Vasalemma Vallavolikogu — Vasalemma valla jäätme- hoolduseeskirja kehtestamine — KO, 268, 2298

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 6 lõike 1; jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 71 lõigete 1 kuni 3 alusel ja arvestades majanduskomisjoni 11.10.2004 ja 08.11.2004 seisukohti, Vasalemma Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Vasalemma valla jäätmehoolduseeskiri vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 15. detsembril 2004. a. Volikogu esimees Ado PALLASE Kinnitatud Vasalemma Vallavolikogu 23. novembri 2004. a määrusega nr 12 VASALEMMA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. Üldsätted 1. Vasalemma valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Vasalemma valla territooriumil jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu lähimasse jäätmekäitluskohta ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmeid. 2. Eeskirja eesmärk on korraldada jäätmehooldust Vasalemma vallas nii, et väheneks kohapeal tekkivate jäätmete hulk, suureneks jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine ning säiliks puhas ja tervislik keskkond. 3. Eeskiri on kohustuslikuks täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad Vasalemma valla haldusterritooriumil. II. Mõisted 4. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 4.1. jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 4.2. olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmed võivad sisaldada nii tavajäätmeid kui ohtlikke jäätmeid; 4.3. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis on oma omadustelt inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Kodumajapidamistes kõige sagedamini tekkivateks ohtlikeks jäätmeteks on vanad ravimid, akud, õlid, lakid, värvid, päevavalguslambid; 4.4. tavajäätmed on jäätmed, mis ei kuulu ohtlikke jäätmete hulka; 4.5. suuremõõtmelised jäätmed on kogumisvahendi ava mõõtmetest suuremad jäätmed – mööbliesemed, jalgrattad, WC-potid ja vannid, kraanikausid, olmetehnika, pliidid jmt; 4.6. ehitusjäätmed on ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; 4.7. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 4.8. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 4.9. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 4.10. jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 4.11. majapidamine antud eeskirjas hõlmab kõiki vallaelanikke (füüsilisi isikuid), kes on kinnistute omanikud, lepingulised kasutajad või rentnikud, maa-ala haldavad füüsilised või juriidilised isikud; 4.12. ettevõte hõlmab kõiki vallas tegutsevaid asutusi ja ettevõtteid (juriidilisi isikuid) ja füüsilisest isikust ettevõtjaid; 4.13. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 4.14. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo, taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 4.15. jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 4.16. kompostimine on orgaaniliste jäätmete käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks edasise kasutamise eesmärgil; 4.17. jäätmeluba on jäätmete tekitamiseks, kõrvaldamiseks, taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks teenustööna ettevõetavate tegevuste jaoks vajaminev dokument. III. Jäätmekäitluse üldnõuded 5. Jäätmete valdaja vastutab jäätmete nõuetekohase käitlemise eest ja jäätmete kogumisvahendi nõuetekohase kasutamise eest. 6. Jäätmete tekitaja ülesandeks on võimaluse korral vältida jäätmete teket ning sorteerida tekkivaid jäätmeid. 7. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik või elamu omanik kui vallasasja omanik. 8. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste peasissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast. 9. Avaliku ürituse paigad varustab prügikastidega ürituse korraldaja, kes korrastab järgmiseks päevaks kogu territooriumi 24 tunni jooksul. 10. Üldkasutatavatesse kohtadesse (parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügikonteinerid vallavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. IV. Jäätmete kogumine ja sorteerimine 11. Igal jäätmetekitajal või majapidamisel Vasalemma vallas peab olema individuaalne jäätmete kogumisvahend ja leping vastavalt jäätmeseaduse § 66 lõike 1 kohaselt konkursi võitnud jäätmeid vedava ettevõttega. 12. Kõik ettevõtted on kohustatud korraldama tekkinud tootmis- ja olmejäätmete äraveo, sõlmides lepingu konkursi võitnud jäätmeid vedava ettevõttega. 13. Jäätmetekitajal peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmete kogumisvahendeid, et mahutada territooriumil tekkivad jäätmed. Kogumisvahendeid peab tühjendama sagedusega, mis välistab kogumisvahendite ületäitumist, haisu teket või ümbruskonna saastumist. 14. Kogumisvahendina võib kasutada: 14.1. jäätmevedaja poolt aktsepteeritud taarat, mis võimaldab mehhaanilist pealelaadimist; 14.2. eriotstarbelist ja korralikult suletavat taarat vedelate ohtlikke jäätmete jaoks. 15. Jäätmete kogumisvahendi omanik või rentnik vastutab kogumisvahendi ja selle ümbruse korrashoiu eest. 16. Jäätmekonteinerid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse ja loomade pääsemist kogumisvahenditesse. 17. Jäätmekonteinerisse viidavad olmejäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 18. Jäätmekonteinerisse ei tohi panna ohtlikke jäätmeid, vedelaid ega määrivaid jäätmeid, üle 40 °C kuuma tuhka, ehitusjäätmeid, kive, suuremõõtmelisi jäätmeid ega taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud. 19. Kogumissüsteemi käivitumisel registreerib iga jäätmetekitaja metalli, klaasi jm taaskasutatava materjali ning ohtlikud jäätmed selleks vallavalitsuse poolt väljakuulutatud ajal ning kohas. 20. Jäätmekonteiner peab tühjendamise päeval olema prügiveoautole kättesaadavas kohas. Konteineri asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitsest tulenevaid aspekte ning konteiner ei tohi takistada liiklust. 21. Suuremõõtmelised jäätmed veab jäätmetekitaja ise jäätmeloaga määratud jäätmekäitluskohta või lepib nende äraviimise asjus kokku jäätmekäitlusfirmaga. V. Jäätmete kompostimine ja ladustamine 22. Iga majapidamine ja ettevõte võib kompostida köögivilja- ja aiapidamisjäätmeid ainult oma territooriumil järgmistel tingimustel: 22.1. kompost on paigutatud selliselt, et see ei põhjusta ohtu keskkonnale ega inimese tervisele, soovitavalt kompostikastidesse; 22.2. kompostimiskoht ei tohi olla salvkaevule lähemal kui 15 m ja puurkaevule lähemal kui 30 m. Ühisveevärgi kaevule ei tohi kompostimiskoht olla lähemal kui 50 meetrit; 22.3. kompostimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis, st merele ligemal kui 20 m, järvele ja jõele ligemal kui 10 m; 22.4. naaber peab olema nõus kompostimiskoha paiknemisega kruntide piiril. 23. Pinnase täitmine inertsete ehitusjäätmete ja ülejääkpinnastega on lubatud maaomaniku nõusolekul. 24. Ühe surnud looma või selle jäänused maetakse maaomanikuga kooskõlastatult ja veekaitse nõudeid järgides. Matmispaik peab asuma vähemalt 500 m kaugusel veekogust ja puurkaevust ning piisaval kaugusel hoonetest ja loomade karjatamiseks kasutatavast looduslikust rohumaast, et vältida ohtu inimeste ja loomade tervisele. Loomsed jäätmed tuleb katta vähemalt 0,5-meetrise maapinnakihiga, et vältida nende väljakaevamist metsloomade poolt. Pindmine maakiht, millele asetsesid loomsed jäätmed, maetakse koos jäätmetega. Kahe ja enama looma või loomajäänuste matmisest tuleb teavitada Vasalemma Vallavalitsust. 25. Hajaasustusalas reoveesette laotamine liigniiskele ja üleujutatavale maale, lumele ja külmunud maale ning kaevule lähemal kui 100 m on keelatud. 26. Hajaasustusalas reoveesette laotamisel aedadesse ja põldudele tuleb arvestada keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrusega nr 78, mis muuhulgas sätestab, et: 26.1. töötlemata reoveesetet tohib kasutada ainult haljastuses ja rekultiveerimisel; 26.2. maa peale laotatud töötlemata sete tuleb sisse künda või katta mullaga kahe ööpäeva jooksul pärast laotamise algust, v.a prügilate katmisel. 27. Hajaasustusalas kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata või künda hilissügisel. 28. Muude jäätmete ladustamine Vasalemma valla territooriumil on keelatud. VI. Jäätmete põletamine 29. Koldes võib põletada ainult paberi- ja puidujäätmeid. 30. Lahtises tules võib krundi või kinnistu piires põletada aiakoristusjäätmeid (riisutud kulu, oksi, lehti jms) ning puidujäätmeid väikestes kogustes vaikse ilmaga kõiki tuleohutusnõudeid järgides mitte hiljem kui kahe nädala jooksul pärast lume sulamist. Põletuskambris põletamisel ajalisi piiranguid ei ole. Muude jäätmete, sh ohtlike jäätmete põletamine on keelatud. 31. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu või krundi piire on keelatud. 32. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb eelnevalt kooskõlastada Vasalemma Vallavalitsusega. VII. Ohtlikud jäätmed 33. Iga jäätmetekitaja või majapidamine peab eraldama ohtlikud jäätmed teistest jäätmetest, vältides nende segunemist ja viima need selleks määratud kogumispunkti. Kogumispunkti asukoha määrab Vasalemma Vallavalitsus oma korraldusega. 34. Ohtlikud vedelad jäätmed peavad olema pakitud purunemiskindlasse taarasse ja korralikult suletud. Kergesti purunevad ohtlikud jäätmed tuleb pakkida ja transportida purunemiskindlalt. 35. Ettevõtted peavad ise ohtlikud jäätmed üle andma vastavat teenust pakkuvale ettevõttele, kellel on ohtlike jäätmete käitluslitsents. 36. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. VII. Järelevalve ja vastutus 37. Maa omanik peab vastutama oma territooriumi korrasoleku ja puhtuse eest ja kõrvaldama vales kohas ladestatud jäätmed. 38. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse ja kahjustused peab likvideerima nende tekitaja. Kui reostajat ei ole võimalik kindlaks teha, siis kõrvaldab kahjustuse maa omanik. 39. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad keskkonna- ja tervisekaitseorganite töötajad ja Vasalemma Vallavolikogu määratud isikud. 40. Eeskirja rikkujaid karistatakse jäätmeseaduses ja karistusseadustikus kehtestatud korras.