Sotsiaalminister — Nõuded kemikaali ohutuskaardile — RTL, 158, 2378

Määrus kehtestatakse «Kemikaaliseaduse» § 19 lõike 5 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrusega kehtestatakse nõuded kemikaali ohutuskaardile (edaspidi ohutuskaart). (2) Ohutuskaardi esitab kemikaali Eestis turustamise eest vastutav isik kemikaali kasutajale ja Kemikaalide Teabekeskusele «Kemikaaliseaduse» §-s 19 nimetatud juhtudel ja tingimustel. (3) Ohutuskaart esitatakse samuti selliste kemikaalide kohta, mis on loetletud «Kemikaaliseaduse» § 41 lõike 4 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruse 8. lisas. § 2. Ohutuskaardile kantav teave (1) Ohutuskaardile kantav teave peab võimaldama tööandjal ja kemikaali oma kutsetöös kasutaval isikul määrata kindlaks töökohal esinevad keemilised ohutegurid ning hinnata kemikaali kasutamisest tulenevat riski töötajate tervisele ja keskkonnale, et võtta kasutusele vastavad meetmed tervise ja keskkonna kaitseks ning ohutuse tagamiseks Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 «Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid» (RT I 2001, 30, 166) kohaselt. (2) Ohutuskaardil nõutav teave esitatakse jaotistena järgmiste pealkirjade all: 1) kemikaali ja kemikaali turustamise eest vastutava isiku identifitseerimine; 2) teave koostisainete kohta; 3) ohtlikkus; 4) esmaabimeetmed; 5) tulekustutusmeetmed; 6) meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda; 7) käitlemine ja hoidmine; 8) kokkupuute ohjamine ning isikukaitse; 9) füüsikalised ja keemilised omadused; 10) püsivus ja reaktsioonivõime; 11) teave toksilisuse kohta; 12) ökoloogiline teave; 13) jäätmekäitlus; 14) veonõuded; 15) kohustuslik teave märgistusel ning 16) muu teave. (3) Lõike 2 punktides 1–16 loetletud teave esitatakse määruse lisas toodud juhendi kohaselt (lisatud). (4) Kemikaali tervise- või keskkonnaohtlikkuse kohta uue olulise teabe saamisel tehakse ohutuskaardil vajalikud täiendused ja parandused. Muudetud ohutuskaart edastatakse kõigile, kellele on 12 viimase kuu jooksul kemikaali turustatud. § 3. Ohutuskaardi vormistamine (1) Ohutuskaart esitatakse paberkandjal või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eesti keeles. (2) Ohutuskaardil peab olema koostamise kuupäev, mis esitatakse ohutuskaardi päises esimesel leheküljel. (3) Ohutuskaardi muutmise korral tehakse ohutuskaardi esimese lehekülje päisesse märge «Muudetud», millele lisatakse ohutuskaardi muutmise kuupäev. (4) Ohutuskaardi leheküljed peavad olema nummerdatud. § 4. Määruse rakendamine Käesoleva määruse nõudeid kohaldatakse ohutuskaartide kohta, mis koostatakse või muudetakse pärast käesoleva määruse jõustumist. Minister Marko POMERANTS Kantsler Maarja MÄNDMAA 1 Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 91/155/EMÜ, millega määratletakse ja sätestatakse ohtlikke valmistisi käsitleva eriteabe süsteemi üksikasjalik kord direktiivi 88/379/EMÜ artikli 10 rakendamiseks (EÜT L 76, 22.03.1991, lk 35–41); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 2001/58/EÜ, millega muudetakse teist korda direktiivi 91/155/EMÜ, millega määratletakse ja sätestatakse ohtlikke valmistisi käsitleva eriteabe süsteemi üksikasjalik kord Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ artikli 14 rakendamiseks ning ohtlikke aineid käsitleva eriteabe süsteemi üksikasjalik kord nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ artikli 27 rakendamiseks (ohutuskaardid) (EÜT L 212, 07.08.2001, lk 24–33); Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 1999/45/EÜ liikmesriikide ohtlike valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.07.1999, lk 1–68). Sotsiaalministri 17. detsembri 2004. a määruse nr 130 «Nõuded kemikaali ohutuskaardile» lisa KEMIKAALI OHUTUSKAARDI KOOSTAMISE JUHEND Ohutuskaardile kantakse käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktides 1–16 sätestatud teave. Kui loetletud kuueteistkümne pealkirja all nõutud teave ei ole oluline või ei ole teavet tehnilistel põhjustel võimalik esitada, tuleb seda selgesõnaliselt põhjendada. Teave esitatakse järgmiselt: 1. Kemikaali ja kemikaali turustamise eest vastutava isiku identifitseerimine 1.1. Kemikaali identifitseerimine Kemikaali nimetus antakse samal kujul nagu pakendi märgistusel «Kemikaaliseaduse» § 41 lõike 4 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruse § 12 lõikes 2 esitatud nõuete kohaselt. 1.2. Kemikaali kasutusala Antakse kemikaali ettenähtud või soovitatav kasutusala. Paljude kasutusvõimaluste korral nimetatakse neist enimkasutatavad või tähtsamad. Kasutusala esitatakse kemikaali toime lühikirjeldusena nagu näiteks antioksüdant, lahusti, pinnakattematerjal jms. 1.3. Kemikaali turustamise eest vastutava isiku identifitseerimine Esitatakse kemikaali turustamise eest vastutava isiku (valmistaja, importija või levitaja) identifitseerimiseks järgmised andmed: nimi/ärinimi ja asukoha aadress või registrijärgne asukoht, telefoninumber, võimaluse korral e-posti aadress. Kui tootja asub väljaspool Eestit, on soovitatav võimaluse korral esitada nõutud andmed nii tootja kui importija või Eestis levitaja kohta. 1.4. Hädaabi telefon Esitatakse häirekeskuse hädaabi telefoninumber – 112 1. Soovitatav on võimaluse korral esitada ka tootja või importija hädaabi telefoninumber. 2. Teave koostisainete kohta Esitatav teave peab võimaldama kemikaali käitlejal kiiresti hinnata valmistise koostisainetest tulenevaid ohte. Andmed valmistise enda ohtlikkuse kohta esitatakse 3. punktis. 2.1. Kemikaali täielikku koostist (kõikide koostisainete sisaldust ja nende iseloomustust) pole vaja ära tuua. Soovitatavalt esitada siiski võimalikult täpne ülevaade koostisest, kuna see võib aidata hinnata kasutamisega kaasnevat ohtu ja riski. 2.2. Ohtlikuks klassifitseeritud valmististe puhul esitatakse andmed järgmiste koostisainete ning nende sisalduse või sisalduse vahemiku kohta, kui: 1) koostisained on klassifitseeritud terviseohtlikuks ja/või keskkonnaohtlikuks ning nende sisaldus valmistises on võrdne või suurem «Kemikaaliseaduse» § 41 lõike 4 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruse § 11 lõike 4 tabelis esitatud sisaldusest, v.a juhul, kui Euroopa Majandusühenduse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (Euroopa Ühenduse Teataja No P 196, 16.08.1967, lk 1–98) 1. lisas (edaspidi ohtlike ainete loetelu) või eespool nimetatud sotsiaalministri määruse 3. ja 4. lisa B-osas ei ole sätestatud sisalduse madalamad piirväärtused; 2) koostisainete, mis ei ole ülalnimetatud loeteludes, kohta on kehtestatud töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a määrusega nr 293 «Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid» (RT I 2001, 77, 460). 2.3. Valmististe osas, mida ei ole klassifitseeritud ohtlikeks, esitatakse andmed järgmiste koostisainete kohta: 1) tervise- või keskkonnaohtlik aine, mille sisaldus mittegaasilises valmistises on suurem või võrdne 1 massiprotsendiga ja gaasilises valmistises 0,2 mahuprotsendiga; 2) aine, mille kohta on kehtestatud piirnorm töökeskkonnas Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a määrusega nr 293 «Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid». 2.4. Koostisainete klassifikatsiooni all tuuakse ohusümboli täheline tunnus ja riskilause number tulenevalt koostisaine füüsikalisest, keemilisest, tervise- ja keskkonnaohust. Riskilause tekst tuuakse 16. punktis. 2.5. Koostisaine identifitseeritakse «Kemikaaliseaduse» § 3 lõike 1 järgi. 2.6. Kui koostisaine on salastatud, tuleb ohutu käitlemise tagamiseks kirjeldada selle keemilisi omadusi. Koostisaine alternatiivne nimetus tuleb esitada «Kemikaaliseaduse» § 41 lõike 4 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruse 1. lisa kohaselt. 3. Ohtlikkus Esitatakse klassifitseerimise tulemusena saadud kemikaali klassifikatsioon, millest peab üheselt selguma, kas aine või valmistis on klassifitseeritud ohtlikuks või mitte. Kirjeldatakse kemikaali kasutamisest ja võimalikust väärkasutamisest tulenevaid olulisemaid ohtusid tervisele ja keskkonnale. Vajaduse korral loetletakse ka muid kemikaali käitlemisega seotud ohte, näiteks tolmusus, külmumine, lämbumine või keskkonnamõjud nagu oht mullaorganismidele, mis ei mõjuta kemikaali klassifikatsiooni, kuid võivad suurendada kemikaali üldist ohtlikkust. Pakendi märgistusele kantav teave esitatakse ohutuskaardi 15. punktis. 4. Esmaabimeetmed Kirjeldatakse lühidalt esmaabimeetmeid õnnetuskohal. Esmaabiteave peab olema lühike ja kergesti mõistetav kannatanule, esmaabiandjatele ja kaastöötajatele. Esiteks määratletakse, kas on vajalik vältimatu meditsiiniabi. Kirjeldatakse lühidalt kemikaali mõju ja võimalike tervisekahjustuste sümptome. Selgitatakse, mida on vaja teha õnnetuskohal ja millised võivad olla kokkupuutele järgnevad hilisemad tagajärjed. Nõutav teave esitatakse alajaotuste kaupa kokkupuuteviiside järgi: sissehingamisel, allaneelamisel, kokkupuutel nahaga ja silma sattumisel. Mõnede kemikaalide puhul võib olla oluline rõhutada, et tö��kohal peavad olema kättesaadavad spetsiifilise ja kohese ravi osutamiseks erivahendid. 5. Tulekustutusmeetmed Kirjeldatakse kemikaalidest või nende läheduses tekkinud tulekahju kustutamise ohte ja meetmeid, eelkõige: 5.1. sobivaid tulekustutusvahendeid; 5.2. sobimatuid tulekustutusvahendeid; 5.3. eriohte tulekahju korral, mis tulenevad kokkupuutest kemikaali enda, põlemissaaduste või tekkivate gaasidega; 5.4. erikaitsevahendeid tuletõrjujatele. 6. Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda Olenevalt kemikaalist esitatakse järgmine teave: 6.1. Isikukaitsemeetmed Kirjeldatakse meetmeid piisava ventilatsiooni ja/või hingamisteede kaitse tagamiseks; silmade ja nahaga kokkupuute vältimiseks, süüteallikate eemaldamiseks, tolmuleviku tõkestamiseks jms. 6.2. Keskkonnakaitsemeetmed Kirjeldatakse asjakohaseid meetmeid kemikaali kanalisatsiooni, pinna- ja põhjavette sattumise vältimiseks jms. 6.3. Puhastusmeetmed Kirjeldatakse asjakohaseid puhastusmeetodeid ja -vahendeid, nt absorbentide (nt liiv, kobediatomiit, universaalne sideaine, saepuru jms) kasutamisest, gaaside/aurude tekke vähendamist veega, kemikaali lahjendamist jms. Võib kasutada selliseid väljendeid nagu «Kasutamine keelatud», «Neutraliseerida ... (aine nimetus)» jne. Vajadusel viidatakse ohutuskaardi punktidele 8 ja 13. 7. Käitlemine ja hoidmine Esitatakse töötervishoiu, -ohutuse ja keskkonnakaitsega seotud teave, mis aitab tööandjal rakendada sobivaid töövõtteid ja korralduslikke meetmeid Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 «Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» kohaselt. 7.1. Käitlemine Esitatakse ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud, sh nõuanded järgmiste tehniliste meetmete kohta: kemikaalide isoleerimine, üld- ja kohalik ventilatsioon, aerosooli ja tolmu tekke ning tulekahju vältimine, keskkonnakaitsemeetmed (nn filtrite ja skraberite kasutamine väljatõmbeventilatsiooni korral, kasutamine isoleeritud alal, meetmed lekkinud kemikaali kogumiseks ja kõrvaldamiseks jms) ning muud kemikaali käitlemisega seotud erinõuded või -eeskirjad (nt keelatud või soovitatavad seadmed või meetmed). Võimaluse korral antakse nende meetmete lühikirjeldused. 7.2. Hoidmine Määratletakse ohutu hoidmise tingimused, nt erinõuded mahutitele ja ladudele (sh seintele ja ventilatsioonile); kemikaaliga ladustamisel kokkusobimatud kemikaalid ja materjalid; ladustamistingimused (temperatuuri ja niiskuse piirväärtused või vahemik, valgus, inertgaasi kasutamine jms), spetsiaalsed elektriseadmed ja staatilise elektri vältimine. Vajadusel antakse nõu ladustatavate piirkoguste osas. Oluline on tähelepanu pöörata eelkõige erinõuetele nagu nõuded kemikaalide pakendite/mahutite materjaliliikidele. 7.3. Erikasutus Eriotstarbeliste kemikaalide puhul esitatakse üksikasjalikud ja praktilised soovitused ettenähtud kasutusviiside kohta. Võimaluse korral viidatakse tööstuses või tööstusharus heakskiidetud käitlemise ja ladustamise erijuhenditele. 8. Kokkupuute ohjamine ning isikukaitse 8.1. Ohutegurite piirväärtused Esitatakse kokkupuute ohjamiseks vajalikud asjakohased kontrollparameetrid, eelkõige töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a määruse nr 293 «Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid» järgi. Piirväärtused esitatakse nii aine kui ka valmistise nende ohtlike koostisainete kohta, mis on loetletud ohutuskaardi 2. punktis. 8.2. Kokkupuute ohjamine Kirjeldatakse kokkupuute ohjamiseks vajalikke spetsiaalseid kaitse- ja ennetusmeetmeid, mille kasutamine võimaldab viia miinimumini kemikaali kokkupuute töötajate ja keskkonnaga. 8.2.1. Kokkupuute ohjamine töökeskkonnas Esitatakse teave, mida tööandja arvestab terviseriski ja töötajate ohutuse hindamisel kemikaali käitlemisel, et kavandada asjakohaseid tehnoloogilisi protsesse, võtta kasutusele sobivaid töövahendeid ja materjale, isiku- ja ühiskaitsevahendeid jms Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 «Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» kohaselt. 8.2.1.1. Hingamisteede kaitse Määratakse ohtlike gaaside, aurude või tolmu korral kasutatavad kaitsevahendid, nt hingamisaparaadid, sobivad maskid ja filtrid. 8.2.1.2. Käte kaitse Määratakse ohtlike kemikaalide käitlemisel kasutatavate kaitsekinnaste liik, sobiv kindamaterjal, kinnaste ohutu kasutamisaeg (aeg, mille jooksul tungib kemikaal läbi kindamaterjali), olenevalt kokkupuute ulatusest ja kestusest jms. 8.2.1.3. Silmade kaitse Määratakse silmade kaitsevahendid nagu kaitseprillid või näokaitse jms. 8.2.1.4. Naha kaitse Kui lisaks kätele on vaja kaitsta ka teisi kehaosi, määratakse asjakohased kaitsevahendid (nt põll, jalatsid ja kaitseülikond) ning nende kvaliteet. Vajadusel kirjeldatakse muid asjakohaseid kaitse- ja/või spetsiaalseid hügieenimeetmeid jms. 8.2.2. Kokkupuute ohjamine keskkonnas Esitatakse teave keskkonnakaitsealaste õigusaktide nõuete täitmiseks. 9. Füüsikalised ja keemilised omadused Esitatakse kogu asjakohane teave kemikaali kohta, et oleks võimalik rakendada vajalikke ohjemeetmeid. 9.1. Üldteave Kirjeldatakse kemikaali füüsikalist olekut (vedel, tahke, gaas), värvust ja lõhna. 9.2. Oluline tervise-, ohutuse- ja keskkonnateave – pH – esitatakse turustatava kemikaali või tema vesilahuse pH, viimase puhul antakse ka lahuse kontsentratsioon, – keemispunkt/keemisvahemik, – leekpunkt, – isesüttimispunkt, – plahvatuspiirid: – alumine, – ülemine, – oksüdeerivad omadused, – aururõhk, – suhteline tihedus, – lahustuvus: – vees, – rasvades (täpsustada lahustina kasutatav õli), – jaotustegur Kow (Pow) n-oktanool/vesi, – viskoossus, – aurutihedus, – aurustumiskiirus. 9.3. Muu teave Esitatakse muud olulised ohutuse parameetrid, nt segunevus, juhtivus, sulamispunkt või sulamisvahemik, suhteline lenduvus, gaasigrupp jms. Loetletud omadused määratakse Euroopa Majandusühenduse Nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta viienda lisa A-osas toodud meetodite või mõne muu samaväärse meetodiga. Valmististe puhul esitatakse teave ��ldjuhul valmistise enda omaduste kohta, vajaduse korral aga ka valmistise koostisainete kohta. Esitatud andmetest peab üheselt selguma, kas need on antud valmistise või koostisaine kohta. Üheselt tuleb näidata, kas asjakohane teave ei ole olnud kättesaadav (M/K – mittekättesaadav) või on testimisel saadud negatiivne tulemus (N/T). 10. Püsivus ja reaktsioonivõime Määratletakse kemikaali püsivus ja ohtliku reaktsiooni tekkimise võimalus tulenevalt käitlemise tingimustest või keskkonda sattumisest. 10.1. Välditavad tingimused Loetletakse püsivust ohustavad tingimused nagu temperatuur, rõhk, valgus, löögid jms, mis võivad põhjustada ohtlikku reaktsiooni, ja võimaluse korral lisatakse nende tingimuste lühikirjeldus. 10.2. Välditavad materjalid Loetletakse püsivust ohustavad kemikaalid nagu vesi, õhk, happed, alused, hapendajad või muud eriomadustega ained või materjalid, mis võivad põhjustada ohtlikku reaktsiooni, ja võimaluse korral lisatakse nende kemikaalide lühikirjeldus. 10.3. Ohtlikud lagusaadused Loetletakse kemikaali lagunemisel ohtlikes kogustes tekkida võivad ohtlikud lagusaadused. Tähelepanu pööratakse stabilisaatorite vajadusele ja sisaldusele, ohtliku eksotermilise reaktsiooni võimalikkusele, kemikaali ohutusele tema füüsikalise oleku muutuste korral, ohtlike lagusaaduste tekkimise võimalikkusele kokkupuutel veega ja ebapüsivate ühendite tekkimise võimalusele. 11. Teave toksilisuse kohta Kirjeldatakse lühidalt, kuid täielikult kemikaaliga kokkupuutest johtuvat toksilist mõju tervisele. Teave esitatakse lähtudes nii teadusuuringute põhjal tehtud järeldustest kui ka kasutamispraktikast saadud kogemustest. Tervistkahjustavat (toksilist) toimet kirjeldatakse erinevate kokkupuuteviiside korral (sissehingamisel, silma sattumisel, kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel). Samuti kirjeldatakse kemikaali füüsikalistest, keemilistest ja toksilistest omadustest tulenevaid tervisekahjustuste sümptome. Esitatakse teadaolevad andmed lühi- ja pikaajalisest kokkupuutest põhjustatud kohese, hilisema ja kroonilise toime kohta: nt sensibiliseeriva, narkootilise, kantserogeense, mutageense ja reproduktiivtoksilise (sigivust või arengut kahjustava) toime kohta. Üheselt tuleb näidata, kas asjakohane teave ei ole olnud kättesaadav (M/K – mittekättesaadav) või on testimisel saadud negatiivne tulemus (N/T). Arvestades 2. punktis «Teave koostisainete kohta» esitatud teavet, võib olla vajalik kirjeldada valmistise mõne koostisaine spetsiifilist toimet tervisele. Ülalkirjeldatud teave on soovitatav esitada järgmiste alapunktide kaupa: 11.1. Akuutne mürgisus 11.2. Ärritavad ja sööbivad omadused 11.3. Sensibiliseerivad omadused 11.4. Subakuutne (subkrooniline) mürgisus 11.5. Krooniline mürgisus 11.6. Kasutamispraktikast saadud teave 11.7. Muu teave terviseohtlikkuse kohta 12. Ökoloogiline teave Kirjeldatakse kemikaalide võimalikku mõju, käitumist ja liikuvust õhus, vees ja/või pinnases. Võimaluse korral esitatakse asjakohased katseandmed, nt LC50 kaladele ≤ 1 mg/l. Kirjeldatakse kemikaali olulisemaid omadusi, millel on tõenäoliselt mõju keskkonnale, võttes arvesse kemikaali olemust ja eeldatavat kasutusala. Samasugune teave antakse ka ohtliku kemikaali lagusaaduste kohta. Üheselt tuleb näidata, kas asjakohane teave ei ole olnud kättesaadav (M/K) või on testimisel saadud negatiivne tulemus (N/T). 12.1. Keskkonnaohtlikkus (ökotoksilisus) Esitatakse asjakohased kättesaadavad andmed akuutse ja kroonilise mürgise toime kohta vesikeskkonnale, sh kaladele, vesikirpudele, vetikatele ja muudele veetaimedele. Samuti kirjeldatakse kättesaadavate andmete alusel mürgist toimet mulla mikro- ja makroorganismidele ning muudele olulistele organismidele nagu lindudele, mesilastele ja taimedele. Kui kemikaal pärsib mikroorganismide tegevust, tuleks käsitleda ka võimalikku mõju reoveepuhastites. 12.2. Liikuvus Esitatakse andmed aine või valmistise koostisainete (võimaluse korral kõigi 2. punktis toodud koostisainete) potentsiaalse võime kohta liikuda põhjavette või keskkonda sattumise kohast kaugemale. Asjakohane teave peaks sisaldama andmeid teadaoleva või eeldatava leviku kohta keskkonna eri osade (õhk, vesi, pinnas) vahel, pindpinevuse ning absorptsiooni/desorptsiooni kohta. Teisi füüsikalisi ja keemilisi omadusi käsitletakse 9. punktis. 12.3. Püsivus ja lagunduvus Esitatakse andmed aine või valmistise koostisainete (võimaluse korral kõigi 2. punktis toodud koostisainete) püsivuse või lagunduvuse kohta keskkonna eri osades kas biolagunduvuse või muude protsesside, nt oksüdeerumise või hüdrolüüsi tagajärjel. Võimalusel esitatakse andmed poollagunemisaja kohta (aeg, mille jooksul laguneb pool kemikaalist), samuti aine või valmistise koostisainete lagunduvuse kohta reoveepuhastites. 12.4. Bioakumulatsioon Esitatakse teave aine või valmistise koostisainete võime kohta koguneda elustikku ja liikuda mööda toiduahelat, võimaluse korral lisatakse jaotusteguri n-oktanool/vesi (Kow või Pow) ja bioakumulatsiooniteguri (BCF) väärtused. 12.5. Muu kahjulik toime Esitatakse kättesaadav teave muude keskkonnaohtude kohta, nt võimaluse kohta kahjustada osoonikihti, tekitada osooni fotokeemiliselt ja/või soodustada globaalset soojenemist. 13. Jäätmekäitlus Kui kemikaalide (ettenähtud kasutuse korral tekkinud ülejäägid või jäätmed) kõrvaldamisega kaasneb oht, esitatakse selliste ohtlike jäätmete kirjeldus ja teave nende ohutu käitlemise kohta. Kirjeldatakse kemikaali ning saastunud pakendimaterjali kõrvaldamise meetodeid (põletamine, taaskasutamine, ladestamine jms). Antakse viited jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele, nt «Jäätmeseadus» (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) ja selle alusel kehtestatud õigusaktid ja/või asjakohastele kohalikele erinõuetele. 14. Veonõuded Esitatakse teave asjakohaste ettevaatusabinõude kohta, mida peab kemikaalide käitleja teadma ja järgima ohtlike kemikaalide veol oma ettevõtte territooriumil või väljaspool. Vajadusel antakse asjakohast teavet ohtlike kemikaalide transpordiklassifikatsiooni kohta eri veoliike käsitlevate regulatsioonide alusel: 1) autoveol ADR (The European Agreement concerning the International Carriage of Dangerous Goods by Road) ja teede- ja sideministri 14. detsembri 2001. a määruse «Ohtlike veoste autoveo eeskiri» (RTL 2002, 6, 53; 102, 1555; 149, 2177; 2003, 85, 1247) järgi; 2) raudteeveol rahvusvaheliste raudteevedude COTIF konventsiooni lisa RID (Regulation Concerning the International Carriage of Dangerous Goods by Rail) järgi «Raudteeseaduse» (RT I 2003, 79, 530; 2004, 18, 131) § 65 lõike 2 alusel; (õ) 13.02.2006 11:30 3) mereveol rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo eeskirja (Inter national Maritime Dangerous Goods Code, IMGD Code) järgi «Meresõiduohutuse seaduse» (RT I 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591 ja 594; 2004, 24, 164; 46, 331) § 42 lõike 1 alusel; 4) õhuveol 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 18 nõuete kohaselt ja «Lennundusseaduse» (RT I 1999, 26, 376; 2001, 87, 525; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 138; 2003, 23, 138 ja 143; 88, 594; 2004, 25, 169; 30, 208; 81, 541) § 54 alusel esitatakse ICAO/IATA koodid (ICAO – International Civil Aviation Organization; IATA – International Air Transport Association). (õ) 13.02.2006 11:30 Teave on soovitatav esitada järgmiste alapunktidena: 14.1. ÜRO (UN) nr 14.2. Pakendigrupp 14.3. Maaveod 14.3.1. Veose ohuklass / ADR klass 14.3.2. Ohumärgise number 14.3.3. Veose tunnusnimetus 14.3.4. Muu teave 14.4. Mereveod 14.4.1. Veose ohuklass / IMDG klass 14.4.2. Veose tunnusnimetus 14.4.3. Muu teave 14.5. Õhuveod 14.5.1. Veose ohuklass / ICAO/IATA klass: 14.5.2. Veose tunnusnimetus 14.5.3. Muu teave 15. Kohustuslik teave märgistusel Esitatakse ohtlike kemikaalide pakendi märgistusel toodud töötervishoiu, -ohutuse ja keskkonnakaitse alane teave «Kemikaaliseaduse» § 41 lõike 4 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruse 5. peatükis toodud nõuete kohaselt. Kui kemikaali käitlemisele on «Kemikaaliseaduse» § 11 lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusega eripiirangud, siis esitatakse ka need. Võimaluse korral esitatakse viited asjakohastele Eesti õigusaktidele, mille nõudeid on koostamisel arvestatud. Teave on soovitatav esitada järgmiste alapunktidena: 15.1. Teave märgistusel 15.1.1. Ohusümboli täheline tunnus ja sõnaline seletus 15.1.2. Märgistusel esitatud ohtlike koostisainete nimetused 15.1.3. Riskilaused 15.1.4. Ohutuslaused 15.1.5. Eripiirangud 15.2. Õigusaktid 16. Muu teave Tuuakse töötervishoiu, -ohutuse ja keskkonnakaitse alane lisateave, mida kemikaali turustamise eest vastutav isik peab vajalikuks esitada, näiteks punktides 2 ja 3 toodud riskilaused sõnaliselt väljakirjutatutena, soovitused kemikaalikäitlejate koolituseks, soovitatavad kasutamispiirangud, lisateave (kirjalikud allikad ja/või tehnilist teavet haldav kontaktasutus), ohutuskaardi koostamisel kasutatud põhilised teabeallikad, täiendatud ohutuskaardi puhul teave lisatud, väljajäetud või uuendatud andmete kohta, kui see ei ole eelnevates punktides juba eraldi märgistatud. Teave on soovitatav esitada järgmiste alapunktidena: 16.1. R-lausete tekst (nt punktides 2 ja 3 esitatud) 16.2. Koolitussoovitus 16.3. Kasutuspiirangud 16.4. Muu teave 16.5. Teabeallikad ohutuskaardi koostamisel 16.6. Ohutuskaardi täiendamisel lisatud või kustutatud teave 1 Kui Eestis alustab teabe edastamist Kemikaalide Teabekeskuse mürgistusteabe üksus, siis esitatakse ka selle telefoninumber. ÕIEND avaldatud RTL 2006, 15 Lugeda RTL 2004, 158, 2378 avaldatud sotsiaalministri 17. detsembri 2004. a määruse nr 133 «Nõuded kemikaali ohutuskaardile» lisa punkti 14 «Veonõuded» alapunktis 2 sõna «Regualtion» asemel õigeks sõna «Regulation» ning alapunktis 4 sõna «Assotiation» asemel õigeks sõna «Association». Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 17 lg 3 ja 31 p 2 ning riigisekretäri 06.02.2006. a resolutsioon nr 17-1/0600856.