Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri

Vastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuli 2003.a määrusega nr 115 (2003, 85, 1251), jõustunud 26.07.2003 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumine): 30.11.2004 nr 201 (RTL 2004, 151, 2290) 1.03.2005 (õ) 5.02.2008 13:30 Määrus kehtestatakse « Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156; 32 õiend) § 36 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala Määrus kehtestab: 1) nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile; 2) riikliku õppekava; 3) mootorsõidukijuhi õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ning kehtetuks tunnistamise korra. §2. Mootorsõidukijuhi õpetaja (1) Mootorsõidukijuhi õpetaja (edaspidi õpetaja) on käesoleva määruse mõistes: 1) liiklusteooria- ja sõiduõpetaja; 2) sõiduõpetaja. (2) Liiklusteooria- ja sõiduõpetaja, kelle tervislik seisund ei võimalda enam juhtida õpetatava kategooria mootorsõidukit, kuid kellel on nimetatud mootorsõiduki juhtimise õigus ja kogemus olnud vähemalt kolm aastat, võib jätkata selle kategooria mootorsõidukijuhtide õpetamist liiklusteooria õpetajana. Nimetatud õpetajale ei kehti § 3 lõike 1 punktides 3 ja 4, § 5 punktis 22 ning § 14 punktides 6 ja 7 kehtestatud nõuded. §3. Kvalifikatsiooninõuded õpetajale (1) Õpetaja peab: 1) olema läbinud käesolevas määruses toodud kvalifikatsiooninõuete täitmiseks vajaliku koolituse ja omama kehtivat Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) poolt väljastatud õpetaja tunnistust; 2) täiendama oma teadmisi, et tagada ametialane areng; 3) omama kehtivat õpetatava kategooria mootorsõiduki juhiluba; 4) olema läbinud liiklusmeditsiini komisjoni ja omama nimetatud komisjoni poolt väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõendit, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui 5 aastat; 5) valdama kõrgtasemel keelt, milles õppetöö toimub. (2) Sõiduõpetaja peab omama vähemalt keskharidust. Liiklusteooria- ja sõiduõpetaja peab omama vähemalt kõrgharidust. (3) Libedasõidu riskivältimise õpet läbi viiv õpetaja peab omama kehtivat liiklusteooria- ja sõiduõpetaja tunnistust, olema läbinud 6. peatüki kohase koolituse vastava mootorsõiduki kategooria osas ja omama sellekohast tunnistust. (4) Õpetaja teadmised ja oskused mootorsõidukijuhi õpetamisel peavad vastama õpetajale esitatavatele pädevusnõuetele. [RTL 2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005] (õ) 5.02.2008 13:30 §4. Riiklik õppekava (1) Riiklik õppekava (edaspidi õppekava) määrab õpetajate ettevalmistamiseks vajaliku õpetajakoolituse, sõiduõpetaja koolituse, täiendkoolituse ja libedasõidu riskivältimise koolituse korralduse, õppeained ja nende mahud, nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks ning pädevusnõuded õpetajate teadmistele ja oskustele. (2) Üldkursuse, erikursuse ja libedasõidu riskivältimise koolituse õppekava on toodud lisas 1. [RTL 2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005] (õ) 5.02.2008 13:30 2. peatükk NÕUDED ÕPETAJA PÄDEVUSELE §5. Õpetaja teadmistele ja oskustele esitatavad üldpädevusnõuded (1) Nõuded õpetaja üld- ja eripädevusele on aluseks õpetaja koolitamisel ning tema teadmiste ja oskuste hindamisel. (2) Õpetaja peab: 1) tundma kaasaegseid mootorsõidukijuhi õpetamise meetodeid ja oskama neid õpetajatöös rakendada; 2) oskama koostada koolituse läbiviimiseks tööplaani lähtuvalt riiklikust õppekavast, valmistada ette tunnimaterjale, näitmaterjale, kavandada õppetundi, arvestades õpilase võimeid, isikuomadusi ja õppeedukust; 3) oskama õpetada õpilast sõidukijuhina oma tegevust ette kavandama ja sõiduks ette valmistama; 4) olema õpetamise protsessis rahulik ja tasakaalukas; 5) oskama selgelt ja veenvalt õpilastele edasi anda vajalikke teadmisi ja oskusi; 6) oskama veenda õpilasi iseseisva õppimise vajalikkuses ja nõuda kodutööde õigeaegset ning jätkuvat tegemist; 7) oskama sõiduõpetamise ajal anda õpilasele aegsasti, lühidalt ja selgelt korraldusi sõidukiiruse valikul, -suuna muutmisel, tähelepanu ja vaate suunamisel, sõiduki pidurdamisel ja peatamisel; 8) oskama õpilases kujundada enesehinnangut; 9) oskama õpetada liiklejate vastastikuse mõju tunnetamist; 10) tundma liiklusreegleid, oskama selgitada õpilastele liiklusreeglite olemust ja tingimusteta järgimise vajadust ning kujundada kaitsliku sõiduviisi harjumust; 11) oskama analüüsida liiklusolukordi ja selgitada õpilastele liiklejate võimalikust väärast käitumisest tekkida võivaid ohte ning õpetada neid ohte ette nägema ja praktikas ennetama; 12) teadma liiklusohutusalast olukorda ja tüüpilisemate liiklusõnnetuste toimumise põhjuseid; 13) oskama tagada teooria ja praktika seost, arvestada õpilaste individuaalsust sõiduõpetamisel; 14) oskama kujundada õpilaste tähelepanelikkust vähekaitstud liiklejate (jalakäija, jalgratturi ja eriti lapse, vanuri ning puudega inimese) suhtes; 15) teadma ja oskama selgitada juhi psühhofüsioloogiliste omaduste ja tervisliku seisundi mõju liiklusohutusele; 16) oskama õpetada tegutsemist liiklusõnnetuse korral; 17) oskama õpetada tegutsemist ohuolukorras; 18) tundma liiklusalaseid õigusakte ja oskama neid ja nende järgimise vajadust õpilastele selgitada; 19) oskama õpetada õpilasi kasutama teedekaarte; 20) oskama selgitada keskkonnasäästliku käitumise vajalikkust; 21) oskama selgitada ja õpetada säästlikku sõidustiili; 22) oskama läbida ja ise läbi viia vastava kategooria sõidukjuhi õppesõidu harjutusi; 23) tundma sõiduki ehitust ja tööpõhimõtteid. §6. Õpetaja teadmistele ja oskustele esitatavad eripädevusnõuded sõltuvalt õpetatava mootorsõiduki kategooriast (1) A-kategooria puhul peab õpetaja täiendavalt § 5 toodule tundma ja oskama õpetada: 1) mootorrataste sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste, sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms); 2) nõudeid mootorratta tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele vastavuse kontrolli; 3) mootorrattajuhi riietusele esitatavaid nõudeid; 4) ohutu kukkumise võtteid; 5) juhtimisvõtteid libedal kui ka pehmel pinnasel sõitmisel; 6) nõudeid kaassõitja käitumisele; 7) mootorratturi poolt teistele liiklejatele käega antavaid märguandeid. (2) B- ja BE-kategooria puhul peab õpetaja täiendavalt § 5 toodule tundma ja oskama õpetada: 1) B-kategooria autode ja nende haagiste sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine, sõit haagisega, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste, veose paigutuse ja kinnitamise ning sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms); 2) nõudeid auto ja haagise tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele vastavuse kontrolli; 3) haagiste külge ja lahti haakimist ning kaalu jaotumise jälgimist. (3) C- ja CE-kategooria puhul peab õpetaja täiendavalt § 5 toodule tundma ja oskama õpetada: 1) C-kategooria autode ja nende haagiste sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine, sõit haagisega, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste ning sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms); 2) nõudeid auto massi, teljekoormuse ja mõõtmete kohta; 3) nõudeid mitmesuguste veoste veole, veose paigutamisele ja kinnitamisele ning veose paigutuse mõju auto või autorongi sõiduomadustele; 4) auto ja haagise ehituse eripärast tingitud juhi nägemisvälja piiratusest, samuti teiste liiklejate vaatevälja vähenemisest tingitud ohte; 5) auto teelpüsivust arvestades tuule mõju; 6) nõudeid auto tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele vastavuse kontrolli; 7) täis- ja poolhaagise veduki külge- ja lahtihaakimist; 8) pidurite ja aeglustite tööpõhimõtteid ning tava- ja eriolukordades kasutamist; 9) manööverdamisel auto ning veose iseärasusest tekkida võivaid ohte; 10) autorongiga ekstreemsetes olukordades tekkida võivaid ohte; 11) nõudeid sõidu- ja puhkeaja ning sõidumeeriku kasutamise kohta; 12) nõudeid veoste saatedokumentide vormistamisel. (4) D- ja DE-kategooria puhul peab õpetaja täiendavalt § 5 toodule tundma ja oskama õpetada: 1) busside ja nende haagiste sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtted ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine ja sõit haagisega, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste, pagasi paigutuse ja kinnitamise ning sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms); 2) bussi ja haagise ehituse eripärast tingitud juhi nägemisvälja piiratusest ja teiste liiklejate vaatevälja vähenemisest tingitud ohte; 3) bussi teelpüsivust seoses tuule mõjuga; 4) nõudeid bussi tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele vastavuse kontrolli; 5) pidurite ja aeglustite tööpõhimõtteid ning õiget kasutamist; 6) sõitjate veol sobivaid juhtimisvõtteid; 7) nõudeid sõidu- ja puhkeaja ning sõidumeeriku kasutamise kohta; 8) sõitjate veoga seonduvate õigusaktide nõudeid; 9) sõitjate peale- ja mahamineku korda; 10) turvameetmete rakendamist sõitjate veol; 11) nõudeid juhile sõitjatega suhtlemisel. (5) R- ja T-kategooria traktori ja liikurmasina (edaspidi masin) puhul peab õpetaja täiendavalt § 5 toodule tundma ja oskama õpetada: 1) õpetatava kategooria masina, masinrongi ja nende agregaatide sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine, sõit haagisega, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste, veose paigutuse ja kinnitamise ning sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms); 2) nõudeid masina tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele vastavuse kontrolli; 3) agregaatide külge ja lahti haakimist ning kaalu jaotumise jälgimist; 4) agregaatidega sõidu- ja tööohutust; 5) aeglasest sõidust tingitud ohtusid; 6) aeglase sõiduki tähistamist; 7) nõudeid masina massi, teljekoormuse ja mõõtmete kohta; 8) nõudeid mitmesuguste veoste veole, veose paigutamisele ja kinnitamisele ning veose paigutuse mõju liiklusohutusele; 9) masina ehituse eripärast tingitud juhi nägemisvälja piiratusest, samuti teiste liiklejate vaatevälja vähenemisest tingitud ohte; 10) täishaagise nõuetekohast veduki külge ja lahti haakimist; 11) pidurite ja aeglustite tööpõhimõtteid ning tava- ja eriolukordades kasutamist; 12) manööverdamisel masina ning veose iseärasusest tekkida võivaid ohte; 13) ekstreemsetes olukordades tekkida võivaid ohte. 3. peatükk ÕPETAJAKOOLITUS §7. Õpetajakoolituse läbiviimine (1) Õpetajakoolitus käesoleva määruse mõistes toimub kõrgharidustaseme esimesel ja teisel astmel. (2) Õpetajakoolituse eesmärk on tagada kutse-, eri- ja ametialaselt pädevate liiklusteooria- ja sõiduõpetajate ettevalmistamise järjepidevus. (3) Õpetajakoolituse peavad läbima isikud, kes soovivad omandada liiklusteooria- ja sõiduõpetaja kvalifikatsiooni. [RTL 2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005] (õ) 5.02.2008 13:30 §8. Nõuded õpetajakoolituse alustamiseks (1) Õpetajakoolitusel osalejal peab olema: 1) keskharidus või sellele tasemelt vastav välisriigi haridus alustades õpinguid kõrghariduse esimesel astmel; 2) kõrgharidus või sellele tasemelt vastav välisriigi haridus alustades õpinguid kõrghariduse teisel astmel; 3) vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav kehtiv juhiluba, mille väljaandmisest on möödunud vähemalt 3 aastat. (2) Õpetajakoolitusel õpinguid alustav isik peab õpetajat ettevalmistavale koolitusasutusele (edaspidi koolitaja) esitama: 1) kirjaliku avalduse; 2) passi või muu isikut tõendava dokumendi; 3) haridust tõendava dokumendi; 4) selle mootorsõiduki kategooria juhiloa, mille juhtide õpetamiseks kvalifikatsiooni taotletakse; 5) liiklusmeditsiini komisjoni poolt väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõendi, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui 5 aastat. §9. Õpetajakoolituse korraldus (1) Õpetajakoolitust teostab Haridus- ja Teadusministeeriumi sellekohast koolitusluba omav kõrgkool. (2) Õpetajakoolitus koosneb: 1) üldkursusest; 2) taotletava kategooria mootorsõidukijuhi (A-, B- ja BE-, C- ja CE-, D- ja DE-, R- ja T-kategooria) õpetamise erikursusest; 3) iseseisvast tööst; 4) teooriaõppe ja sõiduõppe praktikast autokooli juures. (3) Üldkursus koosneb teooriaõppest. (4) Erikursus koosneb teooriaõppest ja sõiduõppest. (5) Üldkursuse ja erikursuse teooriaõppe õppetunni kestus on 45 minutit. (6) Erikursuse sõiduõppe õppesõidukorra kestus on 25 minutit. (7) Üld- ja erikursuse vähimad õppemahud auditoorse õppena ja sõiduõppena on toodud lisa 2 tabelites 1 ja 2. (8) Üldkursuse ja erikursuse teooriaõppe iga õppeaine (teema) käsitlusel peab õppija iseseisva töö maht olema 50% vastava õppeaine mahust. (9) Teooriaõppe ja sõiduõppe praktika on 8 ainepunkti lisaks üld- ja erikursusele. Praktika viiakse läbi autokoolis õpetaja juhendamisel. Praktika lõppedes koostab õppija praktika aruande, mille kinnitab juhendaja praktika eduka läbimise korral. (10) Õppija, kes taotleb mitme kategooria mootorsõidukijuhi õpetamise õigust, peab läbima üldkursuse ja kõigi taotletavate kategooriate mootorsõidukite juhtide õpetamise erikursused. Üheaegsel koolitusel võib koolitaja põhjendatult vähendada erikursusel kattuvate õppeainete vähimaid mahte. (11) [Kehtetu – RTL 2004, 151, 2290 – jõust. 1.03.2005] (12) Koolitajal on õigus akadeemilise õiendi alusel tunnustada üksikutes õppeainetes õppija eelnevate õpingute käigus saadud teadmisi ja oskusi. (13) Sõiduõppe kohta vormistatakse õpingukaart, milles peavad sisalduma andmed õppija, õppeteemade ja sõidukordade arvu kohta ning hinnang õppetundide läbiviimise kohta (14) Koolitusel osalejale antakse õppetöö käigus võimalus täiendavateks konsultatsioonideks või harjutusteks või kooliväliseks enesetäiendamiseks. [RTL 2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005] (õ) 5.02.2008 13:30 4. peatükk SÕIDUÕPETAJA KOOLITUS §10. Sõiduõpetaja koolituse läbiviimine (1) Sõiduõpetaja väljaõpe toimub tööalase koolituse korras õpetajakoolituse õppekava alusel. (2) Sõiduõpetaja koolituse eesmärk on tagada kutse-, eri- ja ametialaselt pädevate sõiduõpetajate ettevalmistamise järjepidevus. (3) Sõiduõpetaja koolituse peavad läbima isikud, kes soovivad omandada sõiduõpetaja kvalifikatsiooni. §11. Nõuded sõiduõpetaja koolituse alustamiseks (1) Sõiduõpetaja koolitusel osalejal peab olema: 1) keskharidus või sellele tasemelt vastav välisriigi haridus; 2) vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav kehtiv juhiluba, mille väljaandmisest on möödunud vähemalt 3 aastat. (2) Sõiduõpetaja koolitusel õpinguid alustav isik peab koolitajale esitama § 8 lõikes 2 nimetatud dokumendid. §12. Sõiduõpetaja koolituse korraldus (1) Sõiduõpetaja koolitust teostab Haridus- ja Teadusministeeriumi sellekohast koolitusluba omav kõrgkool. (2) Sõiduõpetaja koolituse õppekavale, -mahtudele ja õppetöö korraldusele laienevad õpetajakoolitust reguleerivad sätted. 5. PEATÜKK TÄIENDUSKOOLITUS §13. Täienduskoolituse läbiviimine (1) Täienduskoolituse eesmärgiks on kindlustada kvalifikatsiooninõuetega kehtestatud õpetaja ametialane areng. (2) Täienduskoolitus tuleb läbida: 1) enne ARK-i poolt välja antud õpetajatunnistuse kehtivusaja lõppemist; 2) õpetajal, kes lisaks olemasolevale mootorsõiduki kategooria õpetaja kvalifikatsioonile taotleb õigust muu kategooria mootorsõidukijuhi õpetamiseks; 3) isikul, kelle õpetajakoolitusest või sõiduõpetaja koolitusest või viimasest täienduskoolitusest on möödunud rohkem kui 5 aastat. (3) [Kehtetu – RTL 2004, 151, 2290 – jõust. 1.03.2005] [RTL 2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005] (õ) 5.02.2008 13:30 §14. Nõuded täienduskoolitusel osalejale Täienduskoolitusel osaleja peab koolitajale esitama: 1) kirjaliku avalduse; 2) passi või muu isikut tõendava dokumendi; 3) õpetaja töö staaži tõendava dokumendi; 4) haridust tõendava dokumendi; 5) ARK-i poolt väljastatud õpetaja tunnistuse; 6) vastava mootorsõiduki kategooria juhiloa; 7) liiklusmeditsiini komisjoni poolt väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõendi, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui 5 aastat. [RTL 2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005] (õ) 5.02.2008 13:30 §15. Täienduskoolituse õppetöö korraldus (1) Täienduskoolitust teostab § 9 lõikes 1 nimetatud koolitusasutus. (2) Enne õppetöö alustamist sooritab täienduskoolitusel osaleja õppekava teemadest lähtuva teadmiste ja oskuste testi, mille tulemustest lähtuvalt koostatakse koolitaja poolt täienduskoolitusel osalejale personaalne õppekava, mille maht lepitakse kokku koolituslepingus. Õppekava maht peab olema vähemalt 4 ainepunkti. (21) Täienduskoolituse läbiviimisel tuleb arvestada § 9 lõikes 14 sätestatuga. (3) Täienduskoolitus koosneb: 1) üldkursusest; 2) vastava kategooria mootorsõidukijuhi (A-, B- ja BE-, C- ja CE-, D- ja DE-, R- ja T-kategooria) õpetamise erikursusest; 3) iseseisvast tööst. (4) Üldkursuse ja erikursuse teooriaõppe õppetunni kestus on 45 minutit. (5) Erikursuse sõiduõppe õppesõidukorra kestus on 25 minutit. (6) Erikursuse sõiduõpe tuleb koolitusel osalejal läbida nii õpilase kui õpetaja rollis. (7) Üldkursuse ja erikursuse õppeainete loetelu on toodud lisa 2 tabelites 1 ja 2. (8) Üldkursuse ja erikursuse teooriaõppe iga õppeaine (teema) käsitlusel peab õppija iseseisva töö maht olema 50% vastava õppeaine mahust. (9) Sõiduõppe kohta vormistatakse õpingukaart, milles peavad sisalduma andmed õppetöös osaleja, õppeteemade ja sõidukordade arvu kohta ning hinnang õppetundide läbiviimise kohta. (10) Erikursuse sõiduõppe nõue ei kehti § 2 lõikes 2 nimetatud õpetaja kohta. (11) Kui õppija taotleb olemasolevale lisaks muu kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise õigust, peab ta läbima vaid taotletava kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise erikursuse vastavalt lisa 2 tabelis 2 kehtestatud mahtudes. (12) Mitme mootorsõiduki kategooria üheaegsel koolitusel võib koolitaja põhjendatult vähendada erikursusel kattuvate õppeainete vähimaid mahte. [RTL 2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005] (õ) 5.02.2008 13:30 6. peatükk LIBEDASÕIDU RISKIVÄLTIMISE KOOLITUS §16. Libedasõidu riskivältimise koolituse läbiviimine (1) Libedasõidu riskivältimise koolitusega antakse õpetajale teadmised, mis võimaldavad läbi viia õppekava kohast libedasõidu riskivältimise õpet. (2) Õpetaja, kes viib läbi mootorsõidukijuhtide libedasõidu riskivältimise õpet, peab läbima käesoleva peatüki kohase koolituse ja perioodiliselt täienduskoolituse. (3) Koolitaja ja koolitusel osaleja vahelised suhted reguleeritakse koolituslepingus. (4) Libedasõidu riskivältimise koolituse ja täienduskoolituse läbiviimisel tuleb arvestada § 9 lõikes 14 sätestatuga. §17. Nõuded libedasõidu riskivältimise koolitusel osalejale (1) Libedasõidu riskivältimise koolitusel osaleja peab omama vastava mootorsõiduki kategooria juhiluba. (2) Libedasõidu riskivältimise koolitusel osaleja peab koolitajale esitama: 1) kirjaliku avalduse; 2) isikut tõendava dokumendi; 3) vastava mootorsõiduki kategooria juhiloa. §18. Libedasõidu riskivältimise koolituse õppetöö korraldus (1) Libedasõidu riskivältimise koolitust ja täienduskoolitust teostab § 9 lõikes 1 nimetatud koolitusasutus. (2) Libedasõidu riskivältimise koolitus koosneb: 1) teooriaõppest; 2) vastava kategooria mootorsõiduki sõiduõppest; 3) iseseisvast tööst. (3) Teooriaõppe maht peab olema vähemalt 30 õppetundi, õppetunni kestusega 45 minutit. (4) Sõiduõppe maht peab olema vähemalt 20 õppesõidukorda, õppesõidukorra kestusega 25 minutit. (5) Teooria- ja sõiduõppe peab õppija läbima õpilase ja õpetaja rollis vastavalt kehtestatud mahtudele. (6) Õppemahud teooriaõppena ja sõiduõppena on kehtestatud lisa 2 tabelis 3. (7) Õppetöös osaleja, kes taotleb mitme kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise õigust, peab läbima kõigi nende kategooriate mootorsõidukite juhtide õpetamise sõiduõppe. Üheaegsel koolitusel võib koolitaja põhjendatult vähendada teooriaõppes kattuvate õppeainete vähimaid mahte. (8) Koolitajal on õigus akadeemilise õiendi alusel tunnustada üksikutes õppeainetes õppetöös osaleja eelnevate õpingute käigus saadud teadmisi ja oskusi. (9) Sõiduõppe kohta vormistatakse õpingukaart, milles peavad sisalduma andmed õppetöös osaleja, õppeteemade ja sõidukordade arvu kohta ning hinnang õppetundide läbiviimise kohta. §19. Libedasõidu riskivältimise koolituse täienduskoolitus (1) Libedasõidu riskivältimise õppe õpetajal tuleb läbida täienduskoolitus, kui libedasõidu riskivältimise koolitusest või viimasest libedasõidu riskivältimise täienduskoolitusest on möödunud 5 aastat. (2) Enne õppetöö alustamist sooritab täienduskoolitusel osaleja õppekava teemadest lähtuva teadmiste ja oskuste testi, mille tulemustest lähtuvalt koostatakse koolitaja poolt täienduskoolitusel osalejale personaalne õppekava, mille maht lepitakse kokku koolituslepingus. Õppekava maht peab olema vähemalt 20 õppetundi. (3) Täienduskoolitus koosneb: 1) teooriaõppest; 2) vastava kategooria mootorsõiduki sõiduõppest; 3) iseseisvast tööst. (4) Teooriaõppe õppetunni kestus on 45 minutit. (5) Sõiduõppe õppesõidukorra kestus on 25 minutit. (6) Sõiduõpe tuleb koolitusel osalejal läbida nii õpilase kui õpetaja rollis. (7) Teooriaõppe ja sõiduõppe õppeainete loetelu on toodud lisa 2 tabelis 3. (8) Teooriaõppe iga õppeaine (teema) käsitlusel peab õppija iseseisva töö maht olema 50% vastava õppeaine mahust. [RTL 2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005] (õ) 5.02.2008 13:30 7. peatükk ÕPETAJA KVALIFIKATSIOONI OMANDAMINE §20. Nõuded hindamisele (1) Kõikides õppeainetes tuleb õppijal sooritada arvestus, mis peab andma ülevaate õppija poolt aine omandamise tasemest ja valmisolekust oma teadmiste edastamiseks. (2) Sõiduõppes hinnatakse eraldi õppesõidukorra didaktilist ja organisatsioonilist külge. §21. Üldnõuded õpetajakoolituse, sõiduõpetaja koolituse, täienduskoolituse ja libedasõidu riskivältimise koolituse lõpetamiseks (1) Õppija lubatakse lõputööle pärast arvestuse sooritamist kõikides õppeainetes ja teooriaõppe praktika ning sõiduõppe praktika edukat läbimist. Koolitus lõpeb lõputöö kaitsmisega koolitust läbi viiva õppeasutuse komisjoni ees. (2) Komisjoni koosseisu määrab õppeasutuse juhataja. (3) Komisjonis peab olema lisaks koolile esindatud vähemalt 3 kompetentset esindajat allnimetatud asutustest ja institutsioonidest: 1) Haridus- ja Teadusministeerium; 2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 3) ARK; 4) Maanteeamet; 5) õpetajaid koondav erialaliit või muu ühendus. 6) [Kehtetu – RTL 2004, 151, 2290 – jõust. 1.03.2005] (4) Lõputöö edukalt kaitsnud ja määrusega kehtestatud tingimustele vastavale isikule antakse õppeasutuse tunnistus, mis tõendab, et ta on määruses toodud nõuete kohaselt edukalt läbinud vastava mootorsõiduki kategooria õpetaja koolituse ja on omandanud õpetajale kehtestatud pädevuse. [RTL 2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005] (õ) 5.02.2008 13:30 §22. Välisriigi koolituse tunnustamine Kui liiklusteooria- ja sõiduõpetaja on välisriigis läbinud peatüki 6 kohase analoogse ja koolitaja asukohamaa tunnustatud koolituse, võidakse talle omistada libedasõidu õpetaja kvalifikatsioon. Libedasõidu õpetaja kvalifikatsiooni taotleja peab omama ARK-i poolt väljastatud kehtivat õpetaja tunnistust, esitama § 21 lõikes 3 nimetatud komisjonile vastava koolituse läbimist tõendava tunnistuse ja sooritama edukalt teadmiste ja oskuste testi. [RTL 2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005] (õ) 5.02.2008 13:30 8. peatükk ÕPETAJALE KOOLITAMISE ÕIGUST TÕENDAVA TUNNISTUSE ANDMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE §23. Tunnistuse andmine (1) Õpetaja koolitamise õigust tõendava tunnistuse taotlejal tuleb esitada ARK-le: 1) kirjalik avaldus; 2) pass või muu isikut ja elamisluba tõendav dokument; 3) juhiluba; 4) pädeva õppeasutuse tunnistus määrusele vastava õpetaja koolituskursuse lõpetamise kohta; 5) liiklusmeditsiini komisjoni poolt väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõend, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui 5 aastat; 6) kaks identset värvifotot suurusega 35 ´45 mm; 7) [Kehtetu – RTL 2004, 151, 2290 – jõust. 1.03.2005] 8) haridust tõendava dokumendi. (2) ARK annab tunnistuse taotlejale lisas 3 toodud tunnistuse, kui isik vastab määruses kehtestatud nõuetele. Tunnistus antakse kehtivusajaga 5 aastat koolituskursuse lõpetamisest arvates. (3) Kui tunnistuse taotleja taotleb ainult sõiduõpetamise õigust, siis teeb ARK õpetaja tunnistusele märke: « Sõiduõpetaja ». (4) Paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud liiklusteooria- ja sõiduõpetaja tunnistusele teeb ARK märke: «Liiklusteooria õpetaja, sõiduõpetaja kvalifikatsioon peatatud». (5) [Kehtetu – RTL 2004, 151, 2290 – jõust. 1.03.2005] (õ) 5.02.2008 13:30 (6) ARK annab kaotatud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud tunnistuse asemele tunnistuse duplikaadi, kui tunnistuse taotleja vastab käesolevas paragrahvis toodud nõuetele. (7) ARK annab kehtivusaja ületanud või § 24 lõike 1 punkti 2 alusel kehtetuks tunnistatud tunnistuse asemele uue tunnistuse, kui tunnistuse taotleja vastab õpetajale kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. (8) ARK annab tunnistuse või teatab tunnistuse taotleja mittevastavusest nõuetele 20 tööpäeva jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud materjalide esitamise päevast. [RTL 2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005] (õ) 5.02.2008 13:30 §24. Tunnistuse kehtetuks tunnistamine 1) ARK tunnistab tunnistuse kehtetuks, kui: 1) tunnistus on alusetult välja antud; 2) õpetajat on karistatud «Liiklusseaduse» § 36 lõikes 4 toodud rikkumiste eest; 3) tunnistus või selles sisalduv kanne või andmed on võltsitud; 4) tunnistus on kadunud, hävinud või muutunud kasutuskõlbmatuks; 5) tunnistuse omanik on surnud; 6) väljastatakse uus tunnistus. (2) ARK teatab haldusaktina vormistatud tunnistuse kehtetuks tunnistamisest asjaomasele isikule tähitud kirjaga käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 kuni 3 toodud juhtudel. (3) Kui ARK tunnistab tunnistuse kehtetuks, peatub õpetaja koolitamise õigus ARK-i otsuse õpetajale teatavaks tegemise päevast või kui see on kohale toimetatud ARK-le esitatud õpetaja elu- või asukoha aadressil või kui see on õpetajale postiasutuses allkirja vastu üle antud. [RTL 2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005] (õ) 5.02.2008 13:30 §25. Tunnistuste arvestus ja kontroll ARK peab tunnistustega seotud toimingute arvestust ja jooksvat kontrolli tunnistust omavate isikute poolt «Liiklusseaduse» § 36 lõikes 4 toodud rikkumiste esinemise kohta. §26. Vaide lahendamine Tunnistuse taotleja või selle omanik võib tunnistuse andmata jätmise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitada vaide ARK-le või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile või kaebuse halduskohtusse vastavalt «Halduskohtumenetluse seadustikule» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140; 2004, 46, 329). [RTL 2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005] (õ) 5.02.2008 13:30 9. peatükk TROLLIJUHI ÕPETAJA §27. Trollijuhi õpetaja koolitus ning koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Trollijuhi õpetaja koolitus ning koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmine ja kehtetuks tunnistamine toimub käesoleva määrusega sätestatud tingimustel. (2) Trollijuhi õpetaja koolitajal on õigus muuta erikursuse õppemahte vastavalt trolliliikluse spetsiifikale. 10. peatükk RAKENDUSSÄTTED §28. Üleminekusätted (1) Õpetajad, kes ei ole läbinud teede- ja sideministri 9. mai 2001. a määruse nr 47 «Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale mootorsõidukijuhi koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri» (RTL 2001, 60, 829; 2002, 70, 1117; 85, 1338) kohast ja nimetatud määruse §-is 8 toodud mahus õpetaja koolituskursust ja kes enne käesoleva määruse jõustumist on töötanud liiklusteooria või sõiduõpetajana olenemata temale omistatud kvalifikatsioonist, peavad läbima käesoleva määruse 5. peatükis sätestatud täienduskoolituse enne õpetaja koolitamise õigust tõendava tunnistuse taotlemist ARK-st. (2) Õpetajad, kes on läbinud teede- ja sideministri 9. mai 2001. a määruse nr 47 kohase ja nimetatud määruse §-is 8 toodud mahus õpetaja koolituskursuse, peavad läbima käesoleva määruse 5. peatükis sätestatud täienduskoolituse enne 5 aasta möödumist nimetatud koolituse lõpetamisest. (3) Koolitaja, kes määruse jõustumise hetkel omab Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud koolitusluba ja viib läbi õpetaja koolitust ning ei ole kõrgkool, võib jätkata täienduskoolituse läbiviimist käesolevas määruses toodud tingimustel ja õppemahtudes kuni koolitusloa kehtivusaja lõpuni. (4) Õpetaja, kes enne määruse jõustumist on töötanud liiklusteooria- ja sõiduõpetajana, peab omama vähemalt keskharidust. (5) Täienduskoolitusel osaleja, kes omab teooria- või sõiduõpetaja/instruktori kursuse läbimist tõendavat tunnistust, võib koolitajale esitada § 14 punktis 5 nimetatud õpetaja tunnistuse asemel teooria- või sõiduõpetaja/instruktori kursuse läbimist tõendava tunnistuse. [RTL 2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005] (õ) 5.02.2008 13:30 §29. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks teede- ja sideministri 9. mai 2001. a määrus nr 47 «Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale mootorsõidukijuhi koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri». 1Euroopa Nõukogu Direktiiv 91/439/EMÜ (EÜT L 237, 24.08.1991, lk 0001–0024). Minister Meelis ATONEN Asekantsler kantsleri ülesannetes Raul MALMSTEIN Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuli 2003. a määruse nr 115 «Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri» lisa 1 RIIKLIKU ÕPPEKAVA ÕPPEAINETE AINEKAVAD I. Üldkursuse ainekava peab sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid: 1. Sissejuhatus kasvatusteadusesse 2. Didaktika: Didaktika andragoogilises protsessis: Didaktilised põhimõtted, erinevad õpetamisvõtted Erinevad lähenemised täiskasvanute koolitusele ja õpetamisele Koolituse ettevalmistamine: Koolitusplaani ja -kava koostamise põhimõtted Õppekava koostamine, formaalsed ja sisulised eesmärgid Erinevate õppematerjalide ja -vahendite valik ja nende kasutamise põhimõtted Koolituse hindamine: Õppimistulemuste hindamine ja enesehindamine Õppeprotsessi analüüs ja hindamine Koolituse tulemuslikkuse hindamine Sõiduõpetuse didaktika: Platsisõidu didaktika Maanteesõidu didaktika Linnassõidu didaktika 3. Andragoogika: Täiskasvanu kui õppija: Täiskasvanu arengu iseärasused Täiskasvanud õppija eripärad ja nende arvestamine andragoogilises protsessis Täiskasvanu õpivajadused, motivatsioon ja huvi ning nende kujunemine Õppimine täiskasvanu eas: Erinevad õppimisteooriad, õppimise iseärasused Õpikeskkond: füüsiline, sotsiaalne ja psüühiline keskkond, õppimist soodustava keskkonna loomine Õpioskuste kujundamine ja rakendamine, õpisituatsioonide loomine, õpetaja ja õppija suhted Täiskasvanu koolitaja (andragoogi) rollis: Õpetaja kui andragoogi isiksuslikud eeldused ja rollid Meetodid täiskasvanute koolituses: loeng, rühmatöö, situatsiooni analüüs, diskussioon jne Koolitus kui meeskondlik tegevus. Meeskondliku tegevuse põhimõtted 4. Ainedidaktika: Ainetsükli ja õppetunni ülesehitus Huvi äratamine Teema esitlus, loogilisus Hindamine 5. Autoõpetus: Klassifikatsioon ja kasutusalad Ehitus ja koostud Mootorsõiduki juhtimine kui ühiskonnaohtlik tegevusvaldkond Tehnokontrolli süsteem Mootorsõidukite dünaamika ja ehituse eripära arvestav juhtimise õpetamine 6. Ohutu sõidu alused: Ohuolukorra tunnetamine Olukorra hindamine Riskid liikluses, nende hindamine ja nendega arvestamine Liiklusõnnetuste põhjused, iseloom ja kahjustused Liiklusohutusalane olukorda ja tüüpilisemate liiklusõnnetuste toimumise põhjuseid Eetilised nõuded 7. Säästliku sõidustiili alused: Eesmärk, säästliku sõidustiili olemus, vajadus, juhised ja põhimõtted Säästlikku sõitu mõjutavad tegurid: Mootori pöörded Heitgaasid ja müratase Käiguvahetus Kiirendamine ja aeglustamine Ettekavatsemata peatumised Pikivahe Liikluse jälgimine Liikumisenergia Veere- ja õhutakistus Sõidutrajektoori valik Teekonna planeerimine 8. Kaitsliku sõidu juhised: Mõisted Liikluse korraldamine Vähekaitstud liiklejad ja erilist tähelepanu nõudvad olukorrad Juhi märguanded Peatumis- ja pidurdusteekonnad Pidurite ehituse eripära ja pidurdusmaad erinevatel sõidukitel Sõiduki paiknemine teel, sõiduteel, sõiduraja vahetamisel, pöörded Pikivahe eessõitjaga Teeandmise kohustus, tee andmise reeglid ja kohad Kaasliiklejatega arvestamine Ristmike ületamine Tegevus ja käitumine möödasõidul või möödumisel Sõidukiirus, nõuded sõidukiiruse valikule Sõidukiirusest tingitud nägemisvälja muutumine Sõidukile mõjuvad jõud, kaalujaotus, kursikindlus Peatumine ja parkimine Raudteeülesõidukoha ja trammitee ületamine Tulede kasutamine valge ja pimeda ajal, nägemisvõime Pukseerimine Liiklus kiirteel, õuealal ja tunnelis Tegutsemine liiklusõnnetuse korral Eritalituse sõiduki eriõigused Erinevate liiklejate kohta käivad lisanõuded 9. Isiksuse psühholoogia: Isiksus, isiksuse tüübid Isiksuse põhijooned Temperament Sekundaarsed isiksuse jooned Ego kaitsemehhanismid Kontrollkese A- ja B- tüüpi inimesed Mina-kontseptsioon Enesehinnang, eneseteadvus Sotsiaalne võrdlus Moraalne areng Intelligentsus – kultuuriline, emotsionaalne jne 10. Suhtlemispsühholoogia ja -treening: Verbaalsed ja mitteverbaalsed suhtlemisvahendid Sotsiaalsed vajadused (sh eriti vajadus tunnustuse järele) Kahe inimese vahelise kontakti loomine Empaatia Emotsioonid Frustratsioon Motivatsioon Hoiak Formaalsed ja informaalsed suhted Formaalsed ja informaalsed grupid ja nende mõju Psühholoogiline kliima Psühholoogiline barjäär Ülesannete andmine ja delegeerimine Ergutamine ja karistamine Kommunikatsioon Isiklik ja massikommunikatsioon, kommunikatsiooni hälbed Vastastikune mõjutamine Vestlus, vestluse juhtimine Motiveeriv vestlus Veenmine Sisendamine-mõjutamine Olla hea kuulaja Konfliktide ennetamise ja lahendamise võimalused Kritiseeriv suhtumine Positiivne mõtlemine Teadvuse ja alateadvus mõju Tahtejõu ja kujutluse vastuolu Stressi olemus, tüpoloogia, alaliigid, liigse stressi vähendamise võimalused Kliendi teenindamine, rolli jaotused 11. Mõjutamispsühholoogia: Mõjutamine Mõjutamise strateegia Mõjutamisvõtted Mõjutamistüübid Enesekehastamise tehnikad Agressiivne, ennastkehtestav, allaheitlik käitumine Grupp Grupimõtlemine Grupidünaamika Otsuse vastuvõtmine Moraalne areng Kultuur ja käitumise seos otsuste vastuvõtu protsessis Sotsiaalne taju 12. Liikluspsühholoogia: Arengupsühholoogia ja sellest tulenevad käitumised, reaktsioonid ja reguleeringud Liikluspsühholoogia üldmõisted ja juhi tegutsemise skeem Jalakäija reageerimise skeemid Inimese psühhofüsioloogilised omadused ja eripärad Liiklusohutust mõjutavad tegurid Isiksuse omadused ning sellest tulenev käitumine Valmisolek liikluses osalemiseks – psüühiline stabiilsus Sotsiaalsed tegurid, riskifaktorid Tegutsemisvõimet väljendavad tegurid 13. Liiklusalased õigusaktid: Liiklusseadus, liikluseeskiri, mootorsõidukijuhi ettevalmistamist reguleerivad õigusaktid Vastutus liiklusnõuete eiramise korral Liikluskindlustus Sõidukite tehnojärelevalvet reguleerivad õigusaktid Rahvusvahelised kokkulepped ja Euroopa Liidu õigusaktid Tegutsemine liiklusõnnetuse korral 14. Liiklusohutusalane olukord, tüüpilised liiklusõnnetused ja nende põhjused: Liiklusohutuse üldine areng Eestis. Selle võrdlus Euroopa liiklusohutuse arenguga (eraldi nn lääneriigid ja postsotsialistlikud – arengu erinevuse põhjused) Liiklusohutuse areng taasiseseisvunud Eestis: Õnnetuste liigid, nende jagunemine linna- ja maanteeõnnetusteks, pimeda ja valge aja vahel Õnnetuste peamised põhjused Õnnetuste põhjustajad Õnnetused sõiduautojuhtide süül, nende jagunemine vanuse ja staaži lõikes Hukkunute jagunemine vanuse lõikes (eraldi juhtide, sõitjate ja jalakäijate lõikes) Avastatud liiklusrikkumiste iseloom Liiklusohutusprogrammi eesmärk ja sisu: Programmi etapid Valitsuse tegevuskavad Mootorsõidukijuhtide õpetajate osa liiklusdistsipliini, -sujuvuse ja -ohutuse tõstmisel 15. Vältimatu esmaabi alused: Õnnetusolukorra hindamine Kuidas tegutseda õnnetusolukorras ja kutsuda abi Elustamine Verejooksu peatamine Sidemed ja nende liigid, sidumine Šokis kannatanu abistamine Esmaabi haavade, luumurdude, liigesevigastuste, põletuste, mürgituste, kuuma- ja külmakahjustuste korral Esmaabi äkkhaigestumiste korral Teadvuse kaotanud inimese abistamine II. A- ja A1-kategooria mootorratta juhi õpetaja koolituse erikursuse ainekava peab hõlmama teooriaõppe ja sõiduõppe valdkonda ning sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid 16. Teooriaõpe: Koolitamise õppekavade sisu ja didaktika Sõiduki liikumisdünaamika ja õiged juhtimisvõtted: Mootorrattale mõjuvad jõud kiirendamisel, pidurdamisel ja kurvis sõidul, mootorratta tüüpide sõidutehnilised erinevused Õiged juhtimisvõtted vastavalt mootorratta tüübile, ohtlikud vead, millele tuleb õppesõidul eriti juhtida õpilase tähelepanu Sõitjate ja veose paigutus mootorrattal ja sõidu ohutust mõjutavad tegurid Äkkpidurdus ja ohutu kukkumine Juhtimisvõtete õpetamine sõitmiseks libedal või pehmel pinnasel Mootorratturi poolt teistele liiklejatele antavad märguanded Sõiduki eripära arvestav sõiduki tundmine ja kasutamine: Liiklusohutuse seisukohalt mootorrataste erinevate tüüpide võrdlus teiste mootorsõidukitega Teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva kaitsliku sõiduviisi kujundamise eripära mootorrattaga sõitmisel Nõuded mootorratta tehnoseisundile ja tehnoseisundi määramine: Mootorratta ehituse tutvustamine Õpilase ettevalmistamine mootorratta tehnokontrolliks (rehvid, rattad, rool, pidurid, tuled ja sõiduvarustus) Liiklusalased õigusaktid: Õigusaktid, mis käsitlevad mootorratta tehnoseisundit ja selle kontrolli Nõuded mootorrattajuhi riietusele Sõiduki juhtimine pimeda ajal: Tulede õige kasutamine Optimaalne tulede kasutamine kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad ohud Optimaalne tulede kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja sellest möödumisel Tulede kasutamine mootorratta parkimisel, hädapeatumisel jne Pimedad tsoonid sõiduki kõrval Lähi- ja kaugtulede nähtavusulatus ja sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond, udutuled Teel asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega) Reflekteeruvad ja fluoresseeruvad materjalid, tööpõhimõtted Säästlik ja kaitslik sõidustiil: Eesmärk, säästliku ja kaitsliku sõidustiili olemus, vajadus, juhised ja põhimõtted Teekonna planeerimine 17. Sõiduõpe: Platsisõidu õppus: Tüüpilised vead mootorratta juhtimisseadmete käsitsemisel Mootorratta kallutamise vajadus sõidul kurvis, esinevad vead Platsil sõidu harjutuste vajalikkus mootorrattajuhtimise õpetamisel, motoorika Maanteesõidu õppus: Lülitumine liiklusesse, tüüpilised vead Paiknemine teel Kiiruse valik Möödumine ja möödasõit, vastutulijad, olukorra analüüs, millele juhtida õpilase tähelepanu Sõidurea vahetus Ristmik Manööverdamine, tagasipööre Peatumine ja parkimine Maantee ja kiirtee Raudtee Erilised olukorrad Linnasõidu õppus: Lülitumine liiklusesse Ristmik Trammitee, ühissõidukite peatus Ülekäigurada ja jalgrattatee Sõidujoone valik Manööverdamine, tagasipööre Peatumine ja parkimine Erijuhtimisvõtted ja sõit pimeda ajal: Äkkpidurdus ja ümberpõige Juhtimisvõtted libedal teel Kukkumise ohtlikkuse vähendamine Tulede õige kasutamine Optimaalne tulede kasutamine kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad ohud Optimaalne tulede kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja sellest möödumisel Tulede kasutamine auto parkimisel, hädapeatumisel jne Pimedad tsoonid sõiduki kõrval Musta nuku katse läbiviimine Lähi- ja kaugtulede nähtavusulatus ja sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond, udutuled Teel asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega) Säästlik ja kaitslik sõit: Mootorratta tehniline seisukord Sõidustiil Käiguvahetus Mootori pöörlemissagedused Kiirendamine ja aeglustamine (mootoriga pidurdamine) Pikivahe Sõidutrajektoor Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamine: Eksamisõidu kaardi kasutamine Õpilasele tema sõiduvigade ja väärate juhtimisvõtete selgitamine ja tema tugevate külgede esiletõstmine III. B- ja BE-kategooria auto juhi õpetaja erikursuse ainekava peab hõlmama teooriaõppe ja sõiduõppe valdkonda ning sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid 18. Teooriaõpe: Koolitamise õppekavade sisu ja didaktika Auto liikumisdünaamika ja õiged juhtimisvõtted: Elastse rehviga ratta liikumisseadused, veojõu ja pidurdusjõu kontrollsüsteemid – ABS ja DSA Autole kiirendamisel, pidurdamisel ja kurvis mõjuvad jõud ning nende eripära Esi-, taga- ja nelivedu autode juures, eripära automaat- ja käsikäiguvahetuse puhul Auto juhitavus, teelpüsivus ja kursikindlus, tegurid, mis neid mõjutavad, kursikindluse kontrollsüsteemid – VSC Autorongi liikumise eripära Ilma- ja teeoludele vastavad juhtimisvõtted, mis kindlustavad auto ja autorongi teelpüsivuse ja kursikindluse, peatumis- ja pidurdustee, liiklusohutust arvestav sõidukiiruse ja sõidujoone valik Auto mudeli eripära arvestav juhtimine ja auto kasutamine: Maasturite, kaubikute, matkaautode ja sõiduautode kasutamise eripära Juhi asend roolis, juhtimis- ja abiseadmete kasutamine Auto aktiivsete ja passiivsete turvaseadmete õige kasutamine Auto varustuse kasutamine Nõuded haagiste kohta Kerghaagise külge- ja lahtihaakimine Nõuded sõitjate ja/või veoste paigutuse kohta Nõuded auto tehnoseisundi kohta ja tehnoseisundi määramine: Auto liiklusohutust määravad seadmed, agregaadid ja süsteemid (pidurid, rool, klaasipuhastid, tuled, haakeseade, peeglid, ventilatsioonisüsteem, heitgaaside väljutussüsteem, mootori toiteseadmed, turvasüsteemid), nõuded tehnoseisundi kohta, rikked ja nende avastamine Sõiduki rehvid, nende ehitus ja iseärasused (rehvi tüübid, rõhk, kulumine jne) Nõuded auto varustuse kohta (auto apteek, ohukolmnurk, tõkiskingad, tulekustuti, tehasejuhise kohane varustus) Liiklusalased õigusaktid, mis käsitlevad B- ja BE-kategooria sõidukeid Sõiduki juhtimine pimeda ajal: Tulede õige kasutamine Optimaalne tulede kasutamine kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad ohud Optimaalne tulede kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja sellest möödumisel Tulede kasutamine sõiduki parkimisel, hädapeatumisel jne Pimedad tsoonid sõiduki kõrval Lähi- ja kaugtulede nähtavusulatus ja sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond, udutuled Teel asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega) Reflekteeruvad ja fluorestseeruvad materjalid, tööpõhimõtted Säästlik ja kaitslik sõidustiil: Eesmärk, säästliku ja kaitsliku sõidustiili olemus, vajadus, juhised ja põhimõtted Teekonna planeerimine 19. Sõiduõpe Platsisõidu õppus: B- ja BE-kategooria auto juhi õppekavades ettenähtud harjutuste veatuks täitmiseks vajalike juhtimisvõtete didaktika Platsisõidu harjutuste abil juhtimisliigutuste dünaamiliste stereotüüpide kujundamine, tähelepanujaotus Tagurdamine Platsisõit haagisega Platsisõidu tüüpilised vead Maanteesõidu õppus: Liiklusesse lülitumine, õpilase tähelepanu juhtimine liiklusolukorra mitmesugustele eripäradele Sõiduõpe vastavalt B- ja BE- kategooria auto juhi õppekavadele, sõidujoone valiku didaktika Pöörded, peatumine ja parkimine, vead tähelepanu jaotamisel ja manöövri sooritamisel Möödumine ja möödasõit, kohtumine vastutulijaga Teiste liiklejate käitumise etteaimamine ja oma kavatsustest õigeaegne märku andmine Rasketes teeoludes esi-, tagasillaveoga ja neljarattaveoga autoga sõidu didaktika Linnasõidu õppus: Säästliku sõidustiili õpetamise oskus Säästliku sõidustiili demonstreerimine Sõit ristmikel vastavalt B- ja BE- kategooria auto juhi õppekavale, sõidu eesõigus ja teeandmise kohustus, paiknemine ristmikul ja peale selle ületamist, teiste liiklejate kavatsuste mõistmise ja oma tegevuse õigeaegse väljendamise kujundamine õpilasel Õige piki- ja külgvahe, liiklusvoolus sõitmine, tagurdamine Ühissõidukite peatused, ülekäigurajad, vähekaitstud liiklejad, õpilase suhtumise kujundamine nendesse Sõidu planeerimine riski vältimiseks Parkimine Erijuhtimisvõtted ja sõit pimeda ajal: «Pulseeriva pidurduse» ja «sujuva kiirendamise» juhtimisliigutuste harjutamine, tüüpilised vead Treeningharjutused libedal teel Libedal teel auto käitumise demonstreerimine Libedal teel auto juhtimisvõtete edastamine, ebaõigetele juhtimisvõtetele tähelepanu pööramine Blokkpidurite ja ABS pidurite tõhususe erinevused libeda tingimustes Tulede õige kasutamine Optimaalne tulede kasutamine kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad ohud Optimaalne tulede kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja sellest möödumisel Tulede kasutamine auto parkimisel, hädapeatumisel jne Pimedad tsoonid sõiduki kõrval Musta nuku katse läbiviimine Lähi- ja kaugtulede nähtavusulatus ja sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond, udutuled Teel asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega) Säästlik ja kaitslik sõit: Auto tehniline seisukord Sõidustiil Käiguvahetus Mootori pöörlemissagedused Kiirendamine ja aeglustamine (mootoriga pidurdamine) Pikivahe Sõidutrajektoor Paigaltvõtt Rooli käsitlemine Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamise didaktika: Õpilase vigade põhjal vajakajäämiste selgitamine tema õpingutes Õpilasele tema vigade selgitamise meetodid ja temas õppesõitu positiivse suhtumise kujundamine Eksamisõidukaardi kasutamine IV. C- ja C1-kategooria auto juhi koolituse erikursuse ainekava peab hõlmama teooriaõppe ja sõiduõppe valdkonda ning sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid 20. Teooriaõpe: Koolitamise õppekavade sisu ja didaktika Auto liikumisdünaamika ja õiged juhtimisvõtted: Mitmeteljelise auto ja autorongi liikumise dünaamika, mitmesuguste veoste mõju auto sõiduomadustele Ökonoomne ja keskkonda säästev sõiduviis Pidurite ja aeglustite kasutamine, sõit mägedes järskudel tõusudel-langustel ja õigeaegne käiguvahetus, serpentiinidel sõidu eripära Ilma- ja teeoludele vastavad juhtimisvõtted, mis kindlustavad auto ja autorongi teelpüsivuse ja kursikindluse, peatumistee ja pidurdustee, liiklusohutust arvestav kiiruse ja sõidujoone valik Auto mudeli eripära arvestav juhtimine ja auto kasutamine: Vastavalt auto otstarbele tema konstruktsiooni, juhtimis- ja abiseadmete kasutamine, valmistaja juhised sõiduki ehituse- ja käsitsemise eripäraga tutvumisel Auto ja autorongi manööverdamise õiged võtted ning ohutuse tagamine Nõuded veose paigutuse ja kinnituse kohta, auto lisaseadmete kasutamine (luuktõstuk, pumbad jt) Täis- ja poolhaagise auto külge- ja lahtihaakimine Ohutusabinõud koorma peale- ja mahalaadimisel Nõuded auto tehnoseisundi kohta ja tehnoseisundi määramine: Auto tehnoseisundi määramine vastavalt valmistaja juhendile Veose iseärasustest auto tehnoseisundile ja sõiduomadustele tekkida võivad ohud Mitme veotelje korral esineva parasiitvõimsuse mõju rehvide kulumisele Sõiduki rehvid, nende ehitus ja iseärasused (rehvi tüübid, rõhk, kulumine jne) Ohutusabinõud auto tehnohooldel Sõidumeerikute kasutamine Liiklusalased õigusaktid: Õigusaktid, mis käitlevad C- ja CE-kategooria sõidukeid Üldnõuded veoste saatedokumentide vormistamise kohta Nõuded sõidu- ja puhkeaja kohta Säästlik ja kaitslik sõidustiil: Eesmärk, säästliku ja kaitsliku sõidustiili olemus, vajadus, juhised ja põhimõtted Teekonna planeerimine 21. Sõiduõpe: Platsisõidu õppus: C- ja CE-kategooria auto juhi õppekavades ettenähtud harjutuste veatuks täitmiseks vajalike juhtimisvõtete didaktika Mitmeteljelise auto ja autorongi manööverdamise eripära, õiged juhtimisvõtted, tagurdamine Platsisõidu tüüpilised vead Maanteesõidu õppus: Suuregabariidilise sõiduki juhtimise eripära, arvestades juhi vaatevälja piiratust ja teistele liiklejatele nähtavuse vähenemist Autorongiga pöörde sooritamise eripära kitsastel teedel, teiste liiklejate õigeaegne hoiatamine Õige piki- ja külgvahe, liiklusvoolus sõitmine Sõidu marsruudi valik Linnasõidu õppus: Säästliku sõidustiili õpetamise oskus Säästliku sõidustiili demonstreerimine Vastavalt C- ja CE- kategooria auto juhi õppekavadele sõit asulateedel Õige piki- ja külgvahe, liiklusvoolus sõitmine Sõidu planeerimine vastavalt liiklusoludele Erijuhtimisvõtted ja sõit pimeda ajal: Libedal teel auto käitumise demonstreerimine Libedal teel auto juhtimisvõtete edastamine, ebaõigetele juhtimisvõtetele tähelepanu pööramine Autorongi äkkpidurdus, täis- või poolhaagise «kääri» minek Täishaagise esirataste vibamise vältimine Sõit rasketes ilma- ja teeoludes Tulede õige kasutamine Optimaalne tulede kasutamine kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad ohud Optimaalne tulede kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja sellest möödumisel Tulede kasutamine auto parkimisel, hädapeatumisel jne Pimedad tsoonid sõiduki kõrval Musta nuku katse läbiviimine Lähi- ja kaugtulede nähtavusulatus ja sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond, udutuled Teel asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega) Säästlik ja kaitslik sõit: Auto tehniline seisukord Sõidustiil Käiguvahetus Mootori pöörlemissagedused Kiirendamine ja aeglustamine (mootoriga pidurdamine) Pikivahe Sõidutrajektoor Paigaltvõtt Rooli käsitsemine Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamise didaktika: Õpilase vigade põhjal vajakajäämiste selgitamine tema õpingutes C- ja CE- kategooria auto juhi koolitamisel tuleb arvestada, et tegemist on juba auto juhtimise õigust omava isikuga. Täiendusõppel tuleb süvendada õpilase hoiakut katislikule sõiduviisile ja pöörata tähelepanu uue kategooria auto juhtimisvõtetele Eksamisõidukaardi kasutamine V. D- ja DE-kategooria auto juhi õpetaja erikursuse ainekava peab hõlmama teooriaõppe ja sõiduõppe valdkonda ning sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid 22. Teooriaõpe: Koolitamise õppekavade sisu ja didaktika Bussi liikumisdünaamika ja õiged juhtimisvõtted: Sõitjate veol sobivad juhtimisvõtted Sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele Bussi mudeli eripära arvestav juhtimine Linnaliinide ja kaugsõidu bussid, liigendbussid ja bussirongid, juhi erinevatest kohustustest tulenevad tähelepanu objektid ja tegevuskavad Bussi juhtimis- ja abiseadmed, sõitjate ohutuse ja mugavuse tagamine Ilma- ja teeoludele vastavad juhtimisvõtted, mis kindlustavad bussi ja bussirongi teelpüsivuse ja kursikindluse, peatumistee ja pidurdustee, liiklusohutust arvestav kiiruse ja sõidujoone valik Bussi eripära arvestav sõiduki tundmine ja kasutamine: Bussi ja bussirongi manööverdamise õiged võtted ning ohutuse tagamine Ohutusabinõud sõitjate veol Nõuded bussi tehnoseisundi kohta ja tehnoseisundi määramine: Bussi tehnoseisundi määramine vastavalt valmistaja juhendile Juhi erilise kontrolli all olevate bussi juhtimis- ja abiseadmete töö jälgimine Tuleohutusnõuded Sõiduki rehvid, nende ehitus ja iseärasused (rehvi tüübid, rõhk, kulumine jne) Juhi käitumine liiklusõnnetuse korral ja muudes ohu- ning äkkolukordades Sõidumeeriku kasutamine Liiklusalased õigusaktid: Õigusaktid, mis käsitlevad D- ja DE-kategooria autosid Sõitjate ja pagasiveoga seonduvad õigusaktid Nõuded juhile sõitjate teenindamisel ja nendega suhtlemisel Nõuded sõidu- ja puhkeaja kohta Nõuded sõidudokumentide vormistamisel Säästlik ja kaitslik sõidustiil: Eesmärk, säästliku ja kaitsliku sõidustiili olemus, vajadus, juhised ja põhimõtted Teekonna planeerimine 23. Sõiduõpe: Platsisõidu õppus: D- ja DE-kategooria autojuhi õppekavades ettenähtud harjutuste veatuks täitmiseks vajalike juhtimisvõtete didaktika Sõitjate peale- ja mahamineku nõuded, uste avamine ja sulgemine, keskkonda säästev sõiduviis Tagurdamine. Maanteesõidu õppus: Vastavalt D- ja DE-kategooria autojuhi õppekavades ettenähtud maanteesõidu didaktika Õige piki- ja külgvahe, liiklusvoolus sõitmine Bussijuhi käitumise eripära tehnorikke ilmnemisel, liiklusõnnetuse korral ja muudes ohuolukordades Linnasõidu õppus: D- ja DE-kategooria autojuhi õppekavades ettenähtud linnasõidu didaktika Ühissõidukite liikluse eripära Säästliku sõidustiili õpetamise oskus Säästliku sõidustiili demonstreerimine Sõitjaid arvestav bussijuhi tähelepanu jaotus ja liiklusohutuse eritingimused Erijuhtimisvõtted ja sõit pimeda ajal: Libedal teel auto käitumise demonstreerimine Libedal teel auto juhtimisvõtete edastamine, ebaõigetele juhtimisvõtetele tähelepanu pööramine Autorongi äkkpidurdus, täis- või poolhaagise «kääri» minek Täishaagise esirataste vibamise vältimine Sõit rasketes ilma- ja teeoludes Tulede õige kasutamine Optimaalne tulede kasutamine kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad ohud Optimaalne tulede kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja sellest möödumisel Tulede kasutamine auto parkimisel, hädapeatumisel jne Pimedad tsoonid sõiduki kõrval Musta nuku katse läbiviimine Lähi- ja kaugtulede nähtavusulatus ja sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond, udutuled Teel asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega) Säästlik ja kaitslik sõit: Auto tehniline seisukord Sõidustiil Käiguvahetus Mootori pöörlemissagedused Kiirendamine ja aeglustamine (mootoriga pidurdamine) Pikivahe Sõidutrajektoor Paigaltvõtt Rooli käsitlemine Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamise didaktika: Õpilase vigade põhjal vajakajäämiste selgitamine tema õpingutes D- ja DE-kategooria autojuhi koolitamisel tuleb arvestada, et tegemist on inimeste veoga, kuna sõitjate käitumine võib olla suures osas etteaimamatu, tuleb juhti sõitjate turvalisust ja liiklusohutust silmas pidades õpetada argumenteeritult suhtlema Eksamisõidu kaardi kasutamine VI. R- ja T- kategooria ratastraktori ja liikurmasina (edaspidi masina) erikursuse ainekava peab hõlmama teooriaõppe ja sõiduõppe valdkonda ning sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid 24. Teooriaõpe: Koolitamise õppekavade sisu ja didaktika Masina liikumisdünaamika ja õiged juhtimisvõtted: Mitmeteljelise masina ja masinrongi liikumise dünaamika, mitmesuguste veoste mõju masina sõiduomadustele Ökonoomne ja keskkonda säästev sõiduviis Pidurite kasutamine, sõit mägedes ja õigeaegne käiguvahetus, serpentiinidel sõidu eripära Ilma- ja teeoludele vastavad juhtimisvõtted, mis kindlustavad masina ja masinrongi teelpüsivuse ja kursikindluse, peatumistee ja pidurdustee, liiklusohutust arvestav kiiruse ja sõidujoone valik Masina mudeli eripära arvestav juhtimine ja masina kasutamine: Vastavalt sõiduki otstarbele tema konstruktsiooni, juhtimis- ja abiseadmete kasutamine, tehase juhised sõiduki ehituse- ja ekspluatatsiooni eripäraga tutvumisel Masina ja masinrongi manööverdamise õiged võtted ning ohutuse tagamine Nõuded veose paigutuse ja kinnituse kohta, masina lisaseadmete kasutamine (luuktõstuk, pumbad jt) Täishaagise masina külge- ja lahtihaakimine Ohutuse abinõud koorma peale- ja mahalaadimisel Nõuded masina tehnoseisundi kohta ja tehnoseisundi määramine: Vastavalt sõiduki otstarbele tema konstruktsiooni, juhtimis- ja abiseadmete kasutamine, tehase juhised sõiduki ehituse- ja ekspluatatsiooni eripäraga tutvumisel Masina ja masinrongi manööverdamise õiged võtted ning ohutuse tagamine Nõuded veose paigutuse ja kinnituse kohta, masina lisaseadmete kasutamine (luuktõstuk, pumbad jt.) Täishaagise masina külge- ja lahtihaakimine Liiklusalased õigusaktid, mis puudutavad masinate liiklust ja tehnosei sundit ning veoste saatedokumente Masina juhtimine pimeda ajal: Tulede õige kasutamine Optimaalne tulede kasutamine kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad ohud Optimaalne tulede kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja sellest möödumisel Tulede kasutamine sõiduki parkimisel, hädapeatumisel jne Pimedad tsoonid sõiduki kõrval Lähi- ja kaugtulede nähtavusulatus ja sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond, udutuled Teel asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega) Rereflekteeruvad ja fluorestseeruvad materjalid, tööpõhimõtted Säästlik ja kaitslik sõidustiil: Eesmärk, säästliku ja kaitsliku sõidustiili olemus, vajadus, juhised ja põhimõtted 25. Sõiduõpe: Platsisõidu õppus: Masinajuhi õppekavades ettenähtud harjutuste veatuks täitmiseks vajalike juhtimisvõtete didaktika Mitmeteljelise masina ja masinrongi manööverdamise eripära, õiged juhtimisvõtted Tagurdamine Platsisõidu tüüpilised vead Maanteesõidu õppus: Suuregabariidilise sõiduki juhtimise eripära, arvestades juhi vaatevälja piiratust ja teistele liiklejatele nähtavuse vähenemist Masinrongiga pöörde sooritamise eripära kitsastel teedel, teiste liiklejate õigeaegne hoiatamine Sõidu marsruudi valik Linnasõidu õppus: Masinajuhi õppekavades ettenähtud sõit asulasisestel teedel Sõidu planeerimine vastavalt liiklusoludele Erijuhtimisvõtted ja sõit pimeda ajal: Masinarongi äkkpidurdus, täishaagise «kääri» minek Täishaagise šimmi vältimine Sõit rasketes ilma- ja teeoludes Tulede õige kasutamine Optimaalne tulede kasutamine kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad ohud Optimaalne tulede kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja sellest möödumisel Tulede kasutamine auto parkimisel, hädapeatumisel jne Pimedad tsoonid sõiduki kõrval Musta nuku katse läbiviimine Lähi- ja kaugtulede nähtavusulatus ja sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond, udutuled Teel asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega) Säästlik ja kaitslik sõit: Masina tehniline seisukord Sõidustiil Käiguvahetus Mootori pöörlemissagedused Kiirendamine ja aeglustamine (mootoriga pidurdamine) Pikivahe Sõidutrajektoor Paigaltvõtt Rooli käsitsemine Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamise didaktika: Õpilase vigade põhjal selgitatakse lüngad tema õpingutes Eksamisõidukaardi kasutamine VII. Libedasõidu riskivältimise koolituse ainekava peab hõlmama teooriaõppe ja sõiduõppe valdkonda ning sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid 26. Teooriaõpe: Kursuse eesmärk, pedagoogiline sisu, eeldused Kaitslik liikumine: Ilma- ja teeoludele vastavad juhtimisvõtted, mis kindlustavad auto ja autorongi teelpüsivuse ja kursikindluse, peatumis- ja pidurdustee, liiklusohutust arvestav sõidukiiruse ja sõidujoone valik Juht, sõiduk, keskkond, juhi omadused, riskide tunnetamine Tähelepanuvõime, ohtude aimamise ja ennetamise oskus olenevalt liiklusolukorrast Pikivahe, õnnetuste vältimise võimalused Kiiruse tähendus, reageerimis-, pidurdus- ja peatumismaa, kokkupõrke kiirused, kiirusest tulenev aja sääst Pidurite ehituse eripära ja pidurdusmaad erinevatel sõidukitel Autole kiirendamisel, pidurdamisel ja kurvis mõjuvad jõud ning nende eripära esi-, taga- ja nelivedu autode juures, eripära automaat- ja käsikäiguvahetuse puhul Autorongi liikumise eripära Tegevus ja käitumine möödasõidul või möödumisel Tüüpilised vead libedasõidul Vähekaitstud liiklejad ja erilist tähelepanu nõudvad olukorrad, kaasliiklejatega arvestamine Sõiduki turvalisus: Aktiivne ja passiivne turvavarustus Turvavarustuse tööpõhimõte ja õige kasutamine Turvavarustuse kontroll Juhtimist mõjutavad tegurid: Energia Hõõrdejõud Kaalujaotuse muutumine Teeolud Juhtimine hädaolukorras: Libisemised ja nende kompenseerimine Hädapidurdus Ümberpõige Sõiduki tehniline seisukord, mõju sõiduki juhitavusele: Rehvid ja nende seisukord, rõhk rehvides Roolihoovastik Pidurisüsteem Vedrustus ja amortisaatorid 27. Sõiduõpe: Istumisasend Rooli käsitsemine Tagurdamine Pidavus ja selle vaheldumine Reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond (ABS ja blokkpidur), kokkupõrke kiirus Külglibisemine, esi- ja tagaosa libisemine, kurvis pidurdamine (DSP) Õige sõidujoone säilitamine (DSP) Pidurdus, hädapidurdus (ABS, blokkpidur, pumpava jalaga pidurdamine) Ümberpõige takistusest pidurdusega (ABS ja blokkpidur) Ümberpõige takistusest pidurduseta Kurvis pidurdamine (ABS ja blokkpidur) Kiirus ja selle hindamine Pikivahe Libedal teel auto käitumise demonstreerimine Õpitava kategooria autorongi äkkpidurdus, haagise «kääri» minek Õpitava kategooria sõidukijuhi libedasõidu õppe harjutuste läbimine ja läbiviimine [RTL 2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005] (õ) 5.02.2008 13:30 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuli 2003. a määruse nr 115 «Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri» lisa 2 ÜLDKURSUSE VÄHIMAD ÕPPEMAHUD Tabel 1 Õppeaine Aine- punkte Sissejuhatus kasvatusteadusesse 2 Didaktika 2 Andragoogika 2 Ainedidaktika, arvuti ja videotehnika kasutamise oskus õppetöös 1 Autoõpetus 2 Ohutu sõidu alused 2 Säästliku sõidustiili alused ja kaitsliku sõidu juhised 3 Isiksuse-, suhtlemise- ja mõjutuspsühholoogia ning suhtlemistreening 2 Liikluspsühholoogia 1 Liiklusalased õigusaktid, liiklusalane olukord, tüüpilised liiklusõnnetused ja nende põhjused 0,5 Vältimatu esmaabi alused 0,5 Üldkursus kokku: 18,0 ERIKURSUSE VÄHIMAD ÕPPEMAHUD Tabel 2 Õppeaine Mootorsõiduki kategooria A- B-; BE- C-; CE- D-; DE- R-; T- Teooriaõpe Ainepunkte Koolitamise õppekavade sisu ja didaktika 0,5 1,0 0,5 0,5 0,5 Mootorsõiduki liikumisdünaamika ja õiged juhtimisvõtted 0,5 1,0 0,5 0,5 0,5 Mootorsõiduki eripära arvestav sõiduki tundmine ja kasutamine 0,5 2,0 0,5 1,0 1,0 Nõuded mootorsõiduki tehnoseisundile ja tehnoseisundi määramine 1,0 2,0 1,0 2,0 1,0 Liiklusalased õigusaktid 0,5 2,0 0,5 0,5 0,5 Sõiduki juhtimine pimeda ajal 1,0 2,0 — — 0,5 Säästlik ja kaitslik sõidustiil 1,0 2,0 1,0 2,0 1,0 Teooriaõpe kokku 5,0 12,0 4,0 6,5 5,0 Sõiduõpe Ainepunkte Platsisõidu õppus 1,0 2,0 1,0 1,0 1,0 Maanteesõidu õppus 1,0 2,0 1,0 1,0 1,0 Linnasõidu õppus 1,0 2,0 1,0 1,0 1,0 Erijuhtimisvõtted ja sõit pimeda ajal 1,0 3,0 1,0 1,0 1,0 Säästlik ja kaitslik sõit 1,0 2,0 1,0 1,0 1,0 Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamise didaktika 1,0 2,0 1,0 1,0 1,0 Sõiduõpe kokku 6,0 13,0 6,0 6,0 6,0 Erikursus kokku 10,0 25,0 10,0 12,5 11,0 LIBEDASÕIDU RISKIVÄLTIMISE KOOLITUSE VÄHIMAD ÕPPEMAHUD Tabel 3 Teema Õpilasena Õpetajana Kursuse eesmärk, pedagoogiline sisu, eeldused 1 – Kaitslik liikumine 5 4 Sõiduki turvalisus 1 1 Juhtimist mõjutavad tegurid 1 1 Juhtimine hädaolukorras 1 1 Sõiduki tehniline seisukord, mõju sõiduki juhitavusele 1 1 Iseseisev töö teemade käsitlemiseks – 10 Kokkuvõtted ja arutelud 1 1 Teooriaõppe vähimad õppemahud (õppetundides) 11 19 Sõiduõppe vähimad õppemahud (sõidukordades) 10 10 [RTL 2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005] (õ) 5.02.2008 13:30 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuli 2003. a määruse nr 115 «Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri» lisa 3 Esikülg

Tagakülg

Tunnistuse mõõtmed 105×74 mm Tunnistuse värvus: valge. Õiend Parandatud tervikteksti jõustumise kuupäev ning viidud sisse majandus- ja kommunikatsiooniministri 30. novembri 2004. a määruse nr 201 "Mootorsõidukijuhi ja tema õpetaja ettevalmistamise kohta kehtestatud määruste muutmine" muudatus, mis tunnistas kehtetuks §23 lõike 5.