Riigikogu — Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise lihtsustatud korra konventsioon — RT II, 38, 138

õ.4.12.2007 10:20 Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise lihtsustatud korra konventsiooniga ühinemise seadus Koostatud 10. märtsil 1995. a Brüsselis Kõrged konventsiooniosalised, Euroopa Liidu liikmesriigid, viidates nõukogu 9. märtsi 1995. aasta aktile; soovides tõhustada liikmesriikide õigusalast koostööd nii kriminaalasjade menetlemisel kui ka kohtuotsuste täitmisel; tõdedes, et õigusalases koostöös on väljaandmisel nende eesmärkide saavutamiseks suur tähtsus; olles veendunud vajaduses lihtsustada väljaandmise korda sellisel määral, et see oleks kooskõlas liikmesriikide peamiste õiguspõhimõtetega ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni põhimõtetega; märkides, et paljudel väljaandmise juhtudel isik, kelle väljaandmist taotletakse, nõustub loovutamisega; märkides, et neil juhtudel on soovitatav oluliselt vähendada väljaandmiseks vajalikku ja väljaandmisega seotud vahi all pidamise aega; võttes arvesse, et seetõttu on 13. detsembri 1957. aasta väljaandmise Euroopa konventsiooni kohaldamise hõlbustamiseks vaja lihtsustada ja tõhustada väljaandmise korda; võttes arvesse, et väljaandmise Euroopa konventsiooni endiselt kohaldatakse asjade suhtes, mida käesolev konventsioon ei hõlma, on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1. Üldsätted 1. Konventsiooni eesmärk on selle sätete täiendamise kaudu hõlbustada väljaandmise Euroopa konventsiooni kohaldamist Euroopa Liidu liikmesriikide suhetes. 2. Lõikega 1 ei ole vastuolus, et liikmesriigid kohaldavad kahe- ja mitmepoolsete lepingute soodsamaid sätteid. Artikkel 2. Isiku loovutamise kohustus Liikmesriigid kohustuvad käesolevas konventsioonis ettenähtud lihtsustatud korras üksteisele loovutama isiku, kelle väljaandmist taotletakse, arvestades isiku ja taotluse saanud riigi käesoleva konventsiooni kohast nõusolekut. Artikkel 3. Loovutamise tingimused 1. Kui riik taotleb isikule eelvangistuse kohaldamist väljaandmise Euroopa konventsiooni artikkel 16 alusel, tuleb isik artikli 2 järgi loovutada käesoleva konventsiooni artiklite 4–11 ja artikli 12 lõike 1 kohaselt. 2. Lõikes 1 nimetatud loovutamiseks ei esitata väljaandmistaotlust ega väljaandmise Euroopa konventsiooni artiklis 12 nimetatud dokumente. Artikkel 4. Esitatav informatsioon 1. Taotletavalt riigilt saadavat järgmist teavet käsitatakse piisavana vahistatud isiku informeerimiseks artiklite 6 ja 7 kohaldamisel ja artikli 5 lõikes 2 nimetatud pädeva asutuse jaoks: a) väljaantava isikuandmed; b) vahistamist taotleva asutuse nimetus; c) vahistamismäärus või samaväärse toimega muu dokument või täitmisele pööratav kohtuotsus; d) kuriteo kirjeldus ja kvalifikatsioon; e) kuriteo tehiolud, toimepanemise aeg ja koht ning väljaantava isiku osalemise ulatus; f) kuriteo tagajärjed, kui need on võimalik kindlaks teha. 2. Kui lõikes 1 ettenähtud informatsioon ei ole küllaldane, et taotluse saanud riigi pädev asutus võiks anda loovutamiseks nõusoleku, võib nõuda lisainformatsiooni. Artikkel 5. Vahi all viibiva isiku ja pädeva asutuse nõusolek 1. Vahi all viibiva isiku nõusolek esitatakse artiklite 6 ja 7 kohaselt. 2. Taotluse saanud riigi pädev asutus annab oma nõusoleku selles riigis kehtiva menetluskorra kohaselt. Artikkel 6. Isikule antav informatsioon Kui isik, kelle väljaandmist taotletakse, on teise liikmesriigi territooriumil võetud vahi alla, teatab pädev asutus temale selles riigis kehtiva menetluskorra kohaselt, et tema loovutamiseks on esitatud taotlus ja ta võib anda nõusoleku selle kohta, et ta loovutatakse taotlevale riigile lihtsustatud korras. Artikkel 7. Nõusoleku kindlakstegemine 1. Vahi all viibiv isik annab taotluse saanud riigi pädevale õigusasutusele enda loovutamise nõusoleku ja vajaduse korral sõnaselge loobumise õigusest erikohustuse reegli kohaldamisele selles riigis kehtiva korra kohaselt. 2. Liikmesriik võtab meetmeid, et teha kindlaks, kas lõikes 1 nimetatud nõusolek ja vajaduse korral loobumine on vabatahtlik ja kas isik on nende tagajärgedest teadlik. Vahi all viibival isikul on õigus saada õigusnõu. 3. Lõikes 1 nimetatud nõusolek ja vajaduse korral loobumisavaldus protokollitakse; protokollimise kord peab olema kooskõlas taotluse saanud riigi õigusaktidega. 4. Lõikes 1 nimetatud nõusolekut ega loobumisavaldust ei saa tühistada. Liikmesriik võib ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmisel deklareerida, et vahi all viibiva isiku nõusoleku või loobumisavalduse võib tühistada riigi õigusaktide alusel. Väljaandmise Euroopa konventsiooni artikli 16 lõikes 4 ettenähtud tähtaegu kehtestades ei võeta sel juhul arvesse vahistatu nõusolekust teatamise ja nõusoleku tühistamise vahelist aega. Artikkel 8. Isiku nõusolekust teatamine 1. Taotluse saanud riik peab vahi alla võetud isiku nõusolekut käsitleva teate viivitamata edastama taotlevale riigile. Selleks, et taotleval riigil oleks vajaduse korral võimalik esitada väljaandmistaotlust, edastab riik, kellele taotlus esitatakse, isiku nõusolekut käsitleva teate isiku vahistamisest alates 10 päeva jooksul. 2. Lõikes 1 nimetatud teate edastab pädev asutus taotleva riigi pädevale asutusele. Artikkel 9. Erikohustuse reeglist loobumine Liikmesriik võib ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiule andes või muul ajal deklareerida, et väljaandmise Euroopa konventsiooni artikli 14 sätteid ei kohaldata, kui asjaomane isik käesoleva konventsiooni artikli kohaselt: a) nõustub väljaandmisega või b) nõustub väljaandmisega ja väljendab sõnaselgelt oma loobumist õigusest erikohustuse reegli kohaldamisele tema suhtes. Artikkel 10. Väljaandmisotsusest teatamine 1. Väljaandmise Euroopa konventsiooni artikli 18 lõikega 1 ei ole vastuolus, et taotluse saanud riigi pädev asutus teatab lihtsustatud korras vastu võetud väljaandmisotsusest ja edastab lihtsustatud väljaandmise korda käsitleva informatsiooni vahistamistaotluse esitanud riigi pädevale asutusele otse. 2. Lõikes 1 nimetatud otsus tehakse teatavaks asjaomase isiku nõusoleku saamisest alates 20 päeva jooksul. Artikkel 11. Loovutamise tähtaeg 1. Isik loovutatakse 20 päeva jooksul alates päevast, millal artikli 10 lõike 2 kohane väljaandmisotsus on teatavaks tehtud. 2. Vahistatud isik vabastatakse taotluse saanud riigi territooriumil lõikes 1 ettenähtud tähtaja möödumise päeval. 3. Kui isiku loovutamist lõikes 1 ettenähtud tähtaja jooksul takistavad artikli 10 lõikes 1 nimetatud pädevast asutusest olenematud asjaolud, teatab asutus sellest teisele pädevale asutusele. Asutused lepivad kokku uue loovutamise tähtpäeva. Sellisel juhul loovutatakse isik kokkulepitud päevast alates 20 päeva jooksul. Kui isik on pärast selle tähtaja möödumist vahi all, tuleb ta vabastada. 4. Kui taotluse saanud riik soovib kohaldada väljaandmise Euroopa konventsiooni artiklit 19, lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata. Artikkel 12. Pärast artiklis 8 ettenähtud tähtaja möödumist või muudel asjaoludel antud nõusolek 1. Kui vahistatud isik on andnud oma nõusoleku pärast artiklis 8 ettenähtud kümnepäevase tähtaja möödumist, siis taotluse saanud riik: • kohaldab käesoleva konventsiooniga ettenähtud lihtsustatud korda, kui ta ei ole veel saanud väljaandmistaotlust väljaandmise Euroopa konventsiooni artikli 12 tähenduses, • võib järgida lihtsustatud korda, kui ta on vahepeal saanud väljaandmise Euroopa konventsiooni artikli 12 kohase taotluse. 2. Kui vahistamistaotlust ei ole esitatud ja isiku nõusolek on saadud pärast väljaandmistaotluse saamist, võib asjaomane riik kohaldada käesoleva konventsiooniga ettenähtud lihtsustatud korda. 3. Liikmesriik teeb ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiule andes teatavaks, kas ta kohaldab lõike 1 teist punkti ja lõiget 2, ning kui kohaldab, siis mis tingimustel. Artikkel 13. Väljaandmine kolmandale riigile Kui konventsiooni artiklis 9 nimetatud deklaratsiooni kohaselt välja antud isiku suhtes ei ole kohaldatud erikohustuse reeglit, siis isikut kolmandale liikmesriigile välja andes ei järgita väljaandmise Euroopa konventsiooni artikli 15 nõuet, kui deklaratsiooniga ei nähta ette teisiti. Artikkel 14. Transiit Kui transiit toimub väljaandmise Euroopa konventsiooni artiklis 21 ettenähtud tingimustel, kohaldatakse lihtsustatud korra kohase väljaandmise suhtes järgmisi sätteid: a) edasilükkamatul juhul võib artiklis 4 ettenähtud informatsiooni edastada transiiti võimaldavale riigile viisil, mis võimaldab informatsiooni kirjalikult talletada. Transiiti võimaldav riik teeb oma otsuse teatavaks samal moel. b) Artikli 4 kohane informatsioon peab olema ammendav, et transiiti võimaldava riigi pädev asutus saaks kindlaks teha, kas isik antakse välja lihtsustatud korra kohaselt ning võtta väljaantud isiku transiidiks vajalikke meetmeid. Artikkel 15. Pädeva asutuse määramine Liikmesriik teeb artiklites 4–8, 10 ja 14 nimetatud pädevad asutused teatavaks ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiule andes. Artikkel 16. Jõustumine 1. Konventsioon ratifitseeritakse, võetakse vastu või kinnitatakse. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskiri antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati. Nõukogu peasekretär teatab hoiuleandmisest kõigile liikmesriikidele. 2. Konventsioon jõustub pärast 90 päeva möödumist kuupäevast, millal antakse hoiule viimane ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskiri. 3. Kuni konventsiooni jõustumiseni võib liikmesriik ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirja hoiule andes või muul ajal deklareerida, et ta hakkab suhetes teiste sama deklaratsiooni teinud liikmesriikidega konventsiooni kohaldama oma deklaratsiooni hoiuleandmisest arvates 90 päeva pärast. 4. Artikli 9 kohane deklaratsioon jõustub arvates hoiuleandmisest 30 päeva pärast, kuid mitte enne käesoleva konventsiooni jõustumist või selle kohaldamist asjaomases liikmesriigis. 5. Konventsiooni kohaldatakse taotluse esitanud ja taotluse saanud riigi suhetes taotlusele, mis esitatakse pärast konventsiooni jõustumist. Artikkel 17. Ühinemine 1. Konventsioon on ühinemiseks avatud riigile, kellest saab Euroopa Liidu liikmesriik. 2. Konventsiooni teksti ühineva riigi keeles koostab Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat ja teksti kinnitavad kõik liikmesriigid; tekst on sama autentne nagu teiste liikmesriikide tekstid. Peasekretär edastab teksti kinnitatud koopia igale liikmesriigile. 3. Ühinemiskiri antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati. 4. Konventsioon jõustub sellega ühineva riigi suhtes pärast 90 päeva möödumist päevast, millal riik on ühinemiskirja hoiule andnud, või konventsiooni jõustumispäeval, kui see toimub pärast 90-päevase tähtaja möödumist. 5. Kui konventsioon ei ole ühineva liikmesriigi ühinemiskirja hoiuleandmise ajaks jõustunud, kohaldatakse ühineva riigi suhtes artikli 16 lõiget 3. CONVENTION DRAWN UP ON THE BASIS OF ARTICLE K.3 OF THE TREATY ON EUROPEAN UNION, ON SIMPLIFIED EXTRADITION PROCEDURE BETWEEN THE MEMBER STATES OF THE EUROPEAN UNION The High Contracting Parties to this Convention, Member States of the European Union, Referring to the Council Act of 9 March 1995, Desiring to improve judicial cooperation between the Member States in criminal matters, with regard both to proceedings and the execution of sentences, Recognizing the importance of extradition in judicial cooperation in order to achieve these objectives, Convinced of the need to simplify extradition procedures to the extent that this is compatible with their fundamental legal principles, including the principles of the European Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms, Noting that, in a large number of extradition proceedings, the person claimed consents to his surrender, Noting that it is desirable to reduce to a minimum, in such cases, the time necessary for the extradition and any period of detention for extradition purposes, Considering that, as a result, application of the European Convention on Extradition of 13 December 1957 should be made easier by simplifying and improving extradition procedures, Considering that the provisions of the European Convention on Extradition remain applicable for all matters not covered by this Convention, Have Agreed on the Following Provisions: Article 1. General provisions 1. The aim of this Convention is to facilitate the application, between the Member States of the European Union, of the European Convention on Extradition, by supplementing its provisions. 2. Paragraph 1 shall not affect the application of more favourable provisions in the bilateral and multilateral agreements in force between Member States. Article 2. Obligation to surrender persons Member States undertake to surrender to each other under simplified procedures as provided for by this Convention persons sought for the purpose of extradition, subject to consent of such persons and the agreement of the requested State given in accordance with this Convention. Article 3. Conditions for surrender 1. Pursuant to Article 2, any person who is the subject of a request for provisional arrest in accordance with Article 16 of the European Convention on Extradition shall be surrendered in accordance with Articles 4 to 11 and Article 12 (1) of the present Convention. 2. The surrender referred to in paragraph 1 shall not be subject to submission of a request for extradition or the documents required by Article 12 of the European Convention on Extradition. Article 4. Information to be provided 1. The following information from the requesting State shall be regarded as adequate for the information of the arrested person for the purpose of applying Articles 6 and 7 and for the competent authority referred to in Article 5 (2): (a) the identity of the person sought; (b) the authority requesting the arrest; (c) the existence of an arrest warrant or other document having the same legal effect or of an enforceable judgment; (d) the nature and legal description of the offence; (e) a description of the circumstances in which the offence was committed, including the time, place and degree of involvement of the person sought; (f) in so far as possible, the consequences of the offence. 2. Notwithstanding paragraph 1, further information may be requested if the information provided for in the said paragraph is insufficient to allow the competent authority of the requested State to give agreement to the surrender. Article 5. Consent and agreement 1. The consent of the arrested person shall be given in accordance with Articles 6 and 7. 2. The competent authority of the requested State shall give its agreement in accordance with its national procedures. Article 6. Information to be given to the person Where a person wanted for the purpose of extradition is arrested on the territory of another Member State, the competent authority shall inform that person, in accordance with its national law, of the request relating to him and of the possibility of his consent to his surrender to the requesting State under the simplified procedure. Article 7. Establishing consent 1. The consent of the arrested person and, if appropriate, his express renunciation of entitlement to the speciality rule, shall be given before a competent judicial authority of the requested State in accordance with the national law of that State. 2. Each Member State shall adopt the measures necessary to ensure that consent and, where appropriate, renunciation, as referred to in paragraph 1, are established in such a way as to show that the person concerned has expressed them voluntarily and in full awareness of the consequences. To that end, the arrested person shall have the right to legal counsel. 3. Consent and, where appropriate, renunciation, as referred to in paragraph 1, shall be recorded; the recording procedure shall be in accordance with the national law of the requested State. 4. Consent and, where appropriate, renunciation, as referred to in paragraph 1, may not be revoked. Upon deposit of their instruments of ratification, acceptance, approval or accession, Member States may indicate, in a declaration, that consent and, where appropriate, renunciation may be revoked, in accordance with the rules applicable under national law. In this case, the period between the notification of consent and that of its revocation shall not be taken into consideration in establishing the periods provided for in Article 16 (4) of the European Convention on Extradition. Article 8. Notification of consent 1. The requested State shall immediately notify the requesting State of the consent of the person. So that the requesting State may submit, where applicable, a request for extradition, the requested State shall notify it, no later than 10 days after provisional arrest, whether or not the person has given his consent. 2. Notification referred to in paragraph 1 shall be made directly between the competent authorities. Article 9. Renunciation of entitlement to the speciality rule Each Member State may declare, upon deposit of its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, or at any other time, that the rules laid down in Article 14 of the European Convention on Extradition do not apply where the person, in accordance with Article 7 of the present Convention: (a) consents to extradition; or (b) consents to extradition and expressly renounces his entitlement to the speciality rule. Article 10. Notification of the extradition decision 1. Notwithstanding the rules laid down in Article 18 (1) of the European Convention on Extradition, the extradition decision taken pursuant to the simplified procedure and the information concerning the simplified extradition procedure shall be notified directly between the competent authority of the requested State and the authority of the requesting State which has requested provisional arrest. 2. The decision referred to in paragraph 1 shall be notified at the latest within 20 days of the date on which the person consented. Article 11. Deadline for surrender 1. Surrender shall take place within 20 days of the date on which the extradition decision was notified under the conditions laid down in Article 10 (2). 2. After the deadline laid down in paragraph 1, if the person is being held, he shall be released on the territory of the requested State. 3. Should surrender of the person within the deadline laid down in paragraph 1 be prevented by circumstances beyond its control, the authority concerned referred to in Article 10 (1) shall so inform the other authority. The two authorities shall agree on a new surrender date. In that event, surrender will take place within 20 days of the new date thus agreed. If the person in question is still being held after expiry of this period, he shall be released. 4. Paragraphs 1, 2 and 3 of this Article shall not apply in cases where the requested State wishes to make use of Article 19 of the European Convention on Extradition. Article 12. Consent given after expiry of the deadline laid down in Article 8 or in other circumstances 1. Where an arrested person has given his consent after expiry of the deadline of 10 days laid down in Article 8, the requested State: – shall implement the simplified procedure as provided for in this Convention if a request for extradition within the meaning of Article 12 of the European Convention on Extradition has not yet been received by it, – may use this simplified procedure if a request for extradition within the meaning of Article 12 of the European Convention on Extradition has reached it in the meantime. 2. Where no request for provisional arrest has been made, and where consent has been given after receipt of a request for extradition, the requested State may avail itself of the simplified procedure as provided for in this Convention. 3. Upon deposit of its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, each Member State shall state whether it intends to apply paragraph 1, second indent, and paragraph 2 and, if so, under what conditions. Article 13. Re-extradition to another Member State Where the speciality rule has not been applied to the person extradited, in accordance with the declaration of the Member State provided for in Article 9 of this Convention, Article 15 of the European Convention on Extradition shall not apply to the re-extradition of this person to another Member State, unless the aforementioned declaration provides otherwise. Article 14. Transit In the event of transit under the conditions laid down in Article 21 of the European Convention on Extradition, where extradition under the simplified procedure is concerned, the following provisions shall apply: (a) in an emergency, an application containing the information required in Article 4 may be made to the State of transit by any method which leaves a written record. The State of transit may make its decision known using the same method; (b) the information referred to in Article 4 must be sufficient to enable the competent authority of the State of transit to ascertain whether extradition is under the simplified extradition procedure and to take the constraint measures needed for execution of the transit vis-à-vis the extradited person. Article 15. Determining the competent authorities Upon deposit of its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, each Member State shall indicate in a statement which authorities are competent within the meaning of Articles 4 to 8, 10 and 14. Article 16. Entry into force 1. This Convention shall be subject to ratification, acceptance or approval. The instruments of ratification, acceptance or approval shall be deposited with the General Secretariat of the Council of the European Union. The Secretary- General fo the Council shall notify all Member States of such deposit. 2. This Convention shall enter into force 90 days after the date of deposit of the instrument of ratification, acceptance or approval by the last Member State to carry out this formality. 3. Until this Convention enters into force, any Member State may, when depositing its instrument of ratification, acceptance or approval, or at any other date, declare that the Convention shall apply to it in its relations with Member States that have made the same declaration 90 days after the date of deposit of its declaration. 4. Any declaration made pursuant to Article 9 shall take effect 30 days after deposit thereof, but no earlier than the date of the entry into force of this Convention or of the application thereof of the Member State concerned. 5. This Convention shall apply only to requests submitted after the date on which it enters into force or is applied between the requested State and the requesting State. Article 17. Accession 1. This Convention shall be open to accession by any State that becomes a member of the European Union. 2. The text of this Convention in the language of the acceding State, drawn up by the General Secretariat of the Council of the European Union and approved by all the Member States, shall be equally authentic with the other authentic texts. The Secretary-General shall transmit a certified true copy of the text to each Member State. 3. The instruments of accession shall be deposited with the General Secretariat of the Council of the European Union. 4. This Convention shall enter into force with respect to any State that accedes to it 90 days after the deposit of its instrument of accession or the date of entry into force of the Convention if it has not already entered into force at the time of expiry of the said period of 90 days. 5. Where this Convention is not yet in force at the time of the deposit of their instrument of accession, Article 16 (3) shall apply to acceding Member States. ÕIEND Väljaandjaks märgitud Vabariigi Valitsuse asemel Riigikogu ning akti liigiks konventsiooni asemel välisleping.