Teede- ja Sideminister — Auto- ja mootorrattajuhi eksamineerimise eeskirja kehtestamine — RTL, 2000, 79, 1186

Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT 1992, 12, 193; RT I 1995, 2/3, 3; 1996, 16, 268; 1997, 86, 1459; 1999, 16, 272) paragrahvi 20 lõike 2 ja Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 1996. a määruse nr 99 «Volituste andmine liiklusseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks» (RT I 1996, 26, 531) punkti 3 alapunkti 7 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev eeskiri reguleerib auto- ja mootorrattajuhi eksamineerimist. (2) Eksamineerimise eesmärk on selgitada isiku teadmiste, oskuste ja käitumise vastavust auto- ja mootorrattajuhi kvalifikatsiooninõuetele. (3) Auto- ja mootorrattajuhi eksamineerimist teostab Riiklik Autoregistrikeskus (edaspidi ARK). 2. peatükk EKSAMINEERIMISE KORRALDAMISE ÜLDNÕUDED § 2. Üldosa (1) Eksamite liigid, olenevalt juhtimisõiguse taotlemise eesmärgist on toodud tabelis 1. (2) Eksamineerimiseks moodustab ARK vastava ettevalmistusega eksamineerijatest vähemalt kaheliikmelise komisjoni ja määrab komisjoni esimehe. (3) Sõidueksami võtab vastu eksamikomisjoni esimees või tema poolt määratud üks komisjoni liige (edaspidi eksamineerija). (4) Teooriaeksam võetakse üldjuhul vastu eesti keeles. Teooriaeksamit võib vastu võtta ARK büroo juhataja ja eksamineeritava vahelisel kokkuleppel ka võõrkeeles kasutades vajadusel ARK poolt aktsepteeritud tõlki. (5) Eksami aja ja kohta määrab eksamikomisjoni esimees. Tabel 1 Jrk nr Juhtimisõiguse taotlemise eesmärk Teooriaeksam Sõidueksam 1. Piiratud juhtimisõiguse taotlemine + + 2. Juhtimisõiguse taotlemine esmaõppe korras + + 3. Juhtimisõiguse taotlemine täiendõppe korras välja arvatud: + + A-kategooria mootorrattalt mootori võimsusega £ 25 kW või erivõimsusega 25 kW või erivõimsusega > 0,16 kW/kg – + Automaatkäiguvahetusega B-kategooria autolt käsikäiguvahetusega B-kategooria autole – + 4*. Esmase juhiloa andmine, kui esmase juhiloa aluse tekkimisest on möödunud 12 kuud või rohkem + + 5*. Juhtimisõiguse taastamine, kui juhtimisõigus on ära võetud tähtajaga üle 6 kuu, kuid mitte kauemaks kui 12 kuud + – 6*. Juhtimisõiguse taastamine, kui juhtimisõigus on ära võetud kauemaks kui 12 kuud + + 7*. Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine Eesti juhiloa vastu + + 8. Sõiduõpetamisloa taotlemine + + 9. Muudel seadusega määratud juhtude + + Märkused: + eksam tuleb sooritada – eksam ei ole nõutav *) rakendub seadusega ettenähtud juhul § 3. Eksamile lubamise tingimused (1) Juhtimisõiguse taotleja on auto või mootorratta juhtimisõigust taotlev isik, kellel on autokooli poolt väljastatud tunnistus vastava auto või mootorratta kategooria koolituse läbimise kohta. (2) Juhtimisõiguse taotleja registreeritakse eksamitele ARK direktori poolt kehtestatud korras. (3) Juhtimisõiguse taotleja võib teha teooriaeksamit mitte varem kui kolm kuud enne seadusega kehtestatud vastava kategooria auto või mootorratta juhtimisõiguse andmise vanuse alammäära täissaamist. Sõidueksamit võib teha ainult seadusega kehtestatud vanuse alammäära täitumisel. (4) Eksamineerija tuvastab juhtimisõiguse taotleja isiku vahetult enne eksamit isikut tõendava dokumendi kontrollimisega. Isikute tuvastamise õigsust tõendab eksamineerija oma allkirjaga juhiloataotlusel, sõidueksami kaardil ja teooriaeksami protokollil. § 4. Eksamite vastuvõtmine (1) Eksam tuleb sooritada autokooli asukohajärgses või isiku elukohajärgses ARK büroos, olenevalt sellest, millises piirkonnas on suurlinnale rohkem iseloomulikke liiklustingimusi. (2) Enne eksami algust tutvustab eksamikomisjoni liige eksamineeritavatele eksamil kehtivaid nõudeid ja korda. (3) Eksamineeritaval on eksamite ajal keelatud kasutada abi- ja lisavahendeid, samuti kõrvaliste isikute abi ning suunavaid märkusi, mis võivad mõjutada teooria- või sõidueksami ülesannete iseseisvat sooritamist. § 5. Eksamitulemuste hindamine ja teatamine (1) Teooriaeksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse lisas 1 toodud nõuetest. (2) Teooriaeksami tulemus teatatakse eksamineeritavale vahetult pärast eksamikomisjoni otsuse tegemist. (3) Teooriaeksam loetakse sooritatuks, kui tulemus vastab lisas 1 toodud nõuetele. (4) Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse lisades 2 ja 3 toodud nõuetest. (5) Sõidueksam loetakse sooritatuks, kui tulemus vastab lisades 2 ja 3 toodud nõuetele. (6) Eksam loetakse mittesooritatuks, kui eksamineeritav rikub eksami korda, olenemata ülesannete või harjutuste sooritamise tulemusest. Eksami mittesooritamise põhjus märgitakse eksamiprotokolli. (7) A- ja B-kategooria või vastava alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemisel loetakse eksam mittesooritatuks, kui ületatakse paragrahvi 8 lõikes 10 toodud sõidueksami I järgu harjutuste sooritamiseks ettenähtud piiraega. (8) Eksamineerija peab sõidueksami lõppedes eksamineeritavale teatama eksami käigus tehtud vead ja eksami tulemuse. (9) Eksami tulemused protokollitakse ja protokollile kirjutavad alla kõik eksamikomisjoni liikmed. § 6. Pretensioonide ja vaidluste lahendamine (1) Teooriaeksami tulemuse vaidlustamiseks on aega viis tööpäeva. (2) Kui eksamineeritav vaidlustab sõidueksami tulemuse, peab ta sellest kohe pärast eksamitulemuse teadasaamist teatama eksamikomisjoni liikmele ja järgmise tööpäeva lõpuks kirjalikult eksamikomisjoni esimehele. ARK büroo juhataja vastab vaidlustaja avaldusele kirjalikult viie tööpäeva jooksul. (3) Eksami käigus tekkinud vaidlused lahendab eksamikomisjoni esimees või ARK büroo juhataja. 3. peatükk TEOORIAEKSAM § 7. Üldosa (1) Teooriaeksam toimub ARK büroos selleks kohandatud ruumis. (2) Teooriaeksam on üldjuhul kirjalik, selle läbiviimisel võib kasutada tehnilisi vahendeid. Tehniliste vahendite kasutamise otsustab ARK direktor. Eksamikomisjoni esimehe nõusolekul võib eksamit vastu võtta ka suuliselt komisjoni ees. (3) Teooriaeksami küsimuste arv, küsimuste temaatika ja vastamise piiraeg ning hindamise alus on toodud lisas 1. (4) Mitme kategooria auto ja/või mootorratta juhtimisõiguse üheaegsel taotlemisel kuuluvad vastamisele kõik vastavate mootorsõidukite kategooriate puhul ettenähtud eksamiküsimused. (5) Eksamineeritav peab vastama iga küsimuse kõikidele vastusevariantidele, mida on 2–3. Küsimus loetakse valesti vastatuks, kui kas või üks vastusevariant on vale või jäetud vastamata. (6) Tehniliste vahendite kasutamisel kehtestab eksamite hindamise korra ARK direktor kooskõlas lisas 1 toodud nõuetega. (7) Eksami sooritamiseks ettenähtud aja lõppemisel vastamata jäänud küsimused loetakse valesti vastatuks. (8) Sooritatud teooriaeksam on kehtiv kuus kuud alates eksami sooritamise päevast. (9) Eksamineeritav peab sooritama teooriaeksami lisas 1 toodud mahus. (10) Kui eksamineeritav ei sooritanud teooriaeksamit, võib ta eksamit korrata eksamikomisjoni esimehe määratud ajal, kuid mitte varem kui üks nädal arvates teooriaeksami mittesooritamise päevast. 4. peatükk SÕIDUEKSAM § 8. Üldosa (1) Sõidueksamile lubatakse juhtimisõiguse taotleja pärast teooriaeksami sooritamist kooskõlas peatükis 3 toodud nõuetega. Teooriaeksam pole nõutav paragrahvi 2 lõikes 1 toodud juhtudel. (2) Sõidueksamil võivad kaasa sõita eksamineeritava sõiduõpetaja ja teised eksamineeritavad (eksamineerija ja eksamineeritava kokkuleppel). (3) Sõidueksam algab sõiduki ohutuse kontrolliga, mille viib läbi eksamineeritav iseseisvalt kooskõlas lisa 2 punktis 6 toodud nõuetega. (4) A-kategooria ja A1-alamkategooria mootorratta juhtimise õiguse taotlejal peab olema seljas eredavärviline valgustpeegeldav vest (turvariietus) ja ta peab kasutama nõuetekohast turvavarustust. (5) Juhtimisõiguse taotlemisel võetakse sõidueksam vastu kahes järgus: 1) eksami esimeses järgus – eksamikomisjoni esimehe poolt määratud ning eksamiks kohandatud, muuks liikluseks suletud platsil; 2) eksami teises järgus – erineva liiklustihedusega teedel. (6) Juhtimisõiguse taastamisel, välisriigis väljaantud juhiloa vahetamisel, sõiduõpetamisloa taotlemisel ja muudel seadusega määratud juhtudel võetakse sõidueksam vastu eksami teise järgu nõuete järgi, kusjuures esimese järgu sõiduharjutuste oskust võib kontrollida teel või muuks liikluseks suletud platsil. (7) Kui eksamineeritav taotleb üheaegselt mitme kategooria auto juhtimisõigust, võib eksami esimese järgu teha ainult ühe, eksamineerija poolt määratud autoga. (8) Sõidueksami esimene järk ja selle tulemuste hindamine peab vastama lisas 2 toodud nõuetele. (9) Sõidueksami teine järk ja selle tulemuste hindamine peab vastama lisas 3 toodud nõuetele. (10) Sõidueksami kestus juhtimisõiguse taotlemisel peab vastama tabelis 2 toodule. Tabel 2 Sõidueksami kestus minutites Jrk nr Mootorsõiduki kategooria Eksami I järgu harjutuste sooritamise piiraeg Eksami II järk Kokku orienteeruvalt koos sõiduks ettevalmistamise ja lõpetamise ajaga 1. A1, A kuni 5 vähemalt 35 50 2. B1, B, BE kuni 5 vähemalt 35 50 3. C1, C kuni 5 vähemalt 45 60 4. D1, D kuni 5 vähemalt 45 60 5. C1E, D1E, CE, DE kuni 5 vähemalt 45 60 (11) Juhtimisõiguse taastamisel, välisriigis väljaantud juhiloa vahetamisel Eesti juhiloa vastu, sõiduõpetamisloa taotlemisel ja muudel seadusega määratud juhtudel on sõidueksami kestus eksami teises järgus vähemalt 25 minutit. (12) Eksamineerija koostab sõidueksami teise järgu marsruudi sellise arvestusega, et eksamisõidu käigus oleks võimalik kontrollida eksamineeritava vastavust lisas 3 toodud nõuetele. (13) Eksamineerija võib sõidueksami katkestada, kui ta leiab, et tee- ja/või ilmastikuolud ei võimalda eksamit läbi viia. Eksami uue toimumise aja määrab eksamikomisjoni esimees. (14) Kui eksamineeritav ei sooritanud sõidueksamit, võib ta eksamit korrata eksamikomisjoni esimehe määratud ajal, kuid mitte varem kui ühe nädala pärast arvates sõidueksami mittesooritamise päevast. § 9. Sõidueksam juhtimisõiguse taotlemisel (1) Sõidueksami esimeses järgus peab juhtimisõiguse taotleja olema võimeline sõidukiga väikesel kiirusel ohutult manööverdama ja sooritama lisas 2 toodud harjutused. (2) Sõidueksami teises järgus peab eksamineeritav olema võimeline sõidukit ohutult ja sujuvalt juhtima erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel. Eksamineeritav peab oskama oma liiklusalaseid teadmisi praktikas rakendada ning käituda tavaliikluses ohutult, olema tähelepanelik teiste liiklejate suhtes ja oskama liiklusvooluga ühinemisel oma sõiduki kiirust sellega sobitada ning vältida põhjendamatut teiste liiklejate takistamist. (3) Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse lisades 2 ja 3 toodud nõuetest. § 10. Sõidueksam juhtimisõiguse taastamisel, välisriigis väljaantud juhiloa vahetamisel Eesti juhiloa vastu ja sõiduõpetamisloa saamiseks (1) Sõidueksam võetakse vastu sõidueksami teise järgu nõuete kohaselt. (2) Sõidueksam viiakse läbi erineva liiklustihedusega teedel, kus kontrollitakse eksamineeritava käitumist eri liiklusolukordades. (3) Üldjuhul toimub sõidueksam B-kategooria autoga. (4) Erandjuhul, kui eksamineeritaval pole B-kategooria auto juhtimise õigust, määrab eksamikomisjoni esimees eksamisõiduki kategooria nende mootorsõidukite kategooriate hulgast, mille juhtimisõigust taastatakse. (5) Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse lisas 3 toodud nõuetest. 5. peatükk EKSAMIPILETID § 11. Eksamipiletite koostamine (1) Eksamipiletid koostab ARK lähtuvalt tabelis 3 toodud eksami sooritamise eesmärgist, küsimuste temaatikast ja küsimuste arvust. (2) Eksamipiletid kinnitab ARK direktor oma käskkirjaga. (3) Eksamipiletid avalikustamisele ei kuulu. (4) Eksamipileteid vahetatakse perioodiliselt ARK direktori korraldusega, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas. Eksami eesmärk Küsimuste üldarv Liiklusreeglid Liiklusohutus Liikluspsühholoogia Tehnoseisund Muud valdkonnad2 Piiratud õigusega juhiluba 25 10 8 4 – 3 Sõiduõpetamisluba 30 10 8 4 3 5 Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine 30 10 8 4 5 3 Juhtimisõiguse taastamine 30 10 8 4 3 5 Muudel seadusega määratud juhtudel 30 10 8 4 3 5 Juhtimisõiguse taotlemine järgmistele mootorsõidukite kategooriatele: A1, A 30 10 8 4 3 5 B1, B, BE 30 10 8 4 3 5 BC1 35 10 10 4 5 6 C1, C 35 10 10 4 5 6 D-troll 35 10 10 4 5 6 D1, D 40 10 12 4 5 9 C1E, CE, D1E, DE, D-troll E 35 10 10 4 5 6 6. peatükk SÕIDUEKSAMIL KASUTATAVAD SÕIDUKID § 12. Üldnõuded eksamisõiduki kohta (1) Eksamisõiduki mõõtmed, mass ja varustus peavad vastama lisas 4 toodud nõuetele. (2) Sõidueksamil kasutatav sõiduk peab olema puhas ning ta ei tohi olla koormatud ohtlike või halvasti lõhnavate ainetega jms. (3) Sõidueksami esimeses järgus võib kasutada autot, millel puuduvad piduri ja siduri lisapedaalid. (4) Sõidueksami teise järgu vastuvõtmiseks kasutataval autol peavad olema eksamineerija jaoks piduri ja siduri lisapedaalid ning lisatahavaatepeegel. (5) Sõiduõpetamisloa taotlemisel või välisriigis väljaantud juhiloa vahetamisel Eesti juhiloa vastu võib sõidueksami teises järgus eksamit vastu võtta selleks nõuetekohaselt kohandamata autoga, kuid eksamineerijal peab olema võimalus vajadusel lihtsalt kasutada seisupidurit. (6) Eksamil kasutatavatel B-, C- ja D-kategooria ning vastavate alamkategooriate autodel peab olema käsikäiguvahetus. (7) Liikumispuudega isikult, kellel tervisetõendi alusel on lubatud juhtida ainult käsijuhtimisega autot, võetakse sõidueksam vastu temale kohandatud autoga. Erandina võib temalt sõidueksami vastu võtta autoga, millel puuduvad siduri ja piduri lisapedaalid, kuid eksamineerijal peab olema võimalus vajadusel lihtsalt kasutada seisupidurit. (8) Juhul kui juhtimisõiguse taotleja taotleb juhiluba piiranguga ainult automaatkäiguvahetusega B-kategooria auto juhtimine või D-troll juhtimine, võetakse eksam vastu vastavalt automaatkäiguvahetusega autoga või trolliga. Auto peab olema varustatud piduri lisapedaaliga. 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 13. Varasema «Auto- ja mootorrattajuhi eksamineerimise eeskirja» tühistamine Tunnistada kehtetuks Transpordi- ja Sideministeeriumi 8. juuli 1992. a määrus nr 41 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ajutise eeskirja kinnitamise kohta». § 14. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. novembril 2000. a. Minister Toivo JÜRGENSON Kantsler Margus LEIVO 1 Eeskiri põhineb ÜRO 1968. a Viini Teeliikluse konventsioonil ja selle täiendavatel kokkulepetel, Eesti liiklusseadusel, Euroopa Majandusühenduse Nõukogu direktiivil 91/439/EEC jt õigusaktidel. Lisa 1 teede- ja sideministri 20. juuni 2000. a määrusele nr 50 TEOORIAEKSAMI TEMAATIKA, KÜSIMUSTE ARV JA VASTAMISE PIIRAEG 1. Teooriaeksami temaatika 1.1. Teooriaeksam peab hõlmama järgmisi valdkondi: – juht ja ohutu liiklus; – liikluspsühholoogia; – liikluseeskiri; – sõiduki tehnoseisund ja varustus; – liiklusalased õigusaktid: seadused, määrused jms; – esmaabi; – keskkonnakaitsekohustused; – liikluskindlustus. 1.2. Konkreetsemalt peab teooriaeksam hõlmama järgmist: 1.2.1. Liikluseeskirja osas: – teeandmiskohustus; – kiirusepiirangud; – liiklusmärgid; – teemärgised; – liikluse reguleerimise ja eritalituse sõiduki märguanded. 1.2.2. Juhi osas: – tähelepanelik ja mõistev suhtumine teistesse liiklejatesse ja selle tähendus; – alkoholi, ravimite, uimastite, väsimuse, psüühilise seisundi, haiguse ja pimeda aja mõju juhi käitumisele, eriti otsustamis- ja reageerimisajale ning mõistmis- ja hindamisvõimele. 1.2.3. Tee osas: – ohutu piki- ja külgvahe hoidmise põhimõtted; – pidurdusteekond ja teel püsivus eri tee- ja ilmaoludes; – riskifaktorid, mis on seotud sõiduga eri teeoludes; kuidas need muutuvad sõltuvalt ilmast ja päevaajast; – erinevate teetüüpide iseärasused ja nende kohta käivad nõuded. 1.2.4. Teiste liiklejate osas: – riskifaktorid, mis kaasnevad vähekogenud juhtide ja vähekaitstud liiklejatega (lapsed, vanurid, puuetega inimesed, jalakäijad, jalgratturid) ja liiklejatega, kelle liikumine on mingil moel piiratud; – riskifaktorid, mis on tingitud eri sõidukite juhtimise ja liikumise eripärast ning nende juhtide vaateväljade erinevusest. 1.2.5. Muude nõuete ja eeskirjade osas: – dokumentide olemust, mis peavad sõidu ajal kaasas olema; – sõiduki kasutamise juhendi nõudeid; – üldiseid käitumisreegleid liiklusõnnetuse puhul ning meetmeid abi osutamiseks kannatanule; – sõiduki, sõitjate ja veose ohutust puudutavaid tegureid. 1.3. Teooriaeksam peab sisaldama vähemalt ühte küsimust igast järgmisest valdkonnast: – enamlevinud rikete avastamine, eriti rikked juhtimisseadmete, pidurite, rataste, tulede, rooli, tuuleklaasi, klaasipuhastite juures; – sõiduki turvavarustus, sh laste turvavarustus; – keskkonnakaitsekohustused (nõuded sõiduki ja sõiduviisi kohta, mis mõjutavad säästvat suhtumist keskkonda — müra, heitgaasid jne, samuti helisignaali ebasobivat ja lubatavat kasutamist). 1.4. Sõltuvalt mootorsõiduki kategooriast peab teooriaeksam sisaldama veel: – A1-alamkategooria ja A-kategooria puhul küsimust mootorratta turvavarustuse kohta; – C-, D-, CE- ja DE-kategooria ja nende alamkategooriate puhul küsimusi: – juhtimis- ja puhkeaja ning sõidumeeriku kohta; – pidurite ja aeglustite tööpõhimõtete ja toimimise kohta; – sõiduki massi, teljekoormuse ja mõõtmete kohta ning valikuliselt küsimusi: – tuule mõjust sõidukile; – juhi vaatevälja piiratusest; – meetmetest vältimaks pori, vee, lörtsi vms pritsimist. 2. Teooriaeksami küsimuste arv ja eksami sooritamiseks vajalik vähim õigete vastuste arv ning vastamise piiraeg Tabel 4 Teooriaeksami sooritamise eesmärk Küsimuste arv kokku Eksami sooritamiseks vajalik vähim õigete vastuste arv Vastamise piiraeg min. Piiratud õigusega juhiloa taotlemine 25 20 25 Sõiduõpetamisloa taotlemine 30 24 30 Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine 30 24 30 Juhtimisõiguse taastamine 30 24 30 Muudel seadusega määratud juhtudel 30 24 30 Juhtimisõiguse taotlemine järgmistele mootorsõidukite kategooriatele: A1; A 30 24 30 B1; B; BE 30 24 30 BC1 35 28 35 C1; C 35 28 35 D1; D 40 32 40 D-troll 35 28 35 C1E-, CE-, D1E- ja DE-kategooria autorongi ja D-troll E 35 28 35 Märkus. Olenemata küsimuste arvust peab eksamineeritav eksamipileti esimesest 20 küsimusest õigesti vastama vähemalt 16. Lisa 2 teede- ja sideministri 20. juuni 2000. a määrusele nr 50 SÕIDUEKSAMI ESIMESES JÄRGUS EKSAMINEERITAVALE ESITATAVAD NÕUDED JA TEMA TEGEVUSE HINDAMINE 1. Mootorrattajuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded 1.1. Sõidueksami esimeses järgus peab eksamineeritav oskama valitseda mootorratast väikesel kiirusel, parkida mootorratast tugihargile ja sellelt maha võtta ning sooritada ülesandes nõutud harjutused. 1.2. Sõidueksami ülesanne koosneb eksamineerija poolt valitud viiest tabelis 5 toodud harjutusest, millest harjutused 2 ja 5 on kohustuslikud. Tabel 5 Jrk nr Harjutuse nimetus Mootorratta kategooria A1 A (võimsusega kuni 25 kW) A* (võimsusega üle 25 kW) 1. Sõidu alustamine tõusul + + + 2. Otse sõitmine väikesel kiirusel (sammukiirusel) + + + 3. Pöörde sooritamine väikesel kiirusel + + + 4. Slaalomi sõitmine + + + 5. Kaheksa sõitmine + + + 6. Ringis sõitmine + + + 7. Sõidul käega suunamärguandmine + + + 8. Pidurdamine ja etteantud kohas peatumine + + + 9. Üle risti oleva takistuse sõitmine + + + 10. Läbi kitsa värava sõitmine + + + 11. Takistusest ümberpõikamine + + + 12. Käigu vahetamine otsesõidul + + + 1.3. Sõiduülesande harjutuste skeemid peavad vastama käesoleva lisa punktis 3 toodud nõuetele. 1.4. Lubatud on sõiduharjutuse üks korduskatse. Korduskatse ebaõnnestumisel loetakse sõidueksam mittesooritatuks. 1.5. Eksam loetakse mittesooritatuks, kui juhikandidaat tekitab harjutuse sooritamisel liiklusohtliku olukorra, sõidab kujundit tähistavasse piirdesse, ohustab inimest või sõidukit või kukub. 1.6. Käigu vahetamist otsesõidul kontrollitakse esimese järgu sõidueksami harjutuste sooritamisel. 2. Autojuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded 2.1. Sõidueksami esimese järgus peab eksamineeritav oskama väikesel kiirusel valitseda autot ja sooritada sõiduülesandes nõutud harjutused. 2.2. Sõidueksami ülesanne koosneb tabelis 6 toodud harjutustest. Harjutused valitakse käesolevas punktis toodud nõuete kohaselt. Tabel 6 Jrk nr Harjutuse nimetus Auto kategooria B1, B C1, C D1, D BE, C1E, D1E CE, DE 1. Sõidu alustamine tõusul + + + 2. Piiratud alal tagasi pööramine + + + + + 3. Tagurdamine otsesuunas + + + + + 4. Auto paigaldamine kahe järjestikku seisva sõiduki vahele + + + + + 5. Auto paigaldamine külgboksi + + + 6. Edaspidi slaalomi sõitmine + + + + + 7. Tagurpidi slaalomi sõitmine + 8. Tagurdamine boksi pöördega + + + + + 2.3. B-kategooria ja vastava alamkategooria ning C1-alamkategooria auto sõidueksami ülesanne koosneb viiest ülaltoodud harjutusest. Harjutused valib eksamineerija, kusjuures harjutused 1 ja 4 on kohustuslikud. 2.4. C-, D-kategooria ja D1-alamkategooria auto sõidueksami ülesanne koosneb viiest ülaltoodud harjutusest. Harjutused valib eksamineerija, kusjuures harjutused 3 ja 4 on kohustuslikud. 2.5. E-kategooria autorongi sõidueksami ülesanne koosneb kolmest ülaltoodud harjutusest. Harjutused valib eksamineerija, kusjuures harjutus 4 on kohustuslik. 2.6. E-kategooria autorongi sõidueksami käigus kontrollitakse ka eksamineeritava praktilisi oskusi autorongi koostamisel ja lahutamisel. 2.7. Harjutuste skeemid peavad vastama käesoleva lisa punktis 4 toodud nõuetele. 2.8. Lubatud on sõiduharjutuse üks korduskatse. Korduskatse ebaõnnestumisel loetakse sõidueksam mittesooritatuks. 2.9. Eksam loetakse mittesooritatuks, kui juhikandidaat tekitab mis tahes harjutuse sooritamise käigus liiklusohtliku olukorra, ohustab inimest või sõidukit või sõidab kujundit tähistavasse piirdesse. 3. Mootorrattajuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste skeemid, selgitus ja hindamine Esimese järgu harjutused sooritatakse püsi- ehk kõvakattega platsil. Kõik harjutused tuleb sooritada rattal istudes. 3.1. Sõidu alustamine tõusul Joonis 1

Kaldpinna võib asendada teelõiguga, mille tõus on samaväärne. 3.1.1. Harjutuse sisu Sõitu alustatakse 1. käiguga kallakul ettemääratud kohast, mootorratast võib paigal hoida jalg- või käsipiduriga. Sõidu alustamisel ei tohi mootorratas tagasi vajuda rohkem kui 0,3 m. 3.1.2. Hindamisel arvestatavad vead: – tagasiveeremine üle 0,3 m; – ebaõige käigu kasutamine sõidu alustamisel; – mootori seiskumine; – esiratta ülestõstmine; – jalad pole asetatud jalatugedele, kui sõit on stabiliseerunud. 3.2. Otse sõitmine väikesel kiirusel (sammukiirusel) Joonis 2

3.2.1. Harjutuse sisu Sõita tuleb kiirusega ca 5 km/h vähemalt 25 m, säilitades sõidu ajal tasakaalu. 3.2.2. Hindamisel arvestatavad vead: – sõidu alustamine vale käiguga; – sammukiiruse ületamine; – otsesuunast kõrvalekaldumine üle 0,3 m paremale või vasakule (esimesel viiel meetril ei arvestata); – jala maha toetamine. 3.3. Pöörde sooritamine väikesel kiirusel 3.3.1. Harjutuse sisu Sõita tuleb kiirusega ca 5–10 km/h ja sooritada vasakpööre, parempööre ja tagasipööre. 3.3.2. Hindamisel arvestatavad vead: – jala maha toetamine; – harjutuse sooritamiseks etteantud alast välja sõitmine; – vale käigu kasutamine. 3.4. Slaalomi sõitmine Joonis 3

3.4.1. Harjutuse sisu Läbida tuleb slaalomirada (5–3-meetriste vahedega paigutatud koonust või piiret). 3.4.2. Hindamisel arvestatavad vead: – koonuse või piirde vahelejätmine; – jala maha toetamine; – raja piiridest väljasõitmine; – vale käigu kasutamine. 3.5. Kaheksa sõitmine Joonis 4

3.5.1. Harjutuse sisu Sõita tuleb nii, et säiliks tasakaal. Harjutus tuleb läbida kaks korda. 3.5.2. Hindamisel arvestatavad vead: – märgatav kõrvalekaldumine harjutuse trajektoorist (üle 0,3 m paremale või vasakule); – jala maha toetamine; – vale käigu kasutamine. 3.6. Ringis sõitmine Joonis 5

3.6.1. Harjutuse sisu Sõita tuleb 2–3 ringi ringjoones raadiusega 4,5 m. Kiirus tuleb valida selline, et mootorratast harjutuse sooritamisel kallutatakse. 3.6.2. Hindamisel arvestatavad vead: – märgatav kõrvalekaldumine ringjoonest (üle 0,3 m paremale või vasakule); – vale käigu kasutamine; – mootorratas ei ole kaldu (liiga väike kiirus); – jala maha toetamine. 3.7. Suunamärguanne käega 3.7.1. Harjutuse sisu Suunamärguandmist käega võib kontrollida harjutuse 2 sooritamisel. 3.7.2. Hindamisel arvestatavad vead: – mitteõigeaegne suunamärguanne; – vale käeasend märguandmisel. 3.8. Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine Joonis 6

3.8.1. Harjutuse sisu Kiirendada mootorratast kiiruseni vähemalt 30 km/h ja kasutades esi- ja tagaratta pidurit peatada mootorratas etteantud kohas sõidujoonest oluliselt kõrvale kaldumata. 3.8.2. Hindamisel arvestatavad vead: – mootorratta kiirus enne pidurdamise algust on ettenähtust väiksem; – märgatav kõrvalekaldumine sõidujoonest (üle 0,3 m paremale või vasakule); – mootorratta peatumine stoppjoone (stoppjoonemärgi) taga; – ainult ühe piduri kasutamine; – pidurdamise alustamine enne ettenähtud kohta. 3.9. Üle risti oleva takistuse sõitmine Joonis 7

3.9.1. Harjutuse sisu Harjutuse sooritamisel tuleb mootorratast kiirendada, enne takistust õigeaegselt pidurdada ja sõita üle takistuse. 3.9.2. Harjutuse sooritamisel arvestatavad vead: – ebaõige sõidukiirus; – jala maha toetamine; – takistuse ületamine diagonaalis. 3.10. Sõitmine läbi kitsa värava 3.10.1. Harjutuse sisu Harjutuse sooritamisel tuleb sõita läbi 1 m laiuse värava, säilitades mootorratta juhitavuse ja tasakaalu. 3.10.2. Harjutuse sooritamisel arvestatavad vead: – jala maha toetamine. 3.11. Takistusest ümberpõikamine Joonis 8

3.11.1. Harjutuse sisu Harjutuse sooritamiseks tuleb kiirendada mootorratast kiiruseni kuni 30 km/h, 2–5 m enne takistust sellest ümber põigata ja pidurdamata kohe taastada endine sõidujoon. Takistusest võib ümber põigata eksamineeritava valikul. 3.11.2. Harjutuse sooritamisel arvestatavad vead: – liiga väike kiirus ümberpõikel; – pidurdamine enne ümberpõiget; – pärast ümberpõiget ei pöörduta kohe tagasi esialgsele sõidujoonele; – jala maha toetamine. 4. Autojuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste skeemid, selgitus ja hindamine 4.1. Sõidu alustamine tõusul Joonis 9

4.1.1. Harjutuse sisu Auto peab olema peatatud kallakul etteantud kohas kasutades seisupidurit, seejärel tuleb alustada sõitu tõusul. 4.1.2. Hindamisel arvestatavad vead: – tagasiveeremine üle 0,3 m; – vale käigu kasutamine sõidu alustamisel; – mootori seiskumine; – mittesujuv (hüppeline) sõidu alustamine. 4.2. Piiratud alal tagasipööramine Joonis 10

4.2.1. Harjutuse sisu Auto tuleb piiratud alal tagasi pöörata ühe lisamanöövriga (tagurdamisega) ja jätkata sõitu esialgsele vastupidises suunas. 4.2.2. Hindamisel arvestatavad vead: – harjutuse sooritamiseks ettenähtud piiridest väljumine; – täiendava lisamanöövri sooritamine; – vale käigu kasutamine sõidu alustamisel; – mootori seiskumine; – mittesujuv (hüppeline) sõitmine. 4.3. Tagurdamine otsesuunas Joonis 11

4.3.1. Harjutuse sisu Tagurdada autoga (autorongiga) sirgjooneliselt 10–20 m ja peatuda nii, et sõiduki pikitelg on paralleelne tee äärega. 4.3.2. Hindamisel arvestatavad vead: – sõidujoonest kõrvalekaldumine ja alast väljumine; – peatumine mitteparalleelselt tee äärega; – mootori seiskumine; – mittesujuv (hüppeline) sõitmine. 4.4. Auto paigaldamine kahe järjestikku seisva auto vahele Joonis 12

4.4.1. Harjutuse sisu Tagurdada kahe auto vahele, seejärel edasi- ja tagasikäiku kasutades parkida auto nõuetekohaselt (sõiduk ei tohi olla kaugemal kui 0,2 m sõiduteed tähistavast äärest*). Väljasõidul tagurdada ja seejärel sõita parkimiskohalt välja. 4.4.2. Hindamisel arvestatavad vead: – auto vale paigutus, näiteks teise auto blokeerimine; – auto pikitelg ei ole paralleelne sõiduteed tähistava äärega; – mootori seiskumine; – mittesujuv (hüppeline) sõitmine; – auto parkimine kaugemale kui 0,2 m sõiduteed tähistavast äärest; – auto parkimine sõiduteed tähistavale äärele. *) Sõiduteed tähistavaks ääreks on vastav teekattemärgis või sõidutee äärekivi. 4.5. Auto paigaldamine külgboksi tagurdamisega Joonis 13

4.5.1. Harjutuse sisu Tagurdada külgboksi, auto peatada ja seejärel sõita boksist välja. 4.5.2. Hindamisel arvestatavad vead: – üle boksi tähistatud ääre sõitmine; – mootori seiskumine; – auto serv või väljaulatuv osa ulatub üle boksi tähistava ääre; – mittesujuv (hüppeline) sõitmine; – lisamanöövri sooritamine. 4.6. Edaspidi slaalomi sõitmine Joonis 14

4.6.1. Harjutuse sisu Läbida rada slaalomsõiduga, möödudes järjestikustest kujunditest kord ühelt poolt kord teiselt poolt. 4.6.2. Hindamisel arvestatavad vead: – kujundi vahelejätmine; – slaalomiraja piiridest väljasõitmine; – mittesujuv (hüppeline) sõitmine; – mootori seiskumine. 4.7. Tagurpidi slaalomi sõitmine Joonis 15

4.7.1. Harjutuse sisu Läbida rada slaalomsõiduga tagurpidi liikumisega, möödudes järjestikustest kujunditest kord ühelt poolt kord teiselt poolt. 4.7.2. Hindamisel arvestatavad vead: – kujundi vahelejätmine; – slaalomiraja piiridest väljasõitmine; – mittesujuv (hüppeline) sõitmine; – mootori seiskumine. 4.8. Tagurdamine boksi pöördega Joonis 16

4.8.1. Harjutuse sisu Auto tagurdamine boksi 90° pöördega. Peatumine boksis ja väljasõit boksist. 4.8.2. Hindamisel arvestatavad vead: – auto mis tahes osa läheb üle boksi tähistava ääre; – mootori seiskumine; – mittesujuv (hüppeline) sõitmine; – lisamanöövri kasutamine. 5. Mootorratta- ja autojuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste sooritamisel kasutatavate kujundite mõõdud: Tabel 7 Mõõtme tähis Mootorratas Sõiduauto Veoauto ja buss Autorongid A1 A A* A 4 m 4 m 4 m 7 m 7 m1 10 m B 2 auto pikkust 2 auto pikkust 2 autorongi pikkust C 3 m 3,5 m 4 m 7 m 1,5 auto pikkust 2x äärmiste telgede vaheline kaugus D auto pikkus + 1 m auto pikkus + 1 m autorongi pikkus + 1 m E auto laius + 0,7 m auto laius + 1 m auto laius + 1 m G 1,5 auto laiust 1,5 auto laiust 1,5 auto laiust H 1,5 auto pikkust 1,5 auto pikkust 1,5 autorongi pikkust I auto laius + 1 m auto laius + 1 m auto laius + 1,5 m J 6 m 7 m 7 m K 12 m 14 m 14 m 1 Kui auto on üle 7 m pikk, siis A = auto pikkusega 6. Auto ja mootorratta ohutuse kontroll Sõidueksami sooritamise eelduseks on eksamineeritava oskus viia iseseisvalt läbi eksamisõiduki ohutuse kontroll liiklusohutuse printsiipidest lähtudes. Eksamineeritav peab oskama kontrollida ja hinnata sõiduki tulede, rataste ja nende rehvide, pidurite, turvavarustuse või turvaseadmete, tuuleklaasi ja selle puhastussüsteemide, tahavaatepeeglite ning isteasendi vastavust nõuetele. Lisa 3 teede- ja sideministri 20. juuni 2000. a määrusele nr 50 SÕIDUEKSAMI TEISES JÄRGUS EKSAMINEERITAVALE ESITATAVAD NÕUDED JA TEMA TEGEVUSE HINDAMINE 1. Eksamineeritavale esitatavad nõuded Sõidueksami teises järgus peab eksamineeritav oskama: – valmistada sõidukit ette turvaliseks sõiduks; – alustada sõitu sõidutee äärest või parkimiskohast; – kiirendada sõidukit, vahetades käike, juhtida sõidukit sirgjooneliselt ning aeglustada seda; – valida õiget sõidukiirust kurvilisel teel, pööretel ja kitsal teel, säilitades sõiduki juhitavuse; – ühineda liiklusvooluga, sobitades sellega oma paiknemist ja kiirust, arvestades liiklusmärke, teekattemärgistust ja reguleerimismärguandeid ning pöörates tähelepanu tee- ja ilmaoludele ning liiklustingimustele; – vahetada sõidurada, ümber põigata takistustest, mööduda vastusõitjast ja mööda sõita mitmesugustes liiklusolukordades, säilitades õiget piki- ja külgvahet; – läheneda ristmikele (sealhulgas ringristmikele), ülekäiguradadele ja jalgrattateele ning ületada neid; – ületada raudteed ja trammiteed ning sõita viimasel; – tunnetada liiklusohtu ja ohu korral tegutseda selle vältimiseks; – anda hoiatusmärku ja kasutada tulesid; – jälgida liiklust, suhelda teiste liiklejatega ja arvestada nendega; – võimaluse korral sõita maksimaalse lubatud kiirusega; – parkida sõidukit sõidutee äärde või parkimiskohta; – lõpetada sõitu ja lahkuda sõiduki juurest. 2. Eksamineeritava hindamine 2.1. Sõidueksami teises järgus kontrollitakse ja hinnatakse eksamineeritava tegevuses järgmist: – sõiduki ettevalmistust turvaliseks sõiduks; – sõidu alustamist ja liiklusvooluga ühinemist; – paiknemist sõiduteel; – sõiduraja vahetamist; – reguleeritavale ristmikule lähenemist, selle ületamist ja pöörete sooritamist; – reguleerimata ristmikule lähenemist, selle ületamist ja pöörete sooritamist; – ringliiklusega ristmikule lähenemist, sellel sõitmist ja väljumist; – õige sõidukiiruse valimist ja selle sobitamist liiklusvooluga; – suunamärguande kasutamist; – tulede kasutamist; – piki- ja külgvahe säilitamist; – möödasõidu sooritamist; – tähelepanu teiste liiklejate suhtes (sh vähemkaitstud liiklejad); – ülekäiguradade ületamist; – liiklusmärkide ja teekattemärgistuse arvestamist; – ühissõiduki peatustest möödumist; – liikluse reguleerimismärguannete arvestamist; – teeandmise kohustust ja sõidueesõigust; – raudtee ja trammitee ületamist; – juhtimisseadmete ja teiste abiseadmete kasutamist ja sõidusujuvust; – liiklusohu tunnetamist ja pidurdusvalmidust; – peatumist ja parkimist; – sõidu lõpetamist. 2.2. Kui eksamineerija märkab olulist viga, milleks on: – foori või reguleerija keelava märguande eiramine; – jalakäija või teise liikleja ohustamine; – manöövri sooritamine liiklusolukorda jälgimata; – liiklusohtliku olukorra tekitamine ja eksamineerija sekkumine juhtimisse, loetakse sõidueksam mittesooritatuks. 2.3. Eksami mittesooritamise põhjuseks võib olla ka eri vigade kordumine või selliste vigade kuhjumine, mis üksikult võetult negatiivset tulemust ei anna. 2.4. Eksamineerija peab pöörama tähelepanu ja andma oma hinnangu: – mootorratta sõidueksamil mootorratta tehnilisele käsitsemisele, käiguvahetusele, pidurdamis- ja kurvisõidutehnikale; – sõidueksamil C-, D-, CE- ja DE-kategooria ja nende alamkategooria sõidukiga sellele, kas eksamineeritav oskab arvestada sõiduki eripärast (mass, mõõtmed, piiratud vaateväli) tingitud suuremat ohtu muu liikluse suhtes ning pikemat aega, mida läheb raske ja teiste omast väiksema kiirendusega sõiduki juhil tarvis manöövriteks, möödasõiduks jms. 2.5. Eksamineerija peab ennast tundma täiesti turvaliselt kogu sõidueksami ajal. Selliste vigade või ohtlike käitumisviiside puhul, mis ohustavad eksamisõidukit, selles olijaid või teisi liiklejaid, katkestatakse sõidueksam enneaegselt, sõltumata sellest, kas eksamineerija pidi sekkuma või mitte auto juhtimisse ja loetakse eksam mittesooritatuks. 2.6. Eksami käigus tehtud märkused, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami lisas 5 toodud kaardile ja kinnitab oma allkirjaga. Lisa 4 teede- ja sideministri 20. juuni 2000. a määrusele nr 50 NÕUDED EKSAMISÕIDUKI JA JUHI VARUSTUSE KOHTA 1. Sõltuvalt mootorsõiduki kategooriast, mille juhtimisõigust taotletakse, peab eksamisõiduk vastama järgmistele nõuetele: 1.1. Mootori töömahu, võimsuse ja sõiduki massi ning mõõtmete osas: A1-alamkategooria korral – külghaagiseta kaherattaline mootorratas mootori töömahuga vähemalt 75 cm3 , kuid mitte rohkem kui 125 cm3 ja mootori võimsusega kuni 11 kW; A-kategooria (≤ 25 kW) korral – külghaagiseta kaherattaline mootorratas mootori võimsusega vähemalt 15 kW, kuid mitte rohkem kui 25 kW; A-kategooria (> 25 kW) korral – külghaagiseta kaherattaline mootorratas mootori võimsusega vähemalt 35 kW; B1-alamkategooria korral – kolme- või neljarattaline auto, mille tühimass ei ületa 550 kg; B-kategooria korral – B-kategooria auto, mille valmistaja lubatud täismass ei ületa 3500 kg ja millel on vähemalt neli istekohta; C1-alamkategooria korral – C1-alamkategooria auto, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 4000 kg; C-kategooria korral – C-kategooria auto, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 10 000 kg; D1-alamkategooria korral – D1-alamkategooria auto, mille pikkus on vähemalt 5 m; D-kategooria korral – D-kategooria auto, mille pikkus on vähemalt 10 m; BE-kategooria korral – autorong, mis koosneb B-kategooria eksamisõidukist ja haagisest, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 1100 kg ning mis ei kuulu juhtimisõiguse seisukohalt B-kategooriasse; C1E-kategooria korral – autorong, mis koosneb C1-alamkategooria eksamisõidukist ja haagisest, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 1250 kg; CE-kategooria korral – autorong, mis koosneb C-kategooria eksamisõidukist ja haagisest (poolhaagisest): – autorongi pikkus on vähemalt 12 m; – haagise pikkus on vähemalt 4 m; – autorongi kokkuhaagitud sõidukite valmistaja lubatud täismass on vähemalt 18 000 kg; D1E-kategooria korral – autorong, mis koosneb D1-alamkategooria eksamisõidukist ja haagisest, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 1250 kg; DE-kategooria korral – autorong, mis koosneb D-kategooria eksamisõidukist ja haagisest, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 1250 kg. 1.2. Täiendavate tingimuste osas: – eksamineerijal peab eksamisõidukis olema küllaldaselt ruumi, sh lisapedaalide kasutamiseks; – juhiistme kõrval peab olema kaassõitja iste; – B-kategooria eksamisõidukil peavad olema peatoed; – nõuetekohane lisatahavaatepeegel peab suuruselt vastama auto standardvarustusse kuuluvale tahavaatepeeglile ja ta peab olema kinnitatud nii, et eksamineerija saaks vabalt jälgida liikluses toimuvat; – eksamiautol peab olema mõlemal küljel välispeegel; – piduri ja siduri lisapedaalid peavad olema valmistaja juhendi kohased ja nõuetekohaselt paigaldatud ning nad peavad töötama efektiivselt; – B-kategooria ja B1-alamkategooria eksamisõidukil peab külg- ja tagaakende läbipaistvus olema vähemalt 70%; – puudega isiku eksamisõiduk peab olema kehtivas korras temale kohandatud; – A-kategooria ja A1-alamkategooria eksamimootorratas peab olema varustatud sidevahendiga, mille abil saab pidada sidet eksamineerijaga. 2. A-kategooria ja A1-alamkategooria mootorratta juhtimise õiguse taotlejal peab seljas olema eredavärviline valgustpeegeldav vest (EN-471 nõuetele vastav turvariietus) ja ta peab kasutama nõuetekohast turvavarustust. Lisa 5 teede- ja sideministri 20. juuni 2000. a määrusele nr 50