Rahandusminister — Tollilipu, tollivapi ja tolliembleemi kasutamise kord — RTL, 2000, 75, 1135

Määrus kehtestatakse «Tolliseaduse» (RT I 1998, 3, 54; 1999, 86, 782; 97, 859; 102, 907) paragrahvi 7 lõike 3 alusel. § 1. Heisatav ja väljapandav tollilipp peab vastama Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määruses nr 170 «Tollilipu, tollivapi ja tolliembleemi kirjeldus» (RT I 2000, 44, 278) toodud kirjeldusele ning olema puhas ja terve. § 2. Tollilippu võib heisata järgmistel päevadel või juhtudel: 1) Eesti tolli (edaspidi toll) aastapäeval; 2) välisriigi tolli kõrge ametiisiku visiidi ajal; 3) riigipüha, riikliku tähtpäeva või tollile tähtsa sündmuse puhul. § 3. Tolli aastapäeval heisatakse tollilipp hoonetel, kus asuvad Tolliameti osakonnad, piirkondlikud tolliinspektuurid ja tollipunktid. § 4. Välisriigi tolli kõrge ametiisiku visiidi, riigipüha, riikliku tähtpäeva või tollile tähtsa sündmuse korral heisatakse tollilipp Tolliameti peadirektori poolt määratud kohas. § 5. Leina korral heisatakse tollilipp leinalipuna. Sel juhul kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu laiust pidi kuni lipukanga alumise servani või heisatakse lipp poolde lipumasti nii, et lipu alumine äär on masti keskel. § 6. Tolli aastapäeval ja riigipühal heisatakse tollilipp käesoleva määruse paragrahvis 3 nimetatud hoonetel ilma erikorralduseta. Teistel juhtudel annab korralduse tollilipu heiskamiseks Tolliameti peadirektor. § 7. Tollilipp heisatakse kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui Tolliameti peadirektor ei ole määranud teisiti. § 8. Tollilipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. § 9. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus peab olema vähemalt kuus korda suurem lipu laiusest, lipuvarda pikkus peab olema vähemalt kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud tollilipul peab jääma lipukanga alumine serv vähemalt kolme meetri kõrgusele maapinnast. § 10. Kui tollilipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, ühe või mitme välisriigi lipuga või Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, siis juhindutakse lippude heiskamisel Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1993. a määrusega nr 174 kinnitatud «Riigilipu kasutamise korrast» (RT I 1993, 40, 599; 1998, 78, 1294; 1999, 25, 375) ja tollilipp peab lippude poolt vaadates asuma nendest vasakul. § 11. Tollilipu mõõtmed ei tohi ületada riigilipu mõõtmeid. § 12. Tollilipu nõuetekohase heiskamise eest vastutab lipu heiskamist korraldav isik. § 13. Kasutamiskõlbmatuks muutunud tollilipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. § 14. Reprodutseeritavad ja kasutatavad tollivapi ja tolliembleemi värvilised, mustvalged ja reljeefsed kujutised peavad vastama Vabariigi Valitsuse 30. mai määruses nr 170 «Tollilipu, tollivapi ja tolliembleemi kirjeldus» toodud kirjeldusele. § 15. Tolliembleemi kujutist kasutatakse Tolliameti reljeefpitsati, kirjaplangi ja peadirektori käskkirja plangi ning Tolliameti osakondade ja tolliinspektuuride kirjaplankide kujunduselemendina. § 16. Tollivapi või tolliembleemi kujutist kasutatakse Tolliameti üldplangi, ametlike trükiste, tolliasutuste siltide, tolliametnike vormiriietuse, meenete, vimplite ja kleebiste kujunduselemendina. § 17. Tunnistada kehtetuks rahandusministri 17. novembri 1994. a määrus nr 200 ««Tollilipu kasutamise korra» kinnitamine» (RTL 1994, 53, lk 1800). Minister Siim KALLAS Asekantsler kantsleri ülesannetes Martin PÕDER