Rahandusminister — Ministeeriumi valitsemisala 2001. aasta eelarve projekti, aastateks 2002-2004 eelarve kava, ministeeriumi valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava koostamine — RTL, 2000, 59, 921

Määrus kehtestatakse «Riigieelarve seaduse» (RT I 1999, 55, 584; 92, 824) paragrahvi 10 lõigete 1 ja 2 ning paragrahvi 11 lõike 4 alusel, lähtudes Vabariigi Valitsuse 23. mai 2000. a istungi protokollilisest otsusest nr 23 päevakorrapunkti nr 33 kohta, millega kinnitati lähtealused ja põhimõtted 2001. aasta riigieelarve eelnõu ning aastateks 2002–2004 riigieelarve kava koostamiseks. 1. peatükk MINISTEERIUMI VALITSEMISALA EELARVE PROJEKTI KOOSTAMISE TINGIMUSED, PROJEKTI VORMID JA PROJEKTI ESITAMISE TÄHTAJAD § 1. «Riigieelarve seaduse» paragrahvi 1 lõike 2 kohaselt kehtivad Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri, Riigikohtu (edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid), Riigikantselei ja maavalitsuste eelarve projektide koostamisel käesolevas määruses ministeeriumi ja tema valitsemisala eelarve projekti koostamiseks antud juhised ja eelarve projekti koostamise kord. § 2. Ministeeriumi valitsemisala 2001. aasta eelarve projekti koostamisel tuleb lähtuda nullbaasilise eelarvestuse põhimõttest. Kulude kavandamisel tuleb arvestada valitsemisala asutuste põhiülesannetest tulenevaid eesmärke ja valitsemisala prioriteete. § 3. Eelarve projekt käesoleva määruse lisa 3 vormi 1 kohaselt esitatakse 2001. aasta kohta rahandusministri 12. jaanuari 1998. a määrusega nr 2 «Riigi eelarvete klassifikaatorite kohta» (RTL 1998, 34/35, 182; 161/162, 606; 368/369, 1566; 1999, 19, 203; 111, 1443; 164, 2365; 2000, 19, 250; 29, 354) (edaspidi klassifikaator) kinnitatud alajaotuste lõikes. Aastateks 2002–2004 esitatakse samal vormil kulud klassifikaatori peatükkide lõikes, tuues välja kuluartiklid 10, 30, 37, 44, 51–58, 60–69. § 4. Andmed ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste majandustegevusest laekuvate tulude (klassifikaatori tulude osa 016) ja nende arvel kavandatavate kulude osas käesoleva määruse lisa 3 vormi 2 kohaselt esitatakse asutuste või rühmitatuna üheliigiliste asutuste kohta klassifikaatori kulude peatükkide järgi. § 5. Eelarve projektile lisab ministeerium seletuskirja. Seletuskirjas antakse üksikasjalikud selgitused ja põhjendused ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti kavandatud kulude ja nende suuruse arvestamise aluste ning lähteandmete kohta. Seletuskirja juurde täidetakse põhiseaduslike institutsioonide, Riigikantselei, maavalitsuste, ministeeriumide, ametite, inspektsioonide ja teiste seadusega moodustatud valitsusasutuste kohta töötasuvahendite vajaduse kaardistamise vorm (määruse lisa 3 vorm 3) ja majandamiskulude artiklite 31, 32, 33, 34, 35, 49 kohta vormid (määruse lisa 3 vormid 4a–4f). Teised riigiasutused võivad kasutada samu vorme vastavate kuluartiklite osas kulude selgitamiseks ja põhjendamiseks. § 6. (1) Taotlused infotehnoloogiaalasteks kuludeks esitatakse Riigikantseleile hiljemalt 1. juunil 2000. a. Rahandusministeeriumile esitatakse infotehnoloogiaalaste kulude finantseerimise kohta koondandmed käesoleva määruse lisa 3 vormil 1 (artikkel 37). (2) Riigikantselei annab hinnangu lõikes 1 nimetatud taotlustele ning esitab selle Rahandusministeeriumile 22. juuniks 2000. a. § 7. Koos ministeeriumi valitsemisala eelarve projektiga esitab: 1) Sotsiaalministeerium riikliku pensionikindlustuse 2001. aasta tulude ja kulude eelarve projekti ning kava kuni 2004. aastani, samuti riikliku ravikindlustuse 2001. aasta tulude ja kulude eelarve projekti ning kava kuni 2004. aastani koos vastavate seletuskirjadega; 2) Keskkonnaministeerium Riigimetsa Majandamise Keskuse 2001. aasta tulude ja kulude eelarve projekti ning kava kuni 2004. aastani koos vastava seletuskirjaga. § 8. Ministeeriumi valitsemisalas olevate ning riigieelarvest rahalist toetust (või eraldist) taotlevate avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute osas esitatakse vastavate ministeeriumide poolt nende kohta andmed kõigi kavandatavate kulude (klassifikaatori kahekohaliste artiklite lõikes) ja nende finantseerimisallikate (eraldi näidates: riigieelarve, kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve, välislaenud ja -abi, laekumised majandustegevusest) kohta. Lisaks esitatakse 2000. aasta kinnitatud eelarve, mis sisaldab 1999. a-st ülekantud kulusid. § 9. (1) Ministeerium lähtub oma valitsemisala 2001. aasta eelarve projekti ja sellega kaasneva dokumentatsiooni ettevalmistamisel käesoleva määruse lisas 1 toodud riigieelarve (projekti) eelnõu koostamise tähtaegadest. (2) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt koos kõikide lisade ja seletuskirjaga, tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava esitatakse käesoleva määruse lisas 1 märgitud tähtajaks (22.06.2000) Rahandusministeeriumile, millele lisatakse üks eksemplar digitaalkujul disketil või saadetakse Rahandusministeeriumile käesoleva määruse lisas 2 toodud vastava asutuse kontaktisiku E-posti aadressile. 2. peatükk MINISTEERIUMI VALITSEMISALA TEGEVUS- JA MAJANDUSARENGU KAVA KOOSTAMISE TINGIMUSED JA VORMID § 10. Tegevus- ja majandusarengu kava koostamisel lähtuvad ministeeriumid Eesti majanduse arengukavas ja riiklikus arengukavas ning teistes strateegilistes baasdokumentides kajastuvatest eesmärkidest ja prioriteetidest. § 11. (1) Ministeeriumid koostavad valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava peatükkide lõikes (iga peatüki kohta eraldi), v.a peatükkide osas investeeringud ja muud kulud. (2) Tegevus- ja majandusarengu kava koostatakse käesoleva määruse lisas 4 toodud vormi 1 alusel, lähtudes vormi täitmisel lisatud selgitustest. § 12. Tegevus- ja majandusarengu kava vormid koostatakse kolme aasta lõikes (2000–2001–2002 iga aasta kohta eraldi). § 13. Ühe peatüki raames prioritiseeritakse eesmärgid, liikudes esmatähtsatelt eesmärkidelt antud aastal väiksemat tähtsust omavatele. 3. peatükk INVESTEERINGUTE KAVA JA RIP-I KOOSTAMISE TINGIMUSED JA VORMID 1. jagu Üldsätted § 14. (1) Ministeerium koostab aastateks 2001–2004 enda ja oma valitsemisala investeeringute kava. (2) Investeeringutena käsitletakse assigneeringuid projektidesse, mille elluviimisel täiendatakse või taastatakse põhivara, kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti. § 15. Lisaks riigieelarvele on investeeringute kavas investeerimisprojektide kaasfinantseerimisena võimalikud alljärgnevad allikad: 1) riigi poolt võetud välis- ja siselaenud; 2) riiklik välisabi; 3) linna- ja vallaeelarved; 4) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute majandustegevusest saadud tulu; 5) eraõiguslike juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute rahalised vahendid; 6) muud allikad. § 16. Ministeerium koostab enda ja oma valitsemisala investeeringute kava lähtudes riigi eelarvestrateegiast ning käesolevast määrusest. § 17. Investeeringute kavas esitatakse andmed ministeeriumi ja tema valitsemisala kõigi investeeringute, st nii kavatsetavate kui jätkuvate investeeringute maksumuse ja nende finantseerimisallikate kohta eelarveaastate ja investeerimisprojektide lõikes. Investeerimisprojektid järjestatakse kavas vastavalt nende prioriteetsusele. § 18. Investeeringute kava koostamiseks täidetakse käesoleva määruse lisas 5 toodud vorm 1, kusjuures investeerimisprojektid koondatakse gruppidesse – RIP, ehitused, soetused, investeeringutoetused valla- ja linnaeelarvetele. § 19. Investeeringute kava juurde lisatakse seletuskiri, milles antakse antud valdkonna arengu üldiseloomustus, sektorite ja alaprogrammide prioriteedid, eesmärgid, indikaatorid, samuti probleemid ja muu oluline informatsioon investeeringutaotluste põhjendamiseks. Kõik investeeringute kavasse lülitatavad investeerimisprojektid tuleb nii majanduslikult kui sotsiaalselt põhjendada. 2. jagu Investeeringutoetused § 20. (1) Investeeringute kavaga nähakse ette võimalus kohaliku omavalitsuse üksuste investeerimisprojektide toetamiseks riigieelarvest. (2) Kohaliku omavalitsuse üksusele investeeringutoetusteks eraldatud raha sihipärase kasutamise üle teostab järelevalvet vastavalt «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845) paragrahvile 85 projekti asukohajärgne maavanem. § 21. Investeeringute kavas võib kavandada eraldisi avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele vastavuses seadusega neile pandud kohustustega. § 22. Investeeringute kavas kajastatakse riigiabi eraõiguslikele isikutele «Konkurentsiseaduse» (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813) paragrahvides 19–25 sätestatud korras. 3. jagu Investeerimisprojektidele esitatavad nõuded § 23. Kui investeeringute kavas nähakse ette kulutusi alustatavale ehitus- või renoveerimisprojektile maksumusega 1 mln krooni ja enam, tuleb lisada arvestused ja põhjendused nende kulude üldsumma ja jaotuse kohta eelarveaastate lõikes, samuti arvestused valminud või renoveeritud ehitise majandamise kulude kohta. § 24. (1) Kavatsetava hoone ehitus- ja renoveerimisprojekti kohta tuleb esitada ruumiprogramm käesoleva määruse lisa 5 vormi 2 kujul. (2) Hoone ehitus- või renoveerimisprojekti taotlushinna määratlemisel on soovitav kasutada ehituse taotlushinna kuluarvestuse meetodit TAKU. (3) Ehituse ja renoveerimisprojektide kohta, mille maksumus on 5 miljonit krooni ja enam, esitavad ehituse tellijad kahe nädala jooksul pärast riigihanke konkursil edukaks tunnistatud pakkumise vastuvõtmist Rahandusministeeriumile edukaks tunnistatud pakkumise hinnatud töömahtude loetelu ja hoone ruumiprogrammi. § 25. Jätkuvate investeerimisprojektide kohta, mille maksumus on võrreldes varasema rahataotlusega suurenenud, tuleb esitada vastavad arvestused kallinemise põhjendamiseks. 5. jagu Riiklike investeeringute programm § 26. (1) Riiklike investeeringute programm (edaspidi RIP) on ülevaade riiklikest investeeringutest ning nende tegemise maksumusest. (2) Investeeringute kavas antakse ülevaade RIP-is olevatest ja programmi võtmist taotletavatest investeerimisprojektidest. (3) RIP kajastab Vabariigi Valitsuse prioriteete ning tagab investeeringu jätkuvuse. RIP võetakse aluseks järgmiste aastate riigieelarvete kavandamisel. § 27. (1) Riiklik investeering on riiklikult strateegilise tähtsusega põhivara, mille kogumaksumus ületab 50 miljonit krooni, soetamise rahastamine riigieelarvest. (2) Vabariigi Valitsuse otsusel võib riiklik investeering olla ka väiksema maksumusega kui 50 miljonit krooni. (3) Riiklik investeering on ka laenust ja välisabist rahastatav projekt ja programm, millega kaasneb riigipoolne kaasfinantseerimise kohustus. § 28. RIP aastateks 2001–2004 koostatakse Rahandusministeeriumi poolt ministeeriumide ettepanekute alusel ja selle kinnitab Vabariigi Valitsus. § 29. Investeerimisprojekti kohta, mille võtmist taotletakse RIP-i, tuleb esitada infokaart käesoleva määruse lisas 5 toodud vormi 3 kohaselt. Sama vormiga esitatakse Rahandusministeeriumile ülevaade projekti tegelikust olukorrast ja rahaliste vahendite kasutamisest seisuga 30. juuni käesoleva aasta 15. augustiks ja seisuga 31. detsember 2001. aasta 15. veebruariks. § 30. Investeerimisprojekti RIP-i võtmise taotlemisele peab eelnema teostatavus- ja tasuvussuuring ning kulu-tulu analüüs. § 31. Taotlused välislaenu ja -abi korras rahastatavate investeerimisprojektide kaasfinantseerimiseks 2001. a riigieelarvest esitatakse koos selgitustega käesoleva määruse lisas 5 toodud vormi 4 kohaselt. 4. peatükk RIIGIABI § 32. 2001. a riigieelarve projekti võib lülitada riigiabi, mis on saanud vastavalt «Konkurentsiseaduse» (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813) paragrahvi 21 lõikele 1 rahandusministri eelneva kirjaliku loa. § 33. Ministeeriumidel tuleb juhinduda loataotluste esitamisel «Konkurentsiseaduse» 6. peatüki riigiabi sätetest ja rahandusministri 29. detsembri 1998. aasta määrusega nr 118 (RTL 1999, 2, 23) kinnitatud riigiabi loa taotluse koostamise juhendist. § 34. Riigiabi loataotluse aktsepteerimine rahandusministri poolt ei tähenda vastavate kulude automaatset lülitamist riigieelarvesse. Kulude lülitamine riigieelarvesse sõltub riigi rahalistest võimalustest. 5. peatükk MINISTEERIUMI VALITSEMISALA EELARVE TÄPSUSTATUD PROJEKTI, SELETUSKIRJA, TEGEVUS- JA MAJANDUSARENGU KAVA NING INVESTEERINGUTE KAVA KOOSTAMINE § 35. Lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kulude piirsummadest koostavad ministeeriumid oma valitsemisala täpsustatud 2001. aasta eelarve projekti koos seletuskirjaga, tegevus- ja majandusarengu kava (lisades täidetult määruse lisa 4 vormi 2) ning investeeringute kava ja esitavad need materjalid Rahandusministeeriumile hiljemalt 29. augustiks k.a. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 36. Tunnistatakse kehtetuks rahandusministri 25. märtsi 1996. a määrus nr 32 «Riiklike investeeringute programmi koostamise ja täitmise kontrolli korra kinnitamine» (RTL 1996, 40, 256; 1997, 60, 331; 1998, 65/66, 283). Minister Siim KALLAS Kantsler Aare JÄRVAN Lisa 1 rahandusministri 26. mai 2000. a määrusele nr 47 RIIGIEELARVE (PROJEKTI) EELNÕU KOOSTAMISE TÄHTAJAD 1. Ministeerium esitab enda ja oma valitsemisala 2001. a infotehnoloogia kulude taotlused Riigikantseleile 1. juuniks. 2. Ministeerium koostab oma valitsemisala 2001. aasta eelarve projekti ja eelarve kava aastateks 2002–2004, tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava koos kõigi lisade ja seletuskirjaga ning esitab need Rahandusministeeriumile 22. juuniks. 3. Riigikantselei esitab Rahandusministeeriumile ülevaate 2001. a infotehnoloogia kuludest 22. juuniks. 4. Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt vaadatakse läbi Rahandusministeeriumi osakondades 26.–30. juunini. 5. Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt vaadatakse läbi Rahandusministeeriumi vastavas töörühmas koos ministeeriumi esindajaga ja vormistatakse ettepanekud ministeeriumide valitsemisalade piirsummade ja RIP-i kohta Rahandusministeeriumi juhtrühmale 3.–12. juulini. 6. Rahandusministeeriumi juhtrühm vaatab 13.–24. juulini läbi töörühmade ettepanekud ministeeriumide valitsemisaladele piirsummade kehtestamiseks ja RIP-i koostamiseks ning koostab Rahandusministeeriumi ettepanekud 2001. aasta riigieelarve projekti piirsummade kehtestamiseks, mis esitatakse arutamiseks valitsuskabineti nõupidamisele. 7. 2001. aasta riigieelarve projekti piirsummade, sh investeeringute mahu ja RIP-i eelarutelu valitsuskabinetis – 1. august. 8. 2001. aasta riigieelarve projekti ja RIP-i arutelu Vabariigi Valitsuse istungil ning ministeeriumide valitsemisala kulude piirsumma kinnitamine – 15. august. 9. Ministeerium esitab Rahandusministeeriumile 15. augustiks RIP-i infokaardi ülevaate kohta projekti tegelikust olukorrast ja rahaliste vahendite kasutamisest seisuga 30. juuni. 10. Lähtudes kulude kinnitatud piirsummadest ja Vabariigi Valitsuse istungil otsustatust, koostavad ministeeriumid oma valitsemisala 2001. aasta eelarve projekti ja investeeringute kava ning täpsustatud ülevaate põhiülesannetest ning eesmärkidest, mida kavandatakse ettenähtud kuludega saavutada, ja esitavad need materjalid Rahandusministeeriumile 29. augustiks. 11. 2001. aasta riigieelarve projekti, RIP-i ja ministeeriumide eesmärkide ning kavandatavate tulemuste arutelu valitsuskabineti nõupidamisel – 5. september. 12. Seaduse «2001. aasta riigieelarve» eelnõu ja seletuskirja lõplik läbivaatamine ning RIP-i kinnitamine Vabariigi Valitsuse istungil – 12. september. 13. Seaduse «2001. aasta riigieelarve» eelnõu ja seletuskirja esitamine Riigikogule – 27. september. 14. Ministeerium esitab Rahandusministeeriumile järgmise aasta 15. veebruariks (2001. a) RIP-i infokaardi ülevaate kohta projekti tegelikust olukorrast ja rahaliste vahendite kasutamisest seisuga 31. detsember 2000. a. Lisa 2 rahandusministri 26. mai 2000. a määrusele nr 47 KONTAKTISIKUD, E-POSTI AADRESSID, TELEFONID Lisa 3 vormid 1 ja 2 Riigikogu Kantselei Presidendi Kantselei Riigikontroll Õiguskantsleri Kantselei Riigikantselei Välisministeerium Galina Tamm 611 3465 galinat@fin.ee Maavalitsused Tiia Niine 611 3663 tniine@fin.ee Kaitseministeerium Jaanus Rajamets 611 3675 jaanusr@fin.ee Riigikohus Justiitsministeerium Rahandusministeerium Veiko Eensalu 611 3467 veikoee@fin.ee Siseministeerium Robert Kriesenthal 611 3438 robertk@fin.ee Haridusministeerium Urve Talas 611 3911 urvet@fin.ee Hanno Parksepp 611 3684 hannop@fin.ee Kultuuriministeerium Eevi Zernant 611 3692 eviz@fin.ee Tiina Jõema 611 3403 tiinaj@fin.ee Sotsiaalministeerium koos pensioni- ja ravikindlustusega Saida Ausing 611 3582 saidaa@fin.ee Meeli Tatter 611 3422 meelit@fin.ee Silja Kask 611 3520 siljak@fin.ee Keskkonnaministeerium Riigimetsa Majandamise Keskus Anne Aru 611 3683 annea@fin.ee Majandusministeerium Aino Kuorti 611 3916 ainok@fin.ee Põllumajandusministeerium Ljubov Šibanova 611 3682 ljubovs@fin.ee Teede- ja Sideministeerium Jaan Johanson 611 3652 jaanj@fin.ee Lisa 3 vormid 3 ja 4a, 4b, 4c, 4d, 4e, 4f ning lisa 4 vormid 1 ja 2 Tanel Tats 611 3436 tanelt@fin.ee Triin Jõeleht 611 3420 Lisa 5 vormid 1–3 Meelis Steinberg 611 3251 meeliss@fin.ee Anti Kingsepp 611 3540 antik@fin.ee Erik Tarkpea 611 3036 erikt@fin.ee Turvo Miljaste 611 3435 Lisa 5 vorm 4 Janne Rannastu 611 3398 janner@fin.ee Lisa 3 rahandusministri 26. mai 2000. a määrusele nr 47 vorm 1

Lisa 3 rahandusministri 26. mai 2000. a määrusele nr 47 vorm 2

Märkused: 1. Andmed tööde ja teenuste eest laekuvate tulude (klassifikaatori osa 016) ja nende arvel kavandatavate kulude osas esitatakse asutuste või rühmitatuna üheliigiliste asutuste kohta eelarve klassifikaatori kulude peatükkide järgi. 2. Vormile lisatakse tulusid ja kulusid põhjendav seletuskiri. Lisa 3 rahandusministri 26. mai 2000. a määrusele nr 47 vorm 3

Lisa 3 rahandusministri 26. mai 2000. a määrusele nr 47 vormi 3 järg SELETUSKIRI TÖÖTASUVAHENDITE VAJADUSE KAARDISTAMISE VORMI JUURDE Antud vormi koostamise eesmärk on luua alus hinnangu andmiseks asutuste töötasuvahendite vajadusele 2001. aastaks. Antud vormi täidavad Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler, Riigikohus ja riigieelarvest finantseeritavad valitsusasutused. Täiendavaks informatsiooniks vormis täidetud veergudele võib vajadusel lisada vormile seletuskirja koos põhjendustega vormis sisalduva informatsiooni kohta. Veerus 1 loetletakse asutuse kõik töötasukulu allikad, lähtudes asutuses kasutatud töötasukulu allikatest, järgmistes lõigetes: – töötasukulu asutusele riigieelarves määratud artikkel 10 järgi; – töötasukulu asutuse eelarvevälise tulu arvelt (rahandusministri 12. jaanuari 1998. a määruse nr 2 «Riigi eelarvete klassifikaatorite kohta» järgi näiteks: 01665 Tasu mitmesuguste teenuste osutamisest, 01751 Välisabi jms); – töötasukulu riigieelarve teiste artiklite, osade ja peatükkide (v.a asutuse oma osa ja peatüki art 10) arvelt. Veeru 2 real 01 näidatakse töötasudeks kasutatavad vahendid kokku 2000. aastal. Veeru 2 teistel ridadel näidatakse töötasudeks kasutatavad vahendid 2000. aastal vastavalt asutuses kasutatud töötasukulu allikate järgi. Veeru 3 real 01 näidatakse töötasudeks kavandatavad vahendid kokku 2001. aastal. Veeru 3 teistel ridadel näidatakse töötasudeks kavandatavad vahendid kokku 2001. aastal vastavalt asutuses kasutatavate töötasukulu allikate järgi. Veeru 4 real 01 näidatakse töötasuvahendite muutus kokku võrreldes 2000. aastaga protsentides. Veeru 4 teistel ridadel näidatakse töötasuvahendite muutus kokku võrreldes 2000. aastaga protsentides vastavalt asutuses kasutatud töötasukulu allikate järgi. Veerus 6 loetletakse asutuse teenistujad/töötajad ametialapõhigruppide järgi, vastavalt allpool toodud tabelis esitatud ametialapõhigruppidele. Tunnusega 21 märkida need ametialad, mida ei ole võimalik määratleda tunnustega 1–20. Veerus 7 näidatakse ametialapõhigrupi tunnus, vastavalt toodud tabelile

Veeru 8 real 01 näidatakse keskmine komplekteeritud koosseisuüksuste arv kokku 2000. aastal. Veeru 8 teistel ridadel näidatakse keskmine komplekteeritud koosseisuüksuste arv 2000. aastal vastavalt ametialapõhigruppidele. Veeru 9 real 01 näidatakse planeeritav keskmine komplekteeritud koosseisuüksuste arv kokku 2001. aastal. Veeru 9 teistel ridadel näidatakse planeeritav keskmine komplekteeritud koosseisuüksuste arv 2001. aastal vastavalt ametialapõhigruppidele. Veeru 10 real 01 näidatakse keskmise komplekteeritud koosseisuüksuste arvu muutus kokku võrreldes 2000. aastaga. Veeru 10 teistel ridadel näidatakse keskmise komplekteeritud koosseisuüksuste arvu muutus võrreldes 2000. aastaga vastavalt ametialapõhigruppidele. Veeru 11 real 01 näidatakse keskmine palk kokku 2000. aastal. Veeru 11 teistel ridadel näidatakse keskmine palk 2000. aastal vastavalt ametialapõhigruppidele. Veeru 12 real 01 näidatakse planeeritav asutuse keskmine palk kokku 2001. aastal. Veeru 12 teistel ridadel näidatakse keskmine palk 2001. aastal vastavalt ametialapõhigruppidele. Veeru 13 real 01 näidatakse kogu asutuse keskmise palga muutus võrreldes 2000. aastaga protsentides. Veeru 13 teistel ridadel näidatakse keskmise palga muutus võrreldes 2000. aastaga protsentides vastavalt ametialapõhigruppidele. Lisa 3 rahandusministri 26. mai 2000. a määrusele nr 47 vorm 4a

Lisa 3 rahandusministri 26. mai 2000. a määrusele nr 47 vorm 4b

Lisa 3 rahandusministri 26. mai 2000. a määrusele nr 47 vorm 4c

Lisa 3 rahandusministri 26. mai 2000. a määrusele nr 47 vorm 4d

Lisa 3 rahandusministri 26. mai 2000. a määrusele nr 47 vorm 4e

Lisa 3 rahandusministri 26. mai 2000. a määrusele nr 47 vorm 4f

Lisa 4 rahandusministri 26. mai 2000. a määrusele nr 47 vorm 1

SELGITUSED LISA 4 VORMI 1 «TEGEVUS- JA MAJANDUSARENGUKAVA» JUURDE Antud vormi koostamise eesmärk on seostada riigieelarvest eraldatavad vahendid eelarve osade kaupa peatükkide lõikes taotletavate eesmärkidega, lähtudes nullbaasilise eelarvestuse põhimõtetest, loobudes juurdekasvule orienteeritud eelarvestamisest. Selleks peab iga põhiseaduslik institutsioon, ministeerium, maavalitsus ja Riigikantselei esitama tegevus- ja majandusarengukava vormi, kus on loend kõikidest kaupadest ja teenustest, mida pakutakse antud institutsiooni ja tema valitsemisalas või haldamisel olevate asutuste (ja teiste peatükkide) poolt teistele organitele või kolmandatele isikutele (ei kajastata toestavate ülesannete täitmisel institutsiooni siseselt teistele struktuuriüksustele pakutavaid kaupu/teenuseid) ning mille osutamiseks vajalik ressurss lähtub riigieelarvest. Riigieelarve koostamise juures on eesmärk saavutada olukord, kus eelarveassigneeringud lähtuvad otseselt asutuse eesmärkidest ning need kinnitatakse koos eelarvega, tuues välja indikaatorid ning soovitavad tulemused eesmärkide poole püüdlemisel. Seletused tabeli veergude täitmise juurde: I Peatükk – kaupa/teenust pakkuva asutuse, organisatsiooni jms nimetus. II Eesmärk – Kauba või teenuse osutamise põhjus ehk lõppeesmärk, milline on tegevuse mõju või tagajärg ühiskonnas. Kui osutatav kaup/teenus vastab küsimusele «mida me teeme?», siis eesmärk peab vastama küsimusele «miks me teeme?». Näide: eesmärk – tagada teede turvalisus, efektiivne transpordisektor kaup/teenus – teede hooldus, liikluse korraldus. III Kauba/teenuse kirjeldus – Kauba või teenuse kirjeldus peab lühidalt fikseerima, millist spetsiifilist kaupa või teenust osutatakse väljapoole asutust, s.o teistele organitele või kolmandatele isikutele. Fikseeritud väljund peab olema konkreetne kaup või teenus ning seda ei tohi segamini ajada lõpptulemuse, sisendi ega protsessiga. (Peab vastama küsimusele – mida me teeme?). IV Kauba/teenuse klass – kauba või teenuse klass tuleb määrata etteantud kauba või teenuse klasside hulgast ning selle alusel grupeeritakse tabelis kõik samaliigilised kaubad või teenused. Kui puudub teenuse/kauba grupi all vastav klass, millele pakutav teenus/kaup vastab, siis luuakse vajalik klass koos põhjendustega. Kauba/teenuse klassid gruppide kaupa: 1. TARBIJALE ORIENTEERITUD KAUBAD/TEENUSED Osutataval teenusel/kaubal on üheselt identifitseeritav tarbija, kes tarbib teenust/kaupa lähtuvalt vajadusest. Klassid 1.1. Kirjastamine (raamatud, kaardid, ajakirjad jne) 1.2. Statistiliste andmete kogumine ja avalikustamine 1.3. Raamatukogudest materjalide laenutamine (dokumentidega varustamine) 1.4. Nõustamisteenused 1.5. Kodanike kirjadele ja kaebustele vastamine 1.6. Konsultatsioonid ja tõlketeenused 1.7. Tööturuteenused 1.8. Abiteenused teistele riigiasutustele 1.9. Raamatupidamisteenused 1.10. Tseremoniaalsed teenused 1.11. Transporditeenused 1.12. Konfliktide lahendamine ja lepitamine 1.13. Rahvusvahelise kaubanduse teenindamine 2. TOIMINGUD/TEHINGUD Antud gruppi kuuluvad sarnaste suuremahuliste toimingute tegemine, nt töötu abiraha taotluste läbivaatamine. Ehkki antud toimingud puudutavad kodanikke kui tarbijaid, ei ole nad kliendid tavapärases mõttes, kuna ei saa valida vastava teenuse kasutamist ja hinda. Klassid 2.1. Abirahade, laenude ja stipendiumide avalduste hindamine 2.2. Tagastamisprotsess (nt maksude tagastamine) 2.3. Lubade, tõendite ja litsentside väljastamine 2.4. Dokumentatsiooni vastavuse hindamine 2.5. Palkade, laenude, stipendiumide, abirahade ja kompensatsioonide maksmine 2.6. Reisijate ja nende dokumentide kontroll 2.7. Kohtumaterjalide ettevalmistamine 2.8. Trahvide, maksude ja võlgade kogumine 2.9. Andmete säilitamine 2.10. Kahjurite kontroll ja tõrje 2.11. Tõuaretus 2.12. Liikluse korraldus 2.13. Teede hooldus 3. PROFESSIONAALSED/ÜLDISED RIIGI JUHTIMISLIKUD Antud teenuseid/kaupu iseloomustab, et nad loovad eeldused teiste teenuste/kaupade osutamiseks. Klassid 3.1. Nõuanded poliitilisteks otsusteks 3.2. Lepinguliste tööde juhtimine 3.3. Õigusteenused 3.4. Standardite ja reeglite kehtestamine 3.5. Finantsaruannete esitamine 3.6. Investeeringute juhtimine 3.7. Maa ja kinnisvara haldamine ja müük 3.8. Maakorraldus 3.9. Personaliarendus 4. UURIMINE/JUURDLUS Need on avalikud teenused, kus riskikaalutlused, juuriidiline vastavus ning otsuse kvaliteet on kõige olulisemad. Koguse ja ühiku hinna kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta juurdluste erinevat iseloomu ja kaalukust (suurus, maht, olulisus). Klassid 4.1. Auditid ja inspekteerimine (mitte finantsilised) 4.2. Finantsauditid 4.3. Kriminaaljuurdlused 4.4. Kommertsjuurdlused 4.5. Hoolekandejuurdlused 4.6. Süüdimõistmised 4.7. Kriminaalhooldus jt aruannete kohtule esitamine 5. KONTROLL Antud gruppi kuuluvad kaubad/teenused hõlmavad sunnivõimu kasutamist, et hoida teatud indiviidid kontrolli all, et vältida nende põgenemist või et vältida indiviidide pääsemist teatud territooriumile. Klassid 5.1. Vanglate haldamine 5.2. Eskortteenused 5.3. Nn sotsiaalmajade teenused 5.4. Karantiin 5.5. Avalik julgeolek 6. HÄDAABI JA TERVISHOIUTEENUSED Teenused/kaubad hõlmavad hädaolukordade ja tervishoiuga seonduvaid tegevusi. Klassid 6.1. Tuletõrje 6.2. Hädaolukordadele reageerimine (õnnetused, looduskatastroofid, haigused) 6.3. Hädaabi osutamine inimestele ja loomadele 6.4. Psühholoogiline nõustamine ja ravi 6.5. Tervishoiuteenused 7. MÄÄRATUD SÕJALINE VÕIMSUS Antud gruppi kuuluvad kaubad/teenused hõlmavad sõjaväelise suutlikkuse tagamist. Klassid 7.1. Määratud sõjaväeline suutlikkus V Indikaator – peab mõõtma asutuse tegevuse tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel. Tavaliselt on selleks kindel suhtarv vms. Hea indikaator peab vastama järgmistele kriteeriumidele: · Asjakohasus – seotud eesmärkidega; on selge, millest lähtub; statistiliselt kvaliteetne; · Lihtsus – kõikidele arusaadav; nii töötajad kui ka teenuse tarbijad mõistavad selle olulisust ja sisulist tähendust; · Ühemõttelisus/Ühetimõistetavus – töötajad ja tarbijad teavad, et indikaatorinäitajate suurenemine on kas soovitav või ebasoovitav; näitajad/tulemused on selgelt välja toodud; · Võltsimiskindlus (pettus on välistatud) – indikaatorite üle sooritatakse järelevalvet; andmete kogumine on veatu ja usaldatav; · Tasakaal – indikaatorid on seotud eesmärkide ja vastutusega; indikaatorid ei põhjusta info üleküllust; · Võimaldavad teha võrdlusi – indikaatorid keskenduvad suhtelistele, mitte absoluutsetele suurustele; kasutavad ära olemasolevat organisatsioonistruktuuri; kasutavad ära organisatsioonivälist informatsiooni; · Madal maksumus – kulutused indikaatoritele on proportsioonis olemasolevate ressurssidega; andmete kogumine indikaatorite tulemuste kohta on seotud regulaarse kontrolliga; · Kasulikkus – peegeldavad eesmärke; indikaatorid on pigem toimivad ja reaalsed kui täiuslikud. VI Soovitav tulemus – välja tuleb tuua eesmärgist lähtuvad kvantitatiivselt kirjeldatud tulemused, mis asutus on endale seadnud lähtuvalt haldusorganisatsiooni kui terviku strateegiast. · Soovitav tulemus on tavaliselt seotud pakutava kauba/teenuse koguse, kvaliteedi või pakkumise efektiivsusega. Näiteks võib selleks olla tulemusindikaatori soovitav või minimaalne aktsepteeritav tase. · Soovitav tulemus peab olema lihtsalt, täpselt ja ühemõtteliselt sõnastatud. · Soovitava tulemuse saavutamine peab olema reaalselt võimalik ning ühtlasi ka väljakutsuv ja tulemuse saavutamist peab saama kontrollida. · Soovitavad tulemused asutuse poolt osutatavate kaupade/teenuste raames ei tohiks olla vastuolus. VII Ressurss – antud veerus näidatakse kaupade/teenuste kaupa personali- ja majanduskulude vajadus antud kauba/teenuse tootmiseks. Personalikuluga koos (sulgudes kulu järel) näidatakse ära ka antud kauba/teenuse osutamiseks vajalik teenistujate/töötajate arv. Valitsemisala eelarve projekti koondtabeli read personalikulu (art 10–29) ja majanduskulu (art 31–36 ja 49) saadakse kõigi kaupade/teenuste osutamiseks vajalike personali- ja majanduskulude summeerimisel. Lisa 4 rahandusministri 26. mai 2000. a määrusele nr 47 vorm 2

Lisa 5 rahandusministri 26. mai 2000. a määrusele nr 47 vorm 1

Lisa 5 rahandusministri 26. mai 2000. a määrusele nr 47 vorm 2

Lisa 5 rahandusministri 26. mai 2000. a määrusele nr 47 vorm 3

Lisa 5 rahandusministri 26. mai 2000. a määrusele nr 47 vorm 4