Legislator Case Law & Legislation
829903 EE

Keskkonnaminister — Ajutised püügikitsendused, harrastusliku kalapüügiõiguse tasu, kalastuskaartide piirarv ja kalastuskaardi väljaandja määramine harrastuslikul kalapüügil 2005. aastal — RTL, 158, 2371

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Keskkonnaminister — Ajutised püügikitsendused, harrastusliku kalapüügiõiguse tasu, kalastuskaartide piirarv ja kalastuskaardi väljaandja määramine harrastuslikul kalapüügil 2005. aastal — RTL, 158, 2371

Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63, 387; 2003, 9, 43; 2004, 2, 9; 30, 208) § 11 lõigete 11, 111 ja 12, § 15 lõike 3 ja § 19 lõike 3 alusel ning tuginedes Eesti Põllumajandusülikooli Zooloogia ja Botaanika Instituudi, MTÜ Eesti Loodushoiukeskuse ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ettepanekutele. 1. peatükk REGULEERIMISALA § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse 2005. aastaks: 1) harrastuslikul kalapüügil nakkevõrgu või kuni 100 konksust koosneva põhjaõngejadaga kalastuskaartide piirarv, mis on sama kui lubatud püügivahendite arv; 2) harrastusliku kalapüügiõiguse tasu kalastuskaardi alusel; 3) ajutised püügikitsendused harrastuslikul kalapüügil. (2) Määrusega määratakse 2005. aastaks kalastuskaartide väljaandja püügipiirkondades, mis jäävad mitme maakonna piiresse. 2. peatükk HARRASTUSLIK KALAPÜÜK NAKKEVÕRGU JA KUNI 100 KONKSUST KOOSNEVA PÕHJAÕNGEJADAGA § 2. Harrastuslik kalapüük nakkevõrgu ja kuni 100 konksust koosneva põhjaõngejadaga (1) Ühe kalastuskaardi alusel tohib kasutada ühte nakkevõrku või ühte kuni 100 konksust koosnevat põhjaõngejada merel kuni 20 m samasügavusjooneni, sise- või piiriveekogudel või nende osades, kus on selle määrusega kehtestatud piirarv. Harrastuslik kalapüük nakkevõrgu ja kuni 100 konksust koosneva põhjaõngejadaga on lubatud ainult kalastuskaardi alusel. (2) Käesoleva määruse tähenduses on siseveekogu riigi või kohaliku omavalitsuse omandis olev veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud eraveekogu. § 3. Lubatud püügivahendite piirarv ja harrastusliku kalapüügiõiguse tasu Läänemerel (1) Harrastuslikul kalapüügil Läänemerel üheks kalendrikuuks kasutada lubatud püügivahendite piirarv on: 1) Harju maakonnas: – nakkevõrk 500 – 100 õngekonksuga põhjaõngejada 100 2) Hiiu maakonnas: – nakkevõrk 250 – 100 õngekonksuga põhjaõngejada 120 3) nakkevõrk Ida-Viru maakonnas 200 4) Lääne maakonnas: – nakkevõrk 150 – 100 õngekonksuga põhjaõngejada 100 5) Lääne-Viru maakonnas: – nakkevõrk 100 – 100 õngekonksuga põhjaõngejada 10 6) Pärnu maakonnas: – nakkevõrk 200 – 100 õngekonksuga põhjaõngejada 60 7) Saare maakonnas: – nakkevõrk 500 – 100 õngekonksuga põhjaõngejada 200 (2) Harrastusliku kalapüügiõiguse tasu kalapüügiõiguse eest kuni üheks kuuks lõike 1 punktides 1–7 nimetatud piirkondades on: 1) nakkevõrguga püügil 50 krooni; 2) 100 õngekonksuga põhjaõngejadaga püügil 25 krooni. § 4. Lubatud püügivahendite piirarv ja harrastusliku kalapüügiõiguse tasu Peipsi, Pihkva või Lämmijärvel (1) Harrastuslikul kalapüügil Peipsi, Pihkva või Lämmijärvel üheks kalendrikuuks kasutada lubatud püügivahendite piirarv on: 1) Ida-Viru maakonnas Peipsi järvel: – nakkevõrk kaldast kuni 1 km kaugusel 124 – 100 õngekonksuga põhjaõngejada 10 2) Jõgeva maakonnas Peipsi järvel: – nakkevõrk kaldast kuni 1 km kaugusel 71 – 100 õngekonksuga põhjaõngejada 10 3) Põlva maakonnas Pihkva ja Lämmijärvel: – nakkevõrk kaldast kuni 0,5 km kaugusel 178 – 100 õngekonksuga põhjaõngejada 10 4) Tartu maakonnas Peipsi ja Lämmijärvel: – nakkevõrk Peipsi järvel kaldast kuni 1 km ja Lämmijärvel kaldast kuni 0,5 km kaugusel 199 – 100 õngekonksuga põhjaõngejada 10 (2) Harrastusliku kalapüügiõiguse tasu kalapüügiõiguse eest lõikes 1 toodud ajavahemikul Peipsi, Pihkva ning Lämmijärvel on: 1) nakkevõrguga püügil 50 krooni; 2) 100 õngekonksuga põhjaõngejadaga püügil 50 krooni. § 5. Lubatud püügivahendite piirarv Võrtsjärvel Harrastuslikul kalapüügil Võrtsjärvel üheks kalendrikuuks kasutada lubatud püügivahendite piirarv on: 1) nakkevõrk 40; 2) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 60. § 6. Lubatud püügivahendite piirarv Harju maakonna siseveekogudel (1) Harrastuslikul kalapüügil Harju maakonna siseveekogudel üheks kalendrikuuks kasutada lubatud nakkevõrkude piirarv veekogude kaupa on: 1) järvedel pindalaga 330 kuni 360 ha 11 2) järvedel pindalaga 301 kuni 335 ha 10 3) järvedel pindalaga 283 kuni 300 ha 9 4) järvedel pindalaga 246 kuni 282 ha 8 5) järvedel pindalaga 211 kuni 245 ha 7 6) järvedel pindalaga 176 kuni 210 ha 6 7) järvedel pindalaga 141 kuni 175 ha 5 8) järvedel pindalaga 106 kuni 140 ha 4 9) järvedel pindalaga 71 kuni 105 ha 3 10) järvedel pindalaga 36 kuni 70 ha 2 11) järvedel pindalaga 10 kuni 35 ha 1 (2) Harrastuslikul kalapüügil Harju maakonna järvedel pindalaga 5 kuni 10 ha on ühes kalendrikuus lubatud kasutada 1 nakkevõrku pikkusega kuni 35 m. § 7. Lubatud püügivahendite piirarv Ida-Viru maakonna siseveekogudel Harrastuslikul kalapüügil Ida-Viru maakonnas Narva veehoidlas ja Narva jõe ülemjooksul üheks kalendrikuuks kasutada lubatud nakkevõrkude piirarv on 40. § 8. Lubatud püügivahendite piirarv Jõgeva maakonna siseveekogudel Harrastuslikul kalapüügil Jõgeva maakonna siseveekogudel üheks kalendrikuuks kasutada lubatud nakkevõrkude piirarv veekogude kaupa on: 1) Saadjärvel 2 2) Elistvere järvel 2 3) Kuremaa järvel 3 4) Raigastvere järvel 2 5) Kaiavere järvel 2 6) Pikkjärvel 2 7) Jõemõisa järvel 2 § 9. Lubatud püügivahendite piirarv Põlva maakonna siseveekogudel Harrastuslikul kalapüügil Põlva maakonna siseveekogudel üheks kalendrikuuks kasutada lubatud püügivahendite piirarv veekogude kaupa on: 1) nakkevõrk: – Meelva järvel 2 – Jõksi järvel 3 – Kooraste suurjärvel 2 – Otepää Valgjärvel 3 – Piigandi järvel 3 – Erastvere järvel 2 – Võhandu jõel 10 – teistel järvedel pindalaga 36–70 ha 2 – teistel järvedel pindalaga kuni 35 ha 1 2) 100 õngekonksuga põhjaõngejada järvedel pindalaga 10–40 ha 1 § 10. Lubatud püügivahendite piirarv Pärnu maakonna siseveekogudel Harrastuslikul kalapüügil Pärnu maakonna siseveekogudel üheks kalendrikuuks kasutada lubatud püügivahendite piirarv veekogude kaupa on: 1) nakkevõrk: – Ermistu järvel 15 – Tõhela järvel 5 – Kaisma järvel 4 2) 100 õngekonksuga põhjaõngejada Ermistu järvel 6 § 11. Lubatud püügivahendite piirarv Saare maakonna siseveekogudel Harrastuslikul kalapüügil Saare maakonna siseveekogudel üheks kalendrikuuks kasutada lubatud püügivahendite piirarv veekogude kaupa on: 1) nakkevõrk: – Nasva jõel 5 – Mullutu lahel 5 2) 100 õngkonksuga põhjaõngejada: – Mullutu lahel 5 – Suurlahel 10 § 12. Lubatud püügivahendite piirarv Tartu maakonna siseveekogudel Harrastuslikul kalapüügil Tartu maakonna siseveekogudel üheks kalendrikuuks kasutada lubatud püügivahendite piirarv veekogude kaupa on: 1) nakkevõrk: – Suur-Emajõel 6 – Ahja jõel 3 – Saadjärvel 10 – Keeri järvel 4 – Leegu järvel ja Pangodi järvel 3 – Soitsjärvel, Koosa ja Karijärvel 2 – Viisjaagu, Lääniste Ahijärvel, Lahepera ja Võngjärvel 1 2) 100 õngekonksuga põhjaõngejada: – Suur-Emajõel 10 – Saadjärvel 5 § 13. Lubatud püügivahendite piirarv Valga maakonna siseveekogudel ja püügikitsendused harrastuspüügil (1) Harrastuslikul kalapüügil Valga maakonna siseveekogudel üheks kalendrikuuks kasutada lubatud püügivahendite piirarv veekogude kaupa on: 1) nakkevõrk: – Aheru järvel 12 – järvedel pindalaga 106 kuni 140 ha 4 – järvedel pindalaga 71 kuni 105 ha 3 – järvedel pindalaga 36 kuni 70 ha 2 – järvedel pindalaga 10 kuni 35 ha 1 2) 100 õngekonksuga põhjaõngejada: – Aheru järvel 5 – Väike-Emajõel 30 – järvedel pindalaga üle 50 ha 5 – järvedel pindalaga alla 50 ha 2 – vooluveekogudel valgala pindalaga üle 1500 km2 veekogu pikkuse 5 km kohta 1 – vooluveekogudel valgala pindalaga alla 1500 km2 veekogu pikkuse 10 km kohta 1 (2) Aheru järvel on keelatud kasutada väiksema silmasuurusega nakkevõrku kui 100 mm. § 14. Lubatud püügivahendite piirarv Viljandi maakonna siseveekogudel Harrastuslikul kalapüügil Viljandi maakonna siseveekogudel üheks kalendrikuuks kasutada lubatud püügivahendite piirarv veekogude kaupa on: 1) nakkevõrk: – Õisu järvel 5 – Veisjärvel 3 – Ruhijärvel 4 – Parika järvel 2 – teistel järvedel pindalaga 71 kuni 105 ha 3 – järvedel pindalaga 36 kuni 70 ha 2 – järvedel pindalaga 15 kuni 35 ha 1 – vooluveekogudel valgala pindalaga üle 1500 km2 veekogu pikkuse 5 km kohta 1 – vooluveekogudel valgala pindalaga alla 1500 km2 veekogu pikkuse 10 km kohta 1 2) 100 õngekonksuga põhjaõngejada: – Õisu järvel 5 – Veisjärvel 3 – Ruhijärvel 4 – Parika järvel 2 – järvedel pindalaga 50–100 ha 3 – järvedel pindalaga 20–50 ha 2 – järvedel pindalaga 15 kuni 20 ha 1 – vooluveekogudel valgala pindalaga üle 1500 km2 veekogu pikkuse 5 km kohta 1 – vooluveekogudel valgala pindalaga alla 1500 km2 veekogu pikkuse 10 km kohta 1 § 15. Lubatud püügivahendite piirarv Võru maakonna siseveekogudel (1) Harrastuslikul kalapüügil Võru maakonna siseveekogudel üheks kalendrikuuks kasutada lubatud püügivahendi piirarv veekogude kaupa on: 1) nakkevõrk: – Hino ja Ähijärvel 8 – Tamula ja Vagula järvel 6 – Pabra, Lõõdla, Murati, Kirikumäe ning Pullijärvel ja järvedel pindalaga 30–50 ha 4 – järvedel pindalaga 10–30 ha 2 – järvedel pindalaga alla 10 ha 1 – Võhandu jõel 3 2) 100 õngekonksuga põhjaõngejada Tamula, Vagula, Hino, Ähijärve, Pabra, Lõõdla, Murati, Kirikumäe ja Pullijärvel 4 (2) Järvedel pindalaga alla 50 ha ja Võhandu jõel võib ühe nakkevõrgu asemel olla püügil 100 õngekonksuga põhjaõngejada. § 16. Harrastusliku kalapüügiõiguse tasu Võrtsjärvel ja teistel siseveekogudel Harrastusliku kalapüügiõiguse tasu kalapüügiõiguse eest kuni üheks kuuks §-des 5–15 nimetatud siseveekogudes on: 1) nakkevõrguga püügil 100 krooni; 2) 100 õngekonksuga põhjaõngejadaga püügil 100 krooni. 2. peatükk HARRASTUSLIK KALAPÜÜK HARPUUNPÜSSI JA HARPUUNIGA NING PÕHJAÕNGEGA § 17. Püügikitsendused harrastuslikul kalapüügil Jõgeva, Tartu ning Järva maakonnas harpuunpüssi ja harpuuniga ning põhjaõngega (1) Harrastuslikuks kalapüügiks harpuunpüssi ja harpuuniga antakse Jõgeva ja Tartu maakonnas üheks päevaks kalastuskaarte alljärgnevalt: 1) Kuremaa järvel 15 tükki; 2) Saadjärvel 25 tükki; 3) Kõpu ehk Aidu veehoidlas 5 tükki. (2) Allveekalapüük harpuunpüssi ja harpuuniga on keelatud kõigis keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruses nr 73 «Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu» (RTL 2004, 87, 1362) nimetatud veekogudes või nende lõikudes ja Paide tehisjärvel. (3) Harrastuslikuks kalapüügiks põhjaõngega ehk tonkaga Jõgevamaal Kõpu ehk Aidu veehoidlas antakse üheks päevaks 5 kalastuskaarti. (4) Kalapüügiks lõigetes 1 ja 3 nimetatud tingimustel on harrastusliku kalapüügiõiguse tasu püügiõiguse eest kuni üheks kuuks 150 krooni. § 18. Kalastuskaardi andja määramine Saadjärvel Harrastuslikuks kalapüügiks Saadjärvel harpuunpüssi ja harpuuniga annab kalastuskaarte Keskkonnaministeeriumi Jõgevamaa keskkonnateenistus. 3. peatükk LÕHELISTE PÜÜK § 19. Püügikitsendused lõhe ja meriforelli harrastuspüügil jõgedel (1) Lõhe ja meriforelli harrastuspüügiks antakse üheks päevaks kalastuskaarte alljärgnevalt: 1) Pirita jõel 40 tükki; 2) Jägala jõel 25 tükki; 3) Valgejõel 15 tükki; 4) Selja jõel 15 tükki; 5) Narva jõel 500 tükki. (2) Lõikes 1 nimetatud veekogudel on harrastusliku kalapüügiõiguse tasu lõhe- ja meriforelli püügiks järgmine: 1) kalapüügiõiguse eest 1 päevaks 100 krooni; 2) kalapüügiõiguse eest 3 päevaks 200 krooni. § 20. Püügikitsendused harrastuslikul kalapüügil Järvamaa forellijõgedel (1) Harrastuslik kalapüük, välja arvatud püük spinningu ja lendõngega, on Järvamaa piires keelatud järgmistel jõgedel ja jõelõikudel: 1) Preedi jõel; 2) Oostriku jõel; 3) Norra ojas; 4) Võlingi (Võllinge) ojas; 5) Pärnu jõel Tarbja veehoidlast Reopalu jõe suudmeni; 6) Vodja jõel; 7) Esna jõel; 8) Palu peakraavis; 9) Prandi jõel lähtest Tori sillani; 10) Neeva kanalis; 11) Navesti jõel. (2) Lõikes 1 nimetatud veekogudel on harrastusliku kalapüügi vahenditega keelatud püüda jõeforelli, mille pikkus ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 32 cm või pikkus ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime lõpuni on väiksem kui 36 cm. (3) Lõikes 1 nimetatud veekogudel on harrastuslik kalapüük spinningu ja lendõngega lubatud kalastuskaardi alusel. (4) Lõikes 1 toodud tingimustel on harrastusliku kalapüügiõiguse tasu püügiõiguse eest 500 krooni. § 21. Püügikitsendused harrastuslikul kalapüügil Onga jõel ja kalastuskaardi väljaandja määramine (1) Onga jõel on keelatud harrastuslik kalapüük, välja arvatud püük spinningu ja lendõngega. (2) Onga jõel on harrastusliku kalapüügi vahenditega keelatud püüda jõeforelli, mille pikkus ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 32 cm või pikkus ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime lõpuni on väiksem kui 36 cm. (3) Lõikes 1 nimetatud tingimustel antakse kalapüügiks Onga jõel üheks kuuks 10 kalastuskaarti. (4) Lõigetes 1 ja 3 nimetatud tingimustel on harrastusliku kalapüügiõiguse tasu üheks kuuks 100 krooni. (5) Kalastuskaarte harrastuslikuks kalapüügiks Onga jõel annab Keskkonnaministeeriumi Jõgevamaa keskkonnateenistus. 4. peatükk KALAPÜÜK LOODUSKAITSEALADEL § 22. Püügikitsendused harrastuslikul kalapüügil Silma looduskaitsealal (1) Harrastuslik kalapüük Silma looduskaitsealal on keelatud 2. aprillist kuni 19. septembrini kaasa arvatud. (2) Harrastuslikuks kalapüügiks Silma looduskaitsealal Saunja lahel antakse kalastuskaarte järgmiselt: 1) ajavahemikus 1. jaanuarist 31. jaanuarini 15 tükki; 2) ajavahemikus 1. veebruarist 28. veebruarini 15 tükki; 3) ajavahemikus 1. märtsist 31. märtsini 15 tükki; 4) ajavahemikus 20. septembrist 20. oktoobrini 20 tükki; 5) ajavahemikus 21. oktoobrist 20. novembrini 20 tükki; 6) ajavahemikus 21. novembrist 31. detsembrini 20 tükki. (3) Harrastuslikuks kalapüügiks Silma looduskaitsealal Sutlepa merel antakse kalastuskaarte järgmiselt: 1) ajavahemikus 1. jaanuarist 31. jaanuarini 15 tükki; 2) ajavahemikus 1. veebruarist 28. veebruarini 15 tükki; 3) ajavahemikus 1. märtsist 31. märtsini 15 tükki; 4) ajavahemikus 20. septembrist 20. oktoobrini 20 tükki; 5) ajavahemikus 21. oktoobrist 20. novembrini 20 tükki; 6) ajavahemikus 21. novembrist 31. detsembrini 20 tükki. (4) Saunja lahel võib kalastuskaardi anda püügiks ühe nakkevõrguga, ühe kuni 100 konksust koosneva põhjaõngejadaga või muu harrastuspüügivahendiga. Sutlepa merel võib kalastuskaardi anda püügiks ühe nakkevõrguga või muu harrastuspüügivahendiga. (5) Harrastuslikul kalapüügil üheks kalendrikuuks kasutada lubatud nakkevõrkude piirarv on: 1) Saunja lahel 20; 2) Sutlepa meres 10. (6) Harrastuslikul kalapüügil üheks kalendrikuuks kasutada lubatud 100 õngekonksuga põhjaõngejada piirarv Saunja lahel on 20. (7) Harrastuspüügiõiguse tasu kalapüügiõiguse eest ühel lõigetes 2 või 3 nimetatud ajavahemikest on: 1) nakkevõrguga püügil 150 krooni; 2) 100 õngekonksuga põhjaõngejadaga püügil 100 krooni; 3) punktides 1 ja 2 nimetamata harrastuspüügivahenditega püügil 100 krooni. § 23. Püügikitsendused harrastuslikul kalapüügil Matsalu looduskaitsealal (1) Harrastuslikuks kalapüügiks Matsalu looduskaitsealal, välja arvatud Penijõe vasakul kaldal looduskaitseala piirist Bogeri auguni ja looduskaitseala piiridesse jäävate sadamate muulidel, antakse kalastuskaarte alljärgnevalt: 1) ajavahemikus 1. jaanuarist 15. veebruarini (kaasa arvatud) Matsalu looduskaitseala jõgedel – 100 kalastuskaarti; 2) ajavahemikus 15. märtsist 10. maini (kaasa arvatud): – Liivi jõel ja Kasari jõe paremal kaldal Liivi jõe suudmest ülesvoolu kuni Säina sonnini, ehk piirkond A – 150 kalastuskaarti; – Kasari jõe paremal kaldal Rõude jõe algusest ülesvoolu kuni vastaskaldal asuva Sitsi peakraavini, mida nimetatakse ka Karjamaa augu piirkonnaks, ehk piirkond B – 150 kalastuskaarti; – Raana jõel ja Rõude jõel sillast 50 m ulatuses üles- ja allavoolu, ehk piirkond C – 10 kalastuskaarti; – Kasari jõe vasakul kaldal Kloostri silla juures tähistatud alal, ehk piirkond D – 300 kalastuskaarti; – Kasari jõe vasakul kaldal Rõude jõe algusest ülesvoolu kuni Sitsi peakraavini ehk Karjamaa augu piirkond, ja Kasari jõe vasakul kaldal vastaskaldal asuvast Liivi jõe suudmest ülesvoolu kuni Säina sonnini, ehk piirkond E – 150 kalastuskaarti; – Kloostri sadamas, ehk piirkond K – 50 kalastuskaarti; 3) ajavahemikus 1. juulist 15. novembrini (kaasa arvatud): – Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, «Kalatee» sihtkaitsevööndis, Väinamere sihtkaitsevööndis vastavalt Matsalu looduskaitseala kaitse-eeskirjale – 60 kalastuskaarti; – Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis vastavalt Matsalu looduskaitseala kaitse-eeskirjale – 150 kalastuskaarti; – Kasari jõel Suitsu jõe suudmest kuni Kasari sillani, Suitsu jõel, Penijõel ja Rõude jõel alates Kasari jõest kuni luha sillani – 150 kalastuskaarti; – Raana jõel – 10 kalastuskaarti; 4) ajavahemikus 16. novembrist 31. detsembrini (kaasa arvatud) Matsalu looduskaitseala jõgedel – 100 kalastuskaarti. (2) Kalapüügiks lõike 1 punktides 1 ja 4 toodud tingimustel on harrastusliku kalapüügiõiguse tasu 50 krooni. Kalapüügiks lõike 1 punktides 2 ja 3 toodud tingimustel on harrastusliku kalapüügiõiguse tasu 100 krooni. Harrastusliku kalapüügiõiguse tasu võetakse kalapüügiõiguse eest eraldi igal nimetatud ajavahemikul ning veealal. Põllumajandusminister keskkonnaministri ülesannetes Ester TUIKSOO Kantsler Annika VELTHUT

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →