Raamatupidamise Toimkond — Juhendi «Likvideerimis- ja lõppbilansi koostamise juhend» muutmine [otsus nr 5-1] — RTL, 2000, 68, 1034

Juhendi «Likvideerimis- ja lõppbilansi koostamise juhend» muutmine Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 25. aprilli 2000. a istungi protokolliline otsus nr 5-1 Raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) paragrahvi 38 lõike 1 alusel Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond otsustab: 1. Kinnitada juhendi «Likvideerimis- ja lõppbilansi koostamise juhend» uus redaktsioon. 2. Asendada käesoleva juhendi redaktsiooniga EV Raamatupidamise Toimkonna 11. juuli 1995. a istungi protokollilise otsusega nr 10-3 (RTL 1995, 59, lk 2023) kinnitatud juhend «Likvideerimis- ja lõppbilansi koostamise juhend». 3. Kehtestada käesolevast juhendi redaktsioonist lähtumine alates 1. jaanuarist 2001. a. Varasem rakendamine on soovitav. Juhendi pealkirja lisatakse märge (revideeritud 2000). 4. Avaldada Riigi Teataja Lisas juhendi «Likvideerimis- ja lõppbilansi koostamise juhend» terviktekst (juurde lisatud). Esimees Rita ILISSON Kinnitatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 25. aprilli 2000. a istungi protokollilise otsusega nr 5-1 LIKVIDEERIMIS- JA LÕPPBILANSI KOOSTAMISE JUHEND (REVIDEERITUD 2000) Käesolev juhend käsitleb raamatupidamiskohustuslase raamatupidamisarvestust ja -aruandlust raamatupidamise seaduse paragrahvis 5 toodud jätkuvuse põhimõtte katkemisel. Juhend koosneb neljast osast: A. Katkenud jätkuvusega raamatupidamiskohustuslase raamatupidamisaruandlus B. Likvideerimisbilansi koostamine C. Raamatupidamisarvestus likvideerimise menetluse käigus D. Likvideerimise lõppbilansi ja jaotusplaani koostamine E. Näide: Likvideerimisbilanss, lõppbilanss ja vara jaotusplaan Märkus. Likvideerimisbilanss on bilanss, mis koostatakse likvideerimise alustamisel. Juhend laieneb raamatupidamiskohustuslastele, kes on kohustatud koostama ja avalikustama raamatupidamise aastaaruande ning a) kelle tegevust lõpetatakse või likvideeritakse pädeva organi otsusega, õigusakti alusel või sundlõpetamise teel või b) kelle tegevus on lõpetamisel, kuid kelle lõpetamist ei ole alustatud seaduses ettenähtud korras või c) kellel ei ole muud realistlikku võimalust kui tegevus lõpetada, kuid kelle lõpetamist ei ole alustatud seaduses ettenähtud korras; d) kelle netovara ei vasta seaduses ettenähtud suurusele. Käesolevast juhendi redaktsioonist lähtutakse alates 1. jaanuarist 2001. a. Varasem rakendamine on soovitav. A. KATKENUD JÄTKUVUSEGA RAAMATUPIDAMISKOHUSTUSLASE RAAMATUPIDAMISARUANDLUS 1. Likvideerimisel võib raamatupidamise seaduse paragrahvi 17 lõike 3 kohaselt raamatupidamiskohustuslase majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. 2. Kui raamatupidamiskohustuslase likvideerimist alustatakse enne jooksva majandusaasta bilansipäeva või bilansipäeval või majandusaasta raamatupidamise aastaaruande koostamisperioodil, koostatakse ja avalikustatakse majandusaasta aruanne tavakorras, kuid raamatupidamise aastaaruanne koosneb eelneva majandusaasta lõppbilansist, likvideerimisbilansist ja lisadest. Kui likvideerijad on koostanud likvideerimise lõppbilansi enne bilansipäeva, bilansipäeval või raamatupidamise aastaaruande koostamisperioodil, lisatakse lõppbilanss raamatupidamise aastaaruandele. Märkus. Eelnev majandusaasta on jooksvale majandusaastale eelnev majandusaasta, mille kohta koostati raamatupidamise aastaaruanne, mis kinnitati seaduses ettenähtud korras. 3. Kui raamatupidamise aastaaruande koostamisperioodil on teada, et raamatupidamiskohustuslase tegevus lõpetatakse või ilmneb, et raamatupidamiskohustuslasel ei ole muud realistlikku võimalust kui tegevus lõpetada, kuid lõpetamist ei ole alustatud seaduses ettenähtud korras, koostatakse ja avalikustatakse majandusaasta aruanne lõppenud majandusaasta 12 kuu kohta tavakorras, kuid raamatupidamise aastaaruanne koosneb eelneva majandusaasta lõppbilansist, jooksva majandusaasta bilansist ja lisadest. Jooksva majandusaasta bilansis kajastatud vara ja kohustuste hindamisel lähtutakse käesoleva juhendi osas B toodud hindamise põhimõtetest. Märkus 1. Likvideerimise alustamisel koostavad likvideerijad likvideerimisbilansi seaduses ettenähtud korras ja järgneva majandusaasta raamatupidamise aastaaruanne koostatakse käesoleva juhendi punktist 2 lähtuvalt. Märkus 2. Likvideerimisbilanss märgistatakse pealkirjaga Likvideerimisbilanss koos bilansipäeva märkimisega. 4. Kui raamatupidamiskohustuslase netovara ei vasta seaduses ettenähtud suurusele bilansipäeva seisuga, avatakse osanike või üldkoosoleku äriseadustiku paragrahvi 176 või 301 alusel vastuvõetud otsuse sisu või juhatuse ettepanek osanike või aktsionäride koosolekule majandusaasta aruande tegevusaruandes. Majandusaasta aruanne koostatakse ja avalikustatakse tavakorras. Märkus. Netovara kajastub äriühingu omakapitali kirjetel. Äriseadustikus leiame netovara koostisosad ja aluse tehingute kirjendamiseks ning kajastamiseks kirjetel Aktsiakapital (Osakapital), Aažio, Kohustuslik reservkapital, Muud reservid (mis moodustatakse kasumieraldistest), Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum), Aruandeaasta kasum (kahjum) ja Oma aktsiad (osad). 5. Käesoleva juhendi punktides 2–3 toodud raamatupidamise aastaaruannete koostamisel ei rakendata raamatupidamise seaduse paragrahvi 21 lõiget 3 ja eelneva majandusaasta bilansis kajastatud näitajaid ei korrigeerita tagasiulatuvalt. 6. Käesoleva juhendi punktides 2–3 toodud raamatupidamise aastaaruande lisades märgitakse, et on lähtutud käesolevast juhendist ning avatakse juhendi rakendamisega seonduvad asjaolud ja põhjused. Lisades selgitatakse, millistel alustel vara ja kohustused on bilansis hinnatud. B. LIKVIDEERIMISBILANSI KOOSTAMINE 7. Likvideerimise alustamisel koostatakse likvideerimisbilanss. 8. Likvideerimisbilansi koostamine toimub järgmise arvestusprotseduuri kohaselt: 1) Likvideerimisbilansi koostamisel tehakse vara ja kohustuste inventuur. 2) Inventuuri läbiviimiseks moodustatakse inventuurikomisjonid, kes vormistavad oma töö tulemused inventuuriaktides ja -protokollides. Inventuuri käigus teevad inventuurikomisjonid kindlaks ja fikseerivad inventuuriaktides: a) kassa ja pangakontode tegelikud summad, mis on raamatupidamiskohustuslase valduses; b) nõuete ja antud laenude, millel on seaduslik või lepinguline alus, tegelikud summad ja tõenäoliselt laekuvad summad; c) muu vara olemasolu ja sellega seonduvad õigused ja kohustused; d) muu vara neto realiseerimismaksumus, s.o turuhind, millest turustus- ja müügikulud on maha arvatud; Märkus. Turuhind on rahasumma, mille eest vara saaks vahetada sõltumatute ja kompetentsete osapoolte vahel vabal turul. e) kohustuste, millel on seaduslik või lepinguline alus, tegelikud summad; Vara ja kohustuste tegelike jääkide ning raamatupidamise jääkide erinevuse põhjused selgitatakse igal üksikjuhul ning fikseeritakse inventuuriprotokollis. Inventuuritulemused kirjendatakse raamatupidamisregistrites vastavatel vara ja kohustuste kontodel. 3) Likvideerimisbilansis kajastatakse: a) kassa ja pangakontode summad, mis on raamatupidamiskohustuslase valduses; b) nõuded ja laenud tõenäoliselt laekuvas summas; c) muu vara neto realiseerimismaksumuses; Märkus 1. Kui vara neto realiseerimismaksumus erineb, s.t on kõrgem või madalam raamatupidamisregistrites kirjendatud maksumusest, viiakse vara maksumus vastavusse eeldatava neto realiseerimismaksumusega. Märkus 2. Likvideerimisbilansi koostamisel ei rakendata kapitaliosaluse meetodit, vaid investeeringud sidus- ja tütarettevõtetesse kajastatakse neto realiseerimismaksumuses. Märkus 3. Likvideerimisbilansi koostamisel ei lähtuta sise-eeskirjades fikseeritud materiaalse põhivara amortisatsiooninormidest, vaid amortiseeritavat materiaalset põhivara kajastataks neto realiseerimismaksumuses. d) kohustused tegelikus maksumuses; e) omakapital, mis on likvideerimisbilansis kajastatud vara ja kohustuste vahe. 4) Likvideerimisbilansi koostamisel lähtutakse raamatupidamiskohustuslase tegevusalale kehtestatud bilansiskeemist niivõrd, kuivõrd bilansiskeemis toodud kirjed on kohaldatavad raamatupidamiskohustuslasele, kelle tegevuse jätkuvus on katkenud. 9. Kui likvideerimisbilansist selgub, et likvideeritava raamatupidamiskohustuslase varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama kohtule pankrotiavalduse. C. RAAMATUPIDAMISARVESTUS LIKVIDEERIMISE MENETLUSE KÄIGUS 10. Likvideerimise käigus toimuvaid majandustehinguid kirjendatakse eranditult bilansikontodel. Neid tehinguid, mis jätkuvalt tegutsevas majandusüksuse raamatupidamisarvestuses kirjendatakse tulude, kulude, kasumite ja kahjumite kontodel, kirjendatakse likvideerimise menetluse käigus omakapitali juurdelisatud bilansikirjel Likvideerimise korrektiivkonto. Märkus 1. Likvideerimise käigus ei arvestata amortisatsiooni, vaid amortiseeritavat põhivara kajastatakse neto realiseerimismaksumuses. Neto realiseerimismaksumuse muutust kajastatakse omakapitali korrektiivkontol Likvideerimise korrektiivkonto või tema liigendatud allkontodel. Märkus 2. Likvideerimismenetluse kestel kirjendatakse vara riknemist, vara turuhinna langust, lootusetuid nõudeid jne. Omakapitali korrektiivkontol Likvideerimise korrektiivkonto või tema liigendatud allkontodel. D. LIKVIDEERIMISE LÕPPBILANSI JA VARA JAOTUSPLAANI KOOSTAMINE 11. Pärast vara müümist, nõuete laekumist võlglastelt ja kõigi kohustuste tasumist võlausaldajatele (või kohustuste tasumiseks raha deponeerimist) koostatakse likvideerimise lõppbilanss. 12. Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning pädev juhtimisorgan annab nõusoleku teatud varaobjektide jaotamiseks asjana. 13. Asjana jaotatavad varaobjektid kajastatakse likvideerimise lõppbilansis nende turuhinnas. Kui jaotatava varaobjekti turuhind erineb selle raamatupidamisregistrites kirjendatud maksumusest, korrigeeritakse varaobjekti maksumust. 14. Kui seaduses on ette nähtud, lisatakse likvideerimise lõppbilansile vara jaotusplaan. Jaotusplaanis esitatakse: a) vara jaotamise alus ja summa; b) õigustatud isikule rahas makstav summa ning asjana jaotatava vara nimetus, selle muud eraldustunnused ja rahaline hinne. Märkus. Sundlõpetamisel on vara jaotuse aluseks kohtuotsus. E. NÄIDE: LIKVIDEERIMISBILANSS, LÕPPBILANSS JA VARA JAOTUSPLAAN LIKVIDEERITAVAS ÄRIÜHINGUS Aktsiaseltsi ZXC likvideerimisbilanss, likvideerimistehingud, lõppbilanss ja vara jaotusplaan 1. Aktsiaseltsi ZXC likvideerimisbilanss AKTIVA PASSIVA Arvelduskonto Võlgnevus hankijatele 25 000 Nõuded ostjatele 51 000 Maksuvõlad 225 000 Kaubad 100 000 Pangalaen 525 000 Põhivara (soetusmaksumuses) 2 050 000 Aktsiakapital (nimiväärtuses) 600 000 Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) 300 000 Jaotamata kasum ja reservid 326 000 Likvideerimiseelse perioodi tulem 200 000 Kokku 1 901 000 Kokku 1 901 000 Väljavõte aktsiaseltsi ZXC põhivara arvestusregistrist (likvideerimisbilansi kuupäeva seisuga) Inventari number Nimetus Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus 1. Tootmishoone 1 650 000 150 000 1 500 000 2. Laohoone 300 000 100 000 200 000 3. Auto 100 000 50 000 50 000 Kokku 2 050 000 300 000 1 750 000 Väljavõte aktsiaseltsi ZXC aktsiaraamatust (likvideerimisbilansi kuupäeva seisuga) Jrk nr Aktsionär Aktsiate nimiväärtus 1. AS KL 400 000 2. Peeter Kask 100 000 3. Jaan Kuusk 100 000 Kokku 600 000 2. Aktsiaseltsi ZXC likvideerimistehingud a. Aktsiaseltsi ZXC kaubalaos on 10 vanemat tüüpi arvutit, mis müüakse 110 000 krooni eest. Deebet: Arvelduskonto 110 000 Kreedit: Kaup 100 000 Kreedit: Likvideerimise korrektiivkonto 10 000 b. Ostjatelt nõuete laekumine. Deebet: Arvelduskonto 51 000 Kreedit: Nõuded ostjatele 51 000 c. Müüakse auto. Auto müügihind on 40 000 krooni. Deebet: Arvelduskonto 40 000 Deebet: Akumuleeritud kulum 50 000 Deebet: Likvideerimise korrektiivkonto 10 000 Kreedit: Auto 100 000 d. Tootmishoone müüakse 1 545 000 krooni eest. Deebet: Arvelduskonto 1 545 000 Deebet: Akumuleeritud kulum 150 000 Kreedit: Põhivara 1 650 000 Kreedit: Likvideerimise korrektiivkonto 45 000 e. Laekus varem mahakantud nõudesumma 29 000 krooni. Deebet: Arvelduskonto 29 000 Kreedit: Likvideerimise korrektiivkonto 29 000 Eeltoodud tehingute tulemusena on arvelduskontol 1 775 000 krooni. Aktsiaselts ZXC saab oma võlausaldajate nõuded täielikult rahuldada. f. Likvideerijad rahuldavad kõik võlausaldajate nõuded. Deebet: Võlgnevus hankijatele 25 000 Kreedit: Arvelduskonto 25 000 Deebet: Maksuvõlgnevus 225 000 Kreedit: Arvelduskonto 225 000 Deebet: Pangalaen 525 000 Kreedit: Arvelduskonto 525 000 Pärast kõigi kohustuste rahuldamist on arvelduskontol 1 000 000 krooni. Laohoone on müümata. Vastavalt aktsionäride üldkoosoleku otsusele jaotatakse laohoone aktsionäridele asjana, hinnatuna turuhinnas 200 000 krooni. 3. Aktsiaseltsi ZXC lõppbilanss Likvideerimise jääkvara Omakapital 1. Arvelduskontol raha 1 000 000 1. Omakapital enne likvideerimist 1 126 000 2. Laohoone hinnatuna turuhinnas (vastavalt üldkoosoleku otsusele on see aktsionäridele asjana jaotatav vara) 200 000 2. Likvideerimise korrektiivkonto kreeditsaldo* +74 000 Kokku 1 200 000 Kokku 1 200 000 * Likvideerimise korrektiivkonto deebetsaldo näidatakse lõppbilansis miinusmärgiga. 4. Aktsiaseltsi ZXC vara jaotusplaan Aktsionär Aktsiate nimiväärtus* Jaotussumma Makstakse rahas Makstakse asjaga 1. AS KL 400 000 800 000 600 000 200 000 (hoone 2) 2. Peeter Kask 100 000 200 000 200 000 – 3. Jaan Kuusk 100 000 200 000 200 000 – Kokku 600 000 1 200 000 1 000 000 200 000 * Aktsiaseltsi ZXC vara jaotamise aluseks on aktsionäridele kuuluvate hääleõigusega aktsiate nimiväärtuse summa (vt likvideerimisbilansi juures toodud aktsiaraamatu väljavõtet). Märkus. Aktsiaseltsi ZXC lõppbilanss ja vara jaotusplaan on kontrollitud audiitori poolt. Audiitori otsuses ei ole märgitud Eesti Vabariigi õigusaktide ja aktsiaseltsi ZXC põhikirja rikkumist.