Risti Vallavolikogu — Risti valla arengukava paranduste ja täienduste kinnitamine — KO, 265, 2275

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 9, § 22 lõike 1 punktist 7, § 37 lõikest 3 ning Risti valla põhimääruse §-st 8 ja § 19 lõike 2 punktist 7, Risti Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Risti valla arengukava 2003–2018 parandused ja täiendused vastavalt lisale 1. 2. Avalikustada määrus ja lisa 1 elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Määrus jõustub 1. novembril 2004. a. Volikogu esimees Neeme SUUR Lisa 1 Kinnitatud Risti Vallavolikogu 27. oktoobri 2004. a määrusega nr 13 RISTI VALLA ARENGUKAVA TÄIENDUSED JA PARANDUSED 1. Arengukava peatükk 4.3 VALLA SWOT-ANALÜÜS JA ARENGUEELDUSTE KOONDHINNANG 1.1. Muuta alapeatüki 4.3.2 Nõrgad küljed lõike 4 sõnastust järgmiselt: «4) Tootmise arendamisel on üheks miinuseks raudteeliikluse lõppemine ja 2004. a sügisel likvideeritud raudtee tehniline infrastruktuur.»; 1.2. lisada alapeatükile 4.3.3 Võimalused lõige 3: «3) Võimalusi teenindussfääri arendamiseks pakuvad mitmed turistidele huvipakkuvad vaatamisväärsused, nagu näiteks Marimetsa raba ja Risti küüditatute mälestusmärk. Samuti pakub võimalusi transpordi infrastruktuuriga piirnevate alade kasutusele võtmine näiteks toitlustamiseks, majutamiseks, autoteeninduseks, telkimiseks, suveniiride müügiks jms.» 2. Arengukava peatükk 5.1 MAJANDUSVALDKOND 2.1. Muuta lõike 6 sõnastust järgmiselt: «6) Maksimaalselt on rakendatud sobivate hoonete ja infrastruktuuri objektide potentsiaal.» 3. Arengukava alapeatükk 6.1.8 Turism 3.1. Muuta lõike 3 sõnastust järgmiselt: «3) vald kasutab maksimaalselt ära turismi arendamiseks sobilikku füüsilist keskkonda, sealhulgas maanteed ja raudteetammi ning sellega piirnevaid maa-alasid.» 4. Arengukava alapeatükk 7.1.2 Haridus 4.1. Muuta punkti 7.1.2.1 Eelkooliharidus alljärgnevalt: 4.1.1. asendada lõike 4 kaks viimast alalõiget ühe alalõikega sõnastuses: «– lasteaia hoone vajab teise korruse väljaehitamist»; 4.1.2. viia lõikest 5 välja järgmised alalõiked: «– remonditakse lasteaia alumine korrus, sh vahetatakse aknad, viiakse ruumid vastavusse tuleohutusnõuetega, ehitatakse uued väliskojad; – vahetatakse hoone välisvooder ja soojustatakse välisseinad; – renoveeritakse lasteaia mänguväljaku varikatus;»; 4.1.3. lisada lõikele 5 alalõige «– lasteaia territooriumi ümber ehitatakse uus aed. Hoonele paigaldatakse vihmaveerennid.» 5. Arengukava alapeatükk 7.1.4 Sotsiaalhoolekanne 5.1. Teha parandus punkti 7.1.4.5 lõikes 1 hooldekodu aadressis – õige aadress on Eha tn 2; 5.2. muuta punkti 7.1.4.5 lõike 9 a) alalõike viimast lõiku ja sõnastada see järgmiselt: «– rajatakse hooldekodu kõrvalhoonesse morg, sealhulgas külmkamber.» 6. Arengukava alapeatükk 7.1.3 Kultuur 6.1. Muuta peatükki 7.1.3 ja sõnastada see järgmiselt: « 7.1.3.1. Üldosa 1) Kultuuritegevusena Risti vallas käsitletakse igasugust tegevust, mis on seotud kaunite kunstidega, käsitööga, tehniliste huvialaringidega, spordiga või muul viisil vallaelanike vaba aja sisustamisega, välja arvatud tegevus, mida korraldavad valla haridusasutused oma õppeprogrammi ühe osana või asutuse sisese huvialategevusena. 2) Kultuuritegevus Risti vallas omab tähtsat, kuid mitte olulisimat rolli valla kui sotsiaal-majandusliku terviku funktsioneerimisel. Siiski on kultuuritegevus määravaks teguriks valla elanikkonna identiteedi ja eneseteadvuse kujundamisel ning pikemas perspektiivis avaldab mõju valla kui elukeskkonna kvaliteedile. Tähtis roll on raamatukogul, mis valla avaliku infokeskusena otseselt suurendab elanikkonna võimalusi toimida ühe osana avalikust üldsusest. Samuti on kogukonna jätkusuutlikkuse seisukohast oluline noorsootöö korraldamine ja seeläbi noorte integreerimine ühiskonda. Kolmanda tähtsa tegurina tuleb märkida sportimist. Sport kui ühiskondlikult harrastatav aktiivne kehaline tegevus on eriti oluline noorsookasvatuses, meie valla noorkodanike igakülgsel arenemisel ja ühiskonda integreerimisel. 3) Kultuuriteenuse arendamine saab planeerimisperioodil pidevalt päevakorras olema, kuid peale aktsepteeritava taseme saavutamist nihkub oma prioriteetsuses tahapoole haridusest ja sotsiaalhoolekandest. Praegusel hetkel aga osutavad kultuuritegevuse tingimuste puudulikkus (rahvamaja) või sellelaadse tegevuse puudumine (noorteklubi, spordihall) valla elukeskkonna kvaliteedile otsest negatiivset mõju ja nii on aktsepteeritava taseme saavutamine planeerimisperioodil väga oluline. 4) Kultuuritegevuse korraldamisega tegelevad planeerimisperioodil vallas oma põhitegevusena rahvamaja, raamatukogu ja põhikool (üheks kooli põhitegevuseks on rajatava spordisaali avaliku kasutuse võimaldamine). Kultuuritegevusega võivad tegeleda kõrvaltegevusena lasteaed ja põhikool. Kultuuritegevusele aitavad kaasa lasteaed ja põhikool. Kultuuritegevuse väljunditeks on ka noorteklubi ja muuseum. 5) Kultuuritegevusega tegelevad ka kõik muud asjast huvitatud juriidilised ja füüsilised isikud. Igasugune omaalgatuslik kultuuritegevus vallas, mida korraldavad füüsilised või juriidilised isikud, on teretulnud, ning igat juhtumit eraldi käsitledes toetatav valla eelarve rahalistest vahenditest. 6) Kultuuritegevuse korraldamine Risti vallas munitsipaalasutuse poolt on territoriaalselt jaotamata. Kõik vallavalitsese hallatavad asutused peavad kultuuritegevuse korraldamisel silmas kõikide valla külade elanike huve, vajadusi ja võimalusi. Lähtudes kultuurivaldkonna strateegilistest eemärkidest tegeldakse planeerimisperioodil eraldi Piirsalu küla kultuuritegevuse tõhustamisega, seda eelkõige omaalgatusliku tegevuse toetamise teel. 7) Kultuuritegevus Risti vallas jaguneb: – vaba aja veetmise korraldamine ja võimaldamine, välja arvatud sport; – noorsoo vaba aja veetmise korraldamine ja võimaldamine; – sport; – kohaliku kultuuriloo kogumine, säilitamine ja eksponeerimine; – kirjalike ja audio-visuaalsete teavikute kogumine, säilitamine ja laenutamine. 7.1.3.2. Kultuuritegevus 1) Planeerimisperioodil on Risti vallas keskseks kultuuritegevust korraldavaks asutuseks Risti Valla Rahvamaja (edaspidi tekstis rahvamaja). 2) Rahvamaja tegutseb Risti Vallavalitsuse hallatava asutusena. 3) Kultuuritegevuse arendamiseks kasutatakse Risti vallas Risti rahvamaja hoonet, Risti raudteejaama hoonet ja Piirsalu rahvamaja hoonet. – Rahvamaja haldab Risti rahvamaja hoonet ja Risti raudteejaama hoonet. – Piirsalu rahvamaja hoonet haldab Piirsalu külaselts pikaajalise rendilepingu alusel; – Rahvamaja kasutab oma tegevuseks nii Risti rahvamaja hoonet, Risti raudteejaama hoonet, kui ka muid tema tegevuseks sobilikke hooneid või ruume, mille haldajatega on olemas vastavad kokkulepped. 4) Rahvamaja tegeleb valla elanike vaba aja veetmise korraldamise ja võimaldamisega, välja arvatud sportimine. 5) Rahvamaja haldusalas tegutseb Risti Valla Noorteklubi. 6) Rahvamaja põhilised ülesanded planeerimisperioodil on: – valla elanikkonna vaba aja veetmise korraldamine ja selleks võimaluste loomine; – kultuuritegevust korraldavate füüsiliste ja juriidiliste isikute toetamine; – kultuuriürituste korraldamine; – kohalike ja rahvuslike kultuuritraditsioonide loomine, taastamine, tugevdamine ja säilitamine. 7) Rahvamaja kõrvalülesanded on: – vabahariduse korraldamise võimaldamine ja korraldamine. 8) Planeerimisperioodil lahendamist vajavad probleemid kultuuritegevuses on: – rahvamaja juhataja puudumine. Rahvamaja juhataja puudub alates 1996. aasta suvest. Selle tõttu on rahvamajas soikunud plaanipärane kultuuritöö. Rahvamaja juhataja palkamine on üks esmaseid ülesandeid, mis tuleb lahendada esimesel võimalusel. – noorteklubi juhataja puudumine. Noorteklubi juhataja puudumine on otseseks ja kõige suuremaks takistuseks noorteklubi töö taastamisele ja arendamisele. On võimalik noorteklubi juhataja ja rahvamaja juhtaja töökohtade ühildamine. – Risti rahvamaja hoone halb seisukord. Rahvamaja hoone halb seisukord on põhjustanud omaalgatusliku kultuuritegevuse ümberasumise koolimajja, lasteaeda, raamatukokku ja vallamajja. Risti rahvamaja hoone ei vasta tervishoiu- ja tulekaitsenõuetele, amortiseerunud on lagi, katus ja põrand, puudub kanalisatsioon. Samas on Risti rahvamaja hoone asukoht soodne suuremate ürituste, pereürituste ja vanemale generatsioonile suunatud ürituste korraldamiseks, nii et ta ei saa välja langeda Risti valla kultuuritegevuse infrastruktuuri hulgast. – Piirsalu rahvamaja hoone tehnovõrkude halb seiskord, sealhulgas küttesüsteemid, välisvalgustuse puudumine, internetiühenduse puudumine. Piirsalu rahvamaja hoone renoveerimine kohaliku külaseltsi eestvõttel ja valla toel on loonud eeldused seltsielu taaskäivitumiseks Piirsalu külas. Lähtudes valdkondlikust eesmärgist tuleb Piirsalu rahvamaja hoonet edasi arendada ja viia pärast hoone üldist renoveerimist paremasse seisu ka hoone tehnovõrgud. Ühe rahvamaja hoone baasil pakutava teenusena on vajalik avaliku internetipunkti loomine. Selleks on vaja välja arendada Piirsalu rahvamaja internetiühendus, arvutitöökoht ja turvasignalisatsioon. – Risti raudteejaama halb seisukord. Risti raudteejaama halb seisukord on takistuseks kultuuritegevuse korraldamisel. Kapitaalset remonti vajab raudteejaama hoone nii seest kui väljast. Vahetamist vajab katus, renoveerimist vajavad san-sõlmed, remontimist ruumid. Jaamahoone välisvooder on halvas seisukorras. Risti raudteejaama hoone sobib just noorsootegevuse korraldamiseks ja väiksema osalejate arvuga huvitegevuse korraldamiseks ning seeläbi omab kindlat rolli Risti valla kultuuritegevuse infrastruktuuri hulgas. 9) Kultuuritegevuse ülesannete täitmise tagamiseks ja probleemide kõrvaldamiseks teostatakse planeerimisperioodil järgmised tegevused: a) investeeringud: – Risti rahvamaja hoone renoveerimine. Tegevus viiakse ellu kolme etapina : I etapp – katuse vahetamine, kanalisatsiooni ehitamine; II etapp – siseruumide remont, sealhulgas saali põranda ja lae Renoveerimine; III etapp – ärklikorruse väljaehitamine. – tuleohutus- ja valvesignalisatsiooni paigaldamine Risti rahvamaja hoonesse; – kultuuritegevuse elluviimiseks vajalike materiaal-tehniliste vahendite soetamine; – Piirsalu rahvamaja tehnovõrkude korrastamine, sealhulgas ahjude remont, interneti püsiühenduse sisseseadmiseks vajalike tööde teostamine jms; – Risti raudteejaama renoveerimine. Tööd teostatakse kahes etapis: I etapp – katuse renoveerimine, san-sõlmede renoveerimine, siseruumide remont, tantsusaali põranda ehitamine; II etapp – välisvoodri vahetud koos soojustamisega. Risti raudteejaam on miljööväärtuslik hoone. Renoveerimistööde planeerimisel säilitatakse raudteejaama esialgne arhitektuur ja välimus; b) kulutused personalile: – võetakse tööle täiskoormusega rahvamaja juhataja; – võetakse tööle osalise tööajaga noorteklubi juhataja. 10) Risti rahvamaja hoone renoveerimine ei ole sotsiaalvaldkonna esimene prioriteet ning lahendatakse pärast Risti Põhikooli hoonega ja Risti Lasteaia hoonega seotud investeeringuid. 11) Noorteklubi juhataja töökoht ühildatakse võimalusel rahvamaja juhataja töökohaga. Rahvamaja juhataja töökoht täidetakse esimesel võimalusel. Noorteklubi investeeringute teostamine on küll üks sotsiaalvaldkonna prioriteetidest, kuid investeeringute teostamise põhiliseks allikaks peavad olema kaasrahastuse erinevatest finantsallikatest väljastpoolt valla eelarvet. Ilma olulise suurusega kaasfinantseerimise olemasoluta investeeringuid ei tehta. 7.1.3.3. Risti Valla Noorteklubi 1) Risti Valla Noorteklubi (edaspidi noorteklubi) on Risti Valla Rahvamaja haldusalas tegutsev, Risti Vallavalitsuse korraldusega moodustatud, vabatahtlikkusel põhinev noorsooühendus, mis tegeleb Risti valla noorte vaba aja sisustamisega. 2) Planeerimisperioodil võib noorteklubi moodustada omaette seltsingu või mittetulundusühistu, või asuda tööle Risti vallas kultuuritegevust korraldava mittetulundusühistu koosseisus. 3) Noorteklubi põhiline ülesanne planeerimisperioodil on noorte vaba aja sisustamine. a) Noorteklubi ülesannete täitmiseks viiakse ellu alljärgnevaid tegevusi: – organiseeritakse tantsuõhtuid, kohtumisõhtuid huvitavate inimestega, kontsertide ja muude ürituste ühiskülastusi, huvialaringe, sportikke ajaviitemänge, matku ja muul viisil ühistegevust; – tegevuse korraldamisel peetakse silmas kollektiivitunde tekitamist noorte hulgas, tegevuste kriminaalpreventiivset toimet; – korraldatav tegevus peab ärgitama noori iseseisvale, vastutustundega suhtumisele iseenese käekäiku ja arengusse. 7.1.3.4. Muuseum 1) Risti Valla Muuseum rajatakse planeerimisperioodi esimese kolme aasta jooksul. 2) Muuseum hakkab paiknema Risti raudteejaama hoones, jaamahoone idapoolses osas. 3) Muuseumi haldamiseks luuakse mittetulundusühing. 4) Muuseumi kogutavad ja eksponeeritavad materjalid jagunevad Risti valla kodulugu käsitlevateks ja eesti rahva küüditamiste ajalugu käsitlevateks. 5) Muuseumi rajamisega langeb ära raamatukogu lisaülesanne koduloolise tegevuse korraldamisel. 6) Risti kodulooringi tegevus muutub üheks osaks muuseumi tegevusest. 7) Muuseumi kogud kogutakse ja korrastatakse põhiliselt vabatahtliku töö vormis, Risti kodulooringi ja teiste vabatahtlike tegevuste tulemusena. 8) Muuseum korraldab muu tegevuse hulgas ka vabahariduslikku tegevust Risti vallas. 9) Muuseumi tegevus on doteeritav valla eelarvest. Muuseumi ülesanne on saavutada võimalikult suur omatulude osakaal enda eelarves. 10) Muuseumi rajamiseks viiakse planeerimisperioodil ellu järgmised tegevused: – asutatakse MTÜ Risti Valla Muuseum; – sõlmitakse ühise tegevuse leping loodud MTÜ ja Risti Valla vahel; – remonditakse ja sisustatakse ruumid Risti raudteejaamas; – luuakse muuseumi algsed kogud ja püsiekspositsioonid; – paigaldatakse muuseumit ja küüditatute mälestusmärki osutavad viidad alevikku ja põhimaanteedele; – korraldatakse Risti valla kodulugu ja eesti rahva küüditamisi käsitlevaid kultuuri- ja vabahariduslikke üritusi. 11) Koos küüditatute mälestusmärgiga ja terve raudteejaama piirkonna miljööväärtusliku hoonestikuga moodustab muuseum ühtse terviku, mis lisaks valla kultuuritegevuse elavdamisele teenib ka turismiobjekti eesmärki ning avaldab positiivset mõju valla majandusele. 12) Muuseumi tegevuse korraldamisel langeb põhirõhk ühiskondlikule tööle ja taotlustele teistest rahastamisallikatest ning tuludele majandustegevusest. Risti Valla osalus muuseumi eelarves ei moodusta suuremat osa muuseumi tuludest. 7.1.3.5. Raamatukogu 1) Planeerimisperioodil on Risti Raamatukogu (edaspidi raamatukogu ) Risti vallas kirjaliku, audio-visuaalse ning elektroonilise informatsiooni kogumise ning vahendamisega tegelev, Risti Vallavalitsuse hallatav asutus. 2) Teiste samalaadset tegevust korraldavate asutuste teket Risti vallas planeerimisperioodil ette ei nähta. 3) Raamatukogu täidab planeerimisperioodil tema põhikirjalisi ülesandeid, tema tegevust ei lõpetata ega piirata. 4) Raamatukogul on laenutuspunkt Piirsalus, tegutsedes kogudusemajas. 5) Planeerimisperioodi jooksul võib laenutuspunkt kolida ümber näiteks seltsimajja või vastavalt otsatarbekusele ka mujale. 6) Raamatukogu põhiline ülesanne planeerimisperioodil on: – kirjaliku-, audio-visuaalse ning elektroonilise info kogumine ja vahendamine; – kirjanduse tutvustamine. 7) Raamatukogu kõrvalülesanded planeerimisperioodil on: – vabaharidusliku tegevuse korraldamine; – koduloolise materjali kogumine, korrastamine ja talletamine kuni Risti Muuseumi töölerakendumiseni. 8) Põhilised, planeerimisperioodil lahendamist vajavad probleemid raamatukogus on: – raamatuhoidla puudumine Raamatukogus ei ole ruumi pidevalt lisanduvatele kirjalikele materjalidele. Vähekasutatavaid teavikuid hoitakse pappkastides, mis muudab raskeks nende leidmise vajaduse korral; – raamatukogu hoone veevarustus salvkaevu baasil Raamatukoguhoone, asukohaga Jaama tn 1, on varustatud veega salvkaevust, mis kuivadel suvedel võib kuivaks jääda. – raamatukogu kõnniteed ning platsid on halva kattega; Ehitamisel kasutati platside ja kõnniteede alusmaterjalina jämedafraktsioonilist killustikku ja kattematerjalina peenkillustikku. Eriti just platside osas, ei ole ehitis piisava tugevusega – platsidel sõitvad autod lõhuvad katet ja jätavad sinna rööpaid. – Piirsalu laenutuspunkt ei ole piisava tehnilise varustusega Piirsalu laenutuspunktis ei ole võimalik kasutada internetti, mis on aga kirjalike materjalide kõrval üheks primaarseks infoallikaks. Selleks puudub nii vajalik arvuti kui ka interneti püsiühendus. 9) Põhiülesande täitmise tagamiseks ja probleemide kõrvaldamiseks teostatakse planeerimisperioodil järgmisi tegevusi: – ehitatakse raamatukogu pööningule välja raamatuhoidla; – ühendatakse raamatukogu tsentraalse veesüsteemiga; – kaetakse raamatukogu platsid ja kõnniteed kõnniteekividest kattega; – varustatakse Piirsalu laenutuspunkt arvutiga ja interneti püsiühendusega; – vajalik on akende väljavahetamine soojakadude minimeerimiseks. 10) Lisaülesannete täitmise tagamiseks planeerimisperioodil: – võimaldatakse raamatukogu ruumides tegutseda kultuuri- ja koduloolistel huvialaringidel; – korraldatakse vabahariduslikke loenguid ja kohtumisi. 11) Raamatukogu investeeringutest on kõige suurema tähtsusega raamatuhoidla ehitamine. Samas ei ole see tegevus ka väga suure maksumusega ja sellisena teostatakse esimeses järjekorras, planeerimisperioodi alguses. Platside ja kõnniteede asfalteerimine on otstarbekas teostada koos teiste võimalike asfalteerimistöödega vallas. Tsentraalse veesüsteemiga ühendamine toimub koos muude veesüsteemide renoveerimisega Jaama pumbajaama piirkonnas. Piirsalu laenutuspunkti internetiühenduse saamine on sõltuvuses tehnilistest võimalustest Piirsalu külla püsiühendust ehitada. Tehnilisi lahendusi otsitakse planeerimisperioodi alguses, tööd teostatakse esimesel võimalusel. 7.1.3.6. Sport 1) Sport on oluline osa Risti valla sotsiaalelus, teenides vaba aja sisustamise, noorsookuritegevuse ennetamise ja kogukonna ühteliitmise eesmärke, eelkõige aga peab võimaldama vallarahva nii füüsilist kui vaimset arenemist. 2) Väljaspool põhikooli õppekava toimuva sporditegevuse korraldamine toimub planeerimisperioodil kodanikualgatusele tuginedes ning on toetatav valla eelarvest. 3) Valla põhiline lepingupartner sporditegevuse korraldamisel on Risti Spordiklubi. Teiste sporditegevust korraldavate kodanikuühenduste tekkimist ja tegutsemist planeerimisperioodi jooksul tervitatakse ja toetatakse, iga juhtumit eraldi käsitledes. 4) Planeerimisperioodil on põhiliseks sporditegevuse probleemiks vastava infrastruktuuri puudulikkus. Vallas puuduvad spordihall ja staadion. Vastavate rajatiste maksumus on suur, nii peavad spordirajatised olema multifunktsionaalsed ning olema kõlblikud nii põhikooli õppekava täimiseks kui ka väljaspool kooli toimuva sporditegevuse võimaldamiseks. Teiseks probleemiks on palgaliste spordiorganisaatorite puudumine ja vabatahtlike vähene ajaressurss ning nõrk motivatsioon. 5) Probleemide kõrvaldamiseks või nende mõju vähendamiseks viiakse planeerimisperioodil ellu järgmised tegevused: a) Investeeringud: – ehitatakse põhikooli juurde võimla, mis mahutab vähemalt täismõõdus korvpalliväljaku ning jõusaali; – ehitatakse koolile staadion, mis mahutab täismõõtmetega jalgpalliväljaku; – ehitatakse pallimänguplats Vahtra tänava elamute juurde. b) Sisuline korraldus: – korraldatakse põhikooli võimla ja staadioni kasutamine väljaspool kooli õppetegevust; – luuakse vähemalt üks valla eelarvest finantseeritav sporditegevuse korraldaja või siis treeneri töökoht kas Risti Põhikooli juurde või eraldi lepingu alusel sobiva kodanikeühenduse juurde; – toetatakse individuaalsportlasi, treenereid ja spordikollektiive valla eelarvest. 6) Lähtudes planeeritavate investeeringute mahukusest ning valla eelarve reaalsetest võimalustest taotletakse spordiobjektide ehitamisel siseriiklikku või välisabi. 7) Spordihoone haldamiskulud kaetakse valla eelarvest ja spordihoone baasil osutatud tasuliste teenuste müügist laekunud summadest, kusjuures tasulistest teenustest laekunud summad ei pea katma olulist osa vajalikest halduskuludest.» 7. Arengukava alapeatükk 7.2.3 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon 7.1. jätta välja lõike 4 viimane alalõige tekstiga: «– järjepidevalt järgida ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi tööd ennetamaks kõrvalekaldumisi töös.»; 7.2. lisada lõikele 4 alalõige järgmises sõnastuses: «– renoveerida Soo tänava piirkonna pinnavee äravoolukraavid.» 8. Arengukava alapeatükk 7.2.8 Turism 8.1. lisada lõikele 5 Eesmärgid järgmine alalõige: «– Olemasoleva infrastruktuuri arendamine lähtudes turismipotentsiaalist, sealhulgas raudteetammi kasutuselevõtmine matkaraja – jalgrattateena.»; 8.2. lisada lõikele 6 Probleemid järgmine alalõige: «– Transpordi infrastruktuuriobjektide ning looduslike vaatamisväärsuste, sealhulgas maanteed, raudteetamm, rabamaastik jne ja neid ümbritsevate maa-alade vähene kasutamine turismiteeninduse arendamiseks.»; 8.3. lisada lõikele 7 Tegevused järgmised alalõiked: «– rajatakse raudteetammile matkarada – jalgrattatee, koostöös raudteetammi omaniku ja teiste raudteetammi ümbritsevate omavalitsustega; – koostatakse turismiteeninduse arendamiseks sobilike maa-alade ning infrastruktuuriobjektide kaart ning levitatakse seda paberkandjal ja valla koduleheküljel.» 9. Arengukava alapeatükk 7.2.10 Elamumajandus 9.1. Viia arengukavast välja lõike 7 alalõige 2 – toetada Lõuna tn korterelamu ühinemist Koidu tn korteriühistuga. 10. Arengukava alapeatükk 7.2.11 Korrakaitse ja turvalisus 10.1. Lisada lõikele 6 alljärgnev alalõige: «– märgistatakse jalakäijate ülekäigurajad peatänavatel.» 11. Arengukava alapeatükk 7.2.12 Jäätmemajandus 11.1. Muuta lõike 6 esimest alalõiget alljärgnevalt: «– ohtlike jäätmete kogumine on lähiaastatel lahendatud ohtlike jäätmete kogumisringiga. Pikemas perspektiivis lahendatakse ohtlike jäätmete kogumine maakondliku jäätmekava raames»; 11.2. muuta lõike 6 teist alalõige alljärgnevalt: «– Risti valla territooriumile ei rajata komposteerimisväljakut vaid jäätmete komposteerimine lahendatakse maakondliku jäätmekäitluskeskuse baasil.» (Selgitus: ei ole otstarbekas luua igasse valda oma komposteerimisväljakut, mis toob paratamatult kaasa keskkonnanõuete täitmise samas valla tarbijaskond ei ole piisav selleks, et kindlustada komposteerimisväljaku efektiivset majandamist); 11.3. lisada lõikele 6 järgmine alalõige: «– Piirsalu külla ja Risti alevisse paigaldatakse konteinerid sorteeritud jäätmete kogumiseks.»