Vabariigi Valitsus — Teede- ja Sideministeeriumi kantsleri Ruth Martini teenistusest vabastamine — RTL, 2000, 71, 1112

«Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1682; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845) paragrahvi 55 lõike 1, «Avaliku teenistuse seaduse» (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167) paragrahvi 84 punktide 1 ja 2 ning paragrahvi 118 lõigete 1 ja 2 alusel, kooskõlas «Töötajate distsiplinaarvastutuse seadusega» (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228; 1998, 64/65, 1009) ning arvestades teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni 19. juuni 2000. a esildist ning kuulates ära Riigikantselei peadirektori riigisekretäri ülesannetes Tiit Laja arvamuse: Vabariigi Valitsuse 16. mai 2000. a korraldusega nr 403-k «Teede- ja Sideministeeriumi kantsleri Ruth Martini teenistussuhte peatamine» (RTL 2000, 55, 840) otsustati algatada Teede- ja Sideministeeriumi kantsleri Ruth Martini suhtes distsiplinaarasi ja tehti teede- ja sideminister Toivo Jürgensonile ülesandeks moodustada distsiplinaarasja menetlemiseks komisjon, viia läbi distsiplinaarmenetlus ning esitada Vabariigi Valitsusele vastavad järeldused ja ettepanekud. Komisjon moodustati teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni 19. mai 2000. a käskkirjaga nr 167 ning nimetatud komisjon esitas Vabariigi Valitsusele oma aruande koos lõppjäreldustega 13. juunil 2000. a. Teede- ja sideministri 20. juuni 2000. a seletuskirjast käesoleva korralduse eelnõu juurde, sellele lisatud dokumentidest ning komisjoni aruandest nähtub, et vastavalt Politseiameti Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 1. veebruari 2000. a ekspertiisiaktile D-43-00/392 on tuvastatud, et 5. novembri 1999. a. volikirjal sõiduauto Nissan Primera riikliku registreerimismärgiga 003TSM kasutamiseks, Teede- ja Sideministeeriumi käskkirjadel nr 185-I (7.09.1999), nr 202-I (19.09.1999) ja nr 228-I (12.11.1999) ei ole Ruth Martini enda poolt kirjutatud allkirjad ning vastavalt Politseiameti Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 30. mai 2000. a ekspertiisiaktile DK-459-00/2504 ei ole Ruth Martini enda poolt kirjutatud allkirjad ka järgmistel Teede- ja Sideministeeriumi dokumentidel: ASi Thulema arve nr 2939-99 (30.12.1999); Loriland OÜ arve nr 991547 (2.12.1999); Fotostuudio Kalev Jõgeva OÜ arve nr 111; Transpordi Infokeskuse OÜ arve-saateleht nr 83 (29.11.1999); ASi Kupar arve nr 104 (1.12.1999); OÜ Festart arve nr E-352 (26.11.1999); Transpordi Infokeskuse OÜ arve nr 78 (24.11.1999); Transpordi Infokeskuse OÜ arve nr 79 (25.11.1999); teenindusleping nr 5 (Osaühing Pargitee) (detsember 1999); ehituse töövõtuleping nr 219 (AS Harju Ehitus) (10.11.1999). Ruth Martinile on ekspertiisi tulemusi tutvustatud ja ta ei ole ekspertide arvamust kahtluse alla seadnud. Vastavalt Politseiameti Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 19. juuni 2000. a ekspertiisiaktile DK-513-00/2867 on Teede- ja Sideministeeriumi volikirjal sõiduauto Nissan Primera kasutamiseks Andrus Villemi poolt (5.11.1999), teeninduslepingul nr 5 (OÜ Pargitee) (detsember 1999. a), ehituse töövõtulepingul nr 219 (AS Harju Ehitus) (10.11.1999) ja Asi Thulema arvel nr 2939-99 (30.12.1999) olev Ruth Martini järeletehtud allkiri kirjutatud ühe ja sama isiku poolt. Samuti nähtub eelnimetatud seletuskirjast ja komisjoni aruandest, et komisjon, analüüsides tõenditena distsiplinaarmenetluse käigus kooskõlas «Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse» paragrahviga 7 distsiplinaarsüüteo asjaolude kohta kogutud kirjalikke seletusi, mida on andnud nii kantsler Ruth Martin ise kui ka Teede- ja Sideministeeriumi pearaamatupidaja Rita Moorats (23.05.2000), teede- ja sideministri abi Lembe Laas (24.05.2000) ning teede- ja sideministri nõunik Andrus Villem (31.05.2000), ning Ruth Martini ja Andrus Villemi täiendavaid suulisi seletusi, on tulnud järeldusele, et Teede- ja Sideministeeriumis on Ruth Martini allkirju süstemaatiliselt ja kontrollimatult järele tehtud 1999. aasta septembrist detsembrini ning Ruth Martin ei astunud sellise olukorra likvideerimiseks mingeid samme, kusjuures ta pidi olema teadlik, et tema allkirja järele tehakse. Osadest seletustest nähtub, et Ruth Martin on andnud korraldusi allkirjade järeletegemiseks. Lisaks raamatupidamisdokumentidele on järeletehtud allkirjadega dokumentide hulgas ka kaks lepingut, millel olevad Ruth Martini allkirjad tuvastati olevat kirjutatud kolmanda isiku poolt. Need on Osaühinguga Pargitee 1999. aasta detsembris sõlmitud teenindusleping nr 5 ning Aktsiaseltsiga Harju Ehitus 1999. aasta novembris sõlmitud ehituse töövõtuleping nr 219. Eeltoodust tulenevalt leiab Vabariigi Valitsus, et Ruth Martin on jämedalt rikkunud Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 321 kinnitatud «Teede- ja Sideministeeriumi põhimääruse» (RT I 1997, 4, 12; 1998, 31/32, 428; 1999, 29, 410) punkti 17 alapunkte 2 ja 3, mille kohaselt kantsler peab tagama ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise ja käsutab ministri kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; samuti teede- ja sideministri 2. detsembri 1998. a käskkirjaga nr 174 kinnitatud Teede- ja Sideministeeriumi raamatupidamise sise-eeskirja sätet, mille kohaselt hankijate arved viseeritakse kantsleri või asekantsleri poolt. Seega on Ruth Martin oma kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise tagajärjel võimaldanud tekkida Teede- ja Sideministeeriumis sellisel olukorral, kus ministeeriumi tööks vajalikele ja olulistele dokumentidele, sealhulgas raamatupidamisdokumentidele ja lepingutele oli võimalus Ruth Martini teadmisel ja korraldusel alla kirjutada kolmandatel isikutel, järele tehes Ruth Martini allkirja. Sellega lõi Ruth Martin Teede- ja Sideministeeriumile reaalse materiaalse kahju tekkimise ohu, rääkimata asjaolust, et selline tegevus, mis käesolevaks hetkeks on ka ajakirjanduse tähelepanu alla sattunud, oli Ruth Martini poolt ebausaldusväärne ja kahjustas oluliselt Teede- ja Sideministeeriumi kui riigiasutuse mainet, samuti põhjustas usaldamatust Teede- ja Sideministeeriumi suhtes teenistujate ja töötajate poolt, kes sellise allkirjade järeletegemisega kokku puutusid. Eeltoodust tulenevalt on Ruth Martini tegevuses tuvastatud «Avaliku teenistuse seaduse» paragrahvi 84 punktides 1 ja 2 sätestatud distsiplinaarsüütegude tunnused. Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati, et Ruth Martini poolt pandi süüteod toime 1999. aasta septembrist detsembrini ning distsiplinaarmenetluse käigus komisjoni poolt teostatud teenistusalase juurdluse tulemuste kohta koostatud kirjalik aruanne vormistati 13. juunil 2000. a. Distsiplinaarsüütegude väljaselgitamiseks korraldati allkirjade ekspertiis. Vastavalt «Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse» paragrahvi 6 lõikele 2 võib inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt tulemustega tõendatud süüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse aasta jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt tulemuste vormistamise päevast. «Avaliku teenistuse seaduse» paragrahvi 118 lõike 2 alusel ja kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes määrata Teede- ja Sideministeeriumi kantslerile Ruth Martinile distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine teenistuskohustuste jämeda rikkumise ja ametiasutusele varalise kahju tekkimise ohu süülise loomise eest, millega põhjustati usalduse kaotus. Lugeda Ruth Martin teenistusest vabastatuks, arvates talle käesoleva korralduse teatavaks tegemise päevale järgnevast päevast vastavalt «Avaliku teenistuse seaduse» paragrahvi 118 lõikele 3. Peaminister Mart LAAR Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Tiit LAJA