Kohtla Vallavolikogu — Kaugküttepiirkonna kehtestamine — KO, 268, 2293

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 6, kaugkütteseaduse (RT I 2003, 25, 154; 2004, 18, 131) § 5 ja § 9 lõike 3, asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 2003, 13, 64; 2003, 17, 95; 78, 523; 2004, 20, 141; 37, 255) § 74 lõike 1 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133; 2004, 25, 168; 56, 401) § 17 lõiked 2 ja 4, annab Kohtla Vallavolikogu määruse: 1. Kehtestada määrus «Kaugküttepiirkonna kehtestamine» (lisatud). 2. Määrus avalikustada elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Määrus jõustub 1. detsembril 2004. a. 4. Nimetatud määruse peale võib esitada Kohtla Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul alates määruse teadasaamise päevast või esitada kaebus Jõhvi Halduskohtule halduskohtumenetluses sätestatud korras 30 päeva jooksul teatavakstegemisest. Volikogu esimees Arno ROSSMAN Kohtla Vallavolikogu 18. novembri 2004. a määruse nr 28 lisa KAUGKÜTTEPIIRKONNA KEHTESTAMINE 1. Eesmärgiga tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus, kehtestada kaugküttepiirkonnaks Kohtla valla Järve küla administratiivpiiridesse jääv maa-ala vastavalt lisatud plaanile, millel kaugküttepiirkonna piirid on tähistatud kollase pideva joonega. 2. Tarbijapaigaldise omanik või valdaja ei tohi kaugküttepiirkonnas võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada, v.a juhul, kui: 2.1. korterelamutes, kõigi omanike kirjaliku ühisotsuse alusel alternatiivkütte kasutamiseks terve elamu eraldamiseks punktis 5 ettenähtud korra kohaselt; 2.2. ehitis või ehitiste kompleks, milles tarbijapaigaldis asub, tunnistatakse kasutus- või elamiskõlbmatuks. 3. Eramute kaugküttevõrgust eraldumine või liitumine võrguga toimub analoogselt korterelamutega taotleja kirjaliku avalduse põhjal. 4. Tarbijapaigaldise võrgust eraldamine ei tohi mingil moel kahjustada teiste tarbijapaigaldiste omanike huve. 5. Isikud, kes kaugküttepiirkonda jääval maa-alal kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei pea liituma kaugküttevõrguga. 6. Kaugküttepiirkonnas peab võrguettevõtja ühendama kõigi vastava liitumistaotluse esitanud isikute tarbijapaigaldised võrguga järgmiselt: 6.1. Liituja taotluse alusel väljastab võrguettevõtja võrguga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused). Liitumistingimused peavad olema läbipaistvad ja üheselt mõistetavad; sarnaste liitujate suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet järgivad; konkreetse liitumise tehnilisi ja majanduslikke tingimusi, võrgu arendamise ja stabiilsuse huve; võrgu tehnilisi võimalusi arvestavad. 6.2. Liitumistingimustes määratakse kindlaks liitumispunkt; mõõtesüsteemi asukoht; võrgu teeninduspiir; liituja ja võrguettevõtja õigused-kohustused; liitumistasu kalkulatsioon; liitumistingimuste kehtivusaeg; muud eritingimused. 6.3. Võrguga ühendatud tarbijapaigaldise või selle osade vahetamist või selle omaniku või valdaja vahetumist ei loeta käesoleva määruse mõistes võrguga liitumiseks ja omanikult või valdajalt ei võeta liitumistasu, kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused: liitumispunkti asukoht ei muutu; ei taotleta tehniliste tingimuste muutmist; on säilinud tehnilised võimalused liituja tarbijapaigaldise ühendamiseks. 6.4. Võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omanik või valdaja kirjaliku liitumislepingu (edaspidi leping), mis on soojuse ostu-müügilepingu sõlmimise eelduseks. Lepingus määratakse muu hulgas kindlaks liitumispunkt; mõõtesüsteemi asukoht; võrgu teeninduspiir; liitumistasu suurus; liitumise tehnilised tingimused; lepingu täitmise tähtaeg. 6.5. Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu, tutvustades selle suuruse ja võtmise põhimõtteid eelnevalt vallavalitsusele. Liitumistasu arvutamisel lähtutakse sellest, et tagada konkreetseks liitumiseks vajalike investeeringute katmine; keskkonnanõuete täitmine; kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; põhjendatud tulukus. Liitumistasu suuruse arvutab võrguettevõtja. Kui lepingujärgseid liitumise tingimusi muudetakse võrguettevõtja algatusel, tasub kulud võrguettevõtja. Võrguettevõtja võib võtta põhjendatud liitumistasu soojuse tarbimise tehniliste tingimuste muutmise eest, mis toimub tarbija algatusel. 7. Kaugküttevõrgust eraldumise ja alternatiivküttele ülemineku kord 7.1. Taotleja esitab vallavalitsusele ja võrguettevõtjale läbivaatamiseks ning otsustamiseks taotluse kaugküttest loobumise kohta; kõigi ehitises paiknevate ühisomandis olevate tarbija-paigaldiste omanike kirjaliku ühisotsuse kaugküttest loobumise ja alternatiivküttele ülemineku kohta; alternatiivkütte projektlahenduse koos ehitise küttesüsteemi tasakaalustamise teostamise garantiiga. 7.2. Projekteerida jt töid võib teostada ainult vastavat litsentsi ja tegevusluba omav ettevõte. 7.3. Kõik kulud, mis on seotud kaugküttest loobumisega ja alternatiivküttele üleminekuga, katab taotleja. 7.4. Omavoliliselt tarbijapaigaldise väljalülitamisega (väljalõikamisega) tekitatud kahju võrguettevõtjale või teistele ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanikele katab selle tekitaja seadusandlusega ettenähtud korras. 8. Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord 8.1. Soojusettevõtjale, kelle müüdava soojuse piirhinda ei kooskõlasta vastavalt kaugkütteseadusele Energiaturu Inspektsioon, kehtestab kaugküttepiirkonnas müüdava soojuse piirhinna Kohtla Vallavalitsus, lähtudes punktis 8 toodud põhimõtetest. 8.2. Soojuse piirhind kujundatakse selliselt, et soojusettevõtjal oleks tagatud: 8.2.1. vajalike tegevkulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine; 8.2.2. investeeringud tegevus- ja arenduskohustuste täitmiseks; 8.2.3. kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 8.2.4. keskkonnanõuete täitmine; 8.2.5. põhjendatud tulukus. Tulukus loetakse põhjendatuks, kui see ei ületa 5% korra punktides 8.2.1, 8.2.2, 8.2.3 ja 8.2.4 sätestatud nõuete ja tingimuste täitmisega seotud kulusid. 8.3. Soojusettevõtja peab oma raamatupidamises pidama eraldi arvestust soojuse tootmise, jaotamise, müügi ning nende tegevustega mitteseotud tegevusalade kohta. 8.4. Soojuse piirhinna kooskõlastamiseks esitab soojusettevõtja mitte varem kui kuue kuu möödumisel viimase hinnamuudatuse kehtima hakkamisest valitsusele vastava kirjaliku taotluse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 8.4.1. teenuse maht; 8.4.2. teenuse hinna kalkuleeritud põhjendus ja finantsprognoos koos eelmise perioodi tegelike tootmiskulude äranäitamisega; 8.4.3. eelmise majandusaasta auditeeritud aruanne, või kui majandusaasta lõppemisest on möödunud enam kui kuus kuud, siis viimase kuue kuu auditeeritud bilanss; 8.4.4. hinnavalem, kui soojusettevõtja taotleb tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite ilmnemisel soojuse piirhinna kooskõlastamisel hinnavalemi kasutamist. 9. Vallavalitsusel on õigus nõuda soojusettevõtjalt täiendavaid andmeid, mis puudutavad soojuse hinna kujunemist. 10. Valitsus otsustab piirhinna kooskõlastamise 30 päeva jooksul (hinnavalemi alusel 10 päeva jooksul) arvates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. Kui valitsus nõuab soojusettevõtjalt täiendavaid andmeid, samuti siis, kui on tegemist eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotlusega, võib valitsus pikendada seda tähtaega 60 päevani. Menetluse tähtaeg peatub, kui valitsusele ei ole esitatud tema poolt nõutud teavet. Piirhinna kooskõlastamine või sellest keeldumine peab olema motiveeritud. 11. Et soojuse tarbijad ei satuks oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, kui antud valdkonnas toimiks vaba konkurents, on Kohtla Vallavolikogul (edaspidi volikogu) õigus määrata soojusettevõtja poolt kasutatavaid hindu või kehtestada muid tingimusi või kohustusi ka omal algatusel ja nõuda sellise otsuse langetamiseks soojusettevõtjalt korra punktides 8 ja 9 nimetatud andmeid. 12. Valitsusega kooskõlastatud piirhind või volikogu määratud hinna avalikustab soojusettevõtja vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist. Uut hinda saab rakendada kalendrikuu algusest. 13. Kaugküttepiirkonnas peab võrguettevõtja tagama tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise ja korrasoleku ning arendama võrku selliselt, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine.