Teede- ja Sideminister — Auto- ja mootorrattajuhi ettevalmistamise eeskirja kehtestamine — RTL, 2000, 85, 1241

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse (RT 1992, 12, 193; RT I 1995, 2/3; 3; 1996, 16, 268; 1997, 86, 1459; 1999, 16, 272) paragrahvi 20 lõike 2 ja Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 1996. a määruse nr 99 «Volituste andmine liiklusseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks» (RT I 1996, 26, 531) punkti 3 alapunkti 7 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Käesoleva eeskirjaga reguleeritakse auto- ja mootorrattajuhi (edaspidi juht) ettevalmistamist. (2) Käesolev eeskiri ei sätesta juhi ametialast ettevalmistamist. 2. peatükk JUHI ETTEVALMISTAMISE KORRALDUS § 2. Üldsätted (1) Juhi ettevalmistus peab õpilasele andma teadmised ja oskused liikluses käitumiseks vastavalt taotletava kategooria mootorsõiduki juhi kohta kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ja riiklikule õppekavale. (2) Juhi ettevalmistus toimub esma- ja täiendusõppe korras. (3) Juhi ettevalmistus esmaõppe korras on juhtimisõigust mitteomava isiku ettevalmistamine A-, A1-, B-, B1- või BC1-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks. (4) Juhi ettevalmistus täiendusõppe korras on esmast juhiluba või juhiluba omava isiku ettevalmistamine paragrahvis 7 toodud mis tahes teise kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks. (5) Juhi ettevalmistust teostavad eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ning riigi ja munitsipaalõppeasutused, kes on kantud äriregistrisse või seaduse alusel teise registrisse ja kellel on mootorsõidukijuhi koolitusluba (edaspidi autokool). § 3. Juhi esmaõpe (1) Juhi esmaõpe jaguneb kaheks astmeks: 1) algaste; 2) lõppaste. (2) Juhi esmaõpet teostatakse lisas 1 toodud skeemi kohaselt. (3) Õpilasel peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhi kõlblikkust tõendav tervisetõend. § 4. Juhi esmaõppe algaste (1) Juhi esmaõppe algastmel peab autokooli õpilane (edaspidi õpilane) vastavalt auto- ja mootorrattajuhi kvalifikatsiooninõuetele omandama teoreetilised teadmised ja sõiduoskused ohutuks ning keskkonda säästvaks liiklemiseks. (2) Juhi esmaõppe sisu ja maht määratakse mootorsõiduki kategooriale vastava riikliku õppekavaga. (3) Õppetöö algastme minimaalne maht on toodud tabelis 1. Tabel 1 Mootorsõiduki kategooria ja alamkategooria Teooriaõpe õppetundides Õppesõit õppesõidukordades A; A1 40 20 B; B1 41 40 BC1 55 50 (4) Teooriaõppe ühe õppetunni kestus on 45 minutit ja ühe õppesõidukorra kestus on 25 minutit. (5) Õpilasel võib päevas olla kuni kaks õppesõidukorda. Õppesõidukordade vahel peab olema puhkepaus vähemalt viis minutit. (6) Õpperühmas võib olla kuni 25 õpilast. (7) Teooriaõppe tundide ja õppesõidu ülesehitus ning vahelduvus peab tagama riiklikus õppekavas ettenähtud teadmiste ja oskuste omandamise ning õpilase ettevalmistamise vastavalt auto- ja mootorrattajuhi kvalifikatsiooninõuetele. (8) Õpilase ettevalmistamise taseme hindamiseks teostab autokool õppekavakohast vahekontrolli. (9) Autokooli vahekontrolli läbimise kohta tehakse sissekanne lisa 2 kohasesse õpilase õpingukaarti. Vahekontrolli mittesooritamisel peab autokool andma õpilasele võimaluse täiendavateks konsultatsioonideks (või harjutusteks) kuni ta on omandanud vajalikud teadmised ja oskused või saavutanud nõutava sõiduvilumuse õpingute jätkamiseks. (10) Õppesõidul peab õpilasel olema kaasas õpingukaart, kuhu sõiduõpetaja märgib kuupäeva ja õppesõidukordade arvu. Õpingukaardi sissekannete õigsust kinnitavad õppesõidukorra lõpus õpilane ja sõiduõpetaja oma allkirjaga. (11) Juhi esmaõppe algaste lõpeb autokoolis liiklusteooria- ja sõidueksamiga. Eksamite läbiviimise korra sätestab autokool. Juhi esmaõppe algastme läbimist tõendab autokooli poolt väljastatav lisa 3 kohane autokooli tunnistus. (12) Enne autokooli eksamit peab õpilane olema läbinud Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud korras esmaabi kursuse ja tal peab olema selle kohta väljastatud tunnistus. § 5. Juhi esmaõppe algaste juhi üksikkorras ettevalmistamisel (1) Üksikkorras võib ette valmistada A1-, B1-, C1-alamkategooria ja B-kategooria auto juhtimisõiguse taotlejat juhi esmaõppe algastmel. (2) Juhi üksikkorras ettevalmistust teostatakse ainult autokooli juhendamisel. Üksikkorras võib sõitu õpetada isik, kes omab Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) poolt väljastatud «Mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise eeskirja» (RTL 1999, 16, 183; 104, 1303) lisa 4 kohast kehtivat sõiduõpetamisluba. (3) Üksikkorras õppida sooviv õpilane peab end registreerima autokoolis koos oma sõiduõpetajaga. Autokool peab tutvustama mõlemaid kooli õppekava, õppematerjali ja -metoodikaga ning vahekontrolli(de) ja autokooli eksami nõuetega. (4) Pärast õppekavas ettenähtud autokooli vahekontrolli läbimist annab autokool õpilasele õpingukaarti, mis annab õiguse osaleda õppesõidul teeliikluses. (5) Üksikkorras ei ole lubatud ette valmistada piiratud juhtimisõiguse taotlejat. (6) Omandatud teadmiste ja oskuste kontrolliks peab üksikkorras õppinud isik sooritama autokooli eksami ja saama autokooli tunnistuse. § 6. Juhi esmaõppe lõppaste (1) Juhi esmaõppe lõppaste algab pärast esmase juhiloa saamist. (2) Juhi esmaõppe lõppaste on autokoolis omandatud sõiduoskuse iseseisev edasiarendamine ja enesehinnangu väljakujundamine teeliikluse tingimustes. (3) Juhi esmaõppe lõppastme kestus on 23 kuud. (4) Juhi esmaõppe lõppastme viimase 12 kuu jooksul peab esmase juhiloa omanik läbima autokoolis juhi ohutu liiklemise ja riske vältiva sõiduoskuse süvendamise koolituse, mille käigus hinnatakse esmase juhiloa omaniku sõiduoskust ja käitumist teeliikluses ja viiakse läbi koolitus alljärgnevas mahus: 1) teooriaõpe vähemalt kolm õppetundi; 2) sõiduoskuse üldine viimistlus vähemalt kaks õppesõidukorda; 3) pimeda ajal sõit vähemalt kolm õppesõidukorda; 4) libedal teel sõit vähemalt kaks õppesõidukorda. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud lõppastme koolituse läbimise kohta teeb autokool vastava sissekande õpilase autokooli tunnistusele. § 7. Juhi täiendusõpe (1) Täiendusõpe on esmast juhiluba või juhiluba omava isiku õpetamine autokoolis saamaks lisaks olemasolevale veel mis tahes kategooria või alamkategooria mootorsõidukite juhtimise õiguse või automaatkäiguvahetusega mootorsõiduki juhtimise õigusele lisaks käsikäiguvahetusega mootorsõiduki juhtimise õiguse. Samuti on täiendusõpe A-kategooria mootorratta, mille võimsus ei ületa 25 kW või erivõimsus 0,16 kW/kg, juhtimisõigust omava isiku õpetamine autokoolis saamaks lisaks eeltoodust suurema võimsusega (edaspidi A*-kategooria) mootorratta juhtimisõiguse. (2) Täiendusõppe sisu määratakse mootorsõiduki kategooriale vastavalt riikliku õppekavaga ja maht vastavalt tabelile 2. Tabel 2 Sõidueksami kestus minutites Täiendusõppe liik (taotletav kategooria) Teooriaõpe (õppetunde) Õppesõit (õppesõidukordi) A, A* (autojuhiloa omanikule) 10 20 A; A* (mootorrattajuhiloa omanikule) 10 10 BE 20 20 Automaatkäiguvahetuselt üleminekul käsikäiguvahetusele 3 20 C, C1 40 20 CE, C1E 20 20 D, D1 40 40 DE, D1E 20 20 3. peatükk AUTOKOOL § 8. Nõuded autokoolile (1) Autokoolil peab olema Haridusministeeriumi poolt antud kehtiv koolitusluba. (2) Autokoolil peab olema: 1) tervisekaitse nõuetele vastavad õpperuumid (hooned, sisustus ja muu vara) või nende kasutamise võimalus; 2) õppesõiduväljak (vähemalt 1000 m² pindalaga ja kõva kattega) või selle kasutamise võimalus; 3) õppesõidukid või õppesõidukite kasutamise võimalus; 4) vastavad õpetajad; 5) vastavad õppekavad ja õppedokumentatsioon; 6) õppekavades ettenähtud lisa 4 kohased metoodilised ja audiovisuaalsed õppevahendid ning tarvikud. § 9. Nõuded õppesõidukile (1) Õppesõidul kasutatav sõiduk peab olema puhas ega tohi olla koormatud ohtlike ja halvasti lõhnavate ainetega jms. (2) Õppesõiduks kasutataval autol (edaspidi õppeauto) peab olema sõiduõpetaja jaoks piduri ja siduri lisapedaalid ning lisatahavaatepeegel. (3) Õppeautol peab ees ja taga olema nõuetekohane õppesõidutunnusmärk. (4) Õppeautol peab olema esiustel kooli nimi või tunnus minimaalmõõtmetega 200 × 300 mm. (5) Õppesõidul kasutatavad B-, C- ja D-kategooria ning vastavate alamkategooriate autodel peab olema käsikäiguvahetus (v.a juhul, kui isik taotleb juhiluba piiranguga ainult automaatkäiguvahetusega B-kategooria auto juhtimine või D- troll juhtimine). (6) Õppesõidul A-kategooria ja A1-alamkategooria mootorrattaga (edaspidi õppemootorratas) peab õpilasel seljas olema eredavärviline valgustpeegeldav vest (EN-471 nõuetele vastav turvariietus), mille seljaosal on õppesõidutunnusmärk. (7) Õppemootorratas peab olema varustatud sidevahendiga, mille abil saab õppesõidu ajal pidada sidet õpetajaga. (8) Õppemootorrattal peab olema: 1) süütesüsteemi avariiline väljalülitus; 2) pööratavad jalatoed; 3) raamile kinnitatud ohutuskaared; 4) juhtraual asuvate siduri ja piduri käitushoobade otstes ümardus 19 mm; 5) külghaagise kasutamise võimalus (või eraldi külghaagisega mootorratas). (9) Puudega isiku koolitamisel peab õppesõiduauto vastama liiklusmeditsiini komisjoni ettekirjutusele ja käesoleva määruse nõuetele. (10) Õppesõiduki mõõtmed ja mass peavad vastama lisas 5 toodud suurustele. § 10. Õppedokumentatsioon (1) Autokoolis peab olema järgmine õppedokumentatsioon: 1) lisa 6 kohane õpilaste registreerimisleht; 2) lisa 7 kohane õppetöö päevik; 3) lisa 8 kohane autokooli tunnistuste väljaandmise register; 4) lisa 9 kohane autokooli eksamiprotokoll. (2) Autokooli õpilaste registreerimise leht peab olema enne õppetöö algust registreeritud autokooli asukohajärgses ARK-i büroos. 4. peatükk KOOLITUSE JÄRELEVALVE § 11. Järelevalve (1) Auto- ja mootorrattajuhi koolitustaseme ja koolitusnõuete täitmise üle teostatakse järelevalvet seadusega sätestatud korras. (2) Järelevalve tulemused vormistatakse protokolliga kolmes eksemplaris, millest üks antakse autokoolile, teine Haridusministeeriumile ja kolmas jäetakse ARK-le. § 12. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. septembril 2000. a. Minister Toivo JÜRGENSON Asekantsleri kt kantsleri ülesannetes Urmas KUKK 1 Eeskiri põhineb Euroopa Majandusühenduse Nõukogu direktiivil 91/439/EEC jt õigusaktidel. Teede- ja sideministri 5. juuli 2000. a määruse nr 58 lisa 1

Märkus: 1) A-kategooria mootorratta osas kehtib skeemil esitatud kord ainult selliste mootorrataste puhul, mille mootori võimsus ei ületa 25 kW või erivõimsus 0,16 kW/kg; 2) koolitus B- ja C1-kategooria auto piiratud juhtimisõiguse saamiseks hõlmab ainult esmaõppe algastet. Teede- ja sideministri 5. juuli 2000. a määruse nr 58 lisa 2

Teede- ja sideministri 5. juuli 2000. a määruse nr 58 lisa 3

Teede- ja sideministri 5. juuli 2000. a määruse nr 58 lisa 4 AUTOKOOLI ÕPPEVAHENDITE LOETELU Autokool peab omama järgmisi õppekavas ettenähtud metoodilisi ja audiovisuaalseid õppevahendeid ning tarvikuid. 1. Magnettahvel, kirjutustahvel ja teised visualiseerimisvõimalused Õppetöö läbiviimiseks peab olema vähemalt üks magnettahvel või üks kirjutustahvel või muu visualiseerimisvõimalus (diaprojektor koos õppelüümikutega). Magnettahvli või kirjutustahvli pind peab olema vähemalt 1,5 m2 suurune. 2. Vaatlusmaterjal 2.1. Õpetatava aine esitamiseks peavad olema järgmised õppetahvlid, diapositiivid, video- või muud filmid, arvutid või lüümikud (edaspidi õppevahendid) ja nende kasutamiseks vajalikud seadmed. Tabel 3 Nr Õppevahendi nimetus Õpetatava mootorsõiduki kategooria A B/BE C/CE D/DE 1. Liiklusmärgid (kaasa arvatud teekattemärgistus) ja muud liikluskorraldusvahendid × × × × 2. Foorid × × × × 3. Reguleerija märguanded × × × × 4. Jalakäijate ülekäigurada, jalgrattatee × × × × 5. Sõidu eesõigus × × × × 6. Möödasõit, möödumine, sõiduradade kasutamine, pöörded, tagurdamine, parkimine, peatumine, aeglustus- ja kiirendusrada × × × × 7. Hädapeatunud sõidukite tähistamine × × × × 8. Liiklusõnnetuskoha tähistamine × × × × 9. Käitumine liiklusõnnetuse korral × × × × 10. Käitumine vähese liiklusega piirkondades (elamurajoonides) × × × × 11. Käitumine ühissõidukite suhtes ja nende peatustes × × × × 12. Käitumine kiirteel ja maanteel × × × × 13. Käitumine raudteeülesõidukohal × × × × 14. Suurimad lubatud sõidukiirused × × × × 15. Sõitjate vedu – – – × 16. Veoste vedu – × – – 17. Turvavarustus lastele – × × × 18. Käitumine peatumisel × × × × 19. Libe tee (kiilasjää, vesiliug, määrdunud sõidutee) × × × × 20. Teel püsimine erinevate teekatete puhul (haardumine) × × × × 21. Liiklus tänapäeval × × × × 22. Jõuülekande üldehitus ja tööpõhimõte × × × × 23. Ettenähtud valgustusseadmed ja nende kasutamine × × × × 24. Pidurid, nende üldehitus (kahesüsteemne pidurdusseade, pidurivõimendi, mitteblokeeruvad pidurid (ABS), sõidupidur, seisupidur) × × × × 25. Trummelpiduriga hüdrauliline pidur, ketaspidur ja seisupidur × × × × 26. Pealejooksev pidur tõmbekahvli ja kõrguse reguleerimise seadme, haagise siduri ja kuulpeasiduriga – × × × 27. Rooli üldehitus (roolimehhanismi, rooliajami ja roolivõimendi tööpõhimõte) × × × × 28. Neljataktiline ottomootor (võib asendada ka töötava mudeliga) – × × × 29. Diiselmootor – × × × 30. Katalüüsmuundur – × × × 31. Sidur (võib asendada ka töötava mudeliga) × × × × 32. Käigukast (võib asendada ka töötava mudeliga) – × × × 33. Amortisaator × × × × 34. Sõiduki ohutuse kontroll enne sõidu alustamist × × × × 35. Veljed, rehvid, rehvide kulumine, kahjustused × × × × 36. Mootorsõidukite kategooriad × × × × 37. Mootorratta ehitus × – – – 38. Kahetaktilise mootori üldehitus (võib asendada ka töötava mudeliga) × – – – 39. Sõidutehnika, sõidudünaamika × – – – 40. Mootorratta rehvid × – – – 41. Kaitseriietus, turvavarustus × – – – 42. Sõidukite, autorongide ning veose mõõtmed ja massid – × × × 43. Haakeseadis (koos kulumisnähtuste kujutamisega) – × × × 44. Pidurdusseadmete ehitus – – × × 45. Suur- ja või raskeveose tähistus – – × – 46. Ohtlike veoste tähistus – – × – 47. Juhi sõidu- ja puhkeaeg – × × × 48. Busside liigitus – – – × 49. Bussi jõuülekanne – – – × 50. Juhiiste bussis ja nõuded reisijate ruumile – – – × 51. Busside kliimaseadmed (kütteseadmed, õhutamine) – – – × 52. Suruõhusüsteem – – × × 53. Nõuded bussi piduritele – kombineeritud pidurid, suruõhupidurid, piduriseadmed liigendbussil, seisupidur, sõidupidur, abi- ja kestuspidur, hooldus, kontroll – – – × 54. Kere asendi reguleerimine – – – × 55. Busside varustus ja erivarustus – – – × 56. Bussi ohutuse kontroll – ettevalmistamisel sõiduks, sõidudünaamika alused sõitmisel suurte ja raskete bussidega – – – × 57. Ohutuled – × × × 58. Ohukolmnurk – × × × 59. Parkimiskell × × × × 60. Tõkiskingad × × × × 61. Esmaabiapteek – × × × 62. Tulekustuti × × × × 63. Liiklusseadus × × × × 64. Liikluskindlustuse seadus × × × × 65. Liikluseeskiri × × × × 66. Auto- ja mootorrattajuhi kvalifikatsiooninõuded × × × × 67. Auto- ja mootorrattajuhi ettevalmistamise eeskiri × × × × 68. Sõiduki tehnojärelevalve eeskiri × × × × 69. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri – – × × 70. Veoste laadimise ja kinnitamise eeskiri – – × – 71. Sõitjateveo eeskiri – – – × 72. Autoveoseadus – – × – 73. Muud riiklikes õppekavades sisalduvad õigusaktid * * * * × õppevahendi/tarviku olemasolu on nõutav – õppevahendi/tarviku olemasolu ei ole nõutav * olenevalt mootorsõiduki kategooriast Teede- ja sideministri 5. juuli 2000. a määrusele nr 58 lisa 5 NÕUDED ÕPPESÕIDUKILE Sõltuvalt mootorsõiduki kategooriast, mille juhtimisõigust taotletakse, peab õppesõiduk vastama järgmistele nõuetele: 1. Mootori töömahu, võimsuse ja sõiduki massi ja mõõtmete osas: A1-alamkategooria korral – külghaagiseta kaherattaline mootorratas mootori töömahuga vähemalt 75 cm³, kuid mitte rohkem kui 125 cm³ ja mootori võimsusega kuni 11 kW; A-kategooria (mootori võimsus ≤ 25 kW) korral – külghaagiseta kaherattaline mootorratas mootori võimsusega vähemalt 15 kW, kuid mitte rohkem kui 25 kW; A-kategooria (mootori võimsus > 25 kW) korral – külghaagiseta kaherattaline mootorratas mootori võimsusega vähemalt 35 kW; B1-alamkategooria korral – kolme- või neljarattaline auto, mille tühimass ei ületa 550 kg; B-kategooria korral – B-kategooria auto, mille valmistaja lubatud täismass ei ületa 3500 kg ja millel on vähemalt neli istekohta; C1-alamkategooria korral – C1-alamkategooria auto, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 4000 kg; C-kategooria korral – C-kategooria auto, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 10 000 kg; D1-alamkategooria korral — D1-alamkategooria auto, mille pikkus on vähemalt 5 m; D-kategooria korral — D-kategooria auto, mille pikkus on vähemalt 10 m; BE-kategooria korral — autorong, mis koosneb B-kategooria õppesõidukist ja haagisest, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 1100 kg ning mis ei kuulu juhtimisõiguse seisukohalt B-kategooriasse; C1E-kategooria korral — autorong, mis koosneb C1-alamkategooria õppesõidukist ja haagisest, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 1250 kg; CE-kategooria korral — autorong, mis koosneb C-kategooria õppesõidukist ja haagisest (poolhaagisest): • autorongi pikkus on vähemalt 12 m; • haagise pikkus on vähemalt 4 m; • autorongi kokkuhaagitud sõidukite valmistaja(te) lubatud täismass on vähemalt 18 000 kg; D1E-kategooria korral — autorong, mis koosneb D1-alamkategooria õppesõidukist ja haagisest, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 1250 kg; DE-kategooria korral — autorong, mis koosneb D-kategooria eksamisõidukist ja haagisest, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 1250 kg. 2. Täiendavate tingimuste osas: • sõiduõpetajal peab õppesõidukis olema küllaldaselt ruumi, sh lisapedaalide kasutamiseks; • B-kategooria õppesõidukil peavad olema peatoed; • nõuetekohane lisatahavaatepeegel peab suuruselt vastama auto standardvarustusse kuuluvale tahavaatepeeglile ja see peab olema kinnitatud nii, et sõiduõpetaja saaks vabalt jälgida liikluses toimuvat; • õppeautol peab välispeegel olema mõlemal küljel; • piduri ja siduri lisapedaalid peavad olema valmistaja juhendi kohased ja nõuetekohaselt paigaldatud ning nad peavad töötama efektiivselt; • B-kategooria ja B1-alamkategooria õppesõidukil peab külg- ja tagaakende läbipaistvus olema vähemalt 70%. Teede- ja sideministri 5. juuli 2000. a. määruse nr 58 lisa 6

Teede- ja sideministri 5. juuli 2000. a. määruse nr 58 lisa 7

Teede- ja sideministri 5. juuli 2000. a määruse nr 58 lisa 8

Teede- ja sideministri 5. juuli 2000. a määruse nr 58 lisa 9