Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 152, 2308

(õ) 21.05.2009 11.10 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376; 90, 518; 2003, 18, 101; 82, 550; 2004, 12, 80; RT III 2004, 1, 1) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK N. B. (sünd 15.09.1977) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Mäekalda büroos menetlusse 5. märtsil 2004. a «Kodakondsuse seaduse» §-de 6 ja 33 alusel. Menetluse käigus tuvastati, et N. B. on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ning tema karistatus ei ole kustunud. 17. veebruaril 1993. a mõistis Järva Maakohus N. B. süüdi «Kriminaalkoodeksi» (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 2001, 73, 452; 85, 510; 87, 526; RT III 2002, 11, 108; RT I 2002, 30, 176; 32, 189; 44, 284; 56, 350; 64, 390) § 139 lõike 2 punktide 1, 2, 3 (salajane vargus) alusel ning karistas teda 1-aastase ja 6-kuulise vabadusekaotusega tingimisi, 3-aastase katseajaga. 13. juulil 1993. a mõistis Järva Maakohus N. B. süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 139 lõike 2 punktide 1, 2, 3 (salajane vargus) alusel ning karistas teda 1-aastase ja 6-kuulise vabadusekaotusega tingimisi, 3-aastase katseajaga. 9. märtsil 1994. a mõistis Järva Maakohus N. B. süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 139 lõike 2 punktide 1, 2, 3 (salajane vargus) alusel ning karistas teda 6-kuulise vabadusekaotusega, lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vabadusekaotust. 4. novembril 1996. a mõistis Järva Maakohus N. B. süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 141 lõike 2 punkti 1 (röövimine) alusel ning karistas teda 7-aastase ja 6-kuulise vabadusekaotusega. 17. jaanuaril 1997. a mõistis Harju Maakohus N. B. süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 1151 lõike 1 (sugulise kire rahuldamine ebaloomulikul viisil) ja § 118 lõike 1 (pederastia) alusel ning karistas teda 2-aastase ja 6-kuulise vabadusekaotusega. «Kriminaalkoodeksi» § 40 lõike 3 (karistuse mõistmine mitme kuriteo toimepanemise eest) ja § 23 lõike 2 (vabadusekaotus) alusel mõistis Harju Maakohus N. B-le lõplikuks karistuseks 6 aastat ja 9 kuud vabadusekaotust. N. B. karistuse kandmine lõppes 17. oktoobril 2003. a. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 10. septembri 2004. a kirjaga nr 15.2-20/34374 N. B. teavitanud sellest, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus ning palunud tal esitada omapoolne arvamus ning vastuväited. N. B. ei ole Kodakondsus- ja Migratsiooniametile omapoolseid vastuväiteid esitanud. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 4 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Osundatud säte on imperatiivne ja keelab Eesti kodakondsuse andmise isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, arvestamata tahtliku kuriteo laadi või raskust. Vastavalt «Karistusregistri seaduse» (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156; 2004, 18, 131) §-le 31 omavad karistusandmed õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni karistusregistrist. «Kriminaalkoodeksi» § 58 lõike 1 punkti 1 kohaselt kustus karistatus isikul, kelle suhtes karistust tingimisi ei kohaldatud – katseaja möödumisel, kui ta katseaja kestel ei pannud toime uut kuritegu, ja punkti 4 kohaselt kahe aasta möödumisel kuni viie aastani mõistetud vabadusekaotuse ärakandmisest. «Kriminaalkoodeksi» § 58 lõike 5 kohaselt katkes karistatuse kustumise tähtaeg, kui karistuse ärakandnud isik pani enne karistatuse kustumise tähtaja möödumist uuesti toime kuriteo. Sel juhul arvutati karistatuse kustumise tähtaega mõlema kuriteo eest viimase kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest. «Karistusregistri seaduse» § 25 lõike 1 punkti 8 kohaselt kustutatakse karistusregistrisse kantud isiku karistusandmed registrist ning kantakse üle arhiivi, kui kolme- kuni kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud kümme aastat. Vastavalt «Karistusregistri seaduse» § 26 lõikele 5, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. N. B. karistusandmed kustuvad 2013. aastal. Seega on N. B. isik, kellele «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma Eesti kodakondsuse andmisest. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 4, mitte anda Eesti kodakondsust N. B-le, kuna ta on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ning teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ja tema karistatus ei ole kustunud. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140; 2004, 46, 329; 56, 403) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus N. B-le teatavaks. Peaminister Juhan PARTS Riigisekretär Heiki LOOT Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.