Raamatupidamise Toimkond — Juhendi «Raamatupidamise aastaaruande koostamise põhimõtted ja üldnõuded» muutmine [otsus nr 7-1] — RTL, 2000, 62, 987

Juhendi «Raamatupidamise aastaaruande koostamise põhimõtted ja üldnõuded» muutmine Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 8. mai 2000. a istungi protokolliline otsus nr 7-1 Raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) paragrahvi 38 lõike 1 alusel Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond otsustab: 1. Kinnitada EV Raamatupidamise Toimkonna 15. juuni 1995. a istungi protokollilise otsusega nr 9-2 kinnitatud juhendi «Raamatupidamise aastaaruande koostamise põhimõtted ja üldnõuded» (RTL 1995, 49, lk 1667) muudatused. 2. Kehtestada käesolevast juhendi redaktsioonist lähtumine 2000. a ja eelolevatel aastatel. Juhendi pealkirja täiendatakse sõnadega « – kontseptuaalne taust» pärast sõna «üldnõuded» ja juhendi pealkirja lisatakse märge (revideeritud 2000). 3. Avaldada Riigi Teataja Lisas juhendi «Raamatupidamise aastaaruande koostamise põhimõtted ja üldnõuded» muudatused (juurde lisatud). Esimees Rita ILISSON Kinnitatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 8. mai 2000. a istungi protokollilise otsusega nr 7-1 JUHENDI «RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ÜLDNÕUDED» MUUDATUSED Juhendis «Raamatupidamise aastaaruande koostamise põhimõtted ja üldnõuded» tehakse järgmised muudatused: 1. Juhendi pealkirja täiendatakse sõnadega « – kontseptuaalne taust» pärast sõna «üldnõuded». 2. Juhendi pealkirja lisatakse märge «(revideeritud 2000)». 3. Juhendi sissejuhatav osa asendatakse järgmiselt: «Käesolev juhend käsitleb raamatupidamise seaduse §-s 18 kehtestatud raamatupidamise aastaaruande koostamise üldnõudeid, §-s 3 sätestatud mõisteid ja §-s 5 sätestatud põhimõtteid ning avab seega Eesti Vabariigi hea raamatupidamistava kontseptuaalse tausta (ingl k conceptual framework). Juhend laieneb kõikidele raamatupidamiskohustuslatele, kes on kohustatud koostama raamatupidamise aastaaruande. Juhend koosneb viiest osast. A. Raamatupidamise aastaaruande eesmärk ja üldnõuded B. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted C. Raamatupidamisaruannete koostamise põhimõtted D. Raamatupidamise aastaaruande koostamisest E. Välisvaluutas fikseeritud majandustehingute ja bilansinäitajate arvestus Käesolevast juhendi redaktsioonist lähtutakse 2000. a ja eelolevate aastate raamatupidamise aastaaruannete koostamisel.» 4. Punkti B2. Vara – raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid täiendatakse ühe lõikega pärast lõiget 2, mis sõnastatakse järgmiselt: «Aruandeperioodil või varasemal perioodil toimunud tehingutest või toimingutest tulevastel perioodidel tekkivaid nõudeid, sh lepingujärgseid ja tingimuslikke nõudeid ei kajastata bilansis varana.» 5. Punkti B2. Vara – raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid täiendatakse lõikele 3 (pärast punktis 4 tehtud muudatusi vastavalt lõige 4) järgneva Märkusega, mis sõnastatakse järgmiselt: «Märkus. Võlausaldajale panditud vara ei ole võlausaldaja valduses ja seda ei kajastata võlausaldaja bilansis varana. Võlausaldaja nõude hindamisel võetakse temale panditud vara neto realiseerimismaksumus arvesse.» 6. Punkti B3. Kohustus – raamatupidamiskohustuslase võlg, mis nõuab tulevikus varast loobumist muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Bilansis kajastatud kohustused on aruandeperioodil või varasemal perioodil tekkinud võlg, mis tõenäoliselt nõuab varast loobumist ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata. Raamatupidamise seaduse § 35 lõike 2 kohaselt võetakse materiaalselt fikseeritavad teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused bilansis arvele ja kajastatakse kuludes. Märkus. Materiaalselt fikseeritav kohustus on kohustus, mille maksumust saab objektiivsuse ja monetaarsuse printsiipide alusel usaldusväärselt ning objektiivselt määrata. Materiaalselt fikseeritavate teadaolevate kohustuste ja kulude hulka kuuluvad näiteks majandusaastal tekkinud puhkusetasu- ja maksuviivisekohustus ning nende kohustustega kaasnevad kulud. Näide. Puhkusetasu ja -kohustuse kajastamine Puhkusetasu ja -kohustus Väljateenitud puhkusetasu on kasumiaruandes kajastatud kuludes ning bilansis arvele võetud koos sotsiaal- ja ravikindlustusmaksuga lühiajalise kohustusena. Materiaalselt fikseeritavate potentsiaalsete kohustuste hulka kuuluvad näiteks garantiikohustus, pensionikohustus ja kindlustusandja kindlustustehnilised eraldised. Neid kajastatakse bilansis lühi- ja pikaajaliste eraldistena. Märkus 1. Garantiikohustuse arvelevõtmist ja kajastamist käsitletakse juhendi ERS 6 Raamatupidamise aastaaruande bilansikirjete sisu (revideeritud 2000) punktis 17. Eraldised võetakse arvele raamatupidamise seaduse §-s 3 sätestatud kohustuse mõiste ja §-s 5 sätestatud tulude ja kulude vastavuse ning konservatiivsuse printsiipide alusel. Raamatupidamise seadusest tulenevalt on eraldis aruandeperioodil või varasemal perioodil tekkinud võlg, millel on seaduslik või lepinguline alus, mis nõuab varast loobumist ja mille maksumust saab usaldusväärselt määratleda, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud või millele teisel osapoolel ei ole veel tekkinud tsiviilõiguslikku nõudeõigust. Märkus. Eraldise arvelevõtmine ei tekita teise poole nõudeõigust. Tingimuslikke ja tulevikus tekkivaid nõudeid ei kajastata bilansis. Näide. Tingimuslik ja tulevikus tekkiv nõue Raamatupidamiskohustuslane soetab arvuti, mille garantiiperiood on kolm aastat. Garant kajastab garantiikohustust. Arvuti soetaja ei kajasta tingimuslikku ja tulevikus tekkivat nõuet garandi vastu. Kui garant ei täida garantiist tulenevaid kohustusi, võetakse nõue arvele siis, kui on tõenäoline, et hüvitis laekub ja hüvitise suurust saab usaldusväärselt määrata. Eraldist hinnatakse turuhinnas, s.o rahasummas, mille eest seda kohustust saaks rahuldada sõltumatute ja kompetentsete osapoolte vahel vabal turul. Märkus. Turuhind on rahasumma, mille eest vara saaks vahetada või kohustust rahuldada sõltumatute ja kompetentsete osapoolte vahel vabal turul. Eraldiste hindamisel lähtutakse juhatuse hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest, võttes arvesse neid asjaolusid ja sündmusi, mis ilmnevad või toimuvad aastaaruande koostamisperioodil. Eraldiste hindamisel võidakse rakendada statistilisi või aktuaarseid meetodeid. Kui arvutatakse suure populatsiooniga seonduvaid eraldisi, leitakse eeldatav maksumus (ingl k expected value) prognoositud väljamaksete kaalumisel nende realiseerumise tõenäosusega. Kui prognoositud väljamaksed on sama realiseerumise tõenäosusega, on eeldatav maksumus keskmine prognoositud väljamaksete summa. Kui arvutatakse üksikut eraldist, võib eeldatav maksumus olla kõige ootuspärasem väljamaksete summa. Kui enamus prognoositud väljamaksetest on kõrgemad või madalamad kõige ootuspärasemast tulemusest, võetakse seda asjaolu arvesse eeldatava maksumuse fikseerimisel. Näide. Üksiku eraldise hindamine Ettevõte on kohustatud kliendile ehitatud tootmiskompleksis parandama olulise vea. Kõige ootuspärasem on see, et ettevõttel õnnestub esimesel katsel viga parandada ja et see läheb maksma 1 000 000 krooni. Suurem eraldis võetakse arvele, kui ei ole tõenäoline, et esimene katse õnnestub. Kui prognoositud väljamaksete graafik hõlmab mitut eelolevat aruandeperioodi, võetakse kohustus ja väljaminek/kulu arvele eeldatavate väljamaksete nüüdisväärtuses. See osa eraldise muutusest, mis on tingitud kohustuse ajatamisest, kajastatakse intressikuluna. Kohustuse täitmisel vähendatakse eraldise maksumust tegelike väljaminekute summas. Kui tegelikud väljaminekud ületavad eraldise maksumust, kantakse vahe kuludesse. Kui eraldise maksumus ületab tegelike väljaminekute summat, kantakse eraldise jääk samale kasumiaruande kirjele, kus kajastati eraldise algset arvelevõtmist. Bilansi koostamisel hinnatakse varem arvele võetud eraldist lähtuvalt eraldise eeldatavast maksumusest bilansipäeva seisuga. Hindamisaluste ja hinnangute muutuse mõju kajastatakse samal kasumiaruande kirjel kui eelneva(te)s aruannetes kajastatud algset kannet. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustuseks (kuludeks), näidatakse raamatupidamise aastaaruande lisades. Märkus. Lisades käsitletakse tingimuslike kohustustega seonduvaid tingimusi, tingimuste täitumise tõenäosust, kohustuste eeldatavat maksumust tingimuste täitumisel, kohustuste tekke mõju raamatupidamiskohustuslase finantsseisundile jne.» 7. Punkti B4. Omakapital – raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused teises lauses tehakse parandus ja sõna «Omaaktsiad» asendatakse sõnadega «Oma aktsiad». 8. Punkti B4. Omakapital – raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused täiendatakse lõikele 1 järgneva Märkusega, mis sõnastatakse järgmiselt: «Märkus. Tehinguid oma aktsiatega (osadega) käsitletakse juhendi ERS 6 Raamatupidamise aastaaruande bilansikirjete sisu (revideeritud 2000) punktis 23.» 9. Punkti B5. Kasumiaruanne – raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit) muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Majandusaasta kasumiaruande koostamisel rakendatakse raamatupidamise seaduse §-s 3 sätestatud mõisteid ja §-s 5 toodud põhimõtteid.» 10. Punkti B6. Tulu – aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine täiendatakse lõikele 1 järgneva Märkusega 1 ja Märkusega 2, mis sõnastatakse järgmiselt: «Märkus 1. Müügitulu määramisel lähtutakse juhendist ERS 3 Müügitulu määramine realiseerimise printsiibi alusel. Märkus 2. Tulu pikaajalistest ehituslepingutest ja muudest lepingutest, mille kohaselt osutatakse teenust pikema ajavahemiku kestel, arvestatakse lähtudes juhendis ERS 15 Pikaajaliste ehituslepingute arvestus toodust.» 11. Punkti C1. Majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslase raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapital, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest täiendatakse lõikele 1 järgneva kahe lõikega, mis sõnastatakse järgmiselt: «Majandusüksuse printsiibi alusel kajastatakse oma aktsiad (osad) omakapitali kirjetel miinusmärgiga. Oma aktsiatega (osadega) sooritatud tehingute tulemust ei kajastata kasumiaruandes, vaid omakapitali kirjetel. Tekkinud kasum või kahjum ei ole raamatupidamiskohustuslase kasum või kahjum, vaid aktsionäride (osanike) omavaheline ümberjaotus. Analoogiliselt ülaltooduga kajastatakse aktsiate (osade) väljalaskmise või tagasiostmisega otseselt seotud väljaminekud omakapitali kirjetel.» 12. Punktis C1. Majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslase raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapital, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest toodud Näide. Agendileping muudetakse ja näite lõige 4 asendatakse kahe lõikega, mis sõnastatakse järgmiselt: «Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 25 on keelatud teha varade ja kohustuste vahelist ning tulude ja kulude vahelist saldeerimist ja muid netoarvestusi, välja arvatud raamatupidamise standardites ja juhendites ettenähtud juhtudel. Agendi-, komisjoni- ja turustamislepingute puhul on netokajastamine keelatud, kui selleks ei ole seaduslikku või lepingulist alust.» 13. Punkti C2. Jätkuvuse printsiip – majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva organisatsioonina, mis on eelduseks põhivara väärtuse osakaupa amortiseerimiseks, pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks muudetakse lõiget 6 ja sõnastatakse järgmiselt: «Majandusüksuse jätkuvus katkeb likvideerimisel, lõpetamisel või pankrotistumisel. Kui enne bilansipäeva, bilansipäeval või aastaaruande koostamise ajavahemikul otsustatakse raamatupidamiskohustuslane likvideerida, tegevus lõpetada või raamatupidamiskohustuslasel ei ole muud realistlikku võimalust kui tegevus lõpetada, lähtutakse juhendist ERS 4 Likvideerimis- ja lõppbilansi koostamise juhend (revideeritud 2000).» 14. Punkti C3. Objektiivsuse printsiip – raamatupidamise andmebaasiks peab olema majandustehingute objektiivne fikseerimine lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Majandustehingu õige ja õiglane kajastamise sõltub: a) majandustehingu toimumisest sõltumatute osapoolte vahel vabal turul; b) majandustehingu õigest dokumenteerimisest ja kirjendamisest lähtuvalt tehingu reaalsest majanduslikust sisust; c) majandustehingu õigest ja õiglasest kajastamisest vastavalt hea raamatupidamistava nõuetele.» 15. Punkti C5. Kassapõhine arvestusprintsiip – majandustehinguid kajastatakse siis, kui raha on tegelikult laekunud või tegelikult tasutud muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kassapõhise arvestusprintsiibi rakendamine on piiratud. Märkus. Kassapõhist raamatupidamisarvestust võib raamatupidamise seaduse § 4 kohaselt pidada ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, kelle eelneva majandusaasta netokäive ei ületanud käibemaksuseaduses maksukohustuslasele Maksuametis kohustuslikuks registreerimiseks kehtestatud määra.» 16. Punkti C7. Realiseerimise printsiip – tulud arvestatakse realiseerimismomendil või lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta. Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ülemineku momenti ostjale muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Realiseerimise printsiibist lähtutakse kauba, toote või teenuse müügitulu kajastamisel raamatupidamise aastaaruandes. Märkus. Müügitulu kajastamist käsitletakse juhendis ERS 3 Müügitulu määramine realiseerimise printsiibi alusel.» 17. Punktis C8. Tulude ja kulude vastavuse printsiip – antud perioodi jooksul toodangu (teenuste ja kaupade) realiseerimisel saadud tuludest arvatakse maha sama toodangu (teenuste ja kaupade) valmistamise, soetamise ja realiseerimisega seotud kulud. Aruandeperioodi väljaminekuid, mida ei saa vastavusse viia tuludega, reguleeritakse aruande koostamisel nii, et ainult antud perioodi jooksul tekkinud väljaminekud kajastatakse kuludena muudetakse ja esimeses lauses asendatakse sõna «olevad» sõnaga «viidavad». 18. Punkti C9. Soetusmaksumuse printsiip – raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas, väljaminekud nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses muudetakse ja täiendatakse lõikele 1 järgneva Märkusega, mis sõnastatakse järgmiselt: «Märkus. Soetusmaksumuse määratlemisel lähtutakse otsusest PRO-2 Soetusmaksumusest (revideeritud 2000).» 19. Punkti C11. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamises kasutatakse jätkuvalt samu arvestusmeetodeid, hindamisaluseid, aruandlusviise ja aruandeskeeme muudetakse ja lõige 3 asendatakse Märkusega, mis sõnastatakse järgmiselt: «Märkus. Arvestusmeetodi muudatuste ja hindamisaluste muutuste kajastamist käsitletakse juhendi ERS 7 Raamatupidamise aastaaruande kasumiaruande kirjete sisu (revideeritud 2000) osas D.» 20. Punktist C12. Konservatiivsuse printsiip – aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud väärtusest, siis tuleb nad alla hinnata. Ühtlasi tuleb arvesse võtta kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused jäetakse välja lõiked 5, 6 ja 7 ning asendatakse Märkusega, mis sõnastatakse: «Märkus. Materiaalselt fikseeritavaid kohustusi käsitletakse käesoleva juhendi punktis B3.» 21. Punkti C13. Avalikkuse printsiip – aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase varadest, kohustustest, omakapitalist ja majandustegevuse kasumist (kahjumist) õige ja usaldusväärse ülevaate muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Aruannetes peavad kajastuma ka varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul. Aastaaruande koostamisperioodi sündmused ja asjaolud, mida võetakse arvesse lõppenud majandusaasta bilansis kajastatud vara ja kohustuste hindamisel Vara ja kohustuste hindamisel võib teatud tingimustel võtta arvesse asjaolusid või sündmusi, mis selguvad või toimuvad bilansipäeva ja aastaaruande koostamispäeva ajavahemikul. Tingimuseks on see, et need asjaolud eksisteerisid juba bilansipäeval või sündmus kinnitab bilansipäeval kehtinud olukorda. Seega võib arvesse võtta asjaolusid, mis eksisteerisid bilansipäeval, kuid millest raamatupidamiskohustuslane ei olnud veel teadlik. Lisades avalikustatakse olulised sündmused ja asjaolud, mis toimusid või selgusid aastaaruande koostamise ajavahemikul ja mis võeti arvesse vara ja kohustuste hindamisel. Näide 1. Asjaolud, mis eksisteerisid bilansipäeval, kuid millest raamatupidamiskohustuslane ei olnud teadlik Ostja pankrotimenetlus alustati üks kuu enne kaubamüüja majandusaasta lõppu. Müüjal ei olnud bilansipäeva seisuga andmeid ostja pankrotistumisest. Bilansipäeva ja bilansi koostamise ajavahemikul lõpetatakse ostja pankrotimenetlus. Pankrotihalduri õiendi alusel teeb raamatupidamiskohustuslane vastavad reguleerimiskanded. Näide 2. Sündmus, mis on seotud minevikus toimunud toiminguga, kuid mille tulemus selgub aastaaruande koostamisperioodil Kohtuvaidlus algatati enne bilansipäeva. Aastaaruande koostamise ajavahemikul langetab kohus otsuse ja raamatupidamiskohustuslane tunnistatakse süüdi. See sündmus kinnitab kohustuse olemasolu bilansipäeva seisuga. Märkus. Toodud näites on kohtuvaidlus minevikus toimunud toiming. Kui kohtuvaidlus algatatakse pärast bilansipäeva, ei võeta kohtuotsuse mõju arvesse lõppenud majandusaasta kohustuste hindamisel, vaid kohtuvaidlusega seonduvad asjaolud kuuluvad avalikustamisele. Näide 3. Sündmus, mis kinnitab bilansipäeval kehtinud olukorda Raamatupidamiskohustuslasel on nõue ostja B vastu. Ostja pankrot kuulutatakse välja aastaaruande koostamisperioodil. See sündmus kinnitab seda, et kahjum eksisteeris juba bilansipäeva seisuga. Teadaoleva informatsiooni baasil hindab raamatupidamiskohustuslane nõuet ostja vastu ebatõenäoliselt laekuvaks. Näide 4. Sündmus, mis kinnitab bilansipäeval kehtinud olukorda Raamatupidamiskohustuslasel on pikaajaline deposiit pangas Y. Deposiidileping lõpeb aastal 0003. Raamatupidamise aastaaruande koostamise ajavahemikul kuulutatakse pangale Y moratoorium. See sündmus kinnitab seda, et kahjum eksisteeris juba bilansipäeva seisuga. Teadaoleva informatsiooni baasil hindab raamatupidamiskohustuslane pikaajalise deposiidi ebatõenäoliselt laekuvaks. Märkus. Bilansipäeva seisuga hinnatakse deposiiti, lähtudes konservatiivsuse printsiibist ja raamatupidamise seaduse § 3 toodud vara mõistest. Aastaaruande koostamisperioodi sündmused ja asjaolud, mida ei võeta arvesse lõppenud majandusaasta bilansis kajastatud vara ja kohustuste hindamisel Majandusaasta tegevusaruandes või lisades kommenteeritakse olulisi sündmusi, mis toimusid pärast majandusaasta lõppu ja mis ei kinnita bilansipäeval kehtinud olukorda, kuid mis oluliselt mõjutavad jooksva majandusaasta tulemusi. Olulisuse määramisel lähtutakse raamatupidamise seaduse §-s 5 toodud olulisuse printsiibist, mille kohaselt oluline on see aruandeinformatsioon, mis võib mõjutada selle tarbija majandusotsuseid. Avalikustamisele kuulub olulise sündmuse sisu ning mõju äriühingu finantsseisundile ja majandustulemusele. Kui olulise sündmuse mõju ei saa usaldusväärselt prognoosida, kuulub see asjaolu avalikustamisele. Näide. Aastaaruande koostamisperioodil toimunud olulised sündmused, mis kuuluvad avalikustamisele Aastaaruande koostamisperioodil toimunud olulised sündmused, mis kuuluvad avalikustamisele: a) kohtuvaidluse algatamine; b) vara häving; c) tütarettevõtja müük; d) tütarettevõtja ost; e) vastuvõetud ühinemisotsus; f) otsus töötajaid vallandada; g) otsus lõpetada teatud tegevusalal tegutsemine, teatud toote tootmine või sulgeda teatud vabrikud; h) saneerimise, reorganiseerimise, ümberkujundamise otsused; i) olulised vara ostud või müügid; j) olulised tehingud äriühingu aktsiate (osade) või oma aktsiatega (osadega); k) olulised vara hindade või välisvaluuta kursside muutused; l) antud garantiid ja muud tinglikud kohustused.» 22. Punkti D1. Raamatupidamise aastaaruande koostamine lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Juriidilise isiku asutamisel koostatakse algbilanss. Algbilansis esitatakse juriidilise isiku vara, kohustused ja omakapital enne tegevuse alustamist. Juriidilise isiku vara hinnatakse, lähtudes heast raamatupidamistavast. Juriidilise isiku algse omakapitali suurus võrdub omanike poolt investeeritud kapitaliga.» 23. Punkti D1. Raamatupidamise aastaaruande koostamine lõige 10 sõnastuses «Avalikkuse printsiibi kohaselt peavad raamatupidamise aastaaruandes kajastuma ka aruandeperioodil varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aastaaruande lõpliku koostamispäeva ajavahemikul. Bilansis ja kasumiaruandes ei kajastata asjaolusid, mis bilansipäeval ei eksisteerinud» jäetakse välja ja asendatakse Märkusega 1, Näitega ja Märkusega 2, mis sõnastatakse järgmiselt: «Märkus 1. Analoogiliselt käsitletakse majanduskulude avansse. Näide. Sündmus, mis kinnitab bilansipäeval kehtinud olukorda Raamatupidamiskohustuslase töötaja viibis 0000. a detsembris lähetusel Kanadas. Lähetuskulude katteks anti töötajale 20 000 krooni. Bilansipäeva seisuga ei olnud töötaja lähetusaruannet esitanud. Lähetusaruanne esitati 15.01.0001. a. Lähetusaruande baasil fikseeritakse raamatupidamiskohustuslase kulud ja nõue/kohustus töötaja vastu/ees. Märkus 2. Ülaltoodud tekst ja näide käsitlevad aastaaruande koostamisperioodil selgunud asjaolusid, mis kinnitavad bilansipäeval kehtinud olukorda. Ülaltoodud korrigeerimised ei kuulu avalikustamisele lisades.» 24. Punkti D1. Raamatupidamise aastaaruande koostamine lõige 15 sõnastuses «Aruande lisades kommenteeritakse olulisi sündmusi, mis toimusid pärast aruandeaasta lõppu ja seega ei kajastu aruandeaasta bilansis ja kasumiaruandes, kuid millel on suur tähtsus järgmise majandusaasta tulemustele» jäetakse välja. 25. Punktis D1. Raamatupidamise aastaaruande koostamine toodud Näide. Kasumijaotus jäetakse välja. 26. Punkti D2. Bilansi ja kasumiaruande skeemi kirjeid ja ettenähtud kirjete järjekorda tuleb järgida. Kirjeid võib täiendavalt liigendada muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Aruandeaastal nullväärtusega kirje esitatakse ainult siis, kui eelneval aastal oli sel kirjel nullist erinev summa (vt raamatupidamise seaduse § 21). Bilansi- ja kasumiaruande kirjeid võib täiendavalt liigendada, kui seaduses antud kirjed ei hõlma kajastamisele kuuluvat vara, kohustusi, tulusid ja kulusid ning näitaja on oluline. EV Raamatupidamise Toimkonna juhendite järgimine nõuab teatud kirjete juurdelisamist. Märkus. Olulisuse määramisel lähtutakse raamatupidamise seaduse §-s 5 toodud olulisuse printsiibist, mille kohaselt oluline on see aruandeinformatsioon, mis võib mõjutada selle tarbija majandusotsuseid.» 27. Punkti E1. Välisvaluuta arvelevõtmine muudetakse ja asendatakse lõikega järgmises sõnastuses: «Kui ostetakse välisvaluutat, kajastatakse seda ostupäeva kommertspanga vahetuskursiga.» 28. Punkti E2. Välisvaluutas fikseeritud nõuded ostjate vastu ja võlgnevus hankijatele muudetakse ning lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse lõigetega järgmises sõnastuses: «Kui välisvaluutas fikseeritud nõue laekub välisvaluutas ja konverteeritakse kohe Eesti Vabariigis ametlikult kehtivasse vääringusse, kirjendatakse raha laekumist laekumise päeva kommertspanga vahetuskursiga. Kui raha laekub välisvaluutas ja ei konverteerita kohe Eesti Vabariigis ametlikult kehtivasse vääringusse, kirjendatakse laekumine raha laekumise päeva Eesti Panga valuutakursi alusel. Sularaha sissemakseid, mis ei läbi pangasüsteemi, kirjendatakse laekumise päeva Eesti Panga kursiga. Kui makstakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, kirjendatakse välisvaluutas fikseeritud kohustust väljamakse ülekandepäeva või sularaha väljamakse puhul vahetuspäeva kommertspangakursiga.» 29. Punktis E3. Kohustus (kulu) tasutakse välisvaluutas toodud Näide. Välisvaluutas fikseeritud kohustust tasutakse välisvaluutaga ja Märkus jäetakse välja.