Teede- ja Sideminister — Eesti numeratsiooniplaan ja tehnilised nõuded numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi ja lühinumbri kasutamisele — RTL, 2000, 67, 1030

Määrus kehtestatakse «Telekommunikatsiooniseaduse» (RT I 2000, 18, 116) paragrahvi 113 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse eesmärk ja reguleerimisala (1) Eesti numeratsiooniplaanis (edaspidi numeratsiooniplaan) sätestatakse numeratsioonivahemike, tunnuskoodide ja lühinumbrite üldine kasutusviis, -otstarve ja -režiim telekommunikatsiooni vajadusteks Eestis ning määratakse kindlaks telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks vajalike numeratsioonivahemike, tunnuskoodide ja lühinumbrite paiknemine ühtses numeratsiooniväljas, samuti tehnilised nõuded numeratsioonivahemike, tunnuskoodide ja lühinumbrite kasutamiseks. (2) Käesoleva määruse eesmärk on tagada piiratud ressursi efektiivne ja ratsionaalne kasutamine, luua eeldused telekommunikatsioonituru täielikuks avanemiseks konkurentsile, tagada telekommunikatsioonivõrgu operaatoritele ja telekommunikatsiooniteenuse pakkujatele võrdsed võimalused numeratsiooni kasutamiseks ning ühtlustada numeratsiooni kasutamine rahvusvaheliste nõuetega. (3) Käesoleva määrusega kehtestatakse numeratsiooniplaan seisuga 1. juuni 2000. a (lisa 1) ja selle muudatused 1. jaanuariks 2001. a (lisa 2). § 2. Numbri struktuur ja pikkus (1) Rahvusvaheline number koosneb riigikoodist (Country Code, CC) ja sellele järgnevast riigisisesest numbrist (National Significant Number, NSN). Eesti riigikood on 372. Rahvusvahelise numbri pikkus võib olla kuni 15 numbrimärki (lisa 3). (2) Riigisisene number koosneb suunanumbrist (National Destination Code, NDC) ja sellele järgnevast tarbija numbrist (Subscriber Number, SN). (3) Tarbija number on numbrimärkide kombinatsioon, mille järgi eristatakse telefonivõrgu või mobiiltelefonivõrgu tarbijat. Tarbija numbri pikkus on viis kuni seitse numbrimärki (geograafiline number) või seitse kuni kaheksa numbrimärki (mittegeograafiline number, sealhulgas mobiiltelefonivõrgu number). § 3. Prefiks (1) Prefiks on numbrimärk või numbrimärkide kombinatsioon, mis liidetakse numbri valimisel riigikoodi või suunanumbri ette ja mis võimaldab valida teises riigis või riigi siseselt teise piirkonna või mobiiltelefonivõrgu numbrit. Prefiks ei kuulu rahvusvahelise numbri koosseisu. (2) Rahvusvaheline prefiks (International prefix) on numbrimärkide kombinatsioon, mis võimaldab valida rahvusvahelist numbrit. (3) Riigisisene (kaugvalimise) prefiks (National (trunk) prefix) on numbrimärk või numbrimärkide kombinatsioon, mis võimaldab valida teises geograafilises piirkonnas või teises telekommunikatsioonivõrgus asuvat numbrit. § 4. Numeratsiooniala Numeratsiooniala on järjestikuste numbrite hulk, millel on ühiselt määratud numbri algusosa. 2. peatükk NUMERATSIOONIPLAAN 1. jagu Geograafiline ja mittegeograafiline number § 5. Geograafiline number (1) Eestis kasutatakse avatud numeratsiooniplaani, mis põhineb geograafilisel (haldusterritoriaalsel) jaotusel. (2) Geograafiline number on number, mis on seotud konkreetse geograafilise asukohaga. (3) Eesti geograafilised numbrid asuvad järgmistes numeratsioonialades: 1) 32, 33, 35, 38, 39; 2) 43 kuni 48; 3) 60 kuni 67, 69; 4) 73, 74, 76 kuni 79. § 6. Suunanumber (1) Suunanumber on numbrimärk või numbrimärkide kombinatsioon, mis identifitseerib riigisisest geograafilist piirkonda. (2) Eestis kasutatakse järgmisi geograafiliste numbrite suunanumbreid: 1) Lääne-Virumaa 32; 9) Hiiumaa 46; 2) Ida-Virumaa 33; 10) Läänemaa 47; 3) Narva 35; 11) Raplamaa 48; 4) Järvamaa 38; 12) Valgamaa 76; 5) Sillamäe 39; 13) Jõgevamaa 77; 6) Viljandimaa 43; 14) Võrumaa 78; 7) Pärnumaa 44; 15) Põlvamaa 79; 8) Saaremaa 45; 16) Tartumaa 7. (3) Tallinna ja Harjumaa geograafilistel numbritel suunanumbrit ei ole. § 7. Mittegeograafiline number (1) Mittegeograafiline number on number, mis ei ole seotud konkreetse geograafilise asukohaga. Mittegeograafilised numbrid on mobiiltelefonivõrkude numbrid ja muud numbrid, mida telekommunikatsioonivõrgu operaator või telekommunikatsiooniteenuse osutaja ei ole sidunud konkreetse piirkonnaga. (2) Eestis kasutatavad mittegeograafilised numbrid, välja arvatud käesoleva peatüki 2. ja 3. jaos nimetatud teenusenumbrid ja lühinumbrid, asuvad järgmistes numeratsioonialades: 1) mobiiltelefonivõrkude numbrid 50 kuni 57; 2) kaugotsinguteenuseks kasutatavad numbrid 58, 59; 3) lühinumbrid 10 kuni 19; 4) teenusenumbrid 800, 900, 901, 907. § 8. Geograafilise ja mittegeograafilise numbri valimise kord (1) Telefonivõrgu sama geograafilise piirkonna numbri valimisel valitakse tarbija number ilma prefiksi ja suunanumbrita. (2) Telefonivõrgu teise geograafilise piirkonna numbri või mobiiltelefonivõrgust geograafilise numbri valimine toimub järgmiselt: riigisisene prefiks – suunanumber – tarbijanumber. (3) Telefonivõrgust või mobiiltelefonivõrgust mittegeograafilise numbri valimine toimub järgmiselt: riigisisene prefiks – tarbijanumber. § 9. Prefiksid (1) Telefonivõrgus on rahvusvaheline prefiks «8 00». Mobiiltelefonivõrgus on rahvusvaheline prefiks «00». (2) Telefonivõrgus on riigisisene (kaugvalimise) prefiks «8 2». Mobiiltelefonivõrgus on riigisisene prefiks «2». 2. jagu Teenusenumbrid § 10. Numeratsiooniala «800» numbrid (tarbijale maksevabad teenusenumbrid) (1) Numeratsioonivahemikku 800 0000 kuni 800 9999 kuuluva numbri väljastamise eelduseks on tasuta telefoniteenuse edastamine tarbijale teenuseosutaja poolt. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud numeratsioonivahemikku kuuluvate numbrite riigisisene valimine toimub järgmiselt: riigisisene prefiks – teenusenumber. § 11. Numeratsiooniala «900» numbrid (eritasuga telefoniteenuse numbrid) (1) Numeratsioonivahemikku 900 0000 kuni 900 9999 kuuluvatel numbritel edastatavad telefoniteenused on teenuseosutaja määratud tasuga. (2) Numeratsioonivahemikku 900 0000 kuni 900 9999 kuuluvad numbrid jagunevad vastavalt osutatava teenuse liigile järgmiselt: 1) 900 0000 kuni 900 1999 – reklaam, konsultatsiooniteenused; 2) 900 2000 kuni 900 2999 – meelelahutus; 3) 900 3000 kuni 900 4999 – muud teenused; 4) 900 5000 kuni 900 5999 – reklaam, konsultatsiooniteenus; 5) 900 6000 kuni 900 6999 – heategevus ja muud samaliigilised teenused; 6) 900 7000 kuni 900 7999 – telefonihääletus; 7) 900 8000 kuni 900 8999 – muud teenused; 8) 900 9000 kuni 900 9999 – andmeside. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud numeratsioonivahemikku kuuluvate numbrite riigisisene valimine toimub järgmiselt: riigisisene prefiks – teenusenumber. § 12. Numeratsiooniala «901» numbrid (1) Numeratsioonivahemikku 901 0000 kuni 901 9999 kuuluva numbri väljastamise eelduseks on andmesideteenuse osutamine. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud numeratsioonivahemikku kuuluvate numbrite riigisisene valimine telefonivõrgus toimub järgmiselt: 8 – teenusenumber. § 13. Numeratsiooniala «907» numbrid (1) Numeratsioonivahemikku 907 0000 kuni 907 9999 kuuluvad numbrid on üldkasutatava telefoni (taksofoni) teenuse numbrid. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud numeratsioonivahemikku kuuluvate numbrite riigisisene valimine toimub järgmiselt: riigisisene prefiks – teenusenumber. 3. jagu Lühinumbrid § 14. Lühinumber (1) Lühinumber on kuni viiekohaline number, mis tagab tarbijale telekommunikatsioonivõrgu operaatori või telekommunikatsiooniteenuse osutaja või muude adressaatide, sealhulgas politsei, kiirabi ja päästeteenistuse väljakutse lihtsustatud valimise. Lühinumbrid jagunevad operaatorikoodideks ja teenuste lühinumbriteks. (2) Operaatorikood on lühinumber, mille valimine võimaldab juurdepääsu telekommunikatsioonivõrgule operaatori kaudu, kelle lühinumber valitakse. (3) Teenuse lühinumber on lühinumber, mille valimine võimaldab juurdepääsu erinevat liiki teenustele, sealhulgas hädaabi- ja infoteenusele. (4) Lühinumbri väljastamise eelduseks on järgmised asjaolud: 1) pakutava teenuse järele on laialdane nõudlus; 2) pakutav teenus on sotsiaalselt tähtis; 3) vajalik on lihtsa ja kiire juurdepääsu tagamine teenusele. § 15. Lühinumbrite kasutamine (1) Lühinumbrid on kasutusel numeratsioonialades «1», «7»ja «9». (2) Numeratsioonialas «1» paiknevad järgmised lühinumbrid: 1) üleriigiline politsei väljakutse lühinumber 110; 2) üleriigiline hädaabiteenistuse väljakutse lühinumber 112; 3) numbriinformatsiooni neljakohalised numbrid 1181 kuni 1188; 4) muude teenuste kolme- ja neljakohalised numbrid. (3) Numeratsioonialas «7» paikneb lühinumber 777. (4) Numeratsioonialas «9» paiknevad järgmised lühinumbrid: 1) kolmekohalised lühinumbrid vahemikus 902–943; 2) neljakohalised lühinumbrid vahemikus 9900–9998. § 16. Lühinumbrite valimine (1) Käesoleva määruse paragrahvi 15 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud lühinumbrite valimisel prefiksit ei valita. (2) Käesoleva määruse paragrahvi 15 lõike 2 punktis 4 nimetatud kolmekohaliste lühinumbrite 115, 126, 160, 165 ja 166 valimisel prefiksit ei valita. (3) Telefonivõrgus valitakse prefiks «8» numeratsioonialas «9» asuvate kolme- ja neljakohaliste lühinumbrite ning lühinumbrite 1181, 1182, 1184 ja 1188 valimisel. Mobiiltelefonivõrgus prefiksit ei valita. 4. jagu Vabad numeratsioonialad § 17. Vabad numeratsioonialad (1) Vabad numeratsioonialad on: 1) 2; 2) 54; 3) 68; 4) 70 kuni 72, 75; 5) 801 kuni 809; 6) 81 kuni 89; 7) 903 kuni 906, 908 ja 909; 8) 95 kuni 98. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud numeratsioonialad on jäetud edasiseks kasutamiseks. 5. jagu Tunnuskoodid § 18. Tunnuskood Tunnuskood on numbrimärkide kombinatsioon, mida kasutatakse operaatori identifitseerimiseks telekommunikatsiooniteenuse osutamisel või telekommunikatsioonivõrgu opereerimisel, samuti telekommunikatsioonivõrgu või selle osade kasutamise korraldamiseks. § 19. Telekommunikatsioonivõrgu rahvusvaheline kood (ISPC) (1) Telekommunikatsioonivõrgu rahvusvahelise koodi (rahvusvahelise signalisatsioonipunkti koodi, International Signalling Point Code, ISPC) abil identifitseeritakse rahvusvahelise väljundiga telefonijaam jaamadevaheliste tehniliste signaalide vahetamisel (lisa 4). (2) Telekommunikatsioonivõrgu rahvusvaheline kood koosneb piirkondlikust telekommunikatsioonivõrgu koodist (Signalling Area/Network Code, SANC) suurusega vastavalt 3 bitti (numbrid 0 kuni 7) ja 8 bitti (numbrid 0 kuni 255), millele järgneb telefonijaama identifitseeriv parameeter (Signalling Point Identification) suurusega 3 bitti (numbrid 0 kuni 7). (3) Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti koodi kasutamine kooskõlastatakse rahvusvaheliselt. § 20. Telekommunikatsioonivõrgu riigisisene kood (NSPC) (1) Telekommunikatsioonivõrgu riigisisese koodi (riigisisese signalisatsioonipunkti koodi, National Signalling Point Code, NSPC) abil identifitseeritakse riigisisese väljundiga telefonijaam jaamadevaheliste tehniliste signaalide vahetamisel. (2) Telekommunikatsioonivõrgu riigisisene kood on neljakohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul XXXX, kus X on numbrimärk vahemikus 0 kuni 9. § 21. Telekommunikatsiooniteenuse osutaja kood (IIN) (1) Telekommunikatsiooniteenuse osutaja koodi (Issuer Identifier Number, IIN) kasutatakse telekommunikatsiooniteenuse osutamisel ning arveldamisel. (2) Telekommunikatsiooniteenuse osutaja kood on maksimaalselt seitsmekohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul ABCDEXX, kus AB on 89, CDE on 372 (Eesti riigi kood) ja X on numbrimärk vahemikus 0 kuni 9. (3) Telekommunikatsiooniteenuse osutaja koodi kasutamine kooskõlastatakse rahvusvaheliselt. § 22. Mobiiltelefonivõrgu kood (MNC) (1) Mobiiltelefonivõrgu koodi (Mobile Network Code, MNC) abil identifitseeritakse mobiiltelefonivõrku. (2) Mobiiltelefonvõrgu kood on kolmekohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul XXX, kus X on numbrimärk vahemikus 0 kuni 9. (3) Mobiiltelefonivõrgu koodi kasutamine kooskõlastatakse rahvusvaheliselt. 3. peatükk NUMERATSIOONIPLAANI MUUDATUSED 1. jagu Uute prefiksite kasutuselevõtt § 23. Rahvusvaheline prefiks (1) 1. augustist 2000. a võetakse kasutusele rahvusvaheline prefiks «00». Prefiksi «8 00» kasutamine lõpetatakse. (2) 1. augustist 2000. a toimub rahvusvahelise numbri valimine järgmiselt: 00 – riigikood – suunanumber – tarbijanumber. § 24. Riigisisene (kaugvalimise) prefiks (1) 1. augustist 2000. a võetakse kasutusele riigisisene prefiks «0». Prefiksite «8 2», «8» ja «2» kasutamine lõpetatakse. (2) 1. augustist 2000. a toimub riigisisese numbri valimine järgmiselt: 0 – suunanumber – tarbijanumber. 2. jagu Suunanumbrid § 25. Suunanumbrid «58» ja «59» 1. jaanuarist 2000. a viiakse suunanumbrid «58» ja «59» mobiiltelefonivõrkude eristamiseks kuuluvasse numeratsioonialasse. 3. jagu Operaatorikoodid § 26. Operaatorikoodide kasutuselevõtmine (1) Operaatorikood on lühinumber telekommunikatsioonivõrgu operaatori või telekommunikatsiooniteenuse osutaja eristamiseks ning neile juurdepääsu tagamiseks. (2) Operaatorikoodid eraldatakse järgmistest numeratsioonialadest: 1) 100 kuni 107 – kolmekohalised numbrid; 2) 1080 kuni 1097 – neljakohalised numbrid; 3) 10980 kuni 10999 – viiekohalised numbrid. (3) Rahvusvahelise numbri valimine, kasutades operaatorikoodi, toimub järgmiselt: 10X(X) 00 – riigikood – suunanumber – tarbijanumber, kus X on numbrimärk vahemikus 0 kuni 9. (4) Riigisisese numbri valimine, kasutades operaatorikoodi, toimub järgmiselt: 10X(X) 0 – suunanumber – tarbijanumber, kus X on numbrimärk vahemikus 0 kuni 9. (5) Operaatorikoodid võetakse kasutusele 1. jaanuarist 2001. a. § 27. Kõnede võimaldamine operaatori eelneva valiku abil (Carrier pre-selection) (1) Operaatori eelneva valiku abil suunatakse rahvusvahelised ja riigisisesed kõned vastava telekommunikatsioonivõrgu operaatori või telekommunikatsiooniteenuse osutaja võrku. (2) Rahvusvahelise numbri valimine operaatori eelneva valikuga toimub järgmiselt: 00 – riigikood – suunanumber – tarbijanumber. (3) Riigisiseste numbrite valimine operaatori eelneva valiku abil toimub järgmiselt: 0 – suunanumber – tarbijanumber. (4) Telekommunikatsioonivõrgu operaator või telekommunikatsiooniteenuse osutaja peab võimaldama tarbijale operaatori eelnevat valimist ning operaatori valikut operaatorikoodi valimise teel, kui tal on selleks tehniline võimalus. 4. jagu Lühinumbrite korrastamine § 28. Numeratsiooniala «10» vabastamine Numeratsioonivahemikus 1000 kuni 1099 paiknevate numbrite kasutamine lühinumbritena lõpetatakse 1. detsembriks 2000. a ja numeratsiooniala vabastatakse operaatorikoodide kasutuselevõtmiseks. § 29. Numeratsiooniala «777» vabastamine (1) Lühinumber 777 viiakse üle numeratsioonivahemikku 1200 kuni 1899 1. detsembriks 2000. a § 30. Numeratsioonialade «902», «91» kuni «94» ja «99» vabastamine (1) Numeratsioonialades «902», «91», kuni «94» ja «99» paiknevad lühinumbrid viiakse üle numeratsioonivahemikku 1200 kuni 1899 ja numeratsiooniala vabastatakse 31. detsembriks 2000. a. § 31. Numeratsiooniala «118» numbrite pikkus (1) Numeratsioonialasse «118» kuuluvatele numbritele 1181, 1182, 1184 ja 1188 säilitatakse nende senine pikkus. (2) Uued lühinumbrid numeratsioonialast «118» väljastatakse neljakohalistena, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul. (3) Alates 1. augustist 2000. a väljastatakse numeratsioonialast 1180X ja 1189X uued lühinumbrid pikkusega viis numbrikohta, kusjuures X tähistab numbrimärki vahemikus 0 kuni 9. § 32. Numeratsioonialade «777», «902» kuni «906», «908», «909», «91» kuni «94» ja «99» jätmine edaspidiseks kasutamiseks Alates 1. jaanuarist 2001. a jäetakse numeratsioonialadesse «777», «902» kuni «906», «908», «909», «91» kuni «94» ja «99» kuuluvad numbrid edaspidiseks kasutamiseks. 4. peatükk LÕPPSÄTTED § 33. Määruse kehtivusaeg Määrus kehtib 31. oktoobrini 2002. a. Minister Toivo JÜRGENSON Kantsler Margus LEIVO Teede- ja sideministri 7. juuni 2000. a määruse nr 37 lisa 1

Teede- ja sideministri 7. juuni 2000. a määruse nr 37 lisa 2

Teede- ja sideministri 7. juuni 2000. a määruse nr 37 lisa 3 NUMBRI STRUKTUUR JA PIKKUS Riigikood Country Code (CC) Suunanumber National Distination Code (NDC) Tarbija number Subscriber Number (SN) 1 kuni 3 numbrimärki Riigisisene number National (significant) Number N(S)N maksimaalselt 12 numbrimärki maksimaalselt 15 numbrimärki Teede- ja Sideministri 7. juuni 2000. a määruse nr 37 lisa 4 RAHVUSVAHELISE SIGNALISATSIOONIPUNKTI KOODI STRUKTUUR Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti kood International Signaling Point Code (ISPC) Signalisatsiooni piirkond/telefonivõrgu kood Signaling Area/Network Code (SANC) Signalisatsioonipunkti identifitseerimine Signalling Point Identification 3 bitti 8 bitti 3 bitti numbrid 0 kuni 7 numbrid 0 kuni 255 numbrid 0 kuni 7