Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-65-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. detsembri 2004. a määrus AS TTP hagis AS Ritsme vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest — RT III, 36, 375

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-65-04 Määruse kuupäev Tartu, 2. detsember 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja V. Kõve Kohtuasi AS TTP hagi AS Ritsme vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest Vaidlustatud kohtulahend Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. mai 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Ristme taotlus kohtuotsuse selgitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 29. november 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Parandada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. mai 2004. a otsuses ilmne ebatäpsus. Lugeda otsuse p-s 20 trükitud lause «Seega võis hageja drenaažitrassi omanikuks saada vaid juhul, kui see oleks olnud mingi piiratud asjaõiguse oluline osa» asemel õigeks «Seega võis kostja drenaažitrassi omanikuks saada vaid juhul, kui see oleks olnud mingi piiratud asjaõiguse oluline osa». 2. Jätta AS Ritsme avaldus selgitada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. mai 2004. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-65-04 rahuldamata. Asjaolud ja menetluse käik 1. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. mai 2004. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-65-04 (RT III 2004, 15, 183) jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 12. novembri 2003. a otsus ja AS Ritsme kassatsioonkaebus rahuldamata. Nimetatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tunnustati AS TTP omandiõigust Tallinnas Sarapiku tee T, Ranniku tee T-2, Pihlametsa tee 9a ja Pihlametsa tee 14a kinnistutel asuvale drenaažitrassile. Sama otsusega lõpetati menetlus AS TTP hagis AS Ritsme vastu Tallinnas Sarapiku tee T, Ranniku tee T-2, Pihlametsa tee 9a ja Pihlametsa tee 14a kinnistutel asuva drenaažitrassi võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. AS-lt Ritsme mõisteti välja AS TTP kasuks kohtukulu 40 500 krooni. 2. 12. juuli 2004. a kirjas Riigikohtule ei nõustunud AS Ritsme Riigikohtu otsusega ja esitas oma arusaamise vaidluse lahendamise kohta. Samas kirjas palus AS Ritsme selgitust Riigikohtu 18. mai 2004. a otsuse kohta. Kuna kirjast ei selgunud, mis osas kohtu poolt otsustatud drenaažitrassi kuuluvuse küsimus selgitamist vajab, tehti AS-le Ritsme ettepanek täpsustada, mis osas kohtu lahendatud drenaažitrassi omandiküsimus selgitamist vajab. Täiendav taotlus kohtuotsuse selgitamiseks saabus Riigikohtule 28. septembril 2004. a. Riigikohus saatis taotluse ärakirja hagejale AS-le TTP ettepanekuga avaldada selle kohta arvamust. Määratud tähtpäevaks AS TTP ei vastanud. AS Ritsme 28. septembri 2004. a kirjas palutakse selgitada, millise seaduse alusel tuli Riigikohus järeldusele, et kollektortoru on maatüki oluline osa, miks kohus viitas põhiseaduse §-le 32 ja ei kohaldanud vaidluses asjaõigusseaduse § 158 ning kuidas sai AS TTP kollektortoru omanikuks. Samuti esitab AS Ritsme kirjas oma arusaamise õigusnormidest ja osutab raskustele, mis tal tekivad kollektortoru ehitusmaksumuse sissenõudmisel. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 3. Kolleegium leiab, et avaldus kohtuotsuse selgitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 245 lg 1 kohaselt võib otsuse teinud kohus protsessiosalise või otsuse täitja avalduse alusel otsust määrusega selgitada, muutmata otsuse sisu. Eelnevast tuleneb esmalt, et kohtuotsuse selgitamine on kohtu õigus. 4. Kolleegium leiab, et kohtuotsust tuleb selgitada, kui selge pole kohtuotsuse resolutsioon. Käesolevas asjas on kohtuotsuse resolutsioon selge ja ka avaldaja ei väida, et ta ei saaks aru kohtuotsuse resolutsioonist. Seda, et eelkõige vajab selgitamist otsus, mille resolutsioon pole selge, on kolleegium märkinud ka oma 12. veebruari 1998. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-15-98 (RT III 1998, 7, 72). 5. Kolleegium leiab, et avaldus kohtuotsuse selgitamiseks rahuldatakse ka siis, kui selgitust palutakse kohtu poolt ebaselgelt tuvastatud asjaolude või õigussuhete kohta, millel võib tähtsust olla teises tsiviilasjas ja mida menetlusosaline tulenevalt TsMS § 242 lg-st 2 teises tsiviilasjas vaidlustada ei saa. Käesoleval juhul ei palu avaldaja selgitust selliste asjaolude või õigussuhete kohta. 6. Kolleegium leiab, et otsus ei vaja selgitamist pelgalt seetõttu, et avaldaja ei nõustu kohtu arusaamaga, milliseid õigusnorme ja miks kohaldatakse ja milliseid mitte. Samuti mitte seetõttu, et avaldajale jääb arusaamatuks, kuidas kohus otsuse resolutsioonini jõudis. Nimetatud põhjustel kohtuotsust selgitades asuks kohus sisuliselt koostama uut või täiendavat kohtuotsuse põhjendavat osa. TsMS § 245 eesmärgiks pole täiendava kohtuotsuse põhjendava osa koostamine. Selle normi esmaseks eesmärgiks ja mõtteks on võimaldada kohtul selgitada kohtuotsust nendel juhtudel, kui otsuse ebaselguse tõttu on raskendatud selle täitmine või sellest järelduste tegemine teises tsiviilasjas. 7. Raskused, mis võivad avaldajal tekkida drenaažitrassi ehitusmaksumuse sissenõudmisel, ei saa samuti olla aluseks kohtuotsuse selgitamisele. TsMS § 1 lg 1 ja § 5 järgi mõistab kohus õigust kohtu ette toodud tsiviilvaidluses. 8. Samas nähtub otsuse selgitamise avaldusest, et kohtuotsusest arusaamist võis raskendada ilmne ebatäpsus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. mai 2004. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-65-04 p-s 20 on trükitud: «Seega võis hageja drenaažitrassi omanikuks saada vaid juhul, kui see oleks olnud mingi piiratud asjaõiguse oluline osa». Vastavalt TsMS § 237 lg-le 2 võib kohus omal algatusel parandada otsuses ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Eelnimetatud lauses esineb ilmne ebatäpsus. Kohtuotsuse p-st 20, sh selle lõikest 3, kogu otsuse põhjendustest ja selle resolutsioonist tuleneb, et selles lauses trükitud «hageja» asemel on silmas peetud «kostjat». Lause peab olema trükitud järgmiselt: «Seega võis kostja drenaažitrassi omanikuks saada vaid juhul, kui see oleks olnud mingi piiratud asjaõiguse oluline osa.» A. KULL H. JÕKS V. KÕVE