Teede- ja Sideminister — Lootsi kvalifikatsiooninõuded ja kutsetunnistuse vorm — RTL, 69, 1053

Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse (RT I 1998, 2, 47, 1999, 95, 843; 2000, 29, 171) paragrahvi 44 lõike 4 alusel. § 1. Määrusega kinnitada lootsi kvalifikatsiooninõuded ja kutsetunnistuse vorm (juurde lisatud). § 2. Määrusega tunnistatakse kehtetuks teede- ja sideministri 28. detsembri 1998. a määrus nr 70 «Lootsi kvalifikatsiooninõuete kehtestamine» (RTL 1999, 27, 344; 2000, 11, 113). Minister Toivo JÜRGENSON Asekantsleri kohusetäitja kantsleri ülesannetes Urmas KUKK Lisa 1 teede- ja sideministri 15. juuni 2000. a määruse nr 44 juurde I. LOOTSI KVALIFIKATSIOONINÕUDED 1. Lootsi kvalifikatsiooniastmed on järgmised: – sadamaloots – laevade lootsimine sadamas ümberhaalamistel; – mereloots – laevade lootsimine kogu lootsimispiirkonna ulatuses (võivad olla kehtestatud piirangud sõltuvalt laeva suurusest ja lootsi kogemustest); – vanemmereloots – laevade lootsimine kogu lootsimispiirkonna ulatuses ilma piiranguteta; – avamereloots – laevade lootsimine lootsimispiirkonnast väljaspool kogu Läänemere ulatuses. 2. Lootsikandidaat on isik, kes taotleb lootsi kutset punktis 1 nimetatud lootsi kvalifikatsiooniastmele. 3. Üldnõuded lootsikandidaadile 3.1. Lootsikandidaat peab: – olema Eesti kodanik; – omama vähemalt merendusalast laevajuhi keskeriharidust; – omama nõutavat meresõidudiplomit; – valdama eesti ja inglise keelt kesktasandil; – läbima täiendusõppekursused piirangutega raadiooperaatori tunnistuse (ROC) ja automaatradarmärkuri (ARPA) ning radarvaatleja tunnistuse saamiseks; – olema läbinud 3–6-kuulise praktilise väljaõppe lootsiõpilasena merelootsi või vanemmerelootsi juhendamisel. 3.2. Lootsikandidaadi tervis peab vastama nõuetele, mis on kehtestatud laevajuhile, arvestades töö iseärasust ja tööpiirkonda. 4. Sadamalootsi kutsetunnistuse saamiseks peab sadamalootsi kandidaat omama vähemalt väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplomit või 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomit ja tööstaaži vanemtüürimehena vähemalt kaks aastat, olenemata laeva kogumahutavusest. 5. Sadamalootsi kutsetunnistuse omanik võib taotleda merelootsi kutset, kui ta on läbinud merelootsimise praktika merelootsi või vanemmerelootsi juhendamisel teatud lootsimise piirkonnas. 6. Merelootsi kutsetunnistuse saamiseks peab merelootsi kandidaat omama vähemalt väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplomit või 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomit ja tööstaaži vanemtüürimehena sellistel laevadel vähemalt kaks aastat. 7. Merelootsi kutsetunnistuse omanik võib taotleda vanemmerelootsi kutset, kui ta on töötanud lootsimispiirkonnas merelootsina vähemalt viis aastat ning selle aja kestel ei ole tema süül esinenud laevaavariisid või avariiohtlikke juhtumeid lootsitavate laevadega. Samuti peab ta olema läbinud laeva manööverdussimulaatori kursuse. 8. Merelootsi või vanemmerelootsi kutsetunnistuse omanik võib taotleda avamerelootsi kutset, kui ta omab 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplomit, on töötanud vähemalt viis aastat kaptenina rahvusvahelises meresõidus ja tema süül ei ole esinenud laevaavariisid või avariiohtlikke juhtumeid lootsitavate laevadega. 9. Piirangud merelootsidele: 1) kvalifikatsioonikomisjon võib teha merelootsi kutsetunnistuses piiranguid lootsimiseks sõltuvalt laevade suurusest. Piirangutest suuremate laevade lootsimist tuleb praktiseerida vanemmerelootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral; 2) merelootsi üleminekul ühest lootsimise piirkonnast teise on vajalik uues piirkonnas läbida lootsimise praktika kohalikke tingimusi tundva merelootsi või vanemmerelootsi juhendamisel. Praktika seisneb vähemalt kümne laeva lootsimises uues lootsimise piirkonnas; 3) kehtestatud piirangute tühistamiseks peab mereloots esitama kvalifikatsioonikomisjonile isikliku lootsimise praktika päeviku, kus piiranguid ületavate laevade lootsimist koos juhendajaga kinnitab juhendaja oma allkirjaga, või sooritama eksami. Päevikut võib asendada merelootsi tööandja poolt välja antud lootsimise praktika õiend, kui lootsimiste arvestust peetakse tsentraliseeritud korras. II. KVALIFIKATSIOONI MÄÄRAMINE 10. Lootside kvalifikatsioonieksami vastuvõtuks moodustab Veeteede Ameti peadirektor oma käskkirjaga kvalifikatsioonikomisjoni, mille liikmeteks määratakse laevajuhid Veeteede Ametist, lootsiteenust osutavast ettevõttest, lootsimispiirkonna üks või mitu sadamakaptenit ja lootsimispiirkonna juhataja. Komisjoni esimees peab omama 3000-se või suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplomit. 11. Lootsikandidaat peab sooritama punktis 10 nimetatud kvalifikatsioonikomisjonis lootsieksami, kui ta soovib oma kvalifikatsiooniastet tõsta. Vanemmerelootsi ja avamerelootsi kandidaadi suhtes võib kvalifikatsioonikomisjon rakendada lihtsustatud eksamineerimise korda, kui tema süül ei ole lootsitavate laevadega esinenud laevaavariisid või avariiohtlikke juhtumeid. Lihtsustatud korras ei sooritata praktilise lootsimise eksamit. Lootsikandidaat võib taotleda oma suunamist lootsieksamile. Eksamile suunatakse ta tööandja poolt. Esildises kvalifikatsioonikomisjonile märgib lootsi tööandja käesoleva määruse punktis 3 toodud üldnõuetele vastavust. 12. Lootsikandidaadi praktika läbimise õiendile (tõendile) kirjutavad alla lootsikandidaadi tööandja ja teda juhendanud loots. 13. Lootsieksami mittesooritanule määrab kvalifikatsioonikomisjon korduseksami sooritamise tähtaja, kuid mitte enne ühe kuu möödumist viimasest eksamist. Kui korduseksami sooritamisel lootsikandidaat ei vasta kehtestatud nõuetele, siis võib korduseksamit mitte määrata. 14. Lootsieksami edukalt sooritanule väljastab Veeteede Amet tähtajaga kuni viis aastat sadamalootsi, merelootsi, vanemmerelootsi või avamerelootsi kutsetunnistuse (lisa 1). Kutsetunnistusse märgitakse lähtuvalt eksamiprotokollist (lisa 2) lootsimise piirkond, lootsile kehtestatud piirangud ja tähtaeg. Tähtaeg sõltub lootsi ettevalmistuse tasemest ja määratakse eksamikomisjoni poolt. 15. Lootsi kutsetunnistuse saamiseks tuleb esitada järgmised dokumendid: – avaldus; – meresõidudiplom; – tunnistused täiendusõppe kohta (radarvalmendi; ARPA; raadioside); – tõend tervisliku seisundi vastavuse kohta tööks lootsina; – lootsieksami sooritamise protokoll; – lootsipraktika õiend (tõend); – tõend inglise keele valdamise kohta kesktasemel Mereakadeemiast, kui komisjonil tekib kahtlusi eksamineeritava inglise keele oskuses; – Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse tunnistus eesti keele valdamise kohta vähemalt kesktasemel isikutel, kes ei ole saanud üld-, kesk-, keskeri- või kõrgharidust eesti keeles. 16. Välisriigi poolt välja antud lootsitunnistuse omanik peab lootsimisõiguse saamiseks sooritama lootsieksami üldistel alustel. III. LOOTSIEKSAMI SOORITAMISEKS VAJALIKE AINEVALDKONDADE LOETELU (ÕPPEKAVA) 17. Üldettevalmistuse kava kõigile lootsi kvalifikatsiooniastmetele: – lootsimispiirkonna üldiseloomustus, piirkonna sadamate sadamaeeskirjad; – rahvusvahelised laevade kokkupõrke vältimise reeglid (COLREG 1972. a), samuti teised navigatsiooniohutust ja keskkonnareostuse vältimist tagavad eeskirjad antud piirkonnas; – Eesti merendusalased seadused ja nendest tulenevad alamastme õigusaktid (mis käsitlevad meresõidu reguleerimist); – piirkonnas paigaldatud navigatsioonimärgistus; – navigatsioonitulede iseloomustus ja nende nähtavuse sektorid, udusignaalid, tuletornid ja raadiolokatsioonipoid ning teised elektroonilised vahendid, mis on kasutusel piirkonnas; – piirkonnas asetsevate tulelaevade, liitsihtide, poide, kaldamärkide jne nimed, asukohad ja iseloomustus; – faarvaatrite, madalike nimed ja iseloomustus; – sillad jt kõrgusepiirangud; – sügavused farvaatritel, ankruplatsidel, sh arvestades võimalikke veetaseme kõikumisi; – täpsed kursid ja vahemaad piirkonnas; – ankruplatsid; – laeva juhtimine ankrusse panekul, sildumisel ja teistel haalamistöödel, laeva manööverdamine ja puksiiride kasutamine, juhtimine hädaolukorras; – side ja navigatsioonilise info saamine piirkonnas; – liikluseraldusskeemid, VTS ja muu taoline laevade juhtimine piirkonnas; – kaptenisilla varustus ja navigeerimisvahendid; – radari ja muude elektrooniliste vahendite kasutamine, nende piirangud ja võimalused navigatsiooniliseks kasutamiseks ning kokkupõrgete vältimiseks; – eritüübiliste laevade iseärasused ja piirangud käikude andmisel ning roolimisel; – faktorid, mis mõjuvad laeva juhtimisele, nagu tuul, hoovus, faarvaatri konfiguratsioon, sügavus, merepõhi, laevakalle ja nende koosmõjud, sh süvise suurenemine (vajumine); – vedurlaevade kasutamine ja piirangud neile; – inglise keele oskus selge suhtlemise tasemel situatsiooni selgitamiseks ja käskluste andmiseks, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) standardsete väljendite sõnastiku teadmine; – suhted lootsi ja kapteni vahel; lootsikaart (kontroll-leht); protseduurid; ohtlikku lasti vedava laeva kontroll-leht lootsile; – reostuse vältimine; – võimalike ettenägematute asjaolude loetelu piirkonna kohta; – lootsi ettekanded navigatsioonimärgistuse vigadest, avastatud puudustest laevades, navigatsiooniohtudest, laevaavariidest ja õnnetusjuhtumitest; – lootsi tööspetsiifikat puudutavate ohutusnõuete tundmine. 18. Täiendavad nõuded avamerelootsi kandidaadile Avamerelootsi kandidaat peab tundma Läänemere navigatsioonilist olukorda, sealhulgas: – laevateed ja liikluseraldusskeemid, navigatsioonilise info saamise sidekanalid ja ajad; – kasutatavad navigatsioonimärgistuse skeemid ja tähtsamate tuletornide asukohad ning nende iseloomustus, tähtsamad lootsijaamad ja sidevõimalused nendega; – kursid ja vahemaad peamiste sadamateni ja geograafiliste orientiirideni; – navigatsioonituled, navigatsiooniline märgistus ja ohud peamistel laevateedel; – hoovuste skeem ja sügavused peamistel laevateedel ja sadamates; – varjupaigad erinevate tuulte korral ja ohutud ankrukohad; – lubatud süvised ja üldtingimused Taani väinade läbimiseks; – tundma rahvusvaheliste konventsioonide HELCOM ja MARPOL reegleid merereostuse vältimiseks; – omama jäässõidu kogemusi jäälõhkuja järel, tundma jäälõhkuja ja laevakaravani vahelist sidesüsteemi. IV. LOOTSITASÕIDU EKSAM JA LOOTSIEKSAMI ERIJUHUD 19. Reeder võib taotleda oma laeva vabastamist kohustuslikust lootsimisest selles lootsimise piirkonnas, kus asub sadam, mida laev regulaarselt külastab. Sellisel juhul tuleb kaubalaeva kaptenil, reisilaeva kaptenil ja vanemtüürimehel sooritada lootsitasõidu eksam lootside kvalifikatsioonikomisjonis käesoleva määruse punktis 20 sätestatud korras. Taotluses kinnitab reeder, et käesoleva määrusega kehtestatud nõuded on laevajuhtide poolt täidetud. Pärast eksami sooritamist väljastab Veeteede Amet kvalifikatsioonikomisjoni protokolli alusel taotlejatele lootsitasõidu loa (lisa 3) kehtivusega kuni viis aastat. 20. Lootsitasõidu eksam sooritatakse eesti keeles. Välismaalane ja laevajuht, kes ei ole saanud üld-, kesk-, keskeri- või kõrgharidust eesti keeles, esitab komisjonile Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse tunnistuse eesti keele valdamise kohta vähemalt kesktasemel. Lootsitasõidu eksamil kontrollitakse: – lootsimispiirkonna navigatsioonilise olukorra tundmist, sidevahendite kasutamist ja ettekandeid; – laevaliikluse reguleerimist antud lootsimise piirkonnas; – Eesti merendusalaste seaduste ja nendest tulenevate alamastme õigusaktide (mis käsitlevad meresõidu reguleerimist) tundmist. Teoreetiline eksam toimub komisjoni otsusel suulises või kirjalikus vormis. Praktilise lootsimise eksam toimub komisjoni esimehe otsusel eksamikomisjoni liikme ja merelootsi jälgimisel. Teoreetilise ja praktilise eksami vahe ei tohi ületada 30 tööpäeva. 21. Kui lootsil või laeva kaptenil (reisilaeva vanemtüürimehel) töötamise vaheaeg ületab kuuekuulise perioodi, tuleb luba uuendada praktilise sõidu eksami sooritamisega. 22. Kui lootsi tegevuse või tegevusetuse tagajärjel sattus lootsitav laev avariiohtlikku olukorda või tekkis laevaavarii, võib kvalifikatsioonikomisjon lootsi tööandja ettepanekul või Veeteede Ameti avarii juurdluskokkuvõtte alusel tühistada lootsi kutsetunnistuse ja nõuda temalt erakorralise eksami sooritamist. 23. Kui laeva kapteni, kes on sooritanud lootsitasõidu eksami, tegevuse või tegevusetuse tagajärjel sattus tema poolt juhitav laev avariiohtlikku olukorda või tekkis laevaavarii lootsimispiirkonnas, kus laev oli vabastatud kohustuslikust lootsimisest, võib kvalifikatsioonikomisjon tühistada kaptenile väljastatud loa või nõuda temalt erakorralise eksami sooritamist. 24. Lootsi kutsetunnistuse ja lootsitasõidu loa kehtivusaja lõppemisel ning soovi korral jätkata lootsimist või kasutada kohustuslikust lootsimisest vabastuse õigust ja arvestades, et on täidetud käesoleva määruse punktis 3 toodud üldnõuded ning ei ole toimunud lootsi või kapteni süül avariisid ega ohtlikke juhtumeid, sooritab taotleja lootsieksami lihtsustatud korras: 1) teoreetiline eksam: – navigatsiooni olukorra ja selle muutuste tundmine lootsimise piirkonnas; – meresõiduohutust ja reostuse vältimist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide ja Eesti merendusalaste seaduste ning nendest seadustest tulenevate alamastme õigusaktide tundmine; – lootsiteenistust käsitlevate seaduste ja teiste sellealaste õigusaktide tundmine; 2) kui teoreetilise eksami sooritamise tähtaeg ei ületa ühte aastat, siis on vaja sooritada ainult praktilise lootsimise eksam. 25. Lootsi tööandja korraldab õppusi ja atesteerib lootse nende lootsimise piirkonnas kavandatava navigatsioonilise olukorra muudatuse korral. 26. Lootsitunnistuse või lootsitasõidu loa uuendamiseks tuleb eksam sooritada täismahus, kui taotleja süül on eelneval perioodil esinenud laevaavariisid, ohtlikke juhtumeid või lootsimise korra rikkumisi ja temalt ei ole nõutud erakorralist eksamit. 27. Reeder võib taotleda reisilaeva kaptenile ja vanemtüürimehele lootsitasõidu luba juhul, kui ta on eelnevalt aasta jooksul külastanud oma laevaga konkreetset sadamat vähemalt 50 korral, või kaubalaeva kaptenile, kui ta on eelnevalt aasta jooksul külastanud oma laevaga konkreetset sadamat vähemalt 25 korral. 28. Lootsitasõidu luba on kehtiv ainult sellel laeval ja selles sadamas, kus on antud lootsitasõidu eksam, kui kvalifikatsioonikomisjon ei otsusta teisiti. Kvalifikatsioonikomisjon võib otsustada, et lootsitasõidu luba laieneb tüübilt ja manööverdusomadustelt sarnasele laevale. Taolise laeva nimi märgitakse eksamiprotokolli ja lootsitasõidu loale. 29. Lootsitasõidu loa omanik, kes vahetab laeva, peab kasutama lootsi teenust vähemalt kümme esimest sissesõitu sadamasse, pärast mida peab ta sooritama praktilise lootsimise eksami. Lisa 2 teede- ja sideministri 15. juuni 2000. a määruse nr 44 juurde

Lisa 3 teede- ja sideministri 15. juuni 2000. a määruse nr 44 juurde

Lisa 4 teede- ja sideministri 15. juuni 2000. a määruse nr 44 juurde