Majandusminister — Kasuliku mudeli registreerimise taotluse vorminõuded — RTL, 2000, 73, 1126

Määrus kehtestatakse «Kasuliku mudeli seaduse» (RT I 1994, 25, 407; 35, õiend; 1996, 49, 953; 2000, 19, 117) paragrahvi 17 lõike 4 alusel. Määruse eesmärk on kasuliku mudeli registreerimise taotluse (edaspidi registreerimistaotlus) vormi- ja sisunõuete ning registreerimistaotluse esitamise korra ühtlustamine ning selle kaudu kasuliku mudeli registreerimise taotlejate (edaspidi taotleja) võrdset kohtlemist kindlustava ühtse menetlusmetoodika rakendamise võimaldamine. Määruse eesmärk on ka leiutise olemuse ja ajutisest kaitsest või kasuliku mudeli õiguskaitsest tuleneva õiguskaitse ulatuse määramisel ühetaolise tõlgendamise tagamine. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Mõistete määratlemine Käesolevas määruses kasutatavaid mõisteid, mis ei ole määratletud «Kasuliku mudeli seaduses» mõistetakse ja tõlgendatakse tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioonis (RT II 1994, 4/5, 19), 1970. aasta 19. juunil Washingtonis sõlmitud patendikoostöölepingus (RT II 1994, 6/7, 21) ja «Patendiseaduses» (RT I 1994, 25, 406; 1998, 74, 1227; 107, 1768; 1999, 84, 764) sätestatud määratluste kohaselt. § 2. Määruse laienemine kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotlustele (1) Käesolev määrus ei laiene patendikoostöölepingu artiklite 3 kuni 12 kohaselt Patendiametile kui sama lepingu artikli 2 lõike xv kohasele vastuvõtvale ametile esitatavale rahvusvahelisele taotlusele isegi juhul, kui sellega taotletakse artikli 2 lõike xiii või lõike xiv kohastes riikides ainult kasuliku mudeli õiguskaitset. (2) Käesolev määrus laieneb patendikoostöölepingu artiklis 27 kehtestatud piirangutega Patendiametile kui märgitud või väljavalitud ametile esitatud kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotlustele pärast nende võtmist siseriiklikku faasi. § 3. Kasuliku mudelina kaitstavad objektid «Kasuliku mudeli seaduse» paragrahvi 5 lõike 5 kohaselt saab kasuliku mudelina kaitsta seadet, meetodit ja ainet. § 4. Leiutise ühtsus (1) «Kasuliku mudeli seaduse» paragrahvi 8 kohaselt võib registreerimistaotlus sisaldada ainult ühte leiutist. (2) Leiutise ühtsuse nõue on täidetud, kui: 1) registreerimistaotlus puudutab ühte leiutise objekti, s.t ühte seadet, ühte meetodit või ühte ainet; 2) registreerimistaotlus puudutab ühte leiutise objekti, mille olulisi tunnuseid arendatakse edasi või täpsustatakse, juhul kui see ei vii ühe või mitme olulise tunnuse asendamiseni või ärajätmiseni. § 5. Objektid, mis ei ole leiutise objektid (1) «Kasuliku mudeli seaduse» paragrahvi 5 lõikes 2 nimetatud enimlevinud objektid, mis oma olemuselt ei ole leiutise objektid ja mida ei saa kaitsta kasuliku mudelina on: 1) tööstusdisainilahendus; 2) mikrolülituse topoloogia; 3) avastus, teadusteooria või matemaatiline meetod; 4) majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri või meetod; 5) rajatise, hoone või maa-ala projekt või skeem; 6) tingmärk; 7) arvutialgoritm või -programm; 8) info lihtne esitamine; 9) inimkeha või selle osa; 10) taimesort või loomatõug. (2) Tööstusdisainilahendust, mikrolülituse topoloogiat ja taimesorti ning loomatõugu kaitstakse eriseadustega. (3) Info lihtsa esitamise all mõistetakse peaasjalikult andmete esitamise vormi, infokandja kujundust, näiteks tabelite ja graafikute kujundust jms. (4) Inimkeha või selle osa kirjeldus (sh geen) kuulub avastuste valdkonda. § 6. Kasuliku mudelina mittekaitstavad leiutised (1) «Kasuliku mudeli seaduse» paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt ei saa kasuliku mudelina kaitsta: 1) leiutist, mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga; 2) raviviisi ja diagnoosimeetodit, mida kasutatakse inimeste või loomade haiguste raviks või diagnoosimiseks (välja arvatud inimese või looma keha üksiku füsioloogilise parameetri, näiteks kehatemperatuur, otsest mõõtmist, kui see parameeter ei võimalda üheselt määrata inimese või looma tervislikku seisundit); 3) biotehnoloogilist leiutist. (2) Avaliku korraga vastuolus olevaks peetakse üldjuhul leiutisi, mille kasutamise eesmärk on seadusevastasel viisil inimese eraellu sekkumine. (3) Moraaliga vastuolus on: 1) inimese isikupuutumatust tema füüsilise või psüühilise mõjutamise teel rikkuvad seadmed, ained ja meetodid; 2) leiutised, mille avaldamine või kasutamine alandab inimväärikust või mis mõjutab või muudab isiku identiteeti, sh inimese kloonimisega seotud leiutised; 3) leiutised, mille kasutamine kahjustab looduskeskkonda, ilma et sellest oleks olulist kasu inimühiskonna arengule või inimeste tervise või looduskeskkonna kaitsele. (4) Kasuliku mudelina mittekaitstavate biotehnoloogiliste leiutistena käsitletatakse bioloogilist ainet kui sellist, sh mikroorganismi, kompositsioone, mille koostise oluline komponent on bioloogiline aine, samuti tehnoloogilisi protsesse ja muid meetodeid, mida teostatakse bioloogilise aine, sh mikroorganismi osavõtul. Bioloogilise aine all mõistetakse käesoleva lõike tähenduses elusat bioloogilist ainet. (5) Kasuliku mudelina ei kaitsta tuntud aine kasutamist ravimina või muul viisil inimeste või loomade haiguste ravimisel või diagnoosimisel (meditsiiniline kasutamine), kui selle aine varasem nimetatud aladel kasutamine (esmakordne või korduv meditsiiniline kasutamine) on tehnika tasemes tuntud. 2. peatükk REGISTREERIMISTAOTLUS 1. jagu Registreerimistaotluse dokumendid § 7. Esitatavad dokumendid (1) Registreerimistaotlus peab sisaldama järgmisi dokumente: 1) kasuliku mudeli registreerimise avaldus (edaspidi avaldus), milles on andmed taotleja ja kasuliku mudeli autori (edaspidi autor) kohta ning kasuliku mudeli nimetus; 2) leiutiskirjeldus; 3) kasuliku mudeli nõudlus (edaspidi nõudlus); 4) illustratsioonid, millele viidatakse leiutiskirjelduses või kasuliku mudeli nõudluses; 5) leiutise olemuse lühikokkuvõte; 6) riigilõivu tasumist tõendav dokument. (2) Registreerimistaotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) volikiri, kui taotlejal on esindaja; 2) prioriteedinõuet tõendavad dokumendid, kui tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni või muu kokkuleppe alusel on esitatud prioriteedinõue. (3) Taotleja võib lisada registreerimistaotlusele muid dokumente, mida ta vajalikuks peab. § 8. Dokumentide eksemplaride arv Leiutiskirjeldus, nõudlus, illustratsioonid ning leiutise olemuse lühikokkuvõte esitatakse kahes eksemplaris. Ülejäänud dokumendid esitatakse ühes eksemplaris. § 9. Dokumentide keel (1) Registreerimistaotluse dokumendid esitatakse Patendiametile eesti keeles. (2) Keelekasutus registreerimistaotluse dokumentides peab vastama eesti kirjakeele normile («Keeleseadus» – RT I 1995, 23, 334; 1996, 37, 739; 40, 773; 1997, 69, 1110; 1998, 98/99, 1618; 1999, 1, 1; 16, 275 ja Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 1995. a määrusega nr 323 kinnitatud «Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord» – RT I 1995, 79, 1349; 86, õiend; 1997, 75, 1272). (3) Kui leiutiskirjeldus, nõudlus, riigilõivu tasumist tõendav dokument või mõni muu registreerimistaotluses sisalduv dokument on esitatud võõrkeeles, lisatakse sellele eestikeelne tõlge, kui käesoleva määrusega ei ole kehtestatud teisiti. (4) Kui illustratsioonil on võõrkeelset teksti, tuleb esitada illustratsioon, kus võõrkeelne tekst on asendatud eestikeelsega. (5) Avaldus peab olema üksnes eesti keeles. 2. jagu Avalduse vormi- ja sisunõuded § 10. Esitatavad andmed (1) Avalduses peavad sisalduma: 1) taotleja (taotlejate) andmed; 2) taotleja (taotlejate) esindaja andmed, kui taotlejat (taotlejaid) esindab patendivolinik või mitme taotleja korral ühine esindaja; 3) autori (autorite) andmed; 4) leiutise nimetus; 5) prioriteedinõue, kui taotletakse prioriteedi määramist tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni või «Kasuliku mudeli seaduse» paragrahvis 10 nimetatud mõne muu sätte alusel; 6) andmed kirjavahetuse pidamiseks; 7) registreerimistaotluse teiste dokumentide loetelu; 8) taotleja (taotlejate) või patendivoliniku allkiri (allkirjad); 9) oma nime avalikustamise keelanud autori (autorite) allkiri (allkirjad). (2) Avaldusest peab selgelt ilmnema: 1) kasuliku mudeli registreerimise nõue; 2) kas taotleja on füüsiline või juriidiline isik; 3) taotleja elu- või asukoht; 4) kasuliku mudeli registreerimise taotlemise ja kasuliku mudeli omanikuks saamise õiguslik alus «Kasuliku mudeli seaduse» paragrahvis 11 sätestatust lähtudes; 5) oma nime avalikustamise keelanud autori (autorite) nimi (nimed). (3) Kui füüsilise isiku nimest ei selgu arusaadavalt, milline nimeosa on ees- ja milline perekonnanimi, tuleb perekonnanimi alla joonida. Füüsilise isiku nimi esitatakse ladina tähestikus vastavalt eesti keele algustäheortograafia reeglitele. (4) Juriidilise isiku nime esitus peab vastama äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172) peatükis 2 sätestatud nõuetele ja eesti kirjakeele normile, mille kohaselt ladinakirjalised nimed esitatakse lähtekeelsel kujul, muukirjalised eesti kirja transkribeerituina. Juriidilise isiku nime korral rakendatakse eesti keele või selle juriidilise isiku asukohariigi keele algustäheortograafia reegleid. (5) Füüsilise isiku nimele ei lisata tiitleid, aunimetusi, akadeemilist kraadi, viisakusväljendeid ega muid lisandeid. (6) Isikunimede kirjutamisel ei tohi kasutada kunstilisi kirjakujunduse elemente, kaasa arvatud ilukiri. Ärinime korral ei tohi kasutada erilisi kujunduselemente, mis on pärit näiteks kaubamärgi kujundusest. § 11. Avalduse vorm (1) Avaldus esitatakse määruse lisas toodud plangil. (2) Andmete esitamiseks, mis ei mahu ära avalduse andmeväljadele, võib kasutada ühte või mitut lisalehte, millele kirjutab alla sama isik (isikud), kes kirjutab alla avaldusele. § 12. Taotleja andmed (1) Taotleja andmed esitatakse avalduse andmeväljal 1. (2) Füüsilise isiku andmed on tema ees- ja perekonnanimi ning elukoha või ettevõtte asukoha aadress. Füüsilise isiku elukoht on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab või millega ta on isiklikult ja majanduslikult kõige enam seotud. Kui füüsilise isiku elukohaks võib samaaegselt lugeda kohti eri riikides, siis märgitakse elukohaks koht riigis, kelle kodanik isik on. (3) Juriidilise isiku andmed on äriregistrisse või tema asukohariigi seaduse järgi muusse ametlikku registrisse kantud täielik või lühendatud nimi ja asukoha täielik aadress. Juriidilise isiku asukoht on koht, kus asub tema juhatus või seda asendav organ. (4) Taotleja puhul, kelle elu- või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, märgitakse aadressile lisaks riigi kahetäheline kood vastavalt Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (edaspidi WIPO) standardile ST. 3 riikide identifitseerimise kohta (edaspidi riigi kahetäheline kood). (5) Kui taotlejaid on mitu, esitatakse kõigi taotlejate andmed. (6) Kui taotleja on liitriigi füüsiline või juriidiline isik (edaspidi isik), tuleb aadressis näidata ka osariik, kusjuures linn või muu asula tuleb alla kriipsutada või muul viisil eristada. (7) Taotleja andmete hilisematest muudatustest tuleb viivitamatult teatada Patendiametile. Patendiameti nõudmisel peab taotleja esitama Patendiameti määratud tähtpäevaks andmete muutumist tõendava dokumendi. § 13. Taotleja esindaja andmed (1) Andmeväli 2 täidetakse vaid juhul, kui taotlejat esindab registreerimistaotluse esitamisel või Patendiametiga asjaajamisel patendivolinik või mitme taotleja korral nende ühine esindaja. (2) Ühise esindaja korral kantakse andmeväljale ainult isiku nimi. Ühise esindaja nimi peab olema identne tema nimega taotlejana andmeväljal 1. (3) Patendivoliniku andmed on ees- ja perekonnanimi, büroo täielik nimi, aadress, telefoni ja telefaksi number ning patendivoliniku registreerimisnumber riiklikus patendivolinike registris. Andmete esitamiseks on lubatud kasutada nime- ja aadressitemplit, kui see sisaldab kõiki nõutavaid andmeid. (4) Kui andmeväljal 2 on esitatud nii ühise esindaja kui ka patendivoliniku andmed, loetakse taotleja esindajaks patendivolinik. (5) Taotleja esindaja andmete hilisematest muudatustest tuleb viivitamatult teatada Patendiametile. § 14. Andmed kirjavahetuse pidamiseks (1) Andmeväli 3 täidetakse juhul, kui registreerimistaotluse esitab ja kasuliku mudeli registreerimise ja registreeringu jõushoimisega seotud toiminguid teeb taotleja ise või mitme taotleja korral nende ühine esindaja. Andmeväljale 3 märgitakse taotleja või ühise esindaja andmed ka juhul, kui patendivoliniku andmed on andmeväljal 2 märgitud, aga ta ei ole volitatud vastu võtma Patendiameti kirjalikke teateid või vahetama suulist informatsiooni. (2) Kui taotleja on füüsiline isik või mitme taotleja korral on nende ühiseks esindajaks füüsiline isik, märgitakse andmeväljale 3 selle isiku nimi ja teate kõige kiiremat ning kindlamat edastamist tagav aadress, telefoni ja telefaksi number või e-posti aadress. (3) Kui taotleja on juriidiline isik või mitme taotleja korral on nende ühiseks esindajaks juriidiline isik, võib andmeväljale 3 märgitud isikuks olla selle juriidilise isiku juht, tema poolt määratud töötaja või prokurist. Andmeväljale märgitakse selle isiku nimi, ametinimetus ja teate kõige kiiremat ning kindlamat edastamist tagav aadress, telefoni ja telefaksi number või e-posti aadress. (4) Kui andmeväli 3 ei ole ettenähtud juhtudel täidetud või on täidetud ilmselt valesti või vigaselt, edastab Patendiamet teated andmeväljal 2 märgitud ühisele esindajale või selle puudumisel andmeväljal 1 märgitud taotlejale. Kui mitme taotleja korral ei ole ühist esindajat määratud, edastatakse teated andmeväljal 1 esimesena märgitud taotlejale tema elu- või asukoha aadressil. Kui taotlejate hulgas on nii Eesti Vabariigis elu- või asukohta omavaid isikuid kui ka välisriigis elu- või asukohta omavaid isikuid, edastatakse teated andmeväljal 1 järjekorras esimesena märgitud Eesti Vabariigis elu- või asukohta omavale isikule. (5) Kirjavahetuse andmete hilisematest muudatustest tuleb viivitamatult teatada Patendiametile. § 15. Autori andmed (1) Andmeväljal 4 esitatakse autori ees- ja perekonnanimi ning täielik aadress, millele on lisatud riigi kahetäheline kood. (2) Mitme autori puhul märgitakse andmeväljale 4 lõikes 1 nimetatud andmed kõigi autorite kohta. (3) Kui autor on ühtlasi taotleja, võib andmeväljale 4 kirjutada ainult autori ees- ja perekonnanime või sõna «taotleja». Aadressi märkimine ei ole sel juhul kohustuslik. (4) Autor, kes ei soovi oma nime autorina avalikustada, esitab andmeväljal 4 nime autorina avalikustamise keelamise nõude, kinnitades seda nõuet oma allkirjaga. Kui avaldusele ei ole võimalik autori allkirja võtta, võib registreerimistaotlusele lisada autori poolt allkirjastatud tema nime avalikustamise keelamise nõuet või sellekohast sooviavaldust sisaldava eraldi dokumendi. Autori nime avalikustamist keelavat nõuet võib esitada ka hiljem. Autor peab sel juhul arvestama, et hiljem esitatud nõuet ei ole võimalik rahuldada, kui registreeringu andmete kande teate avaldamiseni Eesti Kasuliku Mudeli Lehes on jäänud vähem kui üks kuu. (5) Kui autor on surnud, märgitakse andmeväljale 4 autori ees- ja perekonnanimi, sõna «surnud» ning autori viimase elukohariigi kahetäheline kood. § 16. Andmed kasuliku mudeli registreerimise taotlemise õiguse kohta Andmeväljal 5 näidatakse ära kasuliku mudeli registreerimise taotlemise ja kasuliku mudeli omanikuks saamise õiguslik alus vastava ruudu märgistamise teel. Lepingu või muu dokumendi esitamist õigusliku aluse kinnitamiseks registreerimistaotluse esitamisel ei nõuta. § 17. Leiutise nimetus Andmeväljal 6 esitatakse leiutise nimetus, mis on identne leiutiskirjelduses ja nõudluses toodud leiutise nimetusega. § 18. Patenditaotluse põhjal esitatud registreerimistaotlus (1) Vastavalt seaduse paragrahvile 19 võib registreerimistaotluse esitada ka Patendiametis menetluses oleva sama leiutist käsitleva patenditaotluse põhjal. (2) Menetluses oleva patenditaotluse kohta esitatakse andmeväljal 7 patenditaotluse number ja patenditaotluse esitamise kuupäev. Kui patenditaotluses ja kasuliku mudeli registreerimise avalduses on taotlejaks märgitud erinevad füüsilised või juriidilised isikud, näidatakse andmeväljal 5 vastava ruudu märgistamise teel kasuliku mudeli registreerimise taotleja õiguslik alus kasuliku mudeli registreerimist taotleda ja kasuliku mudeli omanikuks saada. (3) Kasuliku mudeli registreerimist Eesti Vabariigis võib taotleda ainult Patendiametile esitatud patenditaotluse põhjal. § 19. Prioriteedinõue (1) Andmevälja 8 täitmist loetakse prioriteedinõude esitamiseks. Andmeväli täidetakse, kui taotleja soovib kasutada «Kasuliku mudeli seaduse» paragrahvis 10 sätestatud võimalusi prioriteedi määramiseks. (2) «Kasuliku mudeli seaduse» § 10 lõike 2 kohaselt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni või Maailma Kaubandusorganisatsiooni ükskõik millises liikmesriigis esitatud esmase patenditaotluse või registreerimistaotluse alusel prioriteedinõude või tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga mitteühinenud riigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni mittekuuluvas riigis esitatud esmase patenditaotluse või registreerimistaotluse alusel prioriteedinõude esitamise korral märgitakse andmeväljale esmase patenditaotluse või registreerimistaotluse esitamise kuupäev ja patenditaotluse või registreerimistaotluse number ning riigi kahetäheline kood. Kui esmane patenditaotlus või registreerimistaotlus on regionaalne või rahvusvaheline taotlus, näidatakse kahetähelise koodiga selle riigi amet või see valitsustevaheline organisatsioon, kuhu esmane taotlus esitati. (3) Kui taotlejal ei ole registreerimistaotluse Patendiametile esitamise kuupäeval veel esmase patenditaotluse või registreerimistaotluse number teada, siis märgib ta prioriteedinõudes ainult esmase patenditaotluse või registreerimistaotluse esitamise kuupäeva ja riigi. (4) «Kasuliku mudeli seaduse» § 10 lõike 3 kohaselt varasema patenditaotluse või registreerimistaotluse alusel prioriteedinõude esitamisel märgitakse varasema patenditaotluse või registreerimistaotluse number ja esitamise kuupäev. (5) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse alusel prioriteedinõuet esitada ei saa. § 20. Andmed riigilõivu kohta Andmeväljale 9 märgitakse registreerimistaotluse esitamise riigilõivu summa ja maksemoodus. Pangaülekandega tasumisel märgitakse andmeväljale maksedokumendi number ja kuupäev. § 21. Andmed lisade kohta Andmeväljal 10 tehakse lisade loetelus nende dokumentide, mis registreerimistaotluse koosseisus tegelikult esitati, ees olevatesse ruutudesse märge. Seejärel märgitakse iga dokumendi lehtede arv. Kui registreerimistaotluses on mõni dokument, mida loetelu ei sisalda, täiendatakse loetelu, lisades dokumendi nimetuse, lehtede ja eksemplaride arvu. § 22. Allkiri (1) Avaldusele kirjutab alla taotleja või volituse korral patendivolinik. Kui taotlejaid on mitu, kirjutavad alla kõik taotlejad või patendivolinik või ühine esindaja. (2) Allkiri peab sisaldama ees- ja perekonnanime, olema loetav või suurtähtkirjas dešifreeritud. Kui taotleja on juriidiline isik, tuleb märkida ka allakirjutanud isiku ametinimetus. (3) Allakirjutamisel märgitakse ka allakirjutamise koht (linn, muu asula, talu) ning kuupäev. (4) Allkiri lisalehel peab vastama lõigetes 2 ja 3 kehtestatud nõuetele. 3. jagu Leiutiskirjelduse vormi- ja sisunõuded § 23. Leiutiskirjelduse otstarve (1) Leiutiskirjeldus peab avama leiutise olemuse niisugusel määral, et vastava ala asjatundjal oleks võimalik aru saada tehnilise probleemi olemusest ja selle lahendamisest leiutise abil. (2) Leiutiskirjeldus peab tagama nõudlusega määratletud kasuliku mudeli õiguskaitse ulatuse täpse tõlgendamise. § 24. Leiutiskirjelduse struktuur (1) Leiutiskirjelduse pealkirjaks on leiutise nimetus. (2) Leiutiskirjeldus koosneb järgmistest osadest: 1) tehnikavaldkond; 2) tehnika tase; 3) leiutise olemus; 4) illustratsioonide loetelu; 5) üks või mitu leiutise teostamise näidet, vajadusel muud andmed, mis tõendavad leiutise teostamise või tööstusliku kasutamise võimalikkust. (3) Leiutiskirjelduse üksikuid osi ei ole lubatud asendada üksnes viitega kirjandusele, registreerimistaotluse teistele dokumentidele või muule infoallikale. § 25. Leiutise nimetus (1) Leiutise nimetus peab selgelt ja täpselt näitama leiutise tehnilist otstarvet ja vastama leiutise olemusele. Leiutise nimetus ei tohi olla leiutise olemusest kitsam ega laiem. Leiutise nimetusest peab selguma leiutise objekt, s.t kas tegemist on seadme, meetodi või ainega. (2) Leiutise nimetuses on soovitav kasutada rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni terminoloogiat. (3) Leiutise nimetus ei tohi sisaldada: 1) füüsilise isiku nime, sh autori nime; 2) ettevõtte ärinime; 3) kohanime; 4) sõnalist kaubamärki või kaubamärgi sõnalist osa; 5) reklaamteksti; 6) argoosõnu ja -väljendeid, välja arvatud juhud, kui nimed ja väljendid on üldtuntuks kujunenud tehnilised terminid või nende osad (Hooke’i liigend, bessemerprotsess, malta mehhanis, džiip jne). (4) Leiutise nimetus esitatakse ainsuse vormis. Erandiks on ühise struktuurivalemiga hõlmatud keemilisi ühendeid puudutavate leiutiste nimetused. (5) Individuaalset keemilist ühendit puudutava leiutise nimetuses peab olema ära näidatud ühendi nimetus ühe keemias kasutatava nomenklatuuri, soovitatavalt IUPAC-i nomenklatuuri järgi. Märgitud võib olla ka ühendi konkreetne otstarve. (6) Kindlaksmääramata struktuuriga kõrgmolekulaarse ühendi saamise meetodi korral näidatakse leiutise nimetuses ära ka kõrgmolekulaarse ühendi nimetus ning vajaduse korral selle otstarve. (7) Kindlaksmääramata koostisega aine saamise meetodi korral näidatakse leiutise nimetuses ära selle aine otstarve. (8) Leiutise nimetust ei tohi lühendada, kasutades terminite lühendeid või lühendeid «jne», «jms» või teisi sarnaseid lühendeid. § 26. Tehnikavaldkond Leiutiskirjelduse osas «Tehnikavaldkond» näidatakse ära tehnikavaldkond, millesse leiutis kuulub, ja leiutise kasutusala. Kui selliseid valdkondi ja alasid on mitu, on soovitav ära näidata need tehnikavaldkonnad ja alad, kus leiutist kavatsetakse kasutada. § 27. Tehnika tase (1) Leiutiskirjelduse osas «Tehnika tase» kirjeldatakse varem tuntud analoogseid leiutisi ning muid tehnilisi lahendusi. (2) Eraldi kirjeldatakse taotlejale registreerimistaotluse esitamise ajale eelnevalt teadaolevat leiutisele kõige lähedasemat ja tehnilise tulemuse poolest sarnast lahendust. (3) Analoogsete lahenduste kirjeldamisel tuleb kasutada terminoloogiat, mis on leiutise omaga võimalikult ühtne. Analoogsete lahenduste kirjeldusest peavad selgelt ilmnema analoogsete lahenduste ja leiutise ühised ja eristavad tehnilised tunnused. (4) Analoogseid lahendusi sisaldavate informatsiooniallikate bibliograafilised andmed esitatakse leiutiskirjelduse tekstis nii, et nende järgi oleks võimalik allikat leida. (5) Avaldatud patenditaotlusele, patendikirjeldusele, kasuliku mudeli kirjeldusele või muule avaldatud patendidokumendile viitamisel näidatakse ära riigi nimi või riigi kahetäheline kood, dokumendi nimetus või dokumendi liigi kood, dokumendi number, rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks, taotleja, omaniku või autori nimi ning dokumendi avaldamise aasta. § 28. Leiutise olemus (1) Leiutise olemust väljendatakse leiutise oluliste tunnuste kogumina. Leiutise oluliste tunnuste kogumisse kuuluvad kõik tunnused, mis on vajalikud ja millest piisab leiutise eesmärgiks oleva tehnilise tulemuse saavutamiseks. (2) Käesolev leiutiskirjelduse osa peab sisaldama kõiki nõudluses esitatud leiutise tunnuseid ja kirjeldama leiutise eesmärgiks olevat tehnilist tulemust ning selgitama tunnuste ja tehnilise tulemuse vahelist põhjuslikku seost. (3) Leiutise olemuse avamisel on soovitatav ära näidata ka muud tehnilised tulemused, mida leiutis annab, sealhulgas üksikjuhtudel, konkreetsete teostusvormide või eriliste kasutustingimuste korral. Leiutise eesmärgiks olev tehniline tulemus võib olla näiteks hõõrdeteguri vähenemine, kinnikiilumise ärahoidmine, metallivalu defektide vältimine, mõõteseadme tundlikkuse tõus, ravimi aktiivsuse suurenemine, ravipreparaadi mõju lokaliseerimine jne. § 29. Illustratsioonide loetelu Leiutiskirjelduse selles osas antakse peale illustratsioonide loetelu ka lühike selgitus nende sisu kohta, näiteks: Figuur 1 – seadme üldvaade või Joonis fig 1 – seadme üldvaade; Figuur 2 – lõige A-A või Joonis fig 2 – lõige A-A; Figuur 3 – seadme elektriskeem või Joonis fig 3 – seadme elektriskeem jne. § 30. Üldnõuded leiutise teostamise näidete koostamiseks (1) Esitada tuleb vähemalt üks näide, mis kirjeldab leiutise tööstuslikult kasutatavat teostusviisi. Üldjuhul peab see näide kirjeldama registreerimistaotluse koostamise hetkel taotlejale teada olevat parimat teostusviisi. (2) Kui leiutise tööstuslik kasutatavus võib tekitada vastava ala asjatundjas kahtlusi, tuleb leiutiskirjelduse selles osas esitada tõendid ja selgitada leiutise tööstusliku kasutamise võimalikkust. § 31. Seadme teostamise näide (1) Seadet puudutava leiutise teostamise näites kirjeldatakse seadet esmalt staatilises olekus. (2) Seadme kirjeldamisel viidatakse joonistele või muudele illustratsioonidele. Konstruktsioonielemendid nummerdatakse kirjelduse koostamise käigus vastavalt nende esmakordse tekstis esinemise järjekorrale. Numeratsiooni alustatakse number ühest. Lubatud on kasutada ka muid nummerdamissüsteeme. Näiteks iseseisvad detailid nummerdatakse ühe- ja kahekohaliste arvudega, koostud ja nende detailid kolmekohaliste arvudega («korpus 1», «elektrimootor 100», «elektrimootori 100 rootor 110», «elektrimootori 100 rootori 110 klemmplaat 111», «elektrimootori 100 rootori 110 klemm 112») jne. (3) Pärast seadme kirjeldamist staatilises olekus kirjeldatakse selle töötamist või kasutamist, viidates jooniste olemasolu korral positsiooninumbrite kaudu vajalikele elementidele. (4) Kui seade sisaldab programmeeritavat (seadistatavat) polüfunktsionaalset elementi või vahendit või eeldab selle kasutamist, siis esitatakse andmed, mis kinnitavad võimalust sellist elementi või vahendit selles seadmes kasutada. Juhul kui need andmed sisaldavad algoritme, eriti arvutuslikke, on soovitav algoritmid esitada plokkskeemidena või, kui see on võimalik, vastavate matemaatiliste avaldistena. § 32. Meetodi teostamise näide (1) Meetodit puudutava leiutise teostamise näites kirjeldatakse materiaalse objektiga sooritatavaid toiminguid (võtteid, operatsioone), nende toimumise järjekorda, toimingu läbiviimise tingimusi või tehnoloogilist režiimi (temperatuuri, rõhku jt) ja kasutatavaid seadmeid, aineid. Kui meetodit iseloomustab tuntud vahendite (tuntud seade, aine) kasutamine, nimetatakse need vahendid ning vajaduse korral tõendatakse nende tuntust. Mittetuntud vahendite kasutamise puhul antakse nende iseloomustus. (2) Kui meetodis kasutatakse uusi aineid, siis kirjeldatakse nende saamise viisi sellises ulatuses, et vastava ala asjatundjal oleks võimalik neid valmistada. (3) Leiutise kohta, mis puudutab ühise struktuurivalemiga uute keemiliste ühendite rühma saamist, tuuakse näide selle rühma ühendi saamise viisi kohta, ning kui rühm sisaldab erinevate keemiliste radikaalidega ühendeid, siis ka näited erinevate keemiliste radikaalidega konkreetsete ühendite saamise kohta. Homoloogilise rea puhul tuuakse selle rea äärmiste esindajate ja keskmise esindaja saamise näide. Esitatakse ka rühma kuuluvate ühendite struktuurivalemid, mis on tõendatud (kindlaks määratud) tuntud meetodite abil, ühendite füüsikalis-keemilised näitajad ning kirjeldatakse ühendite otstarvet. (4) Leiutise puhul, mis puudutab määramata struktuuriga kõrgmolekulaarse ühendi saamise meetodit, esitatakse näidetes selle identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed selle ühendi saamiseks vajalike lähteainete ning kasutamisomaduste kohta. (5) Konkreetse kasutusviisiga kuid määramata koostise ja struktuuriga segu saamise meetodit käsitleva leiutise puhul esitatakse näidetes peale saamisviisi toimingute ja tingimuste kirjelduse veel segu enese iseloomustus, mis on vajalik selle segu identifitseerimiseks, ja segu kasutamisomadused. (6) Kui mõni ese on valmistatud kindlaksmääramata koostise ja struktuuriga materjalist, siis tuuakse selle eseme saamise meetodit käsitleva leiutise puhul andmed materjali omaduste ning eseme kasutamisomaduste kohta ära nii, et materjali ja eset oleks võimalik identifitseerida. § 33. Näide aine kohta (1) Määratud struktuuriga uue individuaalühendi jaoks esitatakse tuntud meetoditega tõendatud (kindlaks määratud) struktuurivalem, füüsikalis-keemilised konstandid ja ühendi saamise viisi kirjeldus. Esitatakse ka andmed, mis näitavad võimalust kasutada ühendit teatud kindlal eesmärgil. (2) Kui uus ühend on raviotstarbeline ja seoses sellega on tehtud kliinilisi katsetusi, esitatakse nende katsetuste andmed, näidates ära ravivahendi doosi ja kasutamisviisi, retsepti koostamise meetodi ning toksilisuse uuringute tulemused. (3) Kui aine puudutab kindlaksmääratud ühise struktuurivalemiga uute individuaalühendite rühma, tõendatakse rühma kõigi ühendite saamise võimalust saamise meetodi ühise skeemi varal ja konkreetse ühendi saamise näite varal, ning kui rühm sisaldab erinevate keemiliste radikaalidega ühendeid, siis ka erinevate keemiliste radikaalidega konkreetsete ühendite saamise näite varal. Saadud ühendite kohta tuuakse ära ka nende struktuurivalemid, mis on tõendatud (kindlaks määratud) tuntud meetodite abil, nende füüsikalis-keemilised konstandid ning tõendid, mis näitavad võimalust kasutada rühma mõningaid ühendeid konkreetsel eesmärgil. (4) Vaheühendit käsitleva leiutise korral peab olema ära näidatud ka võimalus seda ümber töötada tuntud lõppsaaduseks või uueks konkreetse kasutusviisiga lõppsaaduseks. (5) Kui leiutis puudutab kompositsiooni (segu, lahust, sulamit, klaasi jne), peavad näidetes olema ära toodud kompositsiooni koostisse kuuluvad ingrediendid, nende iseloomustus ja kvantitatiivne suhe ning kompositsiooni saamise viisi kirjeldus. Kui kompositsioonis kasutatakse ingrediendina mõnd uut ainet, kirjeldatakse ka selle saamise viisi. (6) Näidetes esitatakse iga ingrediendi sisaldus ühe kindla suurusena, mis vastab nõudluses toodud vahemikule. Ingredientide protsentuaalse massi või mahu suhte väljenduse puhul nõudluses peab kõigi ingredientide sisalduse protsentide summa andma kokku sada protsenti. 4. jagu Nõudluse vormi- ja sisunõuded § 34. Nõudluse otstarve Nõudlus määrab kindlaks, mida kaitstakse ja milline on kasuliku mudeli õiguskaitse ulatus. § 35. Nõudluse struktuur (1) Nõudlus võib olla ühe- või mitmepunktiline. (2) Nõudlus koosneb ühest sõltumatust (iseseisvast) punktist ja vajalikust arvust sõltuvatest (alluvatest) punktidest. (3) Nõudluse punktid nummerdatakse nende esitamise järjekorras (läbiv numeratsioon). (4) Nõudluse sõltumatu punkt esitatakse alati esimesena ja nummerdatakse numbriga 1. § 36. Üldnõuded nõudlusele (1) Kui nõudlus koosneb ainult ühest punktist, siis seda ei nummerdata. (2) Nõudlus koostatakse üksnes leiutise oluliste tehniliste tunnuste kogumina. Nõudluse teksti sõnastus peab olema selge ja täpne ning võimalikult lühike. (3) Nõudluse iga sõltumatu punkt peab sisaldama leiutise olulisi tehnilisi tunnuseid ja iga sõltuv punkt peab täpsustama eelmises või eelmistes nõudluse punktides sisalduvaid leiutise olulisi tehnilisi tunnuseid. (4) Nõudluse ja leiutiskirjelduse terminoloogia peab olema ühtne. (5) Leiutise tunnuste üldistamisel tuleb arvestada, et nõudluses leiutise tunnustena esitatud mõistete maht ei tohi olla laiem, kui seda on võimalik leiutiskirjelduse ja illustratsioonide abil tõlgendada. Kui leiutise mõne tunnuse väljendamiseks ei ole võimalik kasutada üldistatud mõistet, võib nõudluses kasutada alternatiivseid tunnuseid. (Näide: «nael või neet». Eelnimetatud alternatiivsed tunnused on lubatavad juhul, kui näiteks mõiste «kinnituselement» maht on leiutise olemuse seisukohalt ülemäära lai.) Alternatiivsete tunnuste kasutamise vajadust tuleb selgitada leiutiskirjelduses. (6) Nõudluse punkt on ühelauseline. § 37. Nõudluse sõltumatu punkt (1) Nõudluse sõltumatu punkt koosneb oluliste tunnuste kogumist, mis on vajalik ja küllaldane leiutise eesmärgiks oleva tehnilise tulemuse saamiseks kõigil juhtudel, mille puhul taotletakse kasuliku mudeli õiguskaitset. (2) Nõudluse sõltumatu punkt koosneb piiravast ja eristavast osast. (3) Piirav osa algab leiutise nimetusega. Piiravas osas esitatakse need leiutise olulised tunnused, mis on ühised tehnika tasemes tuntud kõige lähedasema lahenduse tunnustega. (4) Eristav osa algab väljendiga «erineb selle poolest, et...», «mida iseloomustab see, et...», «sisaldab täiendavalt...» või muu sobiva väljendiga. Väljendid «erineb», «mida iseloomustab», «sisaldab» vms trükitakse sõrendatult või eristatakse muul viisil. Eristavas osas esitatakse need leiutise olulised tunnused, mis tehnika tasemes tuntud kõige lähedasema lahenduse tunnustega võrreldes on uudsed. (5) Nõudluse sõltumatu punkt koostatakse ilma piiravaks ja eristavaks osaks jaotamata, kui: 1) leiutiseks on individuaalühend; 2) leiutisel on ainult üks eristav tunnus, mis seisneb tuntud seadme, meetodi või aine kasutamises uuel otstarbel (nn «kasutamise» tüüpi nõudlus); 3) leiutisel ei ole oma valdkonna tehnika tasemes tuntud lahendustega ühiseid olulisi tunnuseid; 4) leiutisel ei ole tehnika tasemes tuntud analooge (nn «pioneerleiutis»). (6) Nõudluse sõltumatu punkt ei tohi sisaldada ebaolulisi tunnuseid. Leiutis ei ole kasuliku mudelina kaitstav leiutustaseme puudumise tõttu, kui nõudluse sõltumatus punktis esitatud tunnuste kogum on saadud tehnika tasemes tuntud tehnilise lahenduse mõne tunnuse lihtsa ärajätmisega (nn negatiivne uudsus), ilma et lisanduks mõnda uut tunnust. Lahendust, mis tekib ebaolulise tunnuse ärajätmisega, loetakse endastmõistetavalt tehnika tasemest tulenevaks. § 38. Nõudluse sõltuv punkt (1) Nõudluse sõltuv punkt allub sõltumatule punktile. Sõltuv punkt võib samaaegselt alluda ka mõnele teisele sõltuvale punktile. (2) Sõltuva punkti koostamisel viidatakse sõltumatule punktile ja teistele sõltuvatele punktidele, millele ta allub, ning tuuakse ära olulised tunnused, mis iseloomustavad leiutise teostamise või kasutamise erijuhte. (Näide: «3. Seade vastavalt punktile 1 ja 2, erineb selle poolest, et korpus on valmistatud vasest.») (3) Sõltuvate punktide alluvus sõltumatule punktile võib olla otsene või kaudne, läbi ühe või mitme sõltuva punkti. Sõltuva punkti otsest alluvust kasutatakse siis, kui leiutise teostuse või kasutamise erijuhtude iseloomustamiseks on kõrvuti selle punkti tunnustega vajalikud veel ainult sõltumatu punkti tunnused. Kui nimetatud erijuhtude iseloomustamiseks on vajalikud ühe või mitme teise sõltuva punkti tunnused, kasutatakse punkti kaudset alluvust sõltumatule punktile. § 39. Seadet puudutava nõudluse iseärasused (1) Seadet iseloomustatakse konstruktsioonitunnustega (edaspidi tunnus). (2) Seadme tunnused on: 1) konstruktsioonielemendid (edaspidi element), millest seade koosneb; 2) elementide omavaheline paigutus; 3) elementidevaheliste ühenduste teostusviis; 4) elementide konstruktsiooniliste ja tehniliste näitajate iseärasused; 5) elementide mõõtmete ja geomeetrilise kuju iseärasused; 6) elementide valmistamiseks kasutatavad materjalid või keskkond, mis täidab elemendi ülesannet. (3) Nõudluses iseloomustatakse seadet staatilises olekus. (4) Nõudluses ei kasutata lõpetamata tegevust väljendavaid verbe, nagu näiteks «veerevad», «tõmbab ligi», «laskub». Kui tekib vajadus kasutada tegevust seadme tunnusena, esitatakse see lõpetatud tegevusena, nagu näiteks «teostatud», «kinnitatud», «paigutatud», «alla lastud». (5) Seadme nõudluses lubatakse näidata elemendi liikuvust («pöörlemisvõimeline ketas», «pikisuunas liigutatav tera» jne) või iseloomustada elementi tema funktsiooni kaudu («tihvt hoova asendi fikseerimiseks» jne). (6) Seadme nõudluses on soovitav tunnustele lisada sulgudes positsiooninumbrid. Nõudluse koostamisel tuleb aga arvestada, et tehnilise lahenduse olemus peab selguma ka ilma positsiooninumbreid kasutamata. Muid viiteid leiutiskirjeldusele ja illustratsioonidele ei ole lubatud nõudluses kasutada. § 40. Meetodit puudutava nõudluse iseärasused (1) Meetodi tunnused on: 1) toiming või toimingute kogum kui selline; 2) toimingute järjekord kogumis (järjestikune, üheaegne, erinevad kombinatsioonid jne); 3) toimingute läbiviimise tingimused, režiimid, kasutatavad ained (näiteks toorained, reagendid, katalüsaatorid), seadmed (rakised, instrumendid jm varustus) jne. (2) Toimingut (võtet, operatsiooni) iseloomustavaid verbe tuleb kasutada kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe olevikus, nagu näiteks «kuumutatakse», «niisutatakse» jne. § 41. Ainet puudutava nõudluse iseärasused (1) Individuaalühendite tunnused on: 1) madalmolekulaarsete ühendite puhul kvalitatiivne koostis (teatud keemiliste elementide aatomite olemasolu), kvantitatiivne koostis (iga elemendi aatomite arv), aatomitevaheline side ning aatomite vastastikune paiknemine molekulis, mida väljendatakse keemilise struktuuri valemiga; 2) kindlaksmääramata struktuuriga individuaalühendite puhul füüsikalis-keemilised ning muud näitajad, sealhulgas saamisviisi tunnused, mis võimaldavad neid ühendeid identifitseerida; 3) kõrgmolekulaarsete ühendite puhul keemiline koostis ja makromolekuli ühe lüli struktuur, makromolekuli kui terviku struktuur (lineaarne, hargnev), lülide perioodilisus, molekulmass ja selle jaotus, makromolekuli geomeetria ja stereomeetria, makromolekuli lõpp- ja kõrvalrühmad. (2) Kompositsiooni tunnused on: 1) kvalitatiivne koostis; 2) kvantitatiivne koostis; 3) kompositsiooni struktuur; 4) ingredientide struktuur. (3) Kindlaksmääramata koostisega kompositsioonide iseloomustamiseks võib kasutada nende füüsikalis-keemilisi, füüsikalisi ja kasutamise näitajaid ning saamisviisi tunnuseid. (4) Igasuguse individuaalühendi nõudluses peab olema ära näidatud tema otstarve ja ühendi nimetus või tähis. (5) Kui kompositsiooni iseloomustatakse nõudluses ingredientide kvantitatiivse koostisega, tuleb ära näidata ingredientide sisalduse minimaalne ja maksimaalne piir, kasutades ühesuguseid ühikuid. (6) Lubatud on näidata ühe ingrediendi sisaldust kompositsioonis mingite kindlate ühikute abil ja teiste ingredientide sisaldust suhtarvudena selle esimese ingrediendi suhtes (ingredientide sisaldus tuuakse ära näiteks põhiingrediendi 100 massiosa või 1 liitri lahuse kohta). (7) On lubatud näidata antibiootikumide, fermentide jms sisaldust kompositsioonis muudes ühikutes kui kompositsiooni teiste komponentide sisaldust (näiteks fermentatiivse aktiivsuse ühikutes kompositsiooni teiste ingredientide massi ühiku kohta). (8) Kompositsiooni puudutava leiutise nõudluse eristavat osa alustatakse väljendiga «sisaldab täiendavalt», kui on vaja rõhutada ingrediendi viimist kompositsiooni koosseisu. (9) Kui kompositsiooni otstarve määratakse ainult uue aktiivse komponendiga ning teised komponendid täidavad seda tüüpi kompositsioonis tavapärast ülesannet, võib nõudluses ära näidata ainult aktiivse komponendi ja selle kvantitatiivse sisalduse kompositsioonis. (10) Kui leiutise tunnuseks on keerulise koostisega tuntud aine, on lubatud kasutada tema spetsiaalset nimetust, näidates ära selle aine ja tema komponentide omadused või funktsioonid. Sel juhul peab leiutiskirjelduses olema toodud selle aine täielik koostis ja vajaduse korral ka aine saamise viis. § 42. Nõudluse iseärasused tuntud aine meditsiinilise kasutamise korral Tuntud aine teist- või enamkordne meditsiiniline kasutamine (korduv meditsiiniline kasutamine) on kaitstav kasuliku mudelina vaid juhul, kui nõudlus on formuleeritud selle aine kasutamisena konkreetse haiguse ravimiseks ettenähtud ravimi valmistamiseks. 5. jagu Registreerimistaotluse muud dokumendid § 43. Illustratsioonid (1) Illustratsioonid esitatakse juhul, kui need on vajalikud leiutiskirjeldusest arusaamiseks. (2) Illustratsioonid peavad olema kooskõlas leiutiskirjelduse tekstiga. (3) Illustratsioonid esitatakse graafiliste materjalidena (joonised, skeemid, graafikud, epüürid, joonistused, ostsillogrammid jms), fotodena, tabelitena või diagrammidena. (4) Joonistused esitatakse sel juhul, kui leiutist ei ole võimalik illustreerida jooniste või skeemidega. Fotod esitatakse graafiliste materjalide täiendusena. Erandjuhtudel, näiteks kirurgiliste operatsioonide etappide illustreerimisel, võivad fotod olla põhiline selgitav materjal. (5) Illustratsioonid, millele viidatakse leiutiskirjelduses või nõudluses, peavad olema esitatud Patendiametile registreerimistaotluse esitamisel. Hiljem esitatud illustratsioone leiutise olemuse määratlemisel arvesse ei võeta. § 44. Leiutise olemuse lühikokkuvõte (1) Leiutise olemuse lühikokkuvõte peab olema ülevaatlik ja kergesti arusaadav ning võimaldama vastava ala asjatundjal saada kiiresti ettekujutust, kuidas leiutise abil lahendada püstitatud tehnilist probleemi. (2) Leiutise olemuse lühikokkuvõttes tuuakse ära leiutise nimetus, leiutise kasutusvaldkond, kui see ei selgu leiutise nimetusest, tehniline probleem, mille leiutis peab lahendama, või saavutatav tehniline tulemus. (3) Leiutise olemus avatakse leiutise oluliste tunnuste vaba esituse kaudu. (4) Teksti koostamisel on soovitav arvestada selle sobivust infootsinguks arvuti abil. (5) Leiutise olemuse lühikokkuvõtte teksti pikkus ei tohi olla üle 150 sõna. (6) Taotleja võib leiutise olemuse lühikokkuvõtte lõppu märkida tema arvates leiutist kõige paremini iseloomustava illustratsiooni kujutise numbri. § 45. Riigilõivu tasumine ja seda tõendav dokument (1) Riigilõiv tasutakse panka Patendiameti riigilõivude arvelduskontole. (2) Riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile märgitakse leiutise nimetus või registreerimistaotluse saabumise number, kui see on taotlejal teada. § 46. Volikiri (1) Volikiri antakse ühe või mitme patendivoliniku nimele või, kui taotlejatel on ühine esindaja, siis ühise esindaja nimele ühe või mitme registreerimistaotluse esitamiseks või kasuliku mudeli registreerimise taotlemisega või registreeringu kehtivuse pikendamisega seotud kõigi või mõne toimingu sooritamiseks. (2) Volikirjas peab sisalduma: 1) esindatava (taotleja) ees- ja perekonnanimi ning elukoha või ettevõtte asukoha aadress, juriidilise isiku korral nimi ja asukoha aadress; 2) patendivoliniku ees- ja perekonnanimi; 3) füüsilisest isikust ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi ning elukoha või ettevõtte asukoha aadress, juriidilisest isikust ühise esindaja korral tema nimi; 4) volituse ulatus; 5) märge edasivolitamise õiguse kohta, kui esindatav selle õiguse esindajale annab; 6) volituse kehtivuse alguse kuupäev, kui volitus on antud enne volikirja allakirjutamist; 7) volituse kehtivusaeg, kui volitus on tähtajaline; 8) esindatava allkiri; 9) volikirja allakirjutamise koht ja kuupäev. (3) Mitme patendivoliniku nimele antakse volikiri ühisvolituse andmise korral. Ühisvolituse saamise korral loetakse kõik volikirjas nimetatud patendivolinikud pädevaks esindama taotlejat volikirjaga antud volituse kogu ulatuses, kui volikirjas ei nähta ette mõne patendivoliniku volituse piiramist. Volituse võrdse ulatuse korral ajab Patendiamet asju ükskõik kellega volikirjas nimetatud patendivolinikest. (4) Kui taotlejaid on mitu, kirjutavad volikirjale alla kõik taotlejad. Allkiri peab sisaldama isiku ees- ja perekonnanime, olema loetav või suurtähtkirjas dešifreeritud. Kui taotleja on juriidiline isik, tuleb märkida ka pädeva ametiisiku ametinimetus. (5) Volikirja notariaalset tõestamist ega volikirja legaliseerimist ei nõuta. (6) Kui volikirjas ei ole määratud volituse kehtivuse alguse kuupäeva, kehtib volitus volikirja allakirjutamise kuupäevast. Kuupäevata volikirja korral loetakse volitus kehtivaks volikirja Patendiametisse saabumise kuupäevast. «Kasuliku mudeli seaduse» § 18 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul saabunud volikirjas antud registreerimistaotluse esitamise õigus loetakse kehtivaks, kui see ei ole vastuolus volikirja sisuga. (7) Volituse kehtivusaeg kirjutatakse sõnades. (8) Kui volikirjas ei ole volituse kehtivusaega märgitud, loetakse volikiri tähtajatuks. (9) Edasivolitamise volikirja võib välja anda ainult «Kasuliku mudeli seaduse» paragrahvis 181 sätestatu kohaselt volitatud patendivolinik, kui tal taotleja antud algvolikirja kohaselt on edasivolitamise õigus. Edasivolitamise volikirja võib välja anda ka edasivolitamise õigust omav ühine esindaja. (10) Kui volikirjas näidatud patendivolinikku ei ole riiklikku patendivolinike registrisse kantud, loetakse volikiri kehtetuks ning patenditaotlus tagastatakse avaldusele alla kirjutanud isikule. (11) Volitust tõendavaks ja volikirja asendavaks dokumendiks asjaajamisel Patendiametiga loetakse ka avaldust, kui avalduse andmeväljale 2 on kantud käesoleva määruse paragrahvis 13 nõutud andmed ja avaldusele on alla kirjutanud ühise esindaja korral teised taotlejad või patendivoliniku korral kõik taotlejad. Sel juhul loetakse ühise esindaja ja patendivoliniku volituse ulatuseks registreerimistaotluse menetlusega ja registreeringu kehtivuse pikendamisega seotud kõigi toimingute sooritamine. (12) Kui sama toimingu tegemiseks on volikiri antud eri ajal eri isikutele, loetakse kehtivaks hiljem antud volikiri. § 47. Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid (1) Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni, Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu või muu kokkuleppe alusel prioriteedinõude esitamisel lisatakse registreerimistaotluse dokumentidele esmase patenditaotluse või registreerimistaotluse vastu võtnud patendiameti poolt taotlejale välja antud prioriteeti tõendavad originaaldokumendid. (2) Kui prioriteedinõue on esitatud mitme varasema patenditaotluse või registreerimistaotluse alusel, lisatakse kõigi nende taotluste kohta prioriteeti tõendavad originaaldokumendid. § 48. Tõlgetele esitatavad üldnõuded (1) Kõigi registreerimistaotluses sisalduvate dokumentide tõlge peab vastama originaaldokumendile ja olema korrektses eesti keeles. (2) Tõlk peab valdama originaaldokumendi keelt ja eesti keelt ning olema kompetentne tehnikavaldkonnas, kuhu leiutis kuulub. (3) Tõlke õigsuse eest vastutab tõlk või patendivolinik. Tõlke õigsust kinnitatakse teksti lõppu lisatud deklareeringuga «Tõlke õigsust kinnitan» ja tõlgi või patendivoliniku allkirjaga. Allkiri peab olema loetav või suurtähtkirjas dešifreeritud. § 49. Tõlke autentsus ja tõlke parandamine (1) Tõlkeid käsitletakse registreerimistaotluse esitamisel ja menetluse käigus autentsete registreerimistaotluse dokumentidena, kuni ei tõestata vastupidist. (2) Dokumentide võõrkeelsetel tekstidel on informatiivne tähendus. (3) Taotleja, kasuliku mudeli omanik või patendivolinik võib taotleda paranduste tegemist tõlkesse ilmsete redaktsiooniliste ja kirjavigade parandamiseks, kui parandused vastavad võõrkeelsele tekstile. § 50. Näidised (1) Registreerimistaotlusele lisatud või hiljem esitatud näidised ei oma õiguslikku tähendust. (2) Näidiste tagastamise või säilitamise eest Patendiamet ei vastuta. 6. jagu Registreerimistaotluse dokumentide vormistamise nõuded § 51. Tekstidokumentide vormistamise üldnõuded (1) Kõik registreerimistaotluse dokumendid vormistatakse ja esitatakse valgel vastupidaval paberil formaadis A4 (210×297 mm). (2) Iga paberilehte kasutatakse püstformaadis ja ainult ühelt poolt. (3) Registreerimistaotluse iga dokumenti alustatakse uuelt lehelt. (4) Leiutiskirjelduse, nõudluse ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte vormistamisel jäetavate lehe veeriste minimaalmõõtmed on järgmised: ülemine veeris – 20 mm; vasak veeris – 25 mm; parem veeris – 20 mm; alumine veeris – 20 mm. (5) Leiutiskirjelduse, nõudluse ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte vormistamisel jäetavate lehe veeriste maksimaalmõõtmed on järgmised: ülemine veeris – 40 mm; vasak veeris – 40 mm; parem veeris – 30 mm; alumine veeris – 30 mm. (6) Tekstidokumentide leheküljed nummerdatakse araabia numbritega. Leiutiskirjeldus, nõudlus ja leiutise olemuse lühikokkuvõte nummerdatakse järjestikku leiutiskirjeldusest alates. Lehekülje number paigutatakse lehe keskele ülemise veerise alla. Leiutiskirjelduse esimesele lehele lehekülje numbrit ei märgita. (7) Iga viies rida leiutiskirjelduses ja nõudluses on soovitav nummerdada vasaku veerise paremas ääres. (8) Dokumentide tekst esitatakse masinakirjas, trükimenetlusel või mõnda muud tehnilist meetodit kasutades. (9) Dokumente ei või esitada käsitsi kirjutatuna. (10) Dokumendid peavad olema trükitud musta kustumatu ja säilimiskindla värviga ning sellise värvitumedusega, mis võimaldab dokumentidest tänapäevaste paljundusseadmetega teha piiramatu arvu ärakirju. (11) Leiutiskirjelduse, nõudluse ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte tekst trükitakse minimaalse reavahega 1,5 intervalli kirjas, mille suurtähtede kõrgus on vähemalt 2,1 mm. (12) Graafilised tähised, ladinakeelsed nimetused, ladina ja kreeka tähed, matemaatilised ja keemilised valemid võivad olla kirjutatud käsitsi musta tindi, pasta või tušiga. Valemites ei ole lubatud kasutada segamini mõnd tehnilist meetodit ja käsitsikirjutamist. § 52. Terminid ja tähised (1) Leiutiskirjelduses, nõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes kasutatakse standardseid, nende puudumisel aga teadus- ja tehnikakirjanduses üldlevinud termineid, tähiseid, lühendeid ja mõõtühikuid. (2) Kui kasutatakse terminit või tähistust, mis ei ole erialakirjanduses üldlevinud, siis seletatakse selle tähendus esimesel leiutiskirjelduses kasutamise juhul. Eestikeelse termini puudumisel võib kasutada võõrkeelset terminit, kirjutades selle kursiivis. (3) Kõigile tingtähistele antakse selgitus. (4) Leiutiskirjelduses, nõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes järgitakse terminoloogia ühtsuse nõuet (st terminid leiutiskirjelduses, nõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes peavad olema ühed ja samad). Terminoloogia ühtsuse nõue kehtib ka füüsikaliste suuruste mõõtühikute, dimensioonide ja tingtähiste kohta. (5) Füüsikalised suurused väljendatakse SI või CGS mõõtühikute süsteemis. (6) Protsendimärki (%) kasutatakse ainult arvu järel. Tekstis tuleb kasutada sõna «protsent». § 53. Mittekasutatavad väljendid (1) Registreerimistaotluse dokumentide tekstis ei tohi olla väljendeid, mis on avaliku korra ja moraali vastased või halvustavad teisi isikuid ja nende leiutisi. (2) Leiutiskirjelduses või teistes registreerimistaotluse dokumentides ei tohi esitada leiutist või taotlejat reklaamivaid tekste või kujutisi. (3) Sõnalist kaubamärki võib tekstis kasutada üksnes juhul, kui see määrab üheselt leiutise mõne olulise tunnuse. § 54. Keemilised valemid (1) Leiutiskirjelduses, nõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes võib esitada keemilisi valemeid. (2) Keemiliste ühendite struktuurivalemite kirjutamisel kasutatakse elementide üldkasutatavaid sümboleid ja näidatakse täpselt ära sidemed elementide ja radikaalide vahel. § 55. Matemaatilised avaldised ja tähised (1) Leiutiskirjelduses, nõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes võib kasutatada matemaatilisi avaldisi (valemeid) ja tähiseid. (2) Matemaatiliste avaldiste esitamise vormi ei reglementeerita. (3) Kõik matemaatilistes valemites kasutatud tähistused dešifreeritakse nende esinemise järjekorras. Valemi selgitused kirjutatakse tulbana valemi alla. (4) Matemaatilisi tähiseid «>», «§ 56. Illustratsioonide vormistamise nõuded (1) Joonised tehakse tehnilise joonestamise nõuete kohaselt joonestusvahenditega vastupidaval valgel ja siledal paberil formaadis A4 (210×297 mm) tugeva musta kustumatu joonega, varjutamata ja värvimata. (2) Joonised ja muud illustratsioonid esitatakse ilma pealkirjade, kirjeldava teksti ja märkusteta, välja arvatud sellised viited nagu «vesi», «aur», «avatud», «suletud», «A-A» (lõike tähistamiseks) jne ning elektriskeemidel ja muudel skeemidel kasutatavad tähised. (3) Tähti ja numbreid ei panda sulgudesse, ringidesse ega jutumärkidesse. (4) Tähtede ja numbrite minimaalne kõrgus peab olema 3,2 mm. (5) Soovitatav on kasutada ristprojektsiooni. Lubatud on ka aksonomeetria kasutamine. (6) Detailide ja muude elementide mõõtmeid illustratsioonil ei näidata. Vajaduse korral tuuakse leiutiskirjelduses erinevate mõõtmete suhtarvud. Absoluutmõõtmed esitatakse juhul, kui need kuuluvad leiutise oluliste tunnuste hulka. (7) Illustratsioonidel ei kasutata raamjooni. (8) Paberilehe minimaalsed veerised on: ülemine veeris – 25 mm; vasak veeris – 25 mm; parem veeris – 15 mm; alumine veeris – 10 mm. Illustratsioonide all olev pind ei tohi ületada 262×170 mm. (9) Kujutise iga element esitatakse õiges proportsioonis teiste elementide suhtes, välja arvatud juhud, kui mõne elemendi selgeks kujutamiseks on vaja muuta selle mastaapi. (10) Illustratsioonidele ei või kanda midagi, millest ei ole juttu leiutiskirjelduses või mida ei vajata leiutise olemusest arusaamiseks, näiteks kaubamärgi kujutist seadme joonisel. Viideteks ettenähtud tähiseid, mida pole leiutiskirjelduses, ei tohi olla ka illustratsioonidel ja vastupidi. (11) Kui kujutised, mis paiknevad kahel või enamal lehel, on ühe illustratsiooni osad, paigutatakse need kujutised nii, et illustratsioon oleks tervikuna lehtede paigutamise teel kokku pandav. (12) Illustratsioonid paigutatakse soovitavalt püstformaadis lehele nii, et leht oleks maksimaalselt täidetud. Kui illustratsiooni ei saa paigutada püstformaadis lehele, siis paigutatakse see nii, et illustratsiooni ülemine osa oleks lehe vasaku serva pool. (13) Ühele lehele võib paigutada rohkem kui ühe kujutise (figuuri), kuid need peavad olema üksteisest selgelt eraldatud. Iga kujutis nummerdatakse araabia numbriga, mille ette lisatakse tähis FIG, näiteks FIG 1, FIG 2 jne, vaatamata tema liigile (joonis, skeem, graafik, joonistus jne). Kui leiutiskirjelduse selgitamiseks kasutatakse ainult üht kujutist, ei ole seda tarvis nummerdada. (14) Illustratsioonide lehtede nummerdamisel on soovitav järgida nende viitamise järjekorda leiutiskirjelduses. Illustratsioonide lehed nummerdatakse lehe keskel ülemise veerise all paiknevate araabia numbritega, mis on mõõtmetelt suuremad kui 3,2 mm. Iga lehe number peab koosnema kahest araabia numbrist, mis on eraldatud kaldkriipsuga ning millest esimene on lehe number ja teine on illustratsioonide lehtede koguarv. (Näiteks 1/3, milles number 1 näitab illustratsiooni lehe järjekorranumbrit ja 3 illustratsioonide lehtede koguarvu.) (15) Graafilisi kujutisi ei esitata leiutiskirjelduse ja nõudluse teksti sees. (16) Kujutise mastaap valitakse selline, et vähendamisel suuruseni 2/3 lineaarmõõtude järgi oleks võimalik eristada kõiki detaile. (17) Kõik graafiliste kujutiste elemendid, millest kirjutatakse leiutiskirjelduses, peavad olema tähistatud nii leiutiskirjelduses kui ka illustratsioonidel. Graafilise kujutise elementide positsiooninumbrid tähistatakse araabia numbritega vastavalt nende elementide nummerdamisele leiutiskirjelduses ja nõudluses. Seejuures on soovitav, et numeratsioon leiutiskirjelduses algab ühest ja kasvab vastavalt elementide esitamise järjekorrale tekstis. Elementide nummerdamiseks illustratsioonidel kasutatakse sirgeid või vaba käega tõmmatud viitejooni, mis on ülejäänud joontest peenemad. Teatud viidete puhul võib viitejooned ära jätta. Seda liiki viited, mis ei ole ühendatud ühegi elemendiga, tähistavad pinda või lõiget, kus nad paiknevad, ja need võib alla joonida, millega rõhutatakse seda, et viitejooned ei ole kogemata märkimata jäänud. Eri illustratsioonidel paiknevad ühed ja samad elemendid tähistatakse ühe ja sama positsiooninumbriga. (18) Kui graafiline kujutis on esitatud skeemina, siis kasutatakse standardseid graafilisi tähiseid. Üht liiki skeemil on lubatud kasutada teist liiki skeemi elemente. (Näiteks elektrilisele skeemile võib lisada üksikuid kinemaatilise või hüdraulilise skeemi elemente ja vastavaid tähiseid.) Kui skeemil on elementide graafilise tähistusena kasutatud ristkülikuid, tuleb peale numbrilise tähistuse ristkülikusse kirjutada ka elemendi nimetus. Kui elemendi graafilise tähistuse mõõtmed ei luba seda teha, võib elemendi nimetuse kirjutada viitejoonele. (19) Foto formaat ei tohi ületada formaati A4. Väiksemad fotod tuleb kleepida A4 formaadis valgele paberilehele. (20) Illustratsioone ei või kokku murda ega rulli keerata. 4. peatükk REGISTREERIMISTAOTLUSE ESITAMISE KORD § 57. Registreerimistaotluse esitamine (1) Registreerimistaotlus esitatakse otse või posti teel Patendiameti vastuvõtuosakonda. Registreerimistaotluse võib panna ka Patendiametis aasta kõikidel päevadel ööpäevaringselt avatud tööstusomandi objektide õiguskaitse registreerimise taotluste postkasti. (2) Registreerimistaotluse saabumise päevaks loetakse selle tegelik Patendiametisse saabumise päev. See kehtib ka registreerimistaotluse edastamisel posti- või kulleriteenust kasutades. (3) Telefaksi teel või teiste elektroonsete vahendite kaudu esitatud registreerimistaotlust vastu ei võeta. § 58. Registreerimistaotluse esitamine Eesti Vabariigis elu- või asukohta omava taotleja poolt Kõik Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omavad isikud võivad esitada registreerimistaotluse Patendiametile ja ajada edaspidi Patendiametiga asju ise või volitada enda esindajaks patendivoliniku. § 59. Registreerimistaotluse esitamine välisriigis elu- või asukohta omava taotleja poolt (1) Isikud, kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, võivad registreerimistaotluse esitada Patendiametile ise või patendivoliniku kaudu. (2) Isikud, kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, ajavad Patendiametiga asju «Kasuliku mudeli seaduse» § 181 lõikes 2 sätestatu kohaselt ainult patendivoliniku kaudu. § 60. Registreerimistaotluse esitamine mitme taotleja poolt (1) Kui registreerimistaotluses on märgitud kaks või enam taotlejat, kelle kõigi elu- või asukoht on Eesti Vabariigis, volitavad nad registreerimistaotluse Patendiametile esitamiseks ja Patendiametiga asjaajamiseks enda hulgast ühise esindaja. Taotlejad võivad enda esindajaks volitada ka patendivoliniku. (2) Kui kõigi registreerimistaotluses märgitud taotlejate elu- või asukoht on välisriigis, peavad nad Patendiametiga asjaajamiseks volitama enda esindajaks patendivoliniku. (3) Kui registreerimistaotluses märgitud taotlejate hulgas on nii Eesti Vabariigis elu- või asukohta omavaid isikuid kui ka välisriigis elu- või asukohta omavaid isikuid, võivad nad asju Patendiametiga ajada ilma patendivolinikuta, kui ühiseks esindajaks on volitatud Eesti Vabariigis elu- või asukohta omav taotleja. (4) Ühise esindaja volitamiseks peavad taotlejad registreerimistaotluse esitamisel märkima ühise esindaja avaldusse. Ühise esindaja volitamiseks menetluse käigus või ühise esindaja muutmiseks esitavad taotlejad ühise volikirja. (5) Kui taotlejad ei ole ühist esindajat avaldusse märkinud või teda hiljem volitanud, loeb Patendiamet ühiseks esindajaks avalduses esimesena märgitud taotleja. § 61. Riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamine (1) Riigilõivu tasumist tõendav dokument esitatakse Patendiametile registreerimistaotluses või ühe kuu jooksul registreerimistaotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates. (2) Üldjuhul esitatakse riigilõivu tasumist tõendav dokument iga registreerimistaotluse jaoks eraldi. Kui riigilõiv tasutakse korraga mitme registreerimistaotluse esitamise eest, märgitakse riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile iga registreerimistaotluse kohta leiutise nimetus või registreerimistaotluse saabumise number ja tasutud riigilõivu suurus. (3) Interneti kaudu tasumisel esitatakse kviitungi väljatrükk, mis on kinnitatud maksja või ülekande teinud isiku allkirjaga. (4) Riigilõivu elektroonne, panga, posti või teise isiku kaudu tasumine ei vabasta taotlejat riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti taotluse dokumentide hulka lisamast ega Patendiametile esitamast. (5) Kui riigilõivu tasumist tõendav dokument ei ole saabunud Patendiametisse ühe kuu jooksul pärast registreerimistaotluse Patendiametisse saabumist või riigilõivu registreerimistaotluse esitamise eest on tasutud ettenähtud määrast vähem, keeldub Patendiamet patenditaotlust menetlusse võtmast. Osalise tasumise korral makstakse tasutud summa tagasi. (6) Patendiamet ei ole kohustatud informeerima taotlejat eraldi teatega riigilõivu laekumisest ega riigilõivu tasumist tõendava dokumendi saabumisest. § 62. Volikirja esitamine (1) Volikiri esitatakse Patendiametile registreerimistaotluses, kui avaldusele on alla kirjutanud patendivolinik. (2) Kui registreerimistaotluse esitamisel volikirja ei esitatud, peab patendivolinik selle esitama kahe kuu jooksul registreerimistaotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates. Kui avaldusele alla kirjutanud patendivolinik ei ole nimetatud tähtaja jooksul volikirja Patendiametile esitanud, loetakse patenditaotlus tagasivõetuks. (3) Kui taotleja, kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, esitab registreerimistaotluse ise, peab ta Patendiametiga asjaajamiseks volitama patendivoliniku, kes peab esitama Patendiametile volikirja «Kasuliku mudeli seaduse» § 18 lõikes 3 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul. Kui volikirja ei ole esitatud kahe kuu jooksul registreerimistaotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates, keeldub Patendiamet patenditaotlust menetlusse võtmast. § 63. Prioriteedinõuet tõendavate dokumentide esitamine (1) Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid esitatakse Patendiametile registreerimistaotluses. (2) Kui prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole registreerimistaotluses esitatud, peab need «Kasuliku mudeli seaduse» § 10 lõikes 5 sätestatu kohaselt esitama 16 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates. (3) Prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada, kui prioriteedinõude aluseks on Eesti Vabariigis esitatud esmane patenditaotlus või registreerimistaotlus. (4) Prioriteedinõuet tõendavate dokumentide eestikeelsed tõlked esitatakse Patendiameti nõudel. Esitamise tähtaeg on kaks kuud Patendiameti nõude kuupäevast arvates. (5) Kui registreerimistaotluses on esitatud prioriteedinõue, kuid taotleja ei ole esitanud prioriteedinõuet tõendavaid dokumente registreerimistaotluses ega 16 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates, või kui esitatud dokumendid ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, jätab Patendiamet prioriteedinõude rahuldamata. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 64. Majandusministri määruse «Kasuliku mudeli registreerimise taotluse koostamise ja esitamise juhend» kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks majandusministri 31. detsembri 1996. a määrus nr 21 «Kasuliku mudeli registreerimise taotluse koostamise ja esitamise juhendi kinnitamine» (RTL 1997, 12, 76). § 71. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2000. aasta 1. juulil. Minister Mihkel PÄRNOJA Kantsler Marika PRISKE