreerimiskulud (max 20%) Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamise kulud (max 20%) Ostetud teenused Lähetuskulud Muu erivarustus ja -materjal Masinad, seadmed Muud kulud Kokku Kõiki kulusid põhjendada lisas 10. PROJEKTI ARUANNE (tehtud tööd, käesoleval aastal saadud tulemused, lõpparuande koostamiseks analüüsitavad andmed): 11. LÜHIKOKKUVÕTE (Summary – kokkuvõte inglise keeles kuni 1 lk): 12. PROJEKTIGA HAAKUVAD TEADUSTEEMAD, GRANDID, DOKTORI- JA MAGISTRITÖÖD, JÄRELDOKTORITE UURIMISTEEMAD, LEPINGUD, PATENDID: 13. KOOSTÖÖ (lepingud, konverentside korraldamine, töötamine välisriikides jne): 14. TEEMA RAAMES ILMUNUD PUBLIKATSIOONID: 15. Projekti juht (ees- ja perekonnanimi): Allkiri: Kuupäev: Taotleja esindaja kinnitus aruande õigsuse kohta (ees- ja perekonnanimi): Allkiri: Kuupäev: Täidab põllumajandusteaduste nõukogu Nõukogu ettepanek nr Eraldada teemale 200..... aastaks ............... kr Nõukogu esimees: Allkiri: Kuupäev: Põllumajandusteaduste nõukogu hinnang tehtud tööle: 4 Aasta lõpparuande täitmise juhend on kättesaadav Põllumajandusministeeriumi koduleheküljel http://www.agri.ee/ Riikliku programmi «Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004–2008» lisa 6 PROJEKTI LÕPPARUANNE5 1. VALDKONNA NIMETUS: 2. PROJEKTI NIMETUS: 3. PROJEKTI NIMETUS inglise keeles: 4. PROJEKTI KESTUS Algus: Lõpp: 5. PROJEKTI TÄITJA: Telefon: Aadress: Registrikood: Pangarekvisiidid: 6. PROJEKTI JUHT: (Ees- ja perekonnanimi) (Ametikoht, teaduskraad) 7. RAHASTAMISE ALUS: 8. PROJEKTI TÄITJAD RAHASTAMISPERIOODI VÄLTEL (üksnes teema rahastamise raames tasustatud töötajad) A. Projekti põhitäitjad (sh projekti juht): Ees- ja perekonnanimi Teaduskraad Ülesanded projekti täitmisel Koormus Personalikulu 1. 2. Kokku B. Projektiga seotud abitöötajad: 1. 2. Kokku 9. PROJEKTI KULUD RAHASTAMISPERIOODIL .................... krooni Kokku Kulude jagunemine aastate kaupa 2004 2005 2006 2007 2008 Töötasud Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmaks Administreerimiskulud (max 20%) Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamise kulud (max 20%) Ostetud teenused Lähetuskulud Muu erivarustus ja -materjal Masinad, seadmed Muud kulud Kokku Kõiki kulusid põhjendada lisas 10. PROJEKTI ARUANNE (tehtud tööd, saadud uued teadmised ja tulemused jne): 11. LÜHIKOKKUVÕTE (Summary – kokkuvõte inglise keeles kuni 2 lk) 12. PROJEKTIGA HAAKUVAD TEADUSTEEMAD, GRANDID, DOKTORI- JA MAGISTRITÖÖD, JÄRELDOKTORITE UURIMISTEEMAD, LEPINGUD, PATENDID: 13. KOOSTÖÖ (lepingud, konverentside korraldamine, töötamine välisriikides jne): 14. TEEMA RAAMES ILMUNUD PUBLIKATSIOONID: 15. Teema juht (ees- ja perekonnanimi): Allkiri: Kuupäev: Tellija esindaja kinnitus aruande õigsuse kohta (ees- ja perekonnanimi): Allkiri: Kuupäev: Täidab põllumajandusteaduste nõukogu Nõukogu esimees: Allkiri: Kuupäev: Põllumajandusteaduste nõukogu hinnang tehtud tööle: 5 Projekti lõpparuande täitmise juhend on kättesaadav Põllumajandusministeeriumi koduleheküljel http://www.agri.ee