Tallinna Linnavolikogu — Tallinna väikeettevõtluse arendamise programm aastateks 2005-2007 — KO, 264, 2266

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punktist 2, linnavolikogu 13. novembri 2003. a määrusega nr 56 kinnitatud Tallinna arengukavast 2004-2009 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Tallinna väikeettevõtluse arendamise programm aastateks 2005-2007. 2. Võtta Tallinna väikeettevõtluse arendamise programm aastateks 2005-2007 arvesse 2005., 2006. ja 2007. aasta linnaeelarve koostamisel. 3. Tallinna Linnavalitsusel lähtuda Tallinna väikeettevõtluse arendamise programmis aastateks 2005-2007 seatud eesmärkidest. 4. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a. Volikogu esimees Maret MARIPUU Lisa Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 25. novembri 2004. a määrusega nr 39 TALLINNA VÄIKEETTEVÕTLUSE ARENDAMISE PROGRAMM AASTATEKS 2005-2007 SISSEJUHATUS Käesolev Tallinna väikeettevõtluse arendamise programm on jätkuks Tallinna Linnavolikogu 21. veebruari 2002. a otsusega nr 85 vastu võetud Tallinna väikeettevõtluse arendamise programmile 2002-2004, määratledes väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi VKE-de ) hetkeolukorra ja peamised probleemid ning sellest lähtuvalt Tallinna linna sellealase arengutegevuse koos rakenduskavaga 2005.-2007. aastaks, eesmärgiga suurendada ettevõtlusaktiivsust ja parandada tööhõive situatsiooni Tallinnas väikeettevõtluse stimuleerimise kaudu. Programmi koostamisel on algselt aluseks võetud Tallinna Ettevõtlusameti tellimusel 2002. aastal koostatud sekundaaranalüüs EMI-ECO konsultantide poolt. Programm arvestab Ettevõtlusametis läbi viidud ümarlauaarutelude ja intervjuude tulemusi erinevate sektorite ettevõtete esindajatega, Ettevõtlusameti senistest tegevustest (stardiabi taotluste menetlemine ja analüüs, mentorklubi tegevus, rahvusvahelised koostööprojektid, ettevõtlusstatistika kogumine ja analüüs) saadud praktilist infot ja kogemusi. Programmi koostamisel on arvesse võtud ka Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arendamisele suunatud riiklikku poliitikat («Ettevõtlik Eesti»), teiste maade edukaid kogemusi ja konsultantide (sh hr Erik Terk Eesti Tuleviku-uuringute Instituudist ja hr Rein Ruubel Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutusest) soovitusi ning ettepanekuid. Käesolev programm järgib Tallinna Linnavolikogu 13. novembri 2003. a määrusega nr 56 kinnitatud Tallinna arengukava 2004-2009 ja Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004. a määrusega nr 23 kinnitatud strateegiat «Tallinn 2025». Programmis on arvestatud ka koostamisel olevat Tallinna Arengukavaga 2005-2014. Programmiga seondub Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004. a määrusega nr 17 kinnitatud Tallinna tööhõive suurendamise programm 2005-2007. Käesolevat programmi võetakse aluseks Ettevõtlusameti 2005.-2007. aasta eelarvete koostamisel. 1. TALLINNA ETTEVÕTLUSDÜNAAMIKA ANALÜÜS 1.1. Ettevõtete ja tööhõive dünaamika Ettevõtted-ettevõtjad - Keskmine ettevõtte 1 suurus väheneb pidevalt. 1999 - 10,5; 2000 - 8,7; 2001 - 7,9; 2002 - 7,4 ja 2003 - 6,8 töötajat. - Hõivatute arv Tallinnas kasvab pidevalt, eriti 1-9 töötajaga mikroettevõtetes. VKE-des on töötajate arvu kasv nominaalne ja suurettevõtetes väga kõikuv. - Äriühingute arv Tallinnas kasvab kordi kiiremini kui hõivatute arv. 1999-2003 kasvas hõivatute arv vaid 3,2%, äriühingute arv aga 60,2%. Suurima firmade arvu juurdekasvuga tegevusalad 1999-2003 on finantsvahendus (+161%), kinnisvara- ja äriteenindus (+89%), kaubandus (+55%), hotellid ja toitlustus (+51%) ning haridus (+46%). 2002. aastal oli finantsvahenduse 871 ettevõttest 0 töötajaga tervelt 544, hulgi- ja jaekaubanduse 10 447 ettevõttest ei olnud ühtegi töötajat 4430 ning kinnisvara-, üürimis- ja äriteenuste 7146 ettevõttest 3336. - Eriti intensiivselt on kasvanud 0 töötajaga ettevõtete arv. 9s ettevõttes 10st on 0-9 töötajat, kusjuures pooltes 0! Arvestades riiulifirmade kasutamise vähenemist, on tegemist kasvava arvu ühemehefirmadega, mis võivad olla ka tööandjaks (tööettevõtu lepinguga või FIEdele). - Üle 1 miljonilise kroonise käibega ettevõtteid on vähe. 2002. aastal vaid 8574 (kokku on tegutsevaid firmasid Tallinnas 30 411). - Vähemalt pooltele kõigist FIE-dest ei ole ettevõtlus põhitegevuseks. Tallinna FIE keskmine ettevõtlustulu 2002. aastal oli 2112 krooni kuus! Tööandjaks oli Tallinnas 2003. aastal vaid 537 füüsilisest isikust ettevõtjat 15 463-st. Ettevõtlusaktiivsus - Ettevõtlusalane aktiivsus 2 on Tallinnas jätkuvalt kõrgem kui mujal Eestis ja ka EL-is keskmiselt , madalam võrreldes Lõuna-Euroopa riikidega ja võrdne Kesk- ja Ida-Euroopa (CEE) ning Skandinaavia riikidega. Mikroettevõtete (sh kõik FIE-d) arv 1000 elaniku kohta Tallinnas (74) on viimastel aastatel jõudnud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide keskmisele tasemele (nt Ungaris 76) ja on kõrgem ka EL keskmisest (45). Kui lugeda ettevõtjaks vaid pooled FIE-d, on suhtarv samal tasemel (48) EL-i keskmisega. - Kuna võrreldes riikide keskmistega on pealinnades alati kõrgem majandusaktiivsus, võib väita, et mikro- ja väikeettevõtete ning aktiivselt tegutsevate FIE-de osas on Tallinnas jätkuvalt kasvuruumi. Tööturg ja tööhõive3 - Kiiresti areneva linna kohta on töötuse määr 4 liialt kõrge. Aastatel 1997-2003 kõikus aasta keskmine töötuse määr kvartalite lõikes 8,5-12,5%. - Hõive kasvab teenindussektoris, töötlevas tööstuses on hõive langus peatunud. Suurima tööhõive kasvuga tegevusalad 1999-2003 olid kinnisvara- ja äriteenindus (+26%), haridus (+23%), kaubandus (+12%) ning hotellid ja toitlustus (+12%). Töötleva tööstuse töötajate arv Tallinnas 2003. aastal oli praktiliselt 1999. aasta tasemel. Enim töötajaid oli 2003. aastal hõivatud hulgi- ja jaekaubanduses (49 538), töötlevas tööstuses (46 295), kinnisvara-, üürimis- ja äriteeninduses (29 496) ning veonduses, laonduses ja sides (29 376). - Lihtsama kvalifikatsiooniga ja odavamad töökohad liiguvad Tallinnast välja. Uueks tendentsiks on kujunemas tööstusettevõtete kolimine kesklinnast välja ja laienemine väljaspool Tallinna. Peamisteks põhjusteks on madalamad palgakulud ning maa hind. Samuti on mitmetes Tallinna piirkondades, eriti kesklinnas, probleemiks transpordilogistika korraldamine. Paljud ettevõtted toovad esile raskused tootmiseks sobiva vaba maa leidmisel Tallinnas. Tihti on just välisfirmadel raske leida vaba maad tootmishoonete ehitamiseks ning seetõttu on mitmed investorid rajanud tootmise (ja koos sellega ka uued töökohad) Tallinna lähiümbrusse. - Selgelt on näha, et keskmised ja suuremad ettevõtted on hakanud teenuseid ja allhankeid aina enam sisse ostma, mikroettevõtted aga töölepingute asemel sõlmima töövõtulepinguid (eriti FIE-dega). Tööhõive muutub tööandjale paindlikumaks, aga samas töövõtjale ebastabiilsemaks. - Tallinna tööhõive määr5 on üks regiooni pealinnade kõrgemaid. Paralleelselt eksisteerivad suhteliselt kõrge tööhõive ja tööpuudus. St proportsionaalselt vähem on Tallinnas majanduslikult mitteaktiivset elanikkonda (õppureid, koduseid, heitunuid), samas on palju töötuid, kes aga ei sobi täitma pakutavaid töökohti. - Tänast Tallinna tööjõuturgu iseloomustab: a. strukturaalne tööpuudus ja tööjõupuudus, b. ettevõtete spetsialiseerumine, c. kõrge tööpuudus noorte hulgas ja d. odavama tööjõu liikumine Tallinna. - Peamised töötuse valupunktid, vt ka «Tallinna tööhõive suurendamise programm 2005-2007» (http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=96830) • kutsehariduse ja ettevõtete vajaduste vastuolu, • keeleoskuse madal tase venekeelse elanikkonna hulgas, • vanuselised eelistused tööandjate poolt, • konkurentsivõime ja töömotivatsiooni madal tase töötute seas. 1.2. Majandusstruktuuri muutused Ettevõtluskeskkonna suundumused - Globaalses majandusstruktuuris suureneb teenindus- ja infosfääri ning teadmismahukate tegevusalade osakaal, mis muuhulgas tähendab oskusteabe rolli suurenemist kohaliku arengu eeldusena. Konkureerimaks edukalt teiste linnade ning regioonidega, on vajalik arendada Tallinnas just keerukamat tootmist ja teenindust, milleks on pealinna teaduspotentsiaali ja inimressursi näol olemas ka väga head eeldused. Tootmine - Tallinn on jätkuvalt atraktiivne uutele nn greenfield välisinvesteeringutele6, mis on paljuski seletatav sisendite (tööjõud, maa, allhanked) seni veel odavama hinnaga ja mis loovad ka enam uusi töökohti võrreldes üleostmiste kaudu tehtavate välisinvesteeringutega. Investeerides juba tegutsevatesse tootmisettevõtetesse näevad välisinvestorid muuhulgas võimalust tõsta märgatavalt tootmise efektiivsust, seda eelkõige automatiseerimise ja kitsama spetsialiseerumise kaudu, mille tulemusena aga enamasti väheneb tootmistöökohtade arv. - Tööjõuvajaduste osas valitsevad kaks suunda: a) raske on leida kõrgelt kvalifitseeritud oskustöölisi ja insenertehnilist kaadrit; b) palju vajatakse lihtsa ja rutiinse töö tegijaid, kelle palgatase on alla Eesti keskmise ja motivatsioon tööks madal ning kellest samuti hakkab Tallinnas juba puudu tulema. Teatud tootmise (tekstiili- ja rõivatööstus, koosteettevõtted) jaoks on Tallinna palgatase ületamas kriitilist piiri. - Puudus on ka tootmiseks sobivast (ettevalmistatud) maast. Vaba maad Tallinnas leidub, aga see ei kuulu linnale või eraomanikele, vaid on reformimata riigimaa. Siin on suur potentsiaal Tallinna jaoks eeldusel, et linn saab munitsipaliseerida tootmiseks sobivaid maa-alasid Põhja-Tallinnas Paljassaare sadamaga külgnevatel aladel, Maleva tänava endise savikarjääri piirkonnas, Lasnamäel Suur-Sõjamäe tänava lõpus, Paevälja-Loopealse piirkonnas Liikuri tn ja Rahu tee vahel, Mustakivi tn idaküljel, Haaberstis Tähetorni tn ja Paldiski mnt nurgas ning Nõmme linnaosas Männiku tee lõpus. - Uueks tendentsiks on kujunemas tööstusettevõtete kolimine Tallinnast välja kas linna piiri taha või Ida-Virumaale. Teenindus - Enamik uutest firmadest (ja ka töökohtadest) luuakse tänapäeval teenindussfääris. Samas on tegemist valdavalt mikro- ja väikeettevõtetega. Olmeteenuste sfääris suureneb nii kvalifitseeritud tööjõu kui lihttöötajate (klienditeenindajate) osakaal, äriteenindussektoris tippspetsialistide osakaal. Siin on oluline roll kutseharidussüsteemil, mida linn ei saa oluliselt mõjutada. - Tallinna ettevõtlus muutub üha enam teenindus-, vahendus- ja kaubanduskesksemaks. Tallinna ettevõtetest moodustasid 2003. aastal kaubandus-teenindusettevõtted 80% (1999. a 77%) ja sekundaarsektori7 ettevõtted 14% (1999. a 17%). Hõivatutest töötas 65% (1999. a 61%) tertsiaar- ja 31% (1999. a 35%) sekundaarsektoris. Teenindussektori osatähtsuse poolest on Tallinna näitaja ülejäänud Eestiga võrreldes koguni kolm korda kõrgem (põhjusteks suur turumaht ja ostujõud). Kui Tallinn moodustab Eesti rahvaarvust umbes 30%, siis teenindusettevõtete osakaal on üle 50%. Ligi 70% teenindussektori mahust moodustavad äriteenused. Kasvavad tegevusalad on ka haridus ja tervishoid. Innovatsioon - Enamus VKEd on madaltehnoloogilised - puudub nii tehnoloogiline võimekus kui ka vajadus. Raske on tuvastada ka abi vajavaid teadus-arendustegevuse (edaspidi T&A) põhiseid (uusi) ettevõtteid, sest T&A-põhised väikeettevõtted, eriti just info- ja telekommunikatsiooni (IKT) sektoris, ei ole erinevatel põhjustel huvitatud oma tegevuse avalikustamisest. - Väikeettevõtetel puuduvad vahendid kapitalimahukate investeeringute tegemiseks. Väike- ja mikroettevõtete osakaal lisandväärtuse loomises 36%, ettevõtete arvust 96% ja tööhõivest 49%. Seega pool töötajatest loob vaid kolmandiku lisandväärtusest. Kuni viimase ajani on puudunud riigiabi tootmisvahendite soetamiseks. EAS-i hallatav uus riiklik stardiabi programm oluliselt suurenenud toetussummadega ei ole paraku kättesaadav Tallinna ettevõtjatele. - Globaalselt on rõhuasetus nihkumas tehnoloogialt innovatsioonile. Rahastajat huvitab esmalt ärimudel, seejärel tehnoloogia. Tallinna Tehnoloogiapark TEHNOPOL (edaspidi TTP) peab kujunema keskkonnaks, mis soodustab teadmistepõhiste firmade teket, koostööd ja rahvusvahelistumist. Uus firma tuleb «talutada» läbi kõigi arenguastmete. TTP peab pakkuma nii füüsilist tegevusruumi kui ka vajalikke teenuseid: ideede skautlus (selgitatakse välja eeskätt teadusasutustes ja kõrgkoolides sündinud ideed või loodud lahendused, millel võib olla äriline potentsiaal), intellektuaalse omandi kaitse, inkubatsioon, koolitus ja nõustamine, tehnoloogiasiire, võrgustikud, jne. 1.3. Olulisemad järeldused ja ettepanekud • Jätkub mikroettevõtete, eriti 0-töötajaga firmade arvu kasv; juurde tekib palju väga väikeseid firmasid, mille kasvupotentsiaal on nõrk. Uued töökohad tekivad sektorites, kus tegutsevad valdavalt mikro- ja väikeettevõtted ja kus loodav lisandväärtus on madal (teenindus-vahendus). - Soodustada tuleb suuremat lisandväärtust loovate ettevõtete teket. - Soodustada tuleb mikro- ja väikefirmade kasvu. • Luuakse palju uusi firmasid, aga mitte samavõrra uusi töökohti: - Kuna siseturg ei kasva nii kiiresti, tuleb uute töökohtade tekkeks aidata ettevõtteid laieneda välisturgudele ja tugevdada nende ekspordipotentsiaali. • VKE-de tehnoloogiline ja innovatiivne võimekus on madal. - Oluline on soodustada ettevõtluse ja teadustegevuse koostööd. - Oluline on soodustada suurema lisandväärtuse loomist. - Suuremat tähelepanu tuleb pöörata ettevõtete nõustamisel ärimudeli väljaarendamisele ja tehnoloogilise komponendi suurendamisele. • Greenfield investeeringud loovad enam uusi töökohti kui olemasoleva ettevõtte ostmine. Uued töökohad tootmises luuakse sageli väljaspool Tallinna. - Soodustada tuleb greenfield investeeringuid. - Hädavajalik on uute tootmismaade kasutuselevõtmine Tallinnas, eeskätt munitsipaliseerides reformimata riigimaid Lasnamäel, Suur-Sõjamäel, Paljassaare poolsaarel, Astangul ja Männikul. - Hädavajalik on kutsehariduse ja ettevõtluse nõudluse-pakkumise vastavus. 2. PEAMISED PROBLEEMID VÄIKEETTEVÕTJATE JAOKS Üle-Eestilise VKE uuringu tulemused kinnitavad, et neli suuremat probleemideringi on: 1) tegevuse rahastamine, eeskätt käibevahendite nappus (laenuks puudub sageli tagatis - eriti teenindussektoris - või on põhjuseks lühike krediidiajalugu); Väike- ja mikroettevõtete osakaal lisandväärtuse loomises 36%, ettevõtete arvust 96% ja tööhõivest 49%. Seega pool töötajatest loob vaid kolmandiku lisandväärtusest. Kuni viimase ajani on puudunud riigiabi tootmisvahendite soetamiseks. EAS-i hallatav uus riiklik stardiabi programm oluliselt suurenenud toetussummadega ei ole paraku kättesaadav Tallinna ettevõtjatele. Pea täielikult puudub toetus (eksport)turunduseks. 2) turu leidmine (kohaliku kaubanduse konsolideerumine ja piiratud teadmised välisturgudest); 3) tööjõu suhteliselt kõrge maksustamine, mis on eriti valus väikeettevõtetele, kus on suurem roll just inimtööjõul (teenindus ja lihtsam tootmine); (tulu- ja sotsiaalmaks, erisoodustusmaksud, sundkindlustused) on kõrgemad paljudest konkurentriikidest ja võrreldavad OECD keskmisega, jäädes veel pisut alla EL-i keskmisele. 4) oskustööliste kättesaadavus (väikefirmat nähakse ebakindlama tööandjana kui suurettevõtet). Tallinna ettevõtjad on tööjõuprobleeme täpsustanud: - Uute töötajate puhul olulisemaks probleemiks ametile vastavad isikuomadused, sellele järgnevad ametialased oskused. - Väikeettevõtte sees on väiksemad karjäärivõimalused. - Erinevatel tegevusaladel erinevad kitsaskohad: a. Elektroonikas ja koostetootmises lihttööliste (liinitööliste) ressurss Tallinnas ammendumas ja palgalagi lähedal. b. Masinaehituses lihttööjõudu piisab, tuntavaim on kvalifitseeritud tööjõu puudus (nn põlvkondade vahe - puuduvad vanuses 30-70 töölised, kes ka noori juhendaksid). c. Majutuses raske leida hooajatöölisi. d. IT-s raskeim tippspetsialistide (nt tootejuhi) leidmine. - Täiendusõpe vajalik töölevõtmisel (enim IT-s ja turismis), millega seondub lisakulu. - Praktikajuhendajad on ettevõttele suur kulu. Ettevõtjatega läbi viidud ümarlauaarutelud ja intervjuud on esile toonud veel: - Bürokraatianõuete täitmine liiga ajamahukas - nõuab väikefirmalt suhteliselt suuremat tööjõukulu põhitegevuse arvelt. - Ebapiisav juhtimisalane kompetents, eriti mikroettevõtetes - oskus juhtida firma kasvu, turualane jm oskusteave kiiresti muutuvas keskkonnas. - Infopuudus toetuste kohta - mikroettevõtte tegevomanikul ei ole üldjuhul aega otsida infot ja juhuslikult kätte sattunud teabesse suhtutakse tihti lihtsalt skeptiliselt (ajakulu taotlemisel, väike võimalus saada jne). 3. EESMÄRGID JA TEGEVUSED 3.1. Väikeettevõtluse arendamise programmi koostamise eesmärgid Väikeettevõtluse arendamise programm lähtub kahest peamisest eesmärgist: 1. Ettevõtlusaktiivsuse suurendamine ja tööhõive situatsiooni parandamine Tallinnas. 2. Konkurentsivõime tõstmine (eriti tehnoloogilise) väikeettevõtluse toetamise kaudu. Programmi elluviimise tulemusena toimib Tallinnas koostöös riiklike programmide ja meetmetega kõiki ettevõtte arenguastmeid hõlmav terviklik toetuste ja tugiteenuste süsteem ettevõtluse arendamiseks, mille rõhuasetused arvestavad linna ettevõtluskeskkonna arengut ja eripärasid. Programmi rõhuasetused: - Orienteeritus ettevõtlikkuse kasvule. - Orienteeritus ettevõtete arengule ja kasvule. - Orienteeritus ettevõtete poolt suurema lisandväärtuse loomisele. - Orienteeritus ettevõtete võrgustumisele, koostööle ja rahvusvahelistumisele. 3.2. Peamised tegevusvaldkonnad eesmärkide saavutamiseks Eesmärkide saavutamiseks tuleb 2005-2007: 1. Pakkuda ettevõtjale igas ettevõtte arengufaasis vajalikke toetusi ja teenuseid. a. finantstoetused nii alustavale kui laienevale ettevõttele b. nõustamisteenused nii alustavale kui laienevale ettevõttele c. mentorprogrammi laiendamine keskmise suurusega ettevõtetele 2. Tõsta samm-sammult inkubatsiooniteenuste standardeid ja kvaliteeti. 3. Arendada välja innovatsiooni tugiteenused TTPs. Ettevõtete arengufaasipõhine toetusmudel Baseerub Eesti ettevõtluse toetusmeetmeid põhjalikult uurinud ning EAS-i konsulteeriva Zernike Group'i kasutataval arengufaaside klassifikatsioonil (http://www.mkm.ee/failid/inno_5_sisu.pdf). Faas 0 - idee tasand • Ettevõtluse promotsioon (teadvustamine) - Ettevõtlust propageerivad üritused (nt Tallinna Ettevõtluspäev, Edukaks esimesel katsel jt) - Linna ettevõtlusauhindade väljaandmine - Ettevõtluse positiivne kajastamine meedias • Informatsiooni levitamine ettevõtluse toetusmeetmete kohta (linna ja EAS-i toetused) - Temaatiliste infopäevade korraldamine - Trükised - Meedia • Ärikõlbulike ideede skautlus - Vastava programmi käivitamine TTPs • Informatsiooni- ja nõustamisteenused - Ettevõtlusalane baasnõustamine ettevõtja infopunktis • Intellektuaalse omandi kaitse alane nõustamine TTPs • Koolitused tulevasele ettevõtjale Ettevõtlusametis - Ettevõtlusega alustamine - Äriplaani koostamine Faas 1 - planeerimine, ettevõtte asutamine • Rahastamisvõimaluste leidmine riiklikest ja välisprogrammidest (infopunkt + TTP) - Turu-uuringud - Toote/teenuse uuringud - Tasuvusuuringud - Prototüübi valmistamine • Koolitus ja nõustamine - Ettevõtlusamet - Ettevõtte asutamine - Ärimudeli kavandamine - Äriplaani koostamine - Tegevusruumide leidmine - Koostööpartnerite leidmine - Rahastamisallikate leidmine - Laienemise ja rahvusvahelistumise võimaluste määratlemine Faas 2 - tegevuse alustamine • Finantstoetus: stardiabi, koolitustoetus • Inkubatsiooniteenused rõhuasetusega - Lepingute sõlmimine - Personali värbamine - Tulude-kulude jälgimine • Koolitus ja nõustamine - Äriplaani tugevdamine ja pidev täiustamine - Kapital kasvuks - Müügikanalid - Võrgustikud • Mentorluse peateemad - Turule sisenemine - Rahavoogude juhtimine - Meeskonna komplekteerimine Faas 3 - kasv ja areng • Inkubatsiooniteenused rõhuasetusega - Müügi suurendamine, turuosa kasvatamine - Müügivõrgu väljaarendamine - Edasine arengustrateegia • Mentorluse peateemad - Kasvu juhtimine - Rahvusvahelistumine ja eksport • Koolitus ja nõustamine - Välisturgudele minek (eeskätt Soome ja Läti) - Kvaliteedi juhtimine - Tehnoloogiline areng ja innovatsioon • Finantstoetus: koolitustoetus ja stipendium • Klastrite arengu toetamine Faas 4/5 - laienemine ja rahvusvahelistumine • Kasvu kiirendamine • Nõustamine - Konsolideerumine - Liitumine • Tehnoloogiasiire (infovahetus uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtmiseks) • Finantstoetus: praktikajuhendaja toetus Lisaks faasipõhise toetusmudeli tegevustele ja meetmetele, on vajalikud ka toetavad tegevused: • Ettevõtlusalase info pidev kogumine ja süstematiseerimine - Ettevõtluskeskkonna näitajad jms - Võimalikud rahastamisallikad - Äriteenuste pakkujad - Ettevõtlusega seotud seadusandlus jms - Ettevõtja infopunkt • Füüsilise tegevusruumi loomine - ettevõtetele soodsate tingimuste tagamine Tallinnas - Tallinna Tehnoloogiapargi väljaarendamine koos riigi ja TTÜ-ga - Lasnamäe Tööstuspargi väljaehitamine - Potentsiaalsete tootmisalade leidmine ja võimalusel munitsipaliseerimine • Tööjõu kättesaadavuse parandamine - Kutsehariduse orienteerimine vastavalt ettevõtluse vajadustele - Noorte ja praktikantide juhendajate töö motiveerimine • Koostöö kolmanda sektori ja sotsiaalpartneritega (projektipõhine kaasfinantseerimine) - Arenguprojektid, mille kasusaajateks on Tallinna olulisemate majandussektorite ettevõtted - Rahvusvaheliste koostööprojektide tulemuste rakendamine teistes sektorites - Sotsiaalne partnerlus - koostöö erialaliitudega jt ettevõtlusorganisatsioonidega (KTK, ETTK, EVEA) • Välisturundus suunatud välisinvesteeringute suurendamisele Tallinnas - Info- ja kontaktüritused - Messid (MIPIM, EXPO REAL, REALLOCATION jt) 4. RAKENDUSKAVA AASTATEKS 2005-2007 Alljärgnevates tabelites on ära toodud üksikasjalikum tegevuste kirjeldus koos vastavate kuludega. Tegevused on grupeeritud kolme tabelisse vastavalt kahele peaeesmärgile (tabelid A ja B) ning tabelis C on toodud välja lisaks faasipõhise toetusmudeli meetmetele need toetustegevused, millega kaasnevad projektikulud. Toodud tegevuste kogum on minimaalne, et saavutada seatud eesmärke ja soovitud efekti. Kokku on arvestatud aastateks 2005-2007 projektikulutusi 73,5 miljonit krooni: - Abinõudeks, mille raskuspunkt on ettevõtlusaktiivsuse suurendamine ja selle abil tööhõivesituatsiooni parandamine 23,15 miljonit krooni, sh Kristiine inkubaatori rajamiseks 4 miljonit krooni. - Abinõudeks, mille raskuspunkt on konkurentsivõime tõstmine (eriti tehnoloogilise) väikeettevõtluse toetamise kaudu 12,1 miljonit krooni. - Abinõudeks, mille raskuspunkt on tööhõive suurendamine (säilitamine) olemasolevatele ja uutele (välis)firmade suunatud meetmete kaudu 38,25 miljonit krooni, sh 30 miljonit krooni Lasnamäe Tööstuspargi väljaarendamiseks. - Aastate lõikes jaguneksid kulutused järgmiselt: 2005 - 21,35 miljonit krooni, 2006 - 36,8 miljonit krooni, 2007 - 15,35 miljonit krooni. Milj. kr 2005 2006 2007 Kokku 2005-2007 Tabel A 5,8 10,2 7,15 23,15 Tabel B 3,4 3,8 4,9 12,1 Tabel C 12,15 22,8 3,3 38,25 Kokku 21,35 36,8 15,35 73,5 Tabel A. Abinõud, mille raskuspunkt on ettevõtlusaktiivsuse suurendamine ja selle abil tööhõivesituatsiooni parandamine Eesmärk Abinõud eesmärkide saavutamiseks/meetmed 2003 tegelik milj. kr 2004 tegelik milj. kr 2005 milj. kr 2006 milj. kr 2007 milj. kr Koordineerija ja koostööpartnerid Suurendada ettevõtlusega alustajate arvu ja tõsta ettevõtja mainet erinevate sihtrühmade hulgas. Ettevõtluse propageerimine, ettevõtja väärtustamine ja tunnustamine. TALLINNA ETTEVÕTLUSPÄEV jt ettevõtlust propageerivad üritused TALLINNA ETTEVÕTLUSAUHINDAD E väljaandmine INFOTRÜKISED ja ARTIKLID MEEDIAS 0,6 0,65 0,65 0,65 Ettevõtlusamet koostöös haruliitude jt partneritega (KTK, EAS) Parandada ettevõtlusalase informatsiooni ja nõustamise kättesaadavust eeskätt väikeettevõtetele ja alustavatele ettevõtjatele. Teavitada ettevõtlusvõimalustest ja -toetustest. INFOPUNKT Informatsiooni-, konsultatsiooni- ja koolitusteenused, toetused ettevõtetele TEMAATILISED INFOPÄEVAD (Edukaks esimesel katsel jt) ETTEVÕTLUSALANE BAASNÕUSTAMINE ettevõtja infopunktis 0,6 + EAS 0,25 0,2 + EAS 0,25 0,3 + EAS 0,25 0,3 + EAS 0,25 0,4 Ettevõtlusamet Tulevaste ettevõtjate ettevõtlusalaste teadmiste tõstmine. KOOLITUSED potentsiaalsetele ja alustavatele ETTEVÕTJATELE: Ettevõtlusega alustamine; Äriplaani koostamine 0,3 0,3 0,3 0,3 Ettevõtlusamet Potentsiaalsete ettevõtjate väljaselgitamine. ÄRIKÕLBULIKE IDEEDE SKAUTLUS, mille käigus selgitatakse välja eeskätt teadusasutustes ja kõrgkoolides sündinud ideed või loodud lahendused, millel võib olla äriline potentsiaal 0,2 0,3 0,3 Tallinna Tehnoloogiapark Stimuleerida ettevõtlusalast aktiivsust, aidates algajatel ettevõtjatel rahastada ettevõtluse alustamisega seonduvaid kulutusi. STARDIABI Meetme iseloom: toetus ettevõtte loomisel kuni 100 000 krooni 3,3 3 3 4 4 Ettevõtlusamet Toetada väikeettevõtetel uute töökohtade loomist läbi oskustööliste koolituse osalise finantseerimise. KOOLITUSTOETUS Meetme iseloom: toetus kuni 5000 krooni 1 töökoha kohta koolitus Eestis, max 50 000 kr 0,14 0,165 0,2 0,2 0,2 Ettevõtlusamet Ettevõtlusaktiivsuse suurendamine läbi ettevõtlusega alustamise toetamise inkubatsioonisüsteemis. ÜLDINKUBAATORITE rajamine. INKUBATSIOONITEENUSTE KÄTTESAADAVUSE parandamine ja kvaliteedi tõstmine 0,35 Lasnamäe + 3,55 Kopli 2,1 Kopli 0,7 Kopli 4 Kristiine 1 Ettevõtlusamet Suurendada alustavate ettevõtjate elujõulisust kasutades konsultantidena kogenud ettevõtjaid. MENTORPROGRAMM Meetme iseloom: kogenud ettevõtjate kasutamine algajate nõustajatena, võrgustiku loomine 0,12 0,2 0,2 0,3 Ettevõtlusamet (koostöös inkubaatoritega) KOKKU 5,8 10,2 7,15 Tabel B. Abinõud, mille raskuspunkt on konkurentsivõime tõstmine (eriti tehnoloogilise) väikeettevõtluse toetamise kaudu Eesmärk Abinõud eesmärkide saavutamiseks/meetmed 2003 tegelik milj. kr 2004 tegelik milj. kr 2005 milj. kr 2006 milj. kr 2007 milj. kr Koordineerija ja koostööpartnerid Võimaldada ettevõttele vajaliku spetsialisti erialast koolitust välismaal alates üldjuhul magistriõppe tasandist. STIPENDIUM TÄIENUSDKOOLITUSEKS Meetme iseloom: toetus kuni 50 000 krooni ettevõtte võtmespetsialistide erialaseks täiendamiseks välisriikides 0,14 0,12 0,3 0,4 0,4 Ettevõtlusamet Edendada innovatsiooni ja tehnoloogilist arengut. Osalemine TALLINNA TEHNOLOOGIAPARGI väljaarendamises. Meetme iseloom: tehnoloogiapargi tegevuse (ruumiline ja sisuline) kavandamine. Teenused: turu-uuringud, koostööpartnerite leidmine, andmebaasidel põhinev müügikanalite leidmine ja tehnoloogiasiire 2 2 3 Ettevõtlusamet koostöös MKM, EAS, TTÜ jt TTP Tõsta juhtimisalast kompetentsust ja erialast informeeritust VKE-des. TEABEPÄEVAD, KOOLITUSKURSUSED, NÕUSTAMINE : ettevõtte asutamine, äriplaani koostamine, rahastamisallikate leidmine, intellektuaalse omandi kaitse, toote- ja turu-uuringute rahastamisvõimalused, välisturgudele minek ja toodete eksport 0,3 0,4 0,5 TTP Edendada innovatsiooni ja tehnoloogilist arengut. TEHNOLOOGILISE ORIENTATSIOONIGA INKUBAATOR 0,6 ehitus + 0,1 sisustus 2,3 oper (kõik inkub) + 2,5 Mustamäe inv Ettevõtlusamet (alates 2005 TTP) Tõsta ettevõtete konkurentsivõimet ja efektiivsust. VÄLISKOOSTÖÖ (EU jt) ARENDUSPROJEKTID Meetme iseloom: projektipõhine Tallinna ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele suunatud rahvusvahelite koostööprojektide kaasfinantseerimine 0,6 0,8 1 1 Ettevõtlusamet koos erialaliitudega KOKKU 3,4 3,8 4,9 Tabel C. Abinõud, mille raskuspunkt on tööhõive suurendamine (säilitamine) olemasolevatele ja uutele (välis)firmade suunatud meetmete kaudu Eesmärk Abinõud eesmärkide saavutamiseks/meetmed 2003 tegelik milj. kr 2004 tegelik milj. kr 2005 milj. kr 2006 milj. kr 2007 milj. kr Koordineerija ja koostööpartnerid Toetada kutseõppeasutuste ja ettevõtete koostööd õppepraktikate kvaliteetseks korraldamiseks. PRAKTIKAJUHENDAJA TOETUS Meetme iseloom: toetus kuni 10 000 krooni spetsialisti/praktikajuhendaja kohta aastas 0,5 0,5 0,5 0,8 1 Ettevõtlusamet Toetada olulise suurusega (50 töökohta ja rohkem) uusinvesteeringuid ja tootmise laiendusprojekte. UUE INVESTEERINGU VÕI ETTEVÕTTE OLULISE LAIENEMISE TOETAMINE Meetmete iseloom: koolitustoetus ja infrastruktuuri arengutoetus max 0,5 lisa- eelarvest või reserv- fondist vast. taotlustele max 0,5 lisa- eelarvest või reserv- fondist vast. taotlustele max 0,5 lisa- eelarvest või reserv- fondist vast. taotlustele Ettevõtlusamet koostöös teiste linnaametitega Arendada sotsiaalset partnerlust. Toetada erialaliitude tegevust liikmesettevõtete ühisallhangete ja ühisteenuste arendamisel. PROGRAMM ERIALALIITUDE TUGEVDAMISEKS Meetme iseloom: ühisüritused (teabepäevad, seminarid, konsultatsioonid) 0,13 0,3 0,3 0,4 Ettevõtlusamet Ettevõtetele tegevuskoha kättesaadavamaks muutmine. UUTE TOOTMISALADE PLANEERIMINE Selgitada välja sobivad maad nt Paljassaare sadamaga külgnevatel aladel, Maleva tänaval, Suur-Sõjamäe tänava lõpus, Liikuri tn ja Rahu tee vahel, Mustakivi tn idaküljel, Tähetorni tn ja Paldiski mnt ristis ning Männiku tee lõpus LASNAMÄE TÖÖSTUSPARGI VÄLJAEHITAMINE 2,8 10 20 Ettevõtlusamet koostöös teiste linnaametitega Investeerimishuvi tõstmine. VÄLISTURUNDUS Info- ja kontaktüritused Välismessid 0,9 0,7 1,2 1,4 Ettevõtlusamet koostöös erinevate era- ja avaliku sektori partneritega Edendada innovatsiooni ja tehnoloogilist arengut. KLASTRIPOLIITIKA VÄLJATÖÖTAMINE JA ELLUVIIMINE Meetme iseloom: ettevõtete koostöö ja teaduse ning ettevõtluse koostöö tõhustamine eeskätt innovaatilistes valdkondades 0,1 0,15 Ettevõtlusamet koos erinevate partneritega KOKKU 12,15 22,8 3,3 5. TEGEVUSE MÕÕDIKUD • Stardiabi Aasta pärast stardiabi saamist tegutsema jäänud ettevõtete % 2004 - 90% 2006 - 90% 2005 - 90% 2007 - 90% Stardiabi saanud ettevõtetes kolme aasta jooksul alates toetuse saamisest lisandunud töötajate arv ja ettevõtete töötasufond (aastas, bruto). Esimest korda kogutakse andmeid 2005. a. 2005 - 60 töötajat; 3,9 milj. kr 2007 - 80 töötajat; 5,5 milj. kr 2006 - 80 töötajat; 5,2 milj. kr 2008 - 80 töötajat; 5,5 milj. kr • Koolitustoetus Toetatud ettevõtetes lisandunud töökohtade arv 2004 - 15 töötajat 2006 - 15+100 töötajat 2005 - 15+50 töötajat 2007 - 15+100 töötajat • Inkubaator Inkubaatoritest edukalt väljunud firmade % ja töötajate arv inkubaatori asukasfirmades. 2004 - 90%; 47 töötajat 2006 - 90%; 172 töötajat 2005 - 90%; 96 töötajat 2007 - 90%; 214 töötajat • Praktikajuhendaja toetus Toetust saanud ettevõtete juhendajate arv 2004 - 70 juhendajat 2006 - 80 juhendajat 2005 - 75 juhendajat 2007 - 80 juhendajat • Stipendium Koolitatute arv 2004 - 12 inimest 2006 - 14 inimest 2005 - 12 inimest 2007 - 14 inimest • Mentorprogramm Osalejate arv 2004 - 100 2006 - 120 2005 - 120 2007 - 150 • Infopunkt Pöördumiste arv 2004 - 5 500 2006 - 6 500 2005 - 6 000 2007 - 7 000 Koolitustel, info- ja teabepäevadel osalenute arv 2004 - 920 2006 - 1 100 2005 - 1 000 2007 - 1 200 • Lasnamäe Tööstuspark Maa kasutusele võtmise % ja töötajate arv 2006 - 20% 2006 - 150 töötajat 2007 - 50% 2007 - 800 töötajat 2008 - 90% 2008 - 1 500 töötajat 1 Siin ja edaspidi ettevõte vaid äriühingu tähenduses; aktiivseks või tegutsevaks loetakse äriühing, mis on esitanud Maksu- ja Tolliametile TSD vormi. 2 Ettevõtete arv 100 elaniku kohta. 3 Tööhõive andmed sisaldavad vaid äriühingutes hõivatuid. 4 Töötuse määr - töötute osatähtsus tööjõus; tööjõud - isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa) e majanduslikult aktiivne rahvastik. 5 Tööhõive määr - hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus (15-74 a). 6 Greenfield investeering - uus ettevõte, mille investor on rajanud n-ö nullist, enamasti ka varem kasutamata maale (mitte investori poolt omandatud juba toimiv ettevõte või olemasolevasse tootmishoonesse ületoodud tootmistegevus). 7 Primaarsektor - põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus; sekundaarsektor - mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus; tertsiaarsektor - kaubandus, teenindus jm.