Teede- ja Sideminister — Siseveelaevade laevaperedele esitatavad kvalifikatsiooninõuded — RTL, 2000, 72, 1121

Määrus kehtestatakse kaubandusliku meresõidu koodeksi (RT 1991, 46–48, 577; RT I 1993, 65, 923; 1995, 54, 882; 1996, 78, 1380; 1997, 77, 1315; 1998, 2, 47; 23, 321; 30, 409; 2000, 35, 221) paragrahvi 48 alusel. Kinnitada siseveelaevade laevaperedele esitatavad kvalifikatsiooninõuded (juurde lisatud). Minister Toivo JÜRGENSON Kantsler Margus LEIVO Kinnitatud teede- ja sideministri 23. mai 2000. a määrusega nr 31 SISEVEELAEVADE LAEVAPEREDELE ESITATAVAD KVALIFIKATSIOONINÕUDED I. ÜLDSÄTTED 1. Siseveelaevade laevaperedele esitatavaid kvalifikatsiooninõudeid rakendatakse laevadel, mis töötavad Lämmi-, Võrts-, Peipsi ja Pihkva järvel, Suur-Emajõel, Narva jõel ja Narva veehoidlal ning neisse suubuvate jõgede laevatatavatel suudmetel ja alamjooksul. Lisaks ülalnimetatud sisevetele on laevajuhi tunnistust omaval isikul õigus juhtida laevu ja väikelaevu Narva ja Pärnu jõe alamjooksul väljumiseta merele 2. Eesti laevadel võib töötada Veeteede Ameti poolt väljastatud diplomi või kutsetunnistusega isik. 3. Siseveelaeva laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendavad sisevee laevajuhi diplom ja siseveelaeva madruse kutsetunnistus ning sisevete väikelaevajuhi tunnistus. Väikelaevajuhi tunnistus ei anna õigust töötada laevajuhina reisilaeval, vedurlaeval sõltumata pikkusest ja muudel laevadel kogupikkusega 24 meetrit ja enam. 4. Siseveelaeval võib töötada mehaanikuna, motoristina ja madrusena merelaeva mehaaniku, motoristi, madruse või vanemmadruse kutsetunnistust (diplomit) omav isik. 5. Siseveelaeva laevajuhi, sealhulgas laevajuhi abi diplomi või siseveelaeva madruse kutsetunnistuse saamiseks on vaja lõpetada siseveelaeva laevajuhi (edaspidi laevajuht) või siseveelaeva madruse (edaspidi madrus) õppekursus, mis loetakse lõpetatuks pärast kutseeksami sooritamist lisades 1 ja 2 esitatud nõutavate erialaste teadmiste loetelu alusel. 6. Laevajuhi diplomit võib taotleda meresõidudiplomit või -kutsetunnistust omav laevajuht või vähemalt nelja-aastase sõidupraktikaga madrus õppekursust lõpetamata, kusjuures merelaeva madruse või vanemmadruse kutsetunnistust omaval isikul peab olema ülalnimetatud neljast aastast vähemalt üks aasta sõidupraktikat siseveelaeval. Laevajuhi diplomi saamiseks tuleb sooritada kutseeksam punktis 5 nimetatud loetelu alusel. 7. Diplomi ja kutsetunnistuse (lisa 3) väljastab Veeteede Amet Eesti Vabariigi kodanikule, Eestis elavale välismaalasele või kodakondsuseta isikule, kellel on Eestis elamisluba, käesolevate nõuete kohane sõidupraktika ja kes on sooritanud kutseeksami punktis 5 nimetatud loetelu alusel. 8. Punktis 7 nimetatud isikule, kes on sooritanud laevajuhi või madruse kutseeksami enne käesolevate nõuete jõustumist ja kellel on nõuetekohane sõidupraktika, väljastatakse käesoleva määrusega ette nähtud diplom või kutsetunnistus. 9. Punktis 7 nimetatud isikule, kellel on endise NSV Liidu jõelaeva kapten-mehaaniku või kapten-mehaaniku abi diplom, väljastatakse käesoleva määrusega ette nähtud diplom. 10. Punktides 7, 8 ja 9 nimetatud diplom annab õiguse töötada laevajuhina, täites mehaaniku kohustusi laevadel peamasinate efektiivse võimsusega kuni 750 kW. Endise NSV Liidu IV grupi kapten-mehaaniku diplomi omanikul jääb õigus täita mehaaniku kohustusi laevadel peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW ja enam, mille kohta tehakse märge kinnituslehel. 11. Punktis 7 nimetatud isikule, kellel on endise NSV Liidu jõelaeva roolimehe-motoristi tunnistus, väljastatakse käesoleva määrusega ette nähtud madruse tunnistus. 12. Tööks Eesti laevadel võib tunnustada Euroopa Liidu liikmesriikide, Läti, Leedu ja Vene Föderatsiooni poolt väljastatud diplomeid ja tunnistusi vastastikuse kokkuleppe alusel. 13. Sisevete spetsialiste koolitada soovivad õppeasutused ja teised juriidilised või füüsilised isikud peavad saama koolitusloa täiskasvanute koolituse seadusega (RT I 1993, 74, 1054; 1988, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617) ja kutseõppeseadusega (RT I 1998 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 51, 550) kehtestatud korras. Õppeprogrammid koostab koolituse korraldaja lisades 1 ja 2 esitatud ametialaste teadmiste loetelu kohaselt ning need kooskõlastatakse Veeteede Ametiga. II. SÕIDUPRAKTIKA 14. Laevajuhi sõidupraktika hulka arvatakse töö madrusena, laevajuhina või laevajuhi abina sisevete liikurlaeval ja kutsetöö väikelaeval pikkusega 12 m ja enam. Sõidupraktika üks aasta on üks navigatsiooniperiood, kusjuures vähemalt kuue kuu pikkuse navigatsiooniperioodi jooksul peab toimuma keskmiselt vähemalt viis reisi kuus. Juhul kui eespool nimetatud nõuded jäävad täitmata, väheneb proportsionaalselt sõidupraktika aeg. 15. Õppeasutuse, juriidilise või füüsilise isiku poolt korraldatud kursuse lõpetanud isikule väljastatakse õppeasutuse või kursuse lõpetamise diplomi või tunnistuse alusel laevajuhi diplom, kui tal on vähemalt kaks aastat sõidupraktikat madrusena. 16. Madruse kutsetunnistuse väljastamiseks on vaja vähemalt üks kuu sõidupraktikat punktis 14 nimetatud laeval praktikandina enne või pärast madruse kutseeksami sooritamist. 17. Laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW ja enam võib laevajuht täita mehaaniku kohustusi, kui tal on vähemalt kaks aastat sõidupraktikat laevajuhina või laevajuhi abina ülalnimetatud laeval. 19. Sõidupraktika kohta peetakse arvestust teenistuslehe (lisa 4) alusel, mis esitatakse Veeteede Ameti juures moodustatud meremeeste registrile. 20. Sõidupraktika arvestamise erijuhul, kui sõidupraktika laevapere liikmena ei vasta täielikult käesolevatele nõuetele, kuid üldjuhul on küllaldane sõidupraktika arvestamiseks, otsustab sõidupraktika vastavuse kutsetunnistuse väljastamiseks Veeteede Amet. III. KINNITUSLEHT 21. Liikurlaeval kogumahutavusega 20 ja enam, igal reisilaeval ja vedurlaeval töötava laevajuhi diplomi juurde kuulub kinnitusleht (lisa 5). Kinnituslehe väljaandmisega tõendab Veeteede Amet laevajuhi töölesobivust kinnituslehele märgitud ametikohal. Kinnitusleht väljastatakse tähtajaga kuni viis aastat. 22. Kinnituslehe saamiseks on vaja läbida täiendusõppekursus Veeteede Ameti poolt kinnitatud õppeprogrammi alusel või tõendada oma pidevat tööd laevajuhina viimase kahe aasta jooksul kooskõlas punktiga 19. Kui kutseeksami sooritamisest on möödunud alla viie aasta, täiendusõppekursust ei nõuta. 23. Töötamiseks reisilaeval väljastatakse diplomi kinnitusleht laevajuhile, kes on vähemalt 21 aastat vana, töötamiseks teistel laevadel ja reisilaeval laevajuhi abina väljastatakse diplomi kinnitusleht laevajuhile, kes on vähemalt 18 aastat vana. 24. Reisilaeva laevajuhi diplomi kinnituslehe saamiseks peab tal olema vähemalt üks aasta sõidupraktikat laevajuhina mis tahes teist tüüpi liikurlaeval või kutsetööd tegeva laevajuhina väikelaeval pikkusega 12 m ja enam või laevajuhi abina reisilaeval. Kiirreisilaeva laevajuhi diplomi kinnituslehe saamiseks peab tal olema vähemalt üks aasta sõidupraktikat käesolevas punktis nimetatud laevadel ja lisaks vähemalt üks aasta sõidupraktikat laevajuhi abina kiirreisilaeval. 25. Endise NSV Liidu I grupi jõelaeva kapten-mehaaniku abi diplomi vahetamise korral laevajuhi diplomi vastu väljastatakse talle diplomi kinnitusleht laevajuhi abi ametikohale. Isik võib taotleda laevajuhi diplomi kinnituslehte pärast vähemalt ühekuulist sõidupraktikat. 26. Diplomi kinnituslehe taotleja tõendab oma tervislikku sobivust vastavalt sotsiaalministri 9. aprilli 1998. a määrusele nr 29 «Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine» (RTL 1998, 153/154, 575). 65-aastaseks saamisel peab laevajuht järgmise kolme kuu jooksul tõendama oma tervislikku sobivust ja järgnevalt tegema seda igal aastal. 27. Diplomi kinnituslehe väljastamisel punktis 9 nimetatud diplomi (tunnistuse) vahetamise korral sõidupraktikat tõendada ei ole vaja. IV. KUTSEKOMISJONID 28. Punktides 3 ja 4 nimetatud kutseeksamite vastuvõtmiseks moodustatakse kooskõlastatult Veeteede Ametiga järgmised kutsekomisjonid: 1) sisevete spetsialiste koolitava õppeasutuse või muu kursuseid korraldava organisatsiooni juures laevajuhtidelt kutseeksamite vastuvõtmiseks. Kutsekomisjoni koosseis kinnitatakse haridusministri käskkirjaga. Komisjoni esimeheks on Veeteede Ameti esindaja. Peale esimehe on kutsekomisjonis vähemalt kolm liiget ja sekretär. Kutseeksami protokoll ja tunnistus kursuste lõpetamise ning kutse andmise kohta on Veeteede Ametile aluseks laevajuhi diplomi väljastamisel. Kutsekomisjoni tööd tasustab ja kannab muud kulud koolituse korraldaja; 2) sisevete spetsialiste koolitava õppeasutuse või muu kursuseid korraldava organisatsiooni juures, mis korraldab siseveelaeva madruse õppekursuseid või laevajuhtide täiendusõpet, kutseeksamite vastuvõtuks madrustelt ja eksamite vastuvõtuks täiendusõppekursuste lõpetamisel laevajuhtidelt. Komisjoni koosseisu kinnitab kursuseid korraldava õppeasutuse või organisatsiooni juht oma käskkirjaga. Komisjoni esimeheks on Veeteede Ameti esindaja. Peale esimehe on kutsekomisjonis vähemalt kaks liiget ja sekretär. Eksamiprotokoll ja tunnistus kursuste lõpetamise kohta on Veeteede Ametile aluseks madrusele kutsetunnistuse ja laevajuhile diplomi juurde kuuluva kinnituslehe väljastamisel. Kutsekomisjoni tööd tasustab ja kannab muud kulud koolituse korraldaja. V. LISANÕUDED JA NENDE RAKENDAMINE 29. Kui laevas on radar, peab laevajuht läbima lisas 1 nimetatud radarvaatleja kursuse ja sooritama vastava eksami. 30. Reisilaeva juht peab läbima lisas 1 nimetatud «Täiendavad nõuded reisilaeva juhile» kursuse, mis käsitleb tegevust reisilaeval laevaõnnetuse korral ja sooritama vastava eksami. 31. Kui laeva peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või enam puudub punkti 10 teises lauses või punktis 17 nimetatud laevajuht, kellel on õigus täita mehaaniku kohustusi, peab laeval olema vähemalt 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku (meresõidu) diplomit või väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku (meresõidu) tunnistust omav isik, kellel on diplomi (kutsetunnistuse) juurde kuuluv kinnitusleht. 32. Punktides 22, 29 ja 30 nimetatud nõudeid rakendatakse diplomi kinnituslehe väljastamisel alates 2002. aastast. Lisa 1 teede- ja sideministri 23. mai 2000. a määruse nr 31 juurde SISEVEELAEVA LAEVAJUHI DIPLOMI SAAMISEKS NÕUTAVAD ERIALASED TEADMISED 1. Navigatsioon a) «Laevatatavatel sisevetel liiklemise korra» täpne tundmine, kaasa arvatud navigatsioonimärgistuse tundmine, veeteede märgistamine ja ujuvnavigatsioonimärgistusega tähistamine, ECIW* (Euroopa siseveeteede koodeks). b) Üldteadmised Eesti ja Euroopa* peamiste siseveeteede geograafilistest, hüdroloogilistest, meteoroloogilistest ja morfoloogilistest omadustest. c) Kursi määramine, navigatsioonilised väljaanded ja kaardid, elektronkaardid, navigatsioonimärgistuse süsteemid. Kompassi teooria, parandused, teised navigatsioonivahendid. Asukoha määramine kaldamärkide järgi. 2. Laevaga manööverdamine ja laeva juhtimine a) Laeva juhtimine arvestades tuule, voolu, koormuse ja süvise mõju, küllaldase ujuvuse ja püstuvuse hindamine. b) Rooli ja sõukruvi ülesanne ning nende koosmõju. c) Ankrusse jäämine ja sildumine erinevates olukordades. d) Manöövrid lüüsides ja sadamates; manöövrid teiste laevadega kohtudes ja neist möödudes. 3. Laevaehitus ja püstuvus a) Laevaehituse põhimõtete teadmine, arvestades eriti laeva, laevapere ja teiste isikute ohutust. b) Põhiteadmised siseveelaevadele esitatavatest nõuetest, EÜ nõukogu 4. oktoobri 1982. aasta direktiiv 82/714 siseveelaevade tehniliste normide kohta*. c) Põhiteadmised laeva peamistest koostisosadest. d) Teoreetilised teadmised ujuvuse ja püstuvuse nõuetest ja nende praktiline rakendamine. 4. Masinavärk a) Põhiteadmised jõuseadmete ehitusest ja tööst, et kindlustada nende nõuetele vastav töö. b) Peamasinate ja abimehhanismide ekspluateerimine ning kontroll, tegutsemine rikke korral. c) Laeva süsteemid ja nende hooldus. 5. Lastimine ja lossimine a) Süvisemärkide kasutamine. b) Lasti kaalu määramine kasutades mõõdukirja. c) Lastimine ja lossimine, lasti paigutamine (lastiplaan). 6. Tegutsemine eriolukorras a) Õnnetuste vältimise põhimõtted. b) Meetmed, mis võetakse kasutusele laeva vigastuse, kokkupõrke ja madalikule sõitmise korral, kaasa arvatud lekke kõrvaldamine. c) Päästevarustuse ja -vahendite kasutamine. d) Esmaabi õnnetusjuhtumi korral. e) Tulekahjude vältimine ja tulekustutusvahendite kasutamine. f) Reostuse vältimine veeteedel. NÕUDED RADARVAATLEJA TUNNISTUSE SAAMISEKS 1. Teadmised radari teooriast: põhiteadmised raadiolainetest ja radari töö põhimõtetest. 2. Radari kasutamise oskus, radari kuvast arusaamine, radari kaudu saadud informatsiooni analüüs ja teadmised radari kaudu saadud informatsiooni võimalikest puudustest. 3. Radari häälestamine. 4. «Laevatatavatel sisevetel liiklemise korra» ja ECIW* nõuded radari kasutamisel tundmine. TÄIENDAVAD NÕUDED REISLAEVA JUHILE 1. Põhiteadmised tehnilistest nõuetest vigastatud reisilaeva stabiilsuse, vaheruumideks jaotamise ja maksimaalse süvise tasapinna kohta. 2. Esmaabi vigastuste korral. 3. Tuleohutuse nõuded ja tuletõrjeseadmed. 4. Tegutsemine inimeste päästmisel ja päästevahendid. 5. Reisijate turvamine: üldiselt ja eriti laeva mahajätmise, vigastuse, kokkupõrke, madalikule sõidu, tulekahju, plahvatuste ning teiste olukordade puhul, kui võib tekkida paanika. 6. Teadmised ohutuse juhenditest (tagavaraväljapääsud, trepid, avariirooli kasutamine jne). * Teadmised nõutud juhul, kui taotletakse laevajuhi tunnistust sõiduks kõigil Euroopa sisevetel (välja arvatud Rhine). Lisa 2 teede- ja sideministri 23. mai 2000. a määruse nr 31 juurde SISEVEELAEVA MADRUSE KUTSETUNNISTUSE SAAMISEKS NÕUTAVAD ERIALASED TEADMISED 1. Navigatsioon a) «Laevatatavatel sisevetel liiklemise korra» tundmine, kaasa arvatud navigatsioonimärgistuse tundmine, veeteede märgistamine ja ujuvnavigatsioonimärgistusega tähistamine. b) Üldteadmised Eesti peamiste laevatatavate sisevete geograafilistest iseärasustest. c) Kursi määramine, navigatsioonilised väljaanded, navigatsioonimärgistuse süsteemid. 2. Laevaga manööverdamine ja laeva juhtimine a) Laeva juhtimine arvestades tuule, voolu, koormuse ja süvise mõju. b) Rooli ja sõukruvi ülesanne ning nende koosmõju. c) Ankrusse jäämine ja sildumine. d) Manöövrid sadamates; manöövrid teiste laevadega kohtudes ja neist möödudes. 3. Laevaehitus ja püstuvus a) Laevaehituse põhimõtete teadmine. b) Põhiteadmised siseveelaevadele esitatavatest nõuetest. c) Põhiteadmised laeva peamistest koostisosadest. d) Algteadmised ujuvuse ja püstuvuse nõuetest. 4. Masinavärk a) Põhiteadmised jõuseadmete ehitusest ja tööst, et kindlustada nende nõuetele vastav töö. b) Peamasinate ja abimehhanismide ekspluateerimine ning kontroll, tegutsemine rikke korral. Laeva süsteemid. 5. Lastimine ja lossimine a) Süvisemärkide kasutamine. b) Lasti kaalu määramine kasutades mõõdukirja. d) Lastimine ja lossimine, lasti paigutamine (lastiplaan). 6. Tegutsemine eriolukorras a) Õnnetuste vältimise põhimõtted. b) Meetmed, mis võetakse kasutusele laeva vigastuse, kokkupõrke ja madalikule sõitmise korral, kaasa arvatud lekke kõrvaldamine. c) Päästevarustuse ja -vahendite kasutamine. d) Esmaabi õnnetusjuhtumi korral. e) Tulekahjude vältimine ja tulekustutusvahendite kasutamine. f) Reostuse vältimine veeteedel. Lisa 3 teede- ja sideministri 23. mai 2000. a määruse nr 31 juurde SISEVEELAEVA LAEVAJUHI DIPLOMI NÄIDIS Eesti Vabariik (Riigivapp) SISEVEELAEVA LAEVAJUHI DIPLOM BOATMASTERS’ CERTIFICATE FOR THE CARRIAGE OF GOODS AND PASSANGERS BY INLAND WATERWAY 1. Perekonnanimi Holder’s name 2. Eesnimi First name(s) 3. Sünniaeg Date of birth 4. Isikukood Code 5. Väljastamise kuupäev Date of issue of the certificate 6. Väljastamise number Issue number 7. Foto Phothograph of the holder 8. Omaniku allkiri Holder’s signature 9. Veeteede Ameti volitatud ametiisiku allkiri Signature of authorized official 10. Asutuse pitser Seal of the authority SISEVEELAEVA MADRUSE KUTSETUNNISTUSE NÄIDIS Eesti Vabariik (Riigivapp) SISEVEELAEVA MADRUSE KUTSETUNNISTUS CERTIFICATE FOR MEMBER OF DECK CREW OF INLAND WATERWAY 1. Perekonnanimi Holder’s name 2. Eesnimi First name(s) 3. Sünniaeg Date of birth 4. Isikukood Code 5. Väljastamise kuupäev Date of issue of the certificate 6. Väljastamise number Issue number 7. Foto Phothograph of the holder 8. Omaniku allkiri Holder’s signature 9. Veeteede Ameti volitatud ametiisiku allkiri Signature of authorized official 10. Asutuse pitser Seal of the authority Lisa 4 teede- ja sideministri 23. mai 2000. a määruse nr 31 juurde

Lisa 5 teede- ja sideministri 23. mai 2000. a määruse nr 31 juurde