Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-63-04 Riigikohtu halduskolleegiumi 8. detsember 2004. a kohtuotsus OÜ Uus Tolliladu kaebuses alusetult tasutud maksuintresside tagastamise nõudes — RT III, 2, 8

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-63-04 Otsuse kuupäev 8. detsember 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Kohtuasi OÜ Uus Tolliladu kaebus alusetult tasutud maksuintresside tagastamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2004. a kohtuotsus haldusasjas nr 2-3/291/04 Menetluse alus Riigikohtus OÜ Uus Tolliladu kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada OÜ Uus Tolliladu kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3/291/04 ja Tallinna Halduskohtu 23. septembri 2003. a otsus haldusasjas nr 3-592/2003. 3. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Uus Tolliladu kaebus osaliselt. Mõista Maksu- ja Tolliametilt välja OÜ Uus Tolliladu kasuks õigusliku aluseta tasutud intressid 240 000 (kakssada nelikümmend tuhat) krooni. 4. Tagastada kautsjon. 5. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Uus Tolliladu kasuks välja kohtukulud 27 188 (kakskümmend seitse tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa) krooni. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Tolliinspektuur (TTI) teatas 3. juuni 2002. a kirjaga nr 5.1/1593 OÜ-le Uus Tolliladu, et viimane peab tasuma täiendava maksusumma 1 338 849 kr. Täiendava maksusumma arvutamise põhjuseks oli asjaolu, et OÜ Uus Tolliladu kui tollimaakler oli enda nimel ja AS Pimari eest esitanud 43 deklaratsiooni mahlade importimise kohta Eestisse ning jätnud arvutamata ja tasumata tollimaksu. TTI kirjas arvutatud summa koosnes tollimaksust 833 272 kr, käibemaksust 149 989 kr ja intressidest 355 588 kr. Nimetatud kirja on menetluse käigus nimetatud ka maksuteatiseks ja maksuteateks. OÜ Uus Tolliladu tasus 28. juunil 2002. a TTI-le kirjas näidatud summast vaid osa (900 000 kr) ning ülejäänud summa kohta esitas ta TTI-le taotluse võla tasumise ajatamiseks 12 kuu jooksul. 28. juunil 2002. a andis TTI välja kirja nr 3.2/2723-1 pealkirjaga «Maksete ajatamine». Selles kirjas on märgitud, et «Tallinna Tolliinspektuuri juhataja kohusetäitja Toivo Toomingas on nõus võla tasumisega osade kaupa kindlaksmääratud tähtaegadel vastavalt graafikule haldusõiguserikkumiste seadustiku § 336 lg 2 alusel». Järgnes maksegraafik, mille kohaselt tuli võlg 438 849 kr tasuda 9 maksena perioodil 25. juulist 2002. a kuni 25. märtsini 2003. a. Võla jaotust maksusumma ja intresside vahel ei olnud kirjas välja toodud. Kiri on vormistatud TTI kirjaplangil ning kirjal on ka OÜ Uus Tolliladu juhataja Ave Laidna allkiri. Nimetatud kirja on menetluse käigus nimetatud ka maksude ajatamise kokkuleppeks. OÜ Uus Tolliladu on käesolevaks ajaks kogu kirjas nimetatud summa 438 849 kr TTI-le tasunud. 2. OÜ Uus Tolliladu esitas 8. novembril 2002. a TTI-le taotluse nr 47, milles paluti muuta 3. juuni 2002. a kirja (maksuteadet) ja 28. juuni 2002. a kirja (maksude ajatamise kokkulepet) ning vähendada nendes sisalduvat võlasummat intresside 355 588 kr võrra. Sealjuures viitas OÜ Uus Tolliladu Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. novembri 2002. a kohtuotsusele asjas nr 3-4-1-8-02. Ühtlasi palus OÜ Uus Tolliladu tagastada talle alusetult tasutud intressid, mis 8. novembri 2002. a seisuga moodustasid 115 588 kr. TTI edastas taotluse lahendamiseks Tolliameti keskasutusele. Tolliameti 24. detsembri 2002. a otsusega nr 1.1-1/9229 jäeti OÜ Uus Tolliladu taotlus rahuldamata. Tolliamet leidis, et kuna OÜ Uus Tolliladu ei ole maksustamist vaidlustanud, ei ole alust muuta TTI kirja ega intresse tagastada. 3. Halduskohtule esitatud kaebuses palus OÜ Uus Tolliladu tühistada Tolliameti 24. detsembri 2002. a otsus nr 1.1-1/9229 ning teha Tolliametile ettekirjutus muuta 3. juuni 2002. a kirja nr 5.1/1593 (maksuteadet) ja 28. juuni 2002. a kirja nr 3.2/2723-1 (maksude ajatamise kokkulepet), vähendades nendes kirjades fikseeritud maksusummat intresside 355 588 kr võrra. Samuti palus kaebaja mõista Tolliametilt välja kaebaja poolt alusetult tasutud intressid 355 588 kr, millest 115 588 kr oli kaebaja tasunud enne 5. novembrit 2002 ja 240 000 kr pärast nimetatud kuupäeva. Kaebuse kohaselt on maksuintressid arvestatud põhiseadusevastaseks tunnistatud õigusaktide alusel ning kaebajal puudub kohustus neid intresse tasuda. Kaebaja oli seisukohal, et vaidlustatud kirjad kujutasid endast haldusakte ning kuna haldusakti andmise aluseks olnud õigusnorm on ära langenud, tuleb haldusakte muuta. Kaebaja viitas oma väidete kinnitamiseks ka 11. juunil 2003. a vastu võetud seadusele, millega muudeti MKS § 163 ja mille kohaselt on pärast 5. novembrit 2002 esitatud intressinõuded kehtetud. 4. Tallinna Halduskohtu 23. septembri 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-592/ 2003 jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus oli seisukohal, et Tolliameti 24. detsembri 2002. a otsus nr 1.1-1/9229 on seaduslik ning kaebajal ei ole õigust nõuda tasutud intresside tagastamist. Riigikohtu otsusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. MKS § 163 lg 21 puudutab selliseid intressinõudeid, mis esitati pärast 5. novembrit 2002. Kaebajale olid intressid määratud maksuteatega 3. juunil 2002. a ning kuna kaebaja ei vaidlustanud seda maksuteadet, ei ole tal õigust nõuda tasutud intresside tagastamist sõltumata sellest, kas intressid olid tasutud enne või pärast 5. novembrit 2002. Kehtivat haldusakti tuleb täita ja kehtiva haldusakti alusel tasutud intresside tagastamiseks puudub alus. OÜ Uus Tolliladu esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellant oli seisukohal, et halduskohus tõlgendas vääralt MKS § 163 lõiget 2 1. Halduskohus oleks pidanud igal juhul rahuldama kaebuse pärast 5. novembrit 2002. a tasutud intresside 240 000 kr osas. 5. Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2004. a otsusega haldusasjas nr 2-3/291/04 muudeti halduskohtu otsuse motiive, kuid jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus oli seisukohal, et kumbki vaidlustatud kiri ei ole haldusakt, millega oleks siduvalt kindlaks määratud OÜ Uus Tolliladu intressikohustus. TTI 3. juuni 2002. a kiri nr 5.1/1593 kujutab endast teatist arvutatud maksusumma kohta. Tegemist ei ole maksuteatega Maksukorralduse seaduse mõttes. Tol ajal kehtinud õigusaktid ei näinud ette, et tollivõla korrigeerimise kohta tuleks väljastada deklarandile maksuteade või muu haldusakt. Samuti ei näinud õigusaktid ette tollivõla ajatamise võimalust. Sellest tulenevalt leidis ringkonnakohus, et TTI 28. juuni 2002. a kirjas nr 3.2/2723-1 väljenduvat kokkulepet võib tõlgendada halduslepinguna. Kuna kokkulepe oli maksumaksja suhtes soodustav, siis puudub vajadus lugeda kokkulepet tühiseks, kuigi seadusest tulenevat volitust selliste lepingute sõlmimiseks ei olnud. Ringkonnakohtu seisukoha kohaselt ei määratud selle kokkuleppega siduvalt maksumaksja intressivõlga, vaid kokkuleppe sisuks oli ainult haldusorgani luba maksumaksjale tasuda maksuvõlga seaduses sätestatud tähtpäevast hiljem. Eeltoodust järeldas ringkonnakohus, et apellandi poolt pärast 5. novembrit 2002 tasutud intressid summas 240 000 kr on tasutud õigusliku aluseta ning apellandil on MKS § 33 alusel õigus nõuda Tolliametilt selle summa tagastamist. Samas leidis ringkonnakohus, et kuna OÜ Uus Tolliladu ei ole intresside tagastamise nõuet maksuhaldurile esitanud, siis ei saa kohus alusetult tasutud intressisummat Tolliametilt välja mõista. Kuna kaebuses vaidlustatud Tolliameti ja TTI kirjades (maksuteatis ja ajatamise kokkulepe) ei ole intressikohustust siduvalt määratud, siis ei riku need kirjad kaebaja õigusi ning kaebus tuleb jätta ka kirjade tühistamise nõudes rahuldamata. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 6. OÜ Uus Tolliladu kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ning teha uus otsus, millega nõuda Maksu- ja Tolliametilt OÜ Uus Tolliladu kasuks välja pärast 5. novembrit 2002. a alusetult tasutud intressid summas 240 000 krooni, samuti mõista välja tagastusnõude täitmise viivitamise eest intressi 0,06%* päevas iga viivitatud päeva eest. Kassaator vaidlustab ringkonnakohtu otsuse selles osas, milles ringkonnakohus leidis, et käesolevas kohtuasjas ei saa kohus alusetult tasutud intresse kassaatori kasuks Maksu- ja Tolliametilt välja mõista. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kassaator ei ole esitanud maksuhaldurile tagastusnõuet. Kassaator esitas TTI-le 8. novembril 2002. a taotluse, milles palus tagastada juba tasutud intressid 115 588 kr ning tühistada kõik varasemad teated ja kokkulepped veel tasumata intresside 240 000 kr tasumise kohta. Seega on kassaator selgelt ja ühemõtteliselt maksuhaldurile teada andnud, et ta ei ole nõus intresse tasuma ja nõuab nende tagastamist. Seetõttu puudus kassaatori arvates vajadus korrata seda taotlust hiljem pärast igakordset intressimakset. Seadus ei keela esitada tagastusnõuet enne enammakse tekkimist, st enne intresside tasumist. Kassaator leiab, et kuna ringkonnakohus on käesoleva haldusasja lahendamisel sisuliselt otsustanud, et kassaatorile tuleb alusetult makstud intressisumma 240 000 kr tagastada, siis on ebamõistlik ja põhjendamatu nõuda, et kassaator peaks pärast kohtumenetlust esitama oma nõude uuesti haldusmenetluses, millele võib järgneda omakorda uus halduskohtumenetlus asjas, mis on sisuliselt otsustatud. Kassaatori arvates on ringkonnakohtu otsus vastuolus uurimispõhimõtte ja kohtumenetluse kiiruse põhimõttega. Halduskohus oleks uurimispõhimõttest tulenevalt saanud ise välja selgitada protsessiosalise tegeliku tahte ja kohus oleks pidanud ise tagama kaebaja õiguste kõige efektiivsema kaitse. Maksumaksja õiguste kaitse jääb puudulikuks ka seetõttu, et kui kasseeritud kohtuotsus jääb kehtima ja maksumaksja esitab oma tagastusnõude haldusmenetluses, siis jäävad vastustajalt välja mõistmata käesolevas kohtuasjas kantud kohtukulud. 7. Maksu- ja Tolliameti kirjalikus vastuses vaieldakse kassatsioonkaebusele vastu. Vastustaja on seisukohal, et kassaator ei ole esitanud maksuhaldurile MKS §-de 33 ja 106 nõuetele vastavat tagastusnõude täitmise taotlust. Lisaks leiab vastustaja, et kassaator on intressid tasunud kehtinud õigusaktide ja maksuvõla ajatamise kokkuleppe alusel ning puudub alus MKS § 33 rakendamiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 8. Kassatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et kassaator on tasunud 240 000 kr intresse õigusliku aluseta ning tal on õigus taotleda maksuhaldurilt selle summa tagastamist. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu otsuse seisukohtadega, et kassaatoril on põhjendatud tagastusnõue nende kuni 30. juunini 2002 arvestatud intresside osas, mida kassaator tasus pärast 5. novembrit 2002. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kaebaja poolt vaidlustatud TTI kirjad ei kujuta endast haldusakte. Kuna tasumisele kuuluvaid intresse ei ole õiguslikult siduvalt kindlaks määratud, siis on intresse tasunud isikul õigus nõuda pärast 5. novembrit 2002. a tasutud intresside tagastamist. Selline tõlgendus on kooskõlas MKS § 163 lõikega 2 1 ja Riigikohtu varasema praktikaga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 5. veebruari 2004. a kohtuotsust haldusasjas nr 3-3-1-3-04 – RT III 2004, 6, 57). Vaidlus käib selle üle, kas ringkonnakohus oleks saanud ja pidanud käesoleva kohtasja lahendamisel alusetult makstud intressid 240 000 kr Maksu- ja Tolliametilt välja mõistma. 9. MKS § 33 lg 1 sätestab: «Maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, on õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist.» MKS § 33 lg 2 p 2 kohaselt laieneb see õigus samadel tingimustel ka maksukohustuslasele, kes on maksuhaldurile tasunud seadusega ettenähtust rohkem intresse. MKS § 33 lg 4 täpsustab tagastusnõude esitamise tähtaja kohta, et «Maksukohustuse või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse vähenemise korral haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise tagajärjel või maksu tasumise õigusliku aluse muul viisil äralangemise korral võib sellest tuleneva tagastusnõude täitmist nõuda kolme aasta jooksul, arvates kohustava haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise või maksu tasumise õigusliku aluse äralangemise päevast». Käesoleval juhul tuleneb tagastusnõue intresside tasumise õigusliku aluse äralangemisest. Intresside tasumise õiguslik alus oli kuni 30. juunini 2002. a kehtinud MKS § 28 lg 1 ning MKS § 28 lg 4 alusel välja antud rahandusministri määrus, millega oli kehtestatud intressimäär. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. novembri 2002. a kohtuotsusega asjas nr 3-4-1-8-02 (RT III 2002, 30, 326) tunnistati MKS § 28 lg 4 ja selle alusel välja antud määrused põhiseadusevastaseks. 10. Tagastusnõude täitmise korda reguleerib MKS § 106. MKS § 106 lg 1 näeb ette, et tagastusnõude täitmiseks tuleb esitada maksuhaldurile kirjalik taotlus, kus oleks märgitud ka nõude täitmise viis (tasumine, tasaarvestus). Sellest sättest tuleneb, et tagastusnõude täitmiseks õigustatud isik ei saa pöörduda oma nõudega halduskohtusse enne, kui ta pole eelnevalt esitanud oma nõuet maksuhaldurile. Tegemist on HKMS § 6 lg 2 punktis 2 nimetatud kohustamiskaebusega, mille sisuks on sooritamata toimingu sooritamise nõue. HKMS § 9 lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse halduskohtule esitada 30 päeva jooksul alates päevast, mil tehti teatavaks haldusorgani keeldumine haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest. Järelikult saab halduskohus enammakstud maksusumma või intressisumma maksuhaldurilt maksukohustuslase kasuks välja mõista üldjuhul ainult siis, kui tagastusnõue on eelnevalt esitatud maksuhaldurile. 11. MKS § 33 lõigete 1 ja 4 koostoimest tuleneb, et tagastusnõude esitamise kolmeaastane aegumistähtaeg hakkab kulgema hetkest, millal on täidetud mõlemad tagastusnõude tekkimise aluseks olevad tingimused: summa on tasutud ning summa tasumise õiguslik alus kas puudus või langeb ära. Kui maksusumma või muu summa tasumise õiguslik alus langeb ära pärast summa tasumist (näiteks maksudeklaratsioonis arvutatakse välja maksu enammakse või kohus tühistab täidetud maksuotsuse), siis tuleb kolmeaastase tähtaja arvutamist alustada õigusliku aluse äralangemise päevast. Kui summa tasutakse pärast tasumise õigusliku aluse äralangemist või kui õiguslik alus üldse puudus (nt ekslik makse), siis tuleb lähtuda summa tasumise päevast. Käesoleval juhul tasuti intressid pärast nende tasumise õigusliku aluse äralangemist. MKS §-d 33 ja 106 ei välista tagastusnõude esitamist enne tagastusnõude tekkimist. MKS §-s 33 toodud kolmeaastane tähtaeg on tagastusnõude täitmise aegumistähtaeg, mistõttu tähtaja kulgemise alguse fikseerimine on vajalik selleks, et õigesti välja arvutada aegumistähtaja lõpp, st hetk, millal õigustatud isik kaotab õiguse tagastusnõuet esitada. MKS § 33 eesmärk ei ole piirata tagastusnõuete esitamist enne tagastusnõude tekkimist. Näiteks võib maksukohustuslane maksuotsuse vaidlustamisel esitada kohe ka nõude tagastada maksuotsuse alusel tasutud maksusumma. MKS § 106 lg 3 sätestab: «Kui maksusumma tagastamise taotlus esitatakse enne maksu tasumise tähtpäeva, tagastatakse maksusumma 30 päeva jooksul tasumise tähtpäevast arvates.» Kuigi viidatud sättes nimetatakse ainult maksusumma tagastamist, on see põhimõte kohaldatav ka muude tagastusnõuete täitmise juhtudele. 12. Käesoleva kohtuasja materjalide kohaselt esitas OÜ Uus Tolliladu 8. novembril 2002. a TTI-le taotluse nr 47, milles paluti muuta maksuteadet ja maksude ajatamise kokkulepet ning vähendada nendes sisalduvat võlasummat intresside 355 588 kr võrra. Ühtlasi palus OÜ Uus Tolliladu tagastada juba tasutud osa intressidest – 115 588 kr. Tolliameti 24. detsembri 2002. a otsusega nr 1.1-1/9229 jäeti OÜ Uus Tolliladu taotlus rahuldamata. Riigikohus on seisukohal, et OÜ Uus Tolliladu 8. novembri 2002. a taotlust tuleb tõlgendada kui tagastusnõuet kogu intressisumma osas, sealhulgas ka veel tasumata 240 000 kr osas. Taotluses väljendab kassaator selgelt oma seisukohta, et tema arvates puudub tal kohustus neid intresse tasuda ning kõik tasutud intressid tuleb temale tagastada. Kassaator on esitanud kohtule ka põhjendused, miks ta siiski jätkas intresside tasumist, kuigi ta ei tunnistanud intressikohustust. Maksuvõla (sh intressivõla) olemasolul oleks Tolliametil tekkinud õigus tühistada kassaatori tollimaakleri tegevusluba, see aga oleks tähendanud kassaatori majandustegevuse lõpetamist. 13. Riigikohus on seisukohal, et põhimõtteliselt on võimalik tagastusnõude täitmise taotlust esitada ja läbi vaadata ka vahetult halduskohtus, kui halduskohus vaatab läbi maksuhalduri vastu esitatud kaebust ning tagastusnõue on seotud kaebuse esemega. MKS §-s 106 kirjeldatud menetluse eesmärk on kontrollida tagastusnõude olemasolu. Kui tagastusnõude olemasolu üle käib vaidlus halduskohtus, siis saab halduskohus haldusorgani asemel kontrollida tagastusnõude olemasolu ja sellest tulenevalt ka otsustada tagastusnõude täitmise. Näiteks kui tagastusnõue tekib maksuotsuse või muu haldusakti tühistamisest, siis võib halduskohus tulenevalt HKMS § 26 lg 1 punktist 1 teha ka ettekirjutuse haldusakti tagasitäitmise kohta, mõistes maksuotsuse või muu haldusakti alusel tasutud rahasumma haldusorganilt kaebaja kasuks välja. HKMS § 9 lg 2 ja MKS § 106 lg 1 eesmärk on hoida ära tarbetuid kohtuvaidlusi. Kui haldusorgan ei vaidle tagastusnõudele vastu, siis oleks vastava nõude esitamine ja menetlemine kohtus ülearune. Käesolevas kohtuasjas on aga toimunud sisuline vaidlus tagastusnõude olemasolu üle. Tolliamet on kogu kohtumenetluse käigus väljendanud seisukohta, et OÜ Uus Tolliladu on kohustatud tasuma vaidlustatud intresse ning tal ei ole alust nõuda intresside tagastamist. Kõik tagastusnõudega seonduvad asjaolud on kohtumenetluse käigus tuvastatud. Ringkonnakohus jõudis oma otsuses järeldusele, et kaebajal on 240 000 kr suurune tagastusnõue. Sellises olukorras puudub vajadus läbida veel haldusmenetlust, sest tagastusnõude olemasolu on siduvalt tuvastatud ning haldusorganil ei oleks haldusmenetluse käigus enam midagi otsustada. Riigikohus nõustub kassaatoriga, et halduskohtumenetlus peab tagama kaebaja õiguste kiire ja efektiivse kaitse. Kui halduskohus tuvastab tagastusnõude olemasolu, kuid jätab nõude täitmise otsustamata, siis jäävad kaebaja õigused realiseerimata. Kui maksuhaldur keelduks kohtuotsusega tuvastatud tagastusnõude täitmisest, siis peaks maksukohustuslane uuesti pöörduma halduskohtu poole ning esitama sisuliselt sama nõude uuesti. Riigikohus viitab siinjuures ka asjaolule, et käesolevas vaidluses esitas kaebaja halduskohtule taotluse haldusaktide muutmiseks ja tühistamiseks, mistõttu oli kaebaja ka õigustatud nõudma, et tulenevalt HKMS § 26 lg 1 punktist 1 mõistaks kohus haldusakti tühistamise korral haldusakti alusel tasutud summa vastustajalt välja. Kui halduskohus oleks eelmenetluse käigus selgitanud kaebajale, et kaebaja oleks pidanud oma õiguste kaitseks esitama esmalt maksuhaldurile täiendavad tagastusnõuded ning seejärel esitama halduskohtule kohustamiskaebuse, siis oleks kaebajal olnud võimalus mõistliku aja jooksul vastavad toimingud läbi viia ning kaebaja oleks saanud Tolliameti eitavate vastuste korral esitada halduskohtule kaebuse täiendused enne asja sisulist arutamist halduskohtus. Käesoleval juhul sai kaebaja alles ringkonnakohtu otsusest teada, kuidas ta oleks pidanud käituma enne kaebuse esitamist halduskohtusse. Eeltoodust tulenevalt on Riigikohus seisukohal, et käesolevas kohtuasjas on võimalik Maksu- ja Tolliametilt OÜ Uus Tolliladu kasuks intresside enammakse 240 000 kr välja mõista. 14. Riigikohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et maksu või intressi enammakse väljamõistmine kohtuotsusega ei takista maksuhalduril näiteks MKS §-s 109 sätestatud tasaarvestuse läbiviimist juhul, kui maksukohustuslasel on maksude või kõrvalkohustuste võlgu. Maksukohustuslase võimalikud muud maksuvõlad ja nende tasaarvestamise võimalus ei ole käesoleva kohtuasja esemeks. Maksukohustuslane saab tasaarvestuse kohta tehtud otsust vaidlustada iseseisvas kohtumenetluses. 15. Kassaator taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus mõistaks Maksu- ja Tolliametilt välja ka enammakse tagastamisega viivitamise eest intressid 0,06%* iga tagastamisega viivitatud päeva eest. MKS § 116 lg 2 näeb ette, et kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Kuna tagastusnõude sisuks võib olla ka enammakstud intress, siis on maksuhaldur kohustatud tasuma intressi enammakstud intressi tagastamisega viivitamise korral. Maksuhaldur oleks pidanud intressi enammakse tagastama 30 päeva jooksul alates enammakse laekumise päevast. Tegemist on vahetult seadusest tuleneva maksuhalduri kohustusega. Maksuhaldur peab ise välja arvutama intressisumma ning üldjuhul tasuma intressid koos tagastusnõude täitmisega. Kui maksuhaldur rikub seda kohustust, siis on maksukohustuslasel tulenevalt MKS § 116 lõikest 4 õigus esitada maksuhaldurile taotlus intresside arvutamiseks ja tasumiseks ning maksuhalduri keeldumise korral esitada vastavasisuline kaebus halduskohtusse. Kuna intresside arvutamine on maksuhalduri seadusest tulenev kohustus, siis ei pea maksukohustuslane tagastusnõude üle käivas kohtuvaidluses esitama halduskohtule intresside arvutamise ja väljamõistmise taotlust ning kohus ei pea maksuhaldurit intresside arvutamiseks kohustama. Vajadusel võib kohus selgitada otsuse täitmise korda ning juhtida maksuhalduri tähelepanu intresside arvutamise kohustusele. 16. Kassaator taotleb kohtukulude väljamõistmist. Kuna Riigikohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt, siis mõistab Riigikohus välja osa kassaatori kantud kohtukuludest. Riigikohus lähtub väljamõistetud intressinõude 240 000 kr ja kaebuses taotletud intressinõude 355 588 kr suhtest. Riigikohus tõlgendab kogu kaebust intresside tagastamise nõudena, mistõttu vaidlustatud Tolliameti kolme kirja tühistamata või muutmata jätmine ei tähenda kaebuse rahuldamata jätmist. Kirjade muutmise ja tühistamise taotlus oli suunatud sama eesmärgi saavutamisele, millele oli suunatud intresside väljamõistmise taotlus. OÜ Uus Tolliladu esitas halduskohtule taotluse ja kohtukulude nimekirja (tl 59) õigusabikulude 26 432 kr väljamõistmiseks. Ringkonnakohtule esitati taotlus ja kohtukulude nimekiri (tl 33) riigilõivu 5000 kr ja õigusabikulude 8850 kr väljamõistmiseks. Kassatsiooniastme kohtukulude nimekirja ei ole esitatud. Kassaator taotleb kokku 40 282 kr väljamõistmist. Lähtuvalt kaebuse rahuldatud osast tuleb Maksu- ja Tolliametilt OÜ Uus Tolliladu kasuks välja mõista 27 188 krooni. Tõnu ANTON Indrek KOOLMEISTER Harri SALMANN * Riigikohtu halduskolleegiumi 29. detsembri 2004. a kohtumäärusega nr 3-3-1-63-04 parandatud ilmne ebatäpsus ja asendatud p-s 6 ja p-s 15 sõnad «intressi 0,6%» ja «intressid 0,6%» sõnadega «intressi 0,06%» ja «intressid 0,06%».