Siseminister — Lääne Piirivalvepiirkonna põhimäärus — RTL, 153, 2319

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354; 87, 505; 90, 520; 96, 563; 2003, 4, 22; 21, 122; 51, 349; 81, 542; 88, 590; 2004, 22, 148) § 42 lõike 1 alusel. § 1. Üldsätted (1) Lääne Piirivalvepiirkond (edaspidi piirkond) on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav relvastatud ja sõjaväeliselt korraldatud asutus. (2) Piirivalvele pandud põhiülesannete täitmisel esindab piirkond riiki. (3) Piirkond on aruandekohustuslik Piirivalveameti ees, kes suunab ja koordineerib piirkonna tegevust ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet. (4) Piirkond viib ellu temale pandud ülesanded struktuuriüksuste kaudu. (5) Piirkonna kulud kaetakse riigieelarvest. Piirkonna eelarve kinnitab siseminister Piirivalveameti peadirektori ettepanekul. (6) Piirkonnal on oma lipp, väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning muud kehtestatud korras registreeritud sümbolid. (7) Piirkonna staap asub Kuressaare linnas. Piirkonna postiaadress on Tallinna 19, 93811 Kuressaare, Saare Maakond. § 2. Piirkonna tegevuspiirkond (1) Piirkonna tegevuspiirkonnaks on: 1) Pärnu maakonnas Häädemeeste, Tahkuranna, Sauga, Audru, Tõstamaa, Varbla, Kihnu vald ja Pärnu linn; 2) Lääne maakonnas Hanila, Lihula, Martna, Ridala, Vormsi vald, Haapsalu linn ja Lihula linn; 3) Saare maakonnas Kaarma, Kihelkonna, Kärla, Laimjala, Leisi, Lümanda, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu, Valjala vald ja Kuressaare linn; 4) Hiiu maakonna Kõrgessaare, Emmaste, Käina ja Pühalepa vald ning Kärdla linn. (2) Piirkonna tegevuspiirkond hõlmab ka käesolevas paragrahvis nimetatud valdade ja linnadega piirnevat territoriaal- ja sisemerd ning majandusvööndit. § 3. Kaitseväe määrustike rakendamine (1) Piirkonna sisemine töökorraldus toimub vastavuses kaitseväe määrustikega ja kaitseväes kehtestatud korraga, arvestades «Piirivalveseadusest» (RT I 1994, 54, 903; 1995, 62, 1056; 2001, 65, 377; 88, 531; 2002, 42, 267; 57, 354; 2003, 20, 116; 90, 601; 2004, 28, 188; 53, 369) ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid erisusi. (2) Kaitseväe määrustike rakendamisel võrdsustatakse piirkond kaitseväe väeosaga. § 4. Piirkonna põhiülesanded Piirkonna põhiülesanneteks on: 1) riigipiiri valve ja kaitse; 2) piirikontrolli korraldamine ja ebaseadusliku piiriületuse tõkestamine; 3) illegaalse immigratsiooni tõkestamine; 4) otsingu- ja päästetööde teostamine merealadel ning lennupäästeotsingute teostamine maismaal; 5) merereostuse likvideerimise abistamine merealadel; 6) majandusvööndi õigusrežiimi tagamine; 7) riigikaitseliste ülesannete täitmine. § 5. Riigipiiri valve ja kaitse Riigipiiri valvel ja kaitsel piirkond tagab: 1) riigipiiri ebaseadusliku ületamise tõkestamise ja ebaseaduslike piiriületajate kinnipidamise; 2) riigipiiri märgistuse seadusevastase muutmise tõkestamise; 3) piirimärkide ja piiririba korrashoiu vastavalt kehtestatud korrale ning välislepingutele; 4) piirirežiimi eeskirjade täitmise piiripunktide vahelisel alal ning Eesti jurisdiktsiooni alla jäävatel merealadel; 5) rahumeelse laevade läbisõidu eeskirjade täitmise kontrolli tegevuspiirkonnas; 6) vajadusel riigipiiri tugevdatud valvamise tegevuspiirkonnas või selle mõnes lõigus; 7) tehniliste valvesüsteemide funktsioneerimise; 8) riigipiiri valve planeerimise, korraldamise ja kontrollimise; 9) piiriesindaja abistamise tema ülesannete täitmisel; 10) valmisoleku rahvusvahelise terroristliku tegevuse tõkestamiseks piirivalve tegevuspiirkonnas. § 6. Piirikontrolli korraldamine ja ebaseadusliku piiriületuse tõkestamine Piirikontrolli korraldamisel ja ebaseadusliku piiriületuse tõkestamisel piirkond tagab: 1) isikute ja transpordivahendite ning nende dokumentide kontrolli piiripunktides; 2) riigipiiri ületamise ettenähtud kohtades, korras ja ajal korraldamise; 3) teiste ametkondade esindajate tegevuse koordineerimise piiripunktides; 4) vajadusel tugevdatud piirikontrolli piiripunktides; 5) piirirežiimi eeskirjade täitmise piiripunktides; 6) vastavalt tollieeskirjadele «Tolliseaduse» (RT I 2004, 28, 188) tähenduses tollikontrolli piiripunktides, kus alaline tollikontroll puudub; 7) muude piirikontrolliga seotud ülesannete täitmise. § 7. Illegaalse immigratsiooni tõkestamine Illegaalse immigratsiooni tõkestamisel piirkond tagab: 1) teabe kogumise, analüüsimise, säilitamise olukorra kohta riigipiiril; 2) kriminaalasjade eeluurimise korraldamise ja teostamise; 3) jälitustegevuse teostamise; 4) väärteoasjade menetlemise; 5) välismaalaste riiki saabumise ja riigis viibimise seaduslikkuse kontrolli; 6) varjupaigataotluste vastuvõtu ja kiirmenetluse teostamise riigipiiril; 7) väljasõidukohustuse sundtäitmise. § 8. Otsingu- ja päästetööde teostamine merealadel ning lennupäästeotsingute teostamine maismaal Otsingu- ja päästetööde teostamisel merealadel ning lennupäästeotsingute teostamisel maismaal piirkond tagab: 1) ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimeste, ujuvvahendi või õhusõiduki ning nendel olnud inimeste otsimise ja päästmise korraldamise vastavalt päästeplaanidele; 2) päästeplaanides ettenähtud päästeüksuste valmisoleku otsingu- ja päästetöödeks; 3) pideva ööpäevaringse valveteenistuse korraldamise tegevuspiirkonnas; 4) otsingu- ja pääste valmisoleku NATO üksuste poolt teostavale õhuturbele; 5) päästealaste koostööprotseduuride täiustamise päästeteenistuste, õhu- ja mereväe ning muude struktuuridega ning ametkondade vaheliste regulaarsete ühisõppuste korraldamise piisava koostöövõime saavutamiseks; 6) erakorraliste sündmuste ja hädaolukordade plaanide täiustamise ning plaanides kavandatu harjutamise. § 9. Merereostuse likvideerimise abistamine merealadel Merereostuse likvideerimise abistamisel merealadel piirkond tagab: 1) isikkoosseisu koolituse merereostuste likvideerimiseks; 2) piirkonna ujuvvahendite ning isikkoosseisu kasutamise merereostuse likvideerimisel. § 10. Majandusvööndi õigusrežiimi tagamine Majandusvööndi õigusrežiimi tagamisel piirkond: 1) korraldab majandusvööndi seiret oma käsutuses olevate tehniliste vahenditega; 2) korraldab majandusvööndi õigusrežiimi rikkunud ujuvvahendite kinnipidamise ja arestimise või jälitamise kuni välisriigi territoriaalmere piirini; 3) korraldab majandusvööndi õigusrežiimi rikkunud ujuvvahendi lipuriigi vastava ametkonna informeerimist toimunud õigusrikkumisest; 4) korraldab koostööd majandusvööndi õigusrežiimi tagamisel keskkonnainspektsiooni kohalike asutustega. § 11. Riigikaitseliste ülesannete täitmine 1) Riigikaitseliste ülesannete täitmisel piirkond tagab: 2) riigipiiri kaitse korraldamise relvastatud kallaletungi korral; 3) vastuvõtva riigi toetuse (HNS – Home Nation Support) NATO koostööpartneritele; 4) kaitseväe abistamise õhuruumi kontrollimisel oma tehniliste vahenditega; 5) mereseiresüsteemi funktsioneerimise ja vajadusel informatsiooni edastamise kaitsejõududele. § 12. Haldusülesannete täitmine Haldusülesannete täitmiseks piirkond: 1) korraldab personalitööd (värbamine, koolitamine, atesteerimine, arvestus jne) ja viib ellu piirivalve personalipoliitikat; 2) taotleb vahendeid piirkonna ülesannete täitmiseks ning tagab nende sihipärase ja otstarbeka kasutamise ning arvestuse pidamise; 3) osaleb riigipiiri valvamiseks vajalike rajatiste, side- ja valvesüsteemide planeerimises ning tagab nende haldamise; 4) tagab ohutu töökeskkonna. § 13. Muud ülesanded Piirkond tagab muude ülesannete täitmise, mis tulenevad seadustest ja teistest õigusaktidest. § 14. Koostöö (1) Piirkond teeb koostööd riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja teiste koostööpartneritega. (2) Piirkond teeb rahvusvahelist piiriülest koostööd piirijulgeoleku ning mereotsingute ja -pääste valdkonnas. § 15. Piirkonna juhtimine (1) Piirkonda juhib piirkonnaülem, kes allub vahetult Piirivalveameti peadirektorile. Piirkonnaülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Piirivalveameti peadirektor kooskõlastatult siseministriga. (2) Piirkonnaülem: 1) vastutab piirkonna eesmärkide saavutamise ja ülesannete õiguspärase, sihipärase, säästliku, tõhusa ja mõjusa täitmise eest ning korraldab selleks piirkonna sisekontrolli ja selle toimimise hindamist; 2) juhib piirkonna tegevuse plaanide ja arengukavade koostamist ning korraldab operatiivset tegevust; 3) korraldab piirkonna eelarve projekti koostamise, käsutab eelarvevahendeid või volitab selleks pädevaid ametiisikuid; 4) korraldab riigivara kasutamist siseministrilt ja Piirivalveameti peadirektorilt saadud volituste piires kooskõlas «Riigivaraseadusega» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69; 2004, 24, 166) ning teeb neile ettepanekuid riigivara käsutamiseks; 5) teeb ettepanekuid Piirivalveameti peadirektorile piirkonna struktuuri ja teenistujate koosseisu muutmise kohta ning hoolitseb töötajate valiku, motiveerimise ja arendamise eest; 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist piirkonna «Avaliku teenistuse seaduse» (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117; 62, 377; 110, 656; 2003, 4, 22; 13, 67 ja 69; 20, 116; 51, 349; 58, 387; 90, 601; 2004, 22, 148; 29; 194) alusel töötavad ametnikud ning sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud abiteenistujatega; 7) määrab peadirektorilt saadud volituste piires ja lähtudes teenistuslikust vajadusest ametikohale sõdurid ja allohvitserid; 8) edutab tema poolt ametisse nimetatud teenistujaid, kohaldab piirkonna piirivalveametnikele ja teistele teenistujatele ergutusi ning määrab neile distsiplinaarkaristusi seadusega ettenähtud alustel ja korras; 9) annab sõduritele sõjaväelisi auastmeid; 10) piirkonna isikkoosseisu ja struktuuriüksuste töö juhtimiseks annab neile täitmiseks korraldusi ja teostab antud korralduste täitmise üle teenistuslikku järelevalvet; 11) kinnitab piirkonna struktuuriüksuste põhimäärused ning piirivalveametnike ja teiste teenistujate ametijuhendid; 12) kinnitab piirkonna staabi sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra ja raamatupidamise sise-eeskirjad; 13) esindab piirkonda või volitab muu isiku piirkonda esindama; 14) korraldab aruandlust ja annab aru Piirivalveameti peadirektorile piirkonna tegevusest ja tegevuse tulemustest; 15) korraldab informatsiooni kogumist olukorra kohta tegevuspiirkonnas, selle analüüsimist ja säilitamist; 16) sõlmib koostöölepingud teiste organisatsioonidega; 17) tagab siseauditi tegevuse korraldamise piirkonnas; 18) teeb oma pädevuse piires koostööd naaberriikide piirivalve, rannavalve ja politsei vastavate asutustega; 19) täidab muid Piirivalveameti peadirektori poolt antud ülesandeid. § 16. Piirkonnaülema käskkiri Piirikonnaülem annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, siseministri määruse või käskkirja või Piirivalveameti peadirektori käskkirja alusel käskkirju. § 17. Piirkonnaülema distsiplinaarvõim Alluvate piirivalveametnike teenistusküsimuste lahendamisel ja distsiplinaarkaristuste määramisel on piirkonnaülemal kaitseväe pataljoniülema õigused. § 18. Piirkonnaülema teavitamiskohustus Piirkonnaülem informeerib Piirivalveameti peadirektorit lahkumisel riigist või oma piirkonna piiridest. § 19. Piirkonnaülema asendamine (1) Piirkonnaülema ajutisel äraolekul asendab teda piirkonna staabiülem. Viimase puudumisel asendab piirkonnaülemat logistikaülem. Piirkonnaülema ajutine asendamine vormistatakse Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga. (2) Piirkonnaülema lühiajaline asendamine, mis ei kesta üle seitsme ööpäeva, vormistatakse piirkonnaülema käskkirjaga, millest informeeritakse Piirivalveameti peadirektorit. (3) Piirkonnaülema lühiajalisel asendajal ei ole õigust anda käskkirju isikkoosseisu küsimustes ega halduseeskirju. § 20. Piirkonna struktuuriüksused (1) Piirkonna struktuuriüksused on: 1) piirkonna staap, Kuressaare merepääste allkeskus (MRSC); 2) Hiiumaa Piirivalverajoon; 3) Pärnu Piirivalverajoon; 4) Sääre, Kuressaare, Undva ja Ruhnu piirivalvekordonid; 5) Saaremaa hooldeüksus. (2) Piirkonna struktuuriüksuste täpsemad ülesanded, pädevus ning struktuuriüksuse juhi õigused ja kohustused kehtestatakse struktuuriüksuse põhimääruses. § 21. Hiiumaa piirivalverajoon Hiiumaa piirivalverajooni struktuuriüksused on: 1) rajooni juhtkond, Kärdla merepääste allkeskus (MRSC); 2) Sõru, Kõpu, Kärdla ja Haapsalu piirivalvekordonid; 3) Hiiumaa hooldeüksus. § 22. Pärnu piirivalverajoon Pärnu piirivalverajooni struktuuriüksused on: 1) rajooni juhtkond; 2) Pärnu ja Ikla piirivalvekordonid; 3) Pärnu hooldeüksus; 4) Pärlselja noortelaager. § 23. Piirkonna staap (1) Piirkonna staap on piirkonnaülema tööorgan, mis tagab piirkonnale pandud ülesannete täitmise. (2) Piirkonna staapi juhib staabiülem, kes on ühtlasi piirkonnaülema asetäitja. § 24. Piirivalverajoon (1) Piirivalverajooni juhib rajooni ülem, kes allub piirkonnaülemale. (2) Piirivalverajooni põhiülesanne on riigipiiri valvamise ja kaitsmise, piirikontrolli, ebaseadusliku piiriületuse ja illegaalse immigratsiooni tõkestamise, merepääste teostamise ning lennupäästeotsingute teostamise maismaal, merereostuse likvideerimise abistamise ja riigikaitseliste ülesannete täitmise operatiivne suunamine ja koordineerimine ning täitmise kontrollimine. (3) Piirivalverajoon teeb koostööd maavalitsuste, kohalike omavalitsuste ja teiste koostööpartneritega. § 25. Piirivalvekordon (1) Piirivalvekordoni põhiülesanded on: 1) riigipiiri valvamine ja kaitsmine, 2) piirirežiimi tagamine ja riigipiiri ebaseadusliku ületamise tõkestamine oma tegevuspiirkonnas; 3) piiriületusega seotud piirikontrolli teostamine oma tegevuspiirkonnas asuvates rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktides; 4) otsingu- ja päästetööde teostamine ning osalemine keskkonnareostuse likvideerimisel; 5) kalakaitse ja jahipidamise eeskirjade kontroll oma tegevuspiirkonnas; 6) ohutu meresõidu eeskirjade täitmise kontroll oma tegevuspiirkonnas. (2) Piirivalvekordon kontrollib kalakaitse ja jahipidamise eeskirjade ning ohutu meresõidu eeskirjade täitmist oma tegevuspiirkonnas. § 26. Hooldeüksused Hooldeüksuste põhiülesanne on oma tegevuse ning ressurssidega toetada piirkonna põhiülesannete täitmist piirkonna struktuuriüksuste poolt. § 27. Määruste kehtetuks tunnistamine Kehtetuks tunnistatakse: 1) Siseministri 13. oktoobri 1998. a määrus nr 46 «Pärnu Piirivalvepiirkonna põhimääruse kinnitamine» (RTL 1998, 315, 1284; 2001, 117, 1684; 2003, 84, 1240); 2) Siseministri 13. oktoobri 1998. a määrus nr 47 «Saaremaa Piirivalvepiirkonna põhimääruse kinnitamine» (RTL 1998, 315, 1285); 3) Siseministri 13. oktoobri 1998. a määrus nr 52 «Hiiumaa Piirivalvepiirkonna põhimääruse kinnitamine» (RTL 1998, 315, 1290; 2001, 121, 1738). § 28. Rakendussäte Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. Minister Margus LEIVO Kantsler Märt KRAFT