Narva Linnavolikogu — Narva linna Arengukava 2004.-2007. aastaks vastuvõtmine — KO, 259, 2218

Narva Linnavolikogu 30. septembri 2004. a määrus nr 44/40 Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 22 lõike 1 punktile 7 ja Narva linna Põhimääruse punktidele 9.1.1 ja 9.1.2 linnavolikogu määrab: 1. Vastu võtta Narva linna arengukava 2004.–2007. aastaks (lisatud). 2. Kehtetuks tunnistada Narva Linnavolikogu 19. detsembri 2003. a määrus nr 62/25 «Narva linna arengukava 2004.–2007. aastaks vastuvõtmine». 3. Määrus jõustub seadusega sätestatud korras. Volikogu esimees Mihhail STALNUHHIN Kinnitatud Narva Linnavolikogu 30. septembri 2004. a määrusega nr 44/40 NARVA LINNA ARENGUKAVA 2004–2007 SISSEJUHATUS Narva arengukava 2004–2007 (edaspidi arengukava) ülesanne on Narva linna kohaliku omavalitsuse tegevuse suundade määratlemine tõhustamaks selle ülesannete täitmist kohaliku elu juhtimisel. Arvestades, et arengukava elluviimise aeg langeb kokku Eesti EL-ga ühinemise algusperioodiga, on arengukava üks ülesanne soodustada vahendite kaasamist EL-i struktuurifondidest. Arengukavast lähtudes koostatakse sellel perioodil linna eelarved ja viiakse ellu projektid. Arengukava vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 9 ning on kooskõlas §-ga 7, § 22 lõike 2 punktiga 7 ja §-ga 37. Narva ajakohase arengukava koostamisel lähtuti järgmistest põhidokumentidest

Narva arengukava 2001–2004

Narva linna üldplaneering 2000–2012

Narva arengukava 2004–2007 (vastu võetud Narva Linnavolikogu 19. detsembri 2003. a määrusega nr 62/25)

Narva munitsipaalsete haridusasutuste arengukava 2004–2007 (eelnõu)

Narva haridusasutuste võrgu reorganiseerimise kava kuni 2010. aastani

Spordi ja tervendava spordi arendamise põhisuunad

Sotsiaalabiameti arengukava 2004–2007 (eelnõu)

Ettevõtluse arengukava 2004–2008 (eelnõu)

Turismi arengukava Narvas 2004–2007

Teede korrashoiu programm (eelnõu)

Liiklusohutuse programm

Soovitused kohaliku omavalitsuse arengukava koostamiseks (Siseministeeriumi tellimisel, Rivo Noorkõiv, OÜ Geomedia)

HIV/AIDSi, alkoholismi ja narkomaania ennetamise kava 2004–2007 Narva linnas (kinnitatud Narva Linnavalitsuse 10. detsembri 2003. a määrusega nr 943; KO 2004, 15, 125)

WHO Euroopa piirkonna «TERVIS KÕIGILE» raampoliitika – TERVIS 21. WHO 2000

Kakskümmend sammu Tervislike Linnade projekti arendamiseks. WHO 1995

Ida-Viru maakonna hooldusravi arengukava aastani 2015 (kinnitatud Ida-Viru maavanema 8. juuli 2004. a korraldusega nr 142)

Narva ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi kasutamise eeskiri

Narva linna muud õigusaktid Arengukava koostamisest võtsid osa kõikide Narva ametite ja munitsipaalasutuste spetsialistid ning eri mittetulundus- ja ühiskondlike organisatsioonide esindajad. Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet üldistas laekunud ettepanekud ja märkused ning koostas käesoleva dokumendi. Selle väljatöötamise käigus lähtuti ka arengukava 2001–2004 täitmise põhitulemustest (vt lisa 1). Arengukava koostisosad on: • Narva hetkeolukorra SWOT-analüüs. • Linna arengu visioon lähimaks 10 aastaks. • Realiseerimiskava lähimaks kolmeks aastaks. Narva linna arengu visioon ja strateegia on koostatud SWOT-analüüsi ja arengukava 2001–2004 täitmise põhinäitajaid arvestades. Vahetult visioonist tulenevad arengu strateegilised eesmärgid, mille saavutamine peab tagama Narva visiooni teostumise 2015. aastaks. Püstitatud strateegiliste eesmärkide raames määratakse projektid, mida tuleb teostada olukorra parandamiseks linna arenguks vajalikes valdkondades. Projektide loetelu ja nende orienteeruvad eelarved on esitatud käesoleva dokumendi III osas. 1. NARVA LINNA HETKEOLUKORRA SWOT-ANALÜÜS Tugevused

soodne geopoliitiline asend ELi ja Venemaa vahelisel piiril (suur võimalus transiidi arendamiseks);

kuurortlinna Narva-Jõesuu lähedus;

jõetee ja pääsu olemasolu Läänemere Soome lahele;

tehnilise ja tööstusliku infrastruktuuri olemasolu;

põhiressursside (vesi, elektrienergia, küte) vähene maksumus ja odav tööjõud;

infotehnoloogia ja kommunikatsiooni arengu kõrge tase;

rikkalik ajaloopärand;

tihedad kultuurisidemed Venemaaga ning linna elanike vene keele valdamine;

kultuuri- ja sporditraditsioonide olemasolu ning Narva sportlaste saavutused nii vabariiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel;

kõigi astmete haridusasutuste olemasolu;

tervishoiusüsteemi ja sotsiaalsfääri teenuste paljuprofiilsus;

sidemete olemasolu Euroopa Liidu liikmesriikidega: ühisprojektid, kontaktid;

huvihariduse sfääri kui noorsootöö osa kõrgetasemeline areng. Nõrkused

infrastruktuuriobjektide vähene arv ning olemasolevate infrastruktuuriobjektide ja munitsipaalasutuste amortiseerumine;

teede oluline amortiseerumine;

transpordi- ja logistikainfrastruktuuri puudulik areng;

munitsipaalmaade vähene osakaal linna haldusterritooriumil;

vähearenenud eluasemepoliitika;

suur tööpuudus;

kvalifitseeritud tööjõu vähesus;

turismiobjektide (kultuuri- ja ajaloomälestised) mitterahuldav seisund;

riigikeele ja võõrkeelte puudulik valdamine;

linna tehisolude negatiivne välisimago;

vaba aja veetmise piiratud võimalused;

puudulik välisfinantseerimise kasutamine ja välisinvesteeringute kaasamine;

noorsootöö struktuuri ebatäiuslikkus. Riski- ja ohutegurid

ettevõtlusobjektide sulgemine EL-i standarditele mittevastavuse tõttu;

tööpuuduse ja sotsiaalse pinge kasv;

HIV/AIDSi, alkoholismi ja narkomaania levik;

elanikkonna negatiivne iive ja vananemine;

tervishoiuteenuste kvaliteedi halvenemine ning kättesaadavuse vähenemine mahtude kahanemise tõttu;

EL-i struktuurfondidest vahendite saamise ja otseste välisinvesteeringute kaasamise piiratud võimalused;

noorte lahkumine linnast. Võimalused

välisinvesteeringute ja vahendite kaasamine eri fondide projektide kaudu;

transpordilogistika ja transiitkaupu töötlevate ettevõtete arendamine;

inimressursi arendamine ja tööjõu kvaliteedi tõstmine;

ajaloopärandi kasutamisel põhinevate turismitoodete loomine ja arendamine;

Narva muutmine Eesti spordi- ja kultuurisuurkeskuseks, kus korraldatakse üleriigilisi ja rahvusvahelisi võistlusi, festivale ja konkursse;

eri rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste avamine;

suhete arendamine välispartneritega ühisprojektide realiseerimise raames;

välisinvesteeringute ja vahendite kaasamine, sh eri fondide projektide kaudu;

kodanikuühiskonna arendamine kodanikuühingute kaasamise ja toetamise teel. 2. LINNA ARENGU VISIOON KUNI 2015. AASTANI 2.1. Visioon Narva linn on 2015. aastal majanduslikult arenev Eesti linn, kus

on loodud kaasaegsed ja kvaliteetsed elutingimused linna elanikele ja külalistele;

on loodud tingimused investorite kaasamiseks, areneb ettevõtlus, toetatakse uuendus- ja leiutamistegevust, suureneb kaasaegsete konkurentsivõimeliste ettevõtete arv, kes loovad elanikele stabiilseid töökohti;

on loodud kaupade ja teenuste logistika infrastruktuur, mis on suunatud Euroopa Liidu ja Venemaa suhete arendamisele;

transiit on tähtsamaid tegevusvaldkondi;

on olemas välisturistide kaasamiseks vajalikud ja kvaliteetsed turismitooted;

inimressurss areneb olemasoleva koolieelse, kooli-, kutse- ja kõrghariduse süsteemi sünergeetilise potentsiaali arendamise ja täieliku kasutamise arvel;

linna elanikel on aktiivne kodanikuhoiak. Kirjeldatud visioon on soovitud olukord, mille saavutamiseks hakkab kohalik omavalitsus püüdlema, kasutades selleks käesolevat arengukava. 2.2. Missioon Kohaliku omavalitsuse missiooniks on püüe tagada maksimaalselt soodsad tingimused Narva linna territooriumil selle elanike ning ettevõtluse, seeläbi kogu linna arenguks, investeeringute kaasamiseks, külaliste ja turistide siinviibimise mugavaks tegemise. 2.3. Linna tunnuslause ja logo 2001. aastal korraldas Narva Linnavalitsus linna tunnuslause ja logo konkursi (vt lisa 2). Tunnuslause on omalaadne kaubamärk, mis teenib linna eripära ja äratundmist ning mida kasutavad kohalik omavalitsus ja kohalikud ettevõtjad linna, kohalike kaupade ja teenuste populariseerimiseks. 2.4. Strateegilised eesmärgid Arengukavas on määratletud strateegilised eesmärgid 2015. aastani ning nende eesmärkide saavutamine võimaldab kohalikul omavalitsusel täita oma missiooni ja läheneda saavutustes maksimaalselt linna arengu visioonile. Iga strateegilise eesmärgi raames on osutatud konkreetsematele eesmärkidele, mille raames teostatakse tegevust ja projekte (vt realiseerimisplaan). 1. Elukeskkonna kvaliteedi tõstmine Eesmärk 1.1: Keskkonnakaitse alase olukorra paranemine Narvas ning keskkonna saastamise ja õnnetusjuhtumite riski vähendamine. Eesmärk 1.2: Elanike, turistide ja linna külaliste turvalisuse tugevdamine. Eesmärk 1.3: Munitsipaalse elamusektori säilitamine ja arendamine. Eesmärk 1.4: Linna infrastruktuuriobjektide korrastamine ja uute ehitamine. Eesmärk 1.5: Ühistranspordi arendamine. Eesmärk 1.6: Ajaloolise ja kultuuripotentsiaali säilitamine ja arendamine. Eesmärk 1.7: Tervisliku eluviisi kujundamine. Eesmärk 1.8: Kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamine ja paljuprofiilsuse säilitamine. Eesmärk 1.9: Juurdepääsu kergendamine infrastruktuuriobjektidele ja inimeste vajadusi arvestava infrastruktuuri arendamine. Eesmärk 1.10: Õppetingimuste tagamine erivajadustega lastele. Eesmärk 1.11: Tervisliku eluviisi ja vaba aja veetmise korraldust toetava infrastruktuuri arendamine. Eesmärk 1.12: Munitsipaalasutuste materiaal-tehnilise baasi täiustamine. 2. Tingimuste loomine ettevõtluse stabiilseks arenguks ja uute töökohtade tekkimiseks Eesmärk 2.1: Linna elanike asjaliku ettevõtluse aktiveerimine ja potentsiaalsete ettevõtjate toetamine. Eesmärk 2.2: Alustava ja väikeettevõtluse toetamine. Eesmärk 2.3: Soodsa keskkonna loomine ettevõtluse arendamiseks Narvas. Eesmärk 2.4: Logistika- ja transiidivaldkonna infrastruktuuri arendamine. Eesmärk 2.5: Info kättesaadavuse tagamine. Eesmärk 2.6: Arhitektuurilise ja kultuurilise tähendusega ajaloomälestiste potentsiaali ärakasutamine. Eesmärk 2.7: Turismiinfrastruktuuri arendamine. Eesmärk 2.8: Väliskapitali sihikindel kaasamine. 3. Inimressursi arendamine Eesmärk 3.1: Sotsiaalsest kaitsest ilma jäänud inimeste rehabiliteerimine ja resotsialiseerimine. Eesmärk 3.2: Õppekvaliteedi taseme tõstmine koolieelsetes asutustes ja koolides. Eesmärk 3.3: Spordi ja kultuuri, tervendava spordi ja kehakultuuri soodustavate meetmete plaani koostamine ja rakendamine. Eesmärk 3.4: Kultuuripärandi säilitamine. Eesmärk 3.5: Noorte konkurentsivõime taseme tõstmise meetmete väljatöötamine ja rakendamine. 4. Kohaliku omavalitsuse tegevuse tõhustamine Eesmärk 4.1: Kohaliku omavalitsuse ja munitsipaalasutuste töötajate professionaalse taseme parandamine. Eesmärk 4.2: Kodanikuühiskonna arendamine. Eesmärk 4.3: Piirkondade ja rahvusvahelise koostöö arendamine. Eesmärk 4.4: Suhetesüsteemi ülesehitamine. Eesmärk 4.5: Noorteparlamendi arendamine ja noorte initsiatiivi toetamine. Eesmärk 4.6: Kohaliku omavalitsuse organite õiguspädevuse ning elanike õigusteadvuse taseme tõstmine. 2.5. Tegevusvaldkonnad Tegevusvaldkonnad määratletakse selleks, et oleks selgelt näha iga projekti tegevuste suunatust ning et võiks täpselt määrata vastutajad tegevuse elluviimise eest. 1. Elu- ja looduskeskkond. 2. Ettevõtlus ja uuendused. 3. Infrastruktuur. 4. Turism. 5. Meditsiin ja tervishoid. 6. Sotsiaalabi. 7. Haridus. 8. Kultuur, sport ja ajaviide. 9. Noorsootöö. 10. Kodanikuühiskond, koostöö ja suhetesüsteemi ülesehitamine. 3. REALISEERIMISKAVA Kasutatud lühendid: AÖA Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet APA Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Amet KO Kultuuriosakond KOV Kohalik omavalitsus LAT Linnaarstiteenistus SAA Sotsiaalabiamet VMA Linnavara ja majandusamet 3.1. Elukeskkonna kvaliteedi tõstmine Eelarve (projekti üldsumma 2004. aasta hindades / Narva Linnavolikogu kinnitatud kaasfinantseerimine), Eesti kroonides Eesmärgi number Projekti või tegevuse nimetus 2005 2006 2007 Tege- vus- vald- konna number Vastutaja 1.1, 1.2 Keskkonnareostuse ja erakorraliste olukordade riskide analüüs 100 000 100 000 1 VMA 1.1, 2.3 Jäätmeprogrammide arendamine 150 000 1, 3, 2 VMA 1.1, 1.4 Jäätmete sorteerimisjaama ehitamise 2. etapp 15 000 000 1, 3 VMA 1.1 Maaparandustööde projekteerimine ja teostamine (tänavad: Paemurru, Kangelaste, Rakvere) 2 350 000 1 VMA 1.1 Jäätmemajanduse korraldamine (linna prügila sulgemine) 2 443 000 1 VMA 1.3 Munitsipaalelamute arengukava koostamine 1 SA Narva Linnaelamu 1.3 Munitsipaalelamute ehitamine ja renoveerimine noorperedele (vastavalt munitsipaalelamute arengukavale) 12 000 000 12 000 000 1 SA Narva Linnaelamu 1.3 Munitsipaalelamute renoveerimine (ühiselamute remont, korterite ettevalmistamine noorspetsialistidele) 2 363 000 2 000 000 2 000 000 1 VMA, SA Narva Linnaelamu 1.4 Linnavaraobjektide renoveerimine kasutusse üleandmiseks 300 000 300 000 300 000 3, 2 VMA 1.1 Linna maastikudisaini eskiisprojekti koostamine (haljastus, heakorrastus) 70 000 1 VMA 1.4, 1.11 Linna puhketsoonide planeerimine (Võidu–Kerese tiik, Rahu–Pähklimäe, Kadastiku karjäär, Joaorg) 100 000 100 000 1 APA 1.4 Tiigialade heakorrastus ja sanitaarpuhastus (Võidu–Kerese tiik, Daumani tiik) 50 000 1 VMA 1.4, 1.11 Laste mängu- ja spordiplatside heakorrastus 890 000 1, 8 VMA 1.1 Hulkuvate koduloomade varjupaiga asutamine (tehnilise projekti koostamine) 200 000 1 VMA 1.2 Koerteplatside ehitamine 120 000 1, 3 VMA, APA 1.1 Maaparandustööde korraldamine aiandusühistutes 1 VMA 1.1, 1.4 Veevarustussüsteemi ehitamise toetamine aiandusühistutes (Jubileinõi) 1, 3 VMA 1.4 Veevärgi-, kütte- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja kaasajastamine; uute lõikude ehitamine 1, 3 Narva Soojusvõrk, Narva Vesi 1.4 Kreenholmi tänava kapitaalremondi lõpetamine (26. Juuli – Joala) 10 000 000 1, 3 VMA 1.1, 1.4 Kvartalisisese liikluskeemi koostamine (Kerese, Kerese – Kosmonaudi – Linda, 26. Juuli – Kreenholmi) 300 000 150 000 1, 4 APA 1.5 Narva linna ühistranspordivõrgu analüüs ja optimeerimine, ühistranspordi mudeli koostamine 320 000 1, 3 VMA 1.4 Kõnniteede inventuuri korraldamine 1, 3 VMA 1.4 Uue kõnnitee ehitamine Puškini tänaval (Rahu–Rakvere) 1 500 000 1, 3 VMA 1.4 Kesklinna vanade kõnniteede rekonstrueerimine 1 500 000 1, 3 VMA 1.4 Energia tänava sõidutee rekonstrueerimine (projekteerimis-tehnilise dokumentatsiooni koostamine) 100 000 1, 3 VMA 1.4 Mõisa tänava rekonstrueerimise II etapp 2 500 000 1, 3 VMA 1.4 Tallinna maantee rekonstrueerimise ekspertiis ja projekteerimine. Tallinna maantee rekonstrueerimine 1 200 000 13 400 000 13 400 000 1, 3 VMA 1.4 Tiimani tänava rekonstrueerimine 8 000 000 1, 3 VMA 1.4 Kulgu tänava sõidutee kapitaalremont 1 200 000 600 000 2 868 000 1, 2, 3, 4 VMA 1.4 Sundja küla juurdesõidutee projekteerimine ja ehitamine 200 000 1, 3 VMA 1.4 Aiandusühistute juurdesõiduteede remont ja infrastruktuuri korrastamine 500 000 1, 3 VMA 1.4 Bussi lõpppeatuse projekteerimine ja ehitamine Rahu tänaval 2 500 000 1, 3 VMA 1.4 Tänavavalgustuse liinide seisundi ekspertiisi korraldamine 1, 3 APA 1.4 Linna tänavavalgustuse programmi väljatöötamine 150 000 1,3 VMA 1.4 Projekt «26. Juuli tn välisvalgustuse paigaldamine» 747 848 1,3 VMA (taotlus KOIT) 1.4 Tänavavalgustuse ehitamine Peetri kooli piirkonnas (Võidu – Kreenholmi) 250 000 1,3 VMA 1.4 Eramusektori tänavavalgustuse rekonstrueerimine 350 000 500 000 600 000 1, 3 VMA 1.4 Peatänavate valgustuse rekonstrueerimine vastavalt linna tänavavalgustuse programmile 400 000 VMA 1.4 Vanalinna tänavavalgustuse projekti revideerimine ja rekonstrueerimine 6 400 000 1, 3 VMA 1.4 Äravoolukanali silla rekonstrueerimine 300 000 1, 3 VMA 1.4, 2.4, 2.7 Narva sadama taastamine: 2, 3, 4 VMA Tasuvuse analüüsi korraldamine 500 000 1, 3 VMA 1.4 Jõe tn 1 kahekorruselise hoone rekonstrueerimine ja ümbritseva territooriumi heakorrastamine (Sõudebaas) 7 463 800 10 504 500 3, 89 VMA 1.1, 2,7 Narva jõe kalda tugevdamine ja heakorrastamine 1, 4 VMA 1.4 Kulgu sadama detailplaneering 1,3 APA 1.6 Vanalinna arengu kontseptsiooni koostamine 50 000 3, 4 APA 1.6 Vanalinna üldplaneeringu koostamine 500 000 1, 3, 4 APA 1.6 Projekt «Raekoja ja vanalinna piirkonna väärtustamine turismiobjektina» 1 000 000 50 000 3, 4 KOV, SA Pro Narva 1.6, 2.6, 2.7 Narva kindluse bastionide renoveerimine ja turistidele külastamiseks avamine. I etapp: «Bastionide ring» 5 671 440 977 460 4 AÖA 1.6 Narva raekoja hoone rekonstrueerimisprojekti koostamine 1 151 320 1, 4 AÖA 1.6 Narva raekoja energiasäästuprojekt 2 654 720 307 720 1, 4 AÖA 1.6, 2.6 Projekt «Narva linnuse põhjaõue avamine turistidele» 9 375 000 830 200 1 044 800 4 Linnamuuseum 1.6 Muinsuskaitse all olevate mälestiste mõõdistamine ja fikseerimine (linna andmepanga loomine mälestiste kohta) 100 000 100 000 1, 3, 4 APA 1.6 Narva linna ajalooliste kaitsetsoonide fikseerimine (linna arhitektuurilis-ajaloolise väärtusega tsoonide ja territooriumide kindlakstegemine) 100 000 100 000 1, 3, 4 APA 1.6, 2.6 Gloria bastioni detailplaneering 100 000 1, 4, 8 APA 1.6, 2.6, 4.4 Narva ja Ivangorodi kindluse kompleksi UNESCO maailma kultuuripärandi objektide kandmisega seotud meetmete rakendamine 1, 4, 8, 10 KO, APA 1.6, 3.4, 4.4 Rahvusvaheliste kultuurisuhete arendamine. Traditsiooniliste ürituste korraldamine: Chopini konkurss, Narva päevad, Mravinski festival, Eesti muuseumide festival, maalikunstniku päev, Ida-Virumaa esivõistlused iluvõimlemises jms 1, 8, 10 KO 1.8 Linna tervishoiuasutuste ja SA Narva Haigla hoonete ning rajatiste renoveerimine 3 700 000 3 700 000 3 700 000 5 SA Narva Haigla, LAT 1.7 Tervisliku eluviisi kujundamine 15 000 15 000 15 000 5 LAT 1.7 Linna tervise plaani koostamine 2 000 2 000 2 000 1, 5 LAT 1.7 Tervise süstemaatiline monitooring 2 000 2 000 2 000 1, 5 LAT 1.7 Linna tervise indikaatorite süsteemse baasi loomine 2 000 2 000 2 000 1, 5 LAT 1.7 Linna tervise profiili väljatöötamine 3 000 3 000 3 000 1, 5 LAT 1.7 HIV/AIDSi, alkoholismi ja narkomaania ennetamise kava täitmine 500 000 500 000 500 000 5 LAT 1.7 Terviseedendustöö teostamine: linnasisese võrgustiku loomine (tervislik kool, tervislik lasteaed, tervislik ettevõte, tervislik haigla jms) 10 000 10 000 10 000 5 LAT, KO 1.8 Tervishoiuteenuste mahu säilitamine ja majandusliku hinnangu andmine 5 000 1, 5 Linna tervishoiuasutused, SA Narva Haigla, LAT 1.8 Meditsiiniteenuste mitmeprofiilsuse säilitamine ja arendamine 200 000 250 000 300 000 1, 5 Linna tervishoiu- asutused, SA Narva Haigla, LAT 1.8 Järel- ja taastusravi võrgustiku väljaarendamine 415 000 415 000 415 000 1, 5 Linna tervishoiu- asutused, SA Narva Haigla, LAT 1.8 Hooldusravi võrgustiku väljaarendamine (geriaatriaosakond, statsionaarse hooldusravi osakond, päevane õendusabi, koduõendusteenus, hospis) 200 000 225 000 250 000 1, 5 SA Narva Haigla, OÜ Tervisekeskus LJUMAM, OÜ Narva Kliinik, FIE Irina Issajeva, LAT 1.8 Perearstide tegevuspraktika toetamine 774 000 851 400 928 800 5 LAT 1.8 Tervishoiuasutuste töötajate koolitus 60 000 60 000 60 000 5 Linna tervishoiu- asutused, SA Narva Haigla, LAT 1.8 SA Narva Haigla operatsiooniploki ja radioloogiaosakonna renoveerimine 100 000 100 000 100 000 5 Linna tervishoiu- asutused, SA Narva Haigla, LAT 1.8 Koolitervishoiu teenuste kvaliteedi tõstmine 50 000 50 000 50 000 5 LAT, KO 1.8 Koolieelsete laste tervisliku seisundi uurimise korraldamine 20 000 5 000 1, 5 LAT, KO 1.4 Sotsiaalasutuste tehnovõrkude renoveerimise projekt 3, 1 SAA, VMA Sotsiaalasutuste tehnovõrkude tehnilise seisukorra ekspertiis 225 000 Sotsiaalasutuste tehnovõrkude renoveerimine 8 505 000 8 505 000 1.12 Sotsiaalasutuste varustamine hügieeniseadmetega 1 370 000 1 360 000 5 SAA 1.4 Lastevarjupaiga hoone kapitaalremont 577 381 1 SAA 1.4, 1.10 Lapsinvaliidide päevakeskuse LAD renoveerimine. Projekt «Soojusega südames» 1 162 000 1 VMA, MTÜ Päevakeskus LAD 1.9 Projekt «Infrastruktuuri kohaldamine puuetega inimestele» Uuringud, tehnilise projekti koostamine 600 600 1, 3, 6 AÖA 1.3 «Sotsiaalmaja» asutamine Vestervalli tn 17 ühiselamu baasil 2 000 000 5 000 000 3 000 000 1, 6 VMA, SA Narva Linnaelamu 1.11, 4.3 Aastaringse tervise- ja puhkekeskuse asutamine Narva-Jõesuu linnas 200 000 1, 5, 8 SAA 1.6, 2.6 Aleksandri kiriku lähiterritooriumi detailplaneering 50 000 1, 4, 8 APA 1.4 Arhiivi- ja Perekonnaseisuosakonna uue hoone projekteerimine ja ehitamine 250 000 500 000 500 000 1, 3 Linnaarhiiv, VMA 1.4 Vanadele linnakalmistutele kordusmatmise võimaluse uurimine 1, 3 VMA 1.6, 2.6 Johannese koguduse Saksa kalmistu detailplaneering ja heakorrastus 50 000 1, 4 APA 1.4 Haridusasutuste renoveerimiskava koostamine hoonete tehnilise seisundi ekspertiisi alusel 1 KO 1.4 Haridusasutuste hoonete ja ruumide remondi tehniliste projektide koostamine 1 KO 1.4 Koolieelsete asutuste hoonete ja ruumide remont soodsa elukeskkonna loomiseks haridusasutuste renoveerimiskava alusel (vastavalt haridusasutuste renoveerimiskavale hoonete tehnilise seisundi ekspertiisi alusel) 26 849 900 1 KO 1.4 Koolieelsete asutuste toitlustusblokkide kaasajastamine 2 938 100 1 KO 1.4 Projekt «Paju kooli renoveerimine» (ventilatsioonisüsteemi monteerimine, akende väljavahetamine ja katuse remont) 1 459 732 243 573 1 KO 1.4 Lasteaia Päikene renoveerimine 1 KO 1.4 Projekt «Narva Noortekeskuse teabe- ja nõustamispunkti renoveerimine ja seadmestamine» 200 000 200 000 1 KO 1.2, 1.4 Turvalise elukeskkonna tagamise programmi koostamine ja täitmine koolieelsetes asutustes ja koolides 1 KO Tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine 9 354 000 1.12 Koolieelsete lasteasutuste varustamine infotehnoloogiavahenditega 300 000 7 KO 1.12 Üldhariduskoolide olemasolevate IT-kabinettide varustamine multimeediaseadmetega ning uute IT-kabinettide avamine 250 000 7 KO 1.12 Tarkvara uuendamine munitsipaalasutustes 7 KO 1.12 Huvikoolide varustuse parendamine (seadmed) 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 KO 1.4 Koolieelsete lasteasutuste mänguplatside ning koolistaadionide ja territooriumide rekonstrueerimine 500 000 750 000 750 000 1 KO 1.4, 1.11 Jäähalli ruumide (võõrastetubade, kohviku, fuajee, pealtvaatajate kohtade ruumi) ehituse lõpetamine 2 300 000 1, 3, 8 KO, VMA 1.4, 1.11 Kreenholmi staadioni heakorrastamine 1, 3, 8 KO, VMA Tehnilise projekti koostamine 700 000 Piirete ja tribüünide paigaldamine 1 000 000 1 000 000 1.4, 1.11 Veekeskuse ehitamine linna territooriumile 1, 3, 8 KOV 1.4, 1.11 Spordikompleksi ehitamine (Rakvere 22d) 1, 3, 8 MTÜ Narva Spordi- keskus 1.11 Elanikkonnale sportimisvõimaluste tagamine (k.a tervendav sport) uue spordikompleksi baasil 4 560 000 4 560 000 4 560 000 1 KO 1.4, 1.11 Väikevõimla (Tallinna mnt 30) renoveerimine (elektri- ja ventilatsioonisüsteemi remont) 500 000 1, 8 KO 1.4, 1.11 Energia Spordikooli jalgrattabaasi renoveerimine 150 000 1, 8 KO 1.11 Siivertsi mootorrattatrassi kapitaalremont 500 000 1, 3, 8 VMA 1.11 Narva–Vaivara vald–Narva-Jõesuu matka-, jalgratta- ja suusaraja I etapp 3 000 000 1, 4, 10 AÖA 1.4 Kalevi staadioni rekonstrueerimine 2 000 000 1, 8 Jalgpalliklubi Narva Trans Linna osalemine projekteerimisdokumentatsiooni koostamisel 300 000 1, 8 KO 1.4, 1.11 Kultuuriasutuste (muusika-, kunsti- ja koorikoolid, linna keskraamatukogu) projekteerimine, remont ja renoveerimine 543 400 1 165 000 1 100 000 1 KO 1.2, 1.12 Kunstigalerii gaasikustutussüsteemi kapitaalremont 650 000 1, 3, 8 KO 1.12 Seadmete ja inventari soetamine munitsipaalsetele kultuuri- ja spordiobjektidele 1 000 000 500 000 500 000 1, 8 KO 1.4 Uue raamatukoguhoone ehitamise tehnilise projekti koostamine 500 000 1, 8 KO 1.4, 1.11 Rugodivi KM fassaadi ja ruumide renoveerimine 4 800 000 5 600 000 3 200 000 1, 3 KO, VMA 1.4 Rugodivi KM ja mälestusmärgi «Rootsi Lõvi» lähiterritooriumi ja haljastusala heakorrastuse projekteerimine. Osalemine Eesti Tervislike Linnade liikumises 250 000 1, 3 KO, VMA 1.4, 1.11 Kino ehitamise toetamine 1, 8 KOV 1.7 Spordi- ja tervendavate ühispidude programmi koostamine ja elluviimine koolieelsetele lastele ja nende vanematele 15 000 15 000 15 000 8 KO 1.2 Projekti «Naabrivalve» rakendamise toetamine 1 KOV Kokku strateegilise eesmärgi saavutamiseks 164 978 241 2 315 380 85 411 273 0 70 167 800 3.2. Tingimuste loomine ettevõtluse stabiilseks arenguks ja uute töökohtade tekkimiseks Eesmärgi number Projekti või tegevuse nimetus Eelarve (projekti üldsumma 2004. aasta hindades / Narva Linnavolikogu kinnitatud kaasfinantseerimine), Eesti kroonides Tege- vus- vald- konna number Vastutaja 2005 2006 2007 2.2; 4.4 Algajate ettevõtjate projektide rahaline toetamine 500 000 500 000 2,10 AÖA 2.4 Logistika- ja transiidiinfrastruktuuri arendamine, logistikakeskuse asutamine 2 220 000 3 480 000 6 420 2, 3 KOV sh sellega seotud ettevõtluse toetamine 2.3, 2.5 Narva investeerimispassi uuendamine ja levitamine 50 000 2 AÖA 2.3; 2.4 Tööstusparkide ja -tsoonide loomise ja arendamise toetamine 2 KOV Tööstuspargi loomise ettevalmistamise etapp (lähteandmete kogumine üldplaneeringu koostamiseks; tasuvusanalüüs; keskkonnamõju analüüs) 225 520 2 KOV Tööstustsooni üldplaneeringu koostamine 500 000 2 APA Tööstustsooni detailplaneeringu koostamine 400 000 2 Tööstustsooni operaator 2.3 Äriinkubaatorite ja arengukeskuste asutamise ja arendamise toetamine 2 KOV 2.5 Turismikaartide ja -viitade paigaldamine 600 000 4 VMA, APA, AÖA 2.5 Linna osalemine riiklikel ja rahvusvahelistel üritustel eesmärgiga reklaamida aktiivselt Narvat kui Euroopa Liidu piiri ettevõtlus- ja transiidikeskust 275 000 2, 4 AÖA, VMA 2.2, 4.4 Turismifirmade linna reklaamivatel rahvusvahelistel näitustel osalemise toetamine 150 000 2, 4 AÖA 2.1 Konkursi «Aasta parim ettevõtja» korraldamine 40 000 2 AÖA 2.1, 2.2 Ettevõtjate koolitus ja ettevõtlusalase koolituse korraldamine 2 SA Narva Ärinõuandla 2.1, 2.6 Käsitööliste küla asutamine ja tingimuste loomine Narva Linnamuuseumi territooriumil 1 000 000 4 Linnamuuseum 2.3; 2.5 Turistidele ja ettevõtjatele infomaterjalide paketi väljatöötamine/uuendamine ja levitamine 340 000 4, 2 AÖA 2.1, 4.4 Noorsoo projektide ja algatuste kaasfinantseerimine 200 000 200 000 250 000 300 000 2, 9 Narva Noortekeskus 2.4. Uue transiittee detailplaneering 200 000 1, 3 APA 2.4 Transiidiliinide ja piiriületuspunktide kaasajastamine (sh jalakäijate piiriületuspunkt «Parussinka») 3, 1 VMA 2.4 Sõpruse silla renoveerimine 3 2.4 Uue rahvusvahelise silla ehitamine üle Narva jõe 3 2.4 Rahvusvahelise raudteesilla renoveerimine 3 2.3 Lennujaama taastamine väikelennukite vastuvõtuks (omavalitsuste ühisprojekt) 2, 3 KOV 2.1 Õpilas- ja üliõpilaskonkursside toetamine parima noortefirma väljaselgitamiseks. Õpilas- ja üliõpilasfirmade asutamise toetamine. Noorte Ettevõtlusklubi asutamise toetamine 15 000 2, 7 Narva Noortekeskus, KO Kokku strateegilise eesmärgi saavutamiseks 6 795 520 700 000 7 450 000 0 11 000 000 0 3.3. Inimressursi arendamine Eesmärgi number Projekti või tegevuse nimetus Eelarve (projekti üldsumma 2004. aasta hindades / Narva Linnavolikogu kinnitatud kaasfinantseerimine), Eesti kroonides Tege- vus- vald- konna number Vastutaja 2005 2006 2007 3.3 Hariduse, kultuuri ja spordi arendamise kava väljatöötamine 100 000 8 KO 3.2 Koolieelsete lasteasutuste ja koolide õppekavasid toetavate õppeprojektide rahastamine 100 000 100 000 100 000 7 KO 1.10, 3.2 Erivajadustega laste õpitingimuste tagamine (õpilaskodu arendamise jätkamine, Paplimäe õpilaste õpitingimuste parendamine, eriklasside ja -gruppide avamine) 7 KO 3.2 Andekate õpilaste toetamine (olümpiaadid, võistlused, projektid, koostöö TÜ-ga) 7 KO 3.2 Põhiharidust mitteomavate noorte (alates 17 a) õppe tagamine täiskasvanute koolis (uurimise korraldamine) 20 000 7 KO 3.5 Uuringud erivajadustega laste seas, et välja selgitada nende kutseõppe suundi 7 KO 3.5 Põhiharidust mitteomavate noorte õppe tagamine NKÕK-i baasil 7 KO 3.2, 4.1 Täiendusõppe toetamine: • õpetajate täiendusõpe vene õppekeelega koolides ainete õpetamiseks riigikeeles; • eesti- ja võõrkeeleõpetajate täiendusõpe koolieelsete laste ja koolilaste õpetamise taseme tõstmiseks: koostöösuhete arendamine Eesti ja välismaa haridusasutustega; • emakeeleõpetajate täiendusõppetingimuste laiendamine; • administratiiv- ja pedagoogilise personali (koolieelsete lasteasutuste juhatajate ning koolidirektorite ja nende asetäitjate) koolituse ja täiendusõppe toetamine; • huvikoolide pedagoogide täiendusõppe ning mitmekülgsete seoste toetamine laste tegevuse paremaks korraldamiseks koolivälisel ajal 250 000 250 000 250 000 7 KO 3.2, 4.1 Lasteaedade õpetajate koolitus sihtprogrammi «Estika» järgi 200 000 250 000 7 KO 3.2, 4.1 Noorsootöötajate ja -liidrite koolituse korraldamine 10 000 25 000 35 000 7, 9 Narva Noortekeskus 3.1 Vähekindlustatud perede registri loomine 6 SAA 3.1 Tööhõive aktiveerimiskeskuse asutamise 1. etapp: Projekt «Tööturu analüüsi korraldamine tööhõive aktiveerimiskeskuse asutamiseks Narvas» 404 250 6 AÖA 3.1 Projekt «Riskigruppide integreerimine tööturule» (heakorrastustööd, jäätmete käitlemine) 6 918 352 1, 6 VMA 3.1 Alkohoolikute ja narkomaanide töökeskuse asutamise projekt 0 1, 6 SA Narva Linnaelamu 3.1 Laste psühholoogilise abi punkti asutamine (usaldustelefoni baasil) 300 000 6 SAA Vanurite päevakeskuse avamine Sotsiaalhoolduskeskuse baasil 10 000 6 SAA 3.5 Olemasolevate avatud noortekeskuste toetamine ja uute asutamine linnaosades 70 000 100 000 150 000 9 Narva Noortekeskus 3.5 Noorte töökasvatuskava koostamine 5 000 5 000 9 Narva Noortekeskus 3.5 Noorte töömalevad 55 000 70 000 85 000 9 Narva Noortekeskus 3.1 Elutingimuste loomise projekt lastekodude lõpetajatele (munitsipaalelamute baasil) 1 000 000 1, 6 SA Narva Linnaelamu Sotsiaaltöötajate töötingimuste parendamine ja nende rehabiliteerimine 60 000 60 000 6 SAA 3.4 Rahvusvähemuste maja asutamise toetamine 150 000 8 KO 3.5 Uuringud noorsootöö valdkonnas 5 000 7 000 7 000 9 KO 3.5 Noorte teabe- ja nõustamiskeskuse arendamine 15 000 20 000 20 000 9 Narva Noortekeskus 3.6, 2.5 Noorte infomessi «Teeviit» korraldamine ja läbiviimine 20 000 20 000 20 000 7, 9 Narva Noortekeskus, KO Kokku strateegilise eesmärgi saavutamiseks 9 632 602 0 847 000 0 667 000 0 3.4. Kohaliku omavalitsuse tegevuse tõhustamine Eesmärgi number Tegevuse või projekti nimetus Eelarve (projekti üldsumma 2004. aasta hindades / Narva Linnavolikogu kinnitatud kaasfinantseerimine), Eesti kroonides Tege- vus- vald- konna number Vastutaja 2005 2006 2007 4.1 Munitsipaalasutuste kaadripoliitika kontseptsiooni väljatöötamine 7 KOV 4.1 KOV teenistujate täiendusõpe 1 000 000 7 KOV 4.3 Osalemine projektis «City Twins Co-operation Network» 6 994 053 6 430 773 10 AÖA 4.3 Osalemine projektis «Lainete ühendus» 225 167 225 167 10 AÖA 4.3 Osalemine projektis «Via Hanseatica» 6 641 419 6 641 419 6 641 419 10 AÖA 4.3 Osalemine projektis «e-Narva» 2, 10 Linnakantselei 4.4 Korteriühistute toetamine ühiskondlike organisatsioonide kaudu 102 300 1 VMA, APA 4.4 Narva mittetulundusühenduste projektide kaasfinantseerimine 300 000 300 000 10 AÖA 4.4 Mittetulunduslike keskkonnaühenduste haridus- ja informatsiooniliste projektide toetamine 100 000 100 000 100 000 1, 10 VMA 4.2, 4.4 Mittetulundusorganisatsioonide esindajate kaasamine linnavolikogu komisjonide töösse 10 Narva Linnavolikogu 4.2, 4.4 Linna struktuuride esindajate osalemine mittetulundusorganisatsioonide ümarlauas seoses eri tegevussuundadega 10 KOV 4.5 Noorteparlamendi toetamine 10 000 10 000 15 000 9 Narva Noortekeskus 4.5 Narva Noorteparlamendi Lastepalati loomine (7.–8. klassid) 3 000 3 000 5 000 9, 8 Narva Noortekeskus 4.4, 4.5 Koolide õpilasomavalitsuste arendamise toetamine 5 000 7 000 7 000 9, 10 Narva Noortekeskus 4.6 Kohaliku omavalitsuse organite õiguspädevuse ning elanike õigusteadvuse taseme tõstmine 10 Linnavolikogu, õigus, tarbijakaitse- ja korrakaitsekomisjon, linnavolikogu jurist Kokku strateegilise eesmärgi saavutamiseks 15 380 939 300 000 13 417 359 0 6 768 419 0 4. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE, MONITOORING JA MUUTUSED Realiseerimiskava tuleb igal järgmisel aastal korrigeerida lähtuvalt kavandatud tegevuste elluviimise monitooringust ning uutest ideedest ja võimalustest arengukavas püstitatud eesmärkide täitmiseks ja visiooni raames. Seega täpsustatakse realiseerimiskavas järgnevate aastate projektide teostamisega seotud kulud, vajadusel lisatakse uued projektid ning põhjendatult kõrvaldatakse varem teoksile võetud projektid, mis on täielikult teostatud või on osutunud teostamiskõlbmatuks. Realiseerimiskava täitmise käigus saab jälgida kohaliku omavalitsuse tegevuste vastavust käesolevale arengukavale. Käesoleva arengukava elluviimise üldistatud efektiivsust suhteliselt stabiilsete välistingimuste korral peegeldavad kindlad muutused Narva elanikkonna elutaseme põhinäitajates. Narva Linnavolikogu 30. juuni 2004. a määruse nr 44/40 lisa 1 ARENGUKAVA 2001–2004 ELLUVIIMISE EELDATAVAD PÕHITULEMUSED Narva linna edasise arengu suundade kindlaksmääramiseks on analüüsitud eelmise strateegilise dokumendi (Narva linna arengukava 2001–2004) täitmist. Selle arengukava elluviimisel teostati püstitatud eesmärkide saavutamisele suunatud tegevused. Saadud tulemused ja kogemused võimaldavad kindlaks teha nii teatud saavutused kui ka lahendamata probleemid, mille lahendamine on käesoleva arengukava ülesanne. Järgnevalt on esitatud eelmise arengukava elluviimise põhilised saavutused ning järeldused vastavalt dokumendis nimetatud tegevusvaldkondadele. 1. Demokraatia arendamine, koostöö ja sidemetesüsteemi ülesehitamine Vastavalt eelmisele arengukavale oli antud linnaelu valdkonna tegevuste raames kavandatud järgmiste eesmärkide saavutamine: Eesmärk nr 1: Linlaste osalemine otsuste tegemises nii linna kui riigi tasandil. Huvigruppide, kõigi sektorite esindajate maksimaalselt saavutatav osalemine rahvusvaheliste projektide koostamises, osalemises ja koordineerimises linnas, maakonnas, Eestis, Läänemere piirkonnas ja Euroopa Liidus. Eesmärk nr 2: Linnavolikogu ja linnavalitsuse, maakonnavalitsuse ja riiklike struktuuride, ettevõtjate ja mittetulundussektori tihe koostöö. Linna kui terviku (tema väärtusliku asukoha ja potentsiaaliga) huvide toetav lobitöö valitsuse ja rahvusvahelisel tasandil. Linna rahvusvahelise reklaami laiendamine ja välisinvesteeringute kaasamise projektide koostamine kui linna kõigi institutsioonide koostöö. Teostatud ja püstitatud eesmärkide saavutust toetanud projektide hulgast tuleb esile tõsta järgmised: 1. mittetulundusühingute ümarlaua loomine ja tegevuse korraldamine linnapea juures; 2. mittetulundusühingute projektide rahaline toetamine; 3. ettevõtjate ümarlaua loomine ja tegevuse korraldamine linnapea juures; 4. suhete arendamine ja ühisprojektide elluviimine vennaslinnade ja koostööpartneritega; 5. koostöölepingu sõlmimine Sankt-Peterburgi linna Kirovi rajooniga; 6. linna delegatsiooni osalemine hansapäevadel; 7. reklaamimaterjalide väljaandmine linna kohta; 8. statistilise kogumiku «Narva linn arvudes» väljaandmine 2000., 2001. ja 2002. aastal; 9. alustavate ettevõtjate projektide rahaline toetamine; 10. noorsoo-organisatsioonide ja ühiskondlike ühenduste tegevuse toetamine. Viimati nimetatud projektide elluviimise kogemuste ja antud valdkonna spetsialistide informatsiooni põhjal saab teha alljärgnevad järeldused: 1. mittetulundusorganisatsioonide areng toimub Narvas kiirtempos. Seisuga 01.01.2000 oli linnas registreeritud 419 kolmanda sektori organisatsiooni ning neli aastat hiljem ehk seisuga 01.01.2004 oli neid juba 769; 2. kasvamas on linna ühiskondlikku ellu kaasatud kohalike ettevõtjate arv. See väljendub eeskätt ettevõtjate ühenduste arvu suurenemises. Viimase kolme aasta jooksul on Narvas asutatud kaks suurt ettevõtjaid ühendavat organisatsiooni: Narva Suurettevõtjate Liit ja Kirde-Eesti Ettevõtjate Liit; 3. EL-i ja Aasia riikide ning Venemaa linnade juhtkondade huvi Narva vastu kasvas Eesti EL-ga ühinemise tähtaja lähenemisel. Nende huvi sfäär puudutab ettevõtluse, logistika, transiidi, turismi, sotsiaalabi, kultuuri, spordi ja infovahetuse valdkonda. 2. Haridus Vastavalt eelmisele arengukavale oli antud linnaelu valdkonna tegevuste raames kavandatud järgmiste eesmärkide saavutamine: Eesmärk nr 1: Tingimuste loomine selleks, et igal inimesel oleks võimalus saada tema võimetele, vajadustele ja huvidele ning ühiskonna (linna, maakonna, vabariigi ja EL-i) sotsiaalsele tellimusele vastav haridus, samuti edaspidist ümber- ja täiendusõpet: haridusvaldkonna ulatuslik arendamine koostöös erastruktuuride ja mittetulundussektoriga pakkumaks kõrgekvaliteetset koolieelset, põhi-, kesk- ja kutseharidust ning kutse- ja rakenduskõrgharidust, sh õpimotivatsioon, tagades seejuures sotsiaal- ja pedagoogiliste süsteemide (koolieelsete asutuste, koolide ja kutsekoolide) side olemasolu linna, maakonna ja riigi ühiskondlik-poliitilise, tootmis-majandusliku ja kultuurilise keskkonnaga. Täiendusõppe valdkonna laiendamine töötava elanikkonna (eeskätt õpetajate) jaoks, uuendusliku interaktiivse ja virtuaalse õppekeskkonna loomine. Eesmärk nr 2: Koolide, Kutseõppekeskuse, TÜNKi ja PRÕKi sidemed praktilise tööga ning hariduse konkurentsivõime kasv piirkonna ja riigi tööturul. Eesmärk nr 3: Õpi-, olme- ja elutingimuste loomine rahvusvahelisel tasemel õpetajatele (sh mujalt kutsutud õpetajatele) ja õpilastele. Teostatud ja püstitatud eesmärkide saavutust toetanud projektide hulgast tuleb esile tõsta järgmised: 1. haridusasutuste hoonete ja rajatiste remont: akende väljavahetamine, õpperuumide, katuste, koolisööklate ja koolieelsete asutuste toitlustusplokkide ning elektrivarustussüsteemide remont, tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine; 2. eelprojekti «Investeeringute analüüs ja tehnilis-majanduslik põhjendamine Narva linna munitsipaalharidusasutustesse» («Narva Edu») koostamine esitamaks EL-i struktuurfondide projektide ettevalmistamise sihtasutusele; 3. haridusasutuste hoonete ekspertiisi korraldamine; 4. haridusasutuste võrgu korrastamise programmi (kuni 2010. aastani) kinnitamine; 5. riigikeele ja võõrkeelte õppimise parendamist soodustavate projektide toetamine; 6. infotehnoloogiate juurutamine üldhariduskoolide õppeprotsessi; 7. õpilaskodu asutamine tagamaks koolikohustuse täitmise tingimusi; 8. koostöö arendamine Tartu Ülikooli Narva Kolledži ja Narva Kutseõppekeskusega; 9. Kultuuri- ja Haridusosakonna ühendamine. Viimati nimetatud projektide elluviimise kogemustest ja haridusvaldkonna seisundi analüüsist lähtudes tuleb kavandada edasise arengu tegevused: 1. kõigi elanikkonnagruppide hariduse kvaliteedi tõstmisega seotud töö jätkamine; 2. koolieelsete asutuste ja koolide optimaalse ja tervist säästva võrgu loomine; 3. haridusasutuste hoonete ja ruumide remondi ja moderniseerimise jätkamine loomaks soodsat elukeskkonda. 3. Meditsiin ja tervishoid Vastavalt eelmisele arengukavale oli antud linnaelu valdkonna tegevuste raames kavandatud järgmiste eesmärkide saavutamine: Eesmärk nr 1: Meditsiiniteenuste mitmeprofiilsuse säilitamine ja kvaliteedi tagamine. Eesmärk nr 2: Tervist väärtustava poliitika läbiviimine ja eluhoiakute kujundamine, mis kinnitavad tervislikku eluviisi kaasaegses ühiskonnas. Teostatud ja püstitatud eesmärkide saavutust toetanud projektide hulgast tuleb esile tõsta järgmised: 1. Narva Haigla Sihtasutuse asutamine munitsipaalhaigla baasil (asutaja Narva linn); munitsipaalse hambaravipolikliiniku reorganiseerimine osaühinguks, laiendades osutatavate teenuste spektrit (implantantide siirdamise tehnoloogia); 2. linnas on tööle asunud kaks töötervishoiuarsti (esteetilise meditsiini keskus Gratsija, FOP Servis), haiglas – kirurg ja ortopeed. Linna on kutsutud radioloogia- (haigla) ning naha- ja suguhaiguste spetsialistid (Tervisekeskus Ljumam); 3. alates 01.07.2002 töötab Narvas 43 perearsti, kellel on vastav kvalifikatsioon; perearstide koolitust toetati linna eelarve vahendite arvel; 4. perearstid hakkasid praktiseerima elanikkonna teenindamise piirkondades; 5. linnas on avatud uued raviasutused: OÜ Aasa Kliinik, OÜ Aladeks, FIE Tamara Komlova, eraarst Aleksander Genno, FIE Valentina Vassiljeva, FIE Irina Issajeva, OÜ Narva Kliinik. Enamiku raviasutuste ruumid on linnas renoveeritud; 6. maakonna tervishoiuarengukava ning hooldusraviarengukava arendamisel on arvestatud linna raviasutuste ettepanekuid; 7. linna raviasutuste meditsiiniline personal on õigeaegselt läbinud täienduskoolituse riiklikul ja Euroopa tasandil; 8. raviasutustes on rakendatud uusi meditsiinitehnoloogiaid nagu endoproteesimine, esteetiline kosmetoloogia, laste vertebroloogiline diagnostika ja taastusravi, Q-implantandid, hambajuurte kanalite depoforees jms; 9. on soetatud kaks kiirabiautot; 10. anestesioloogia- ja intensiivteraapia osakonna rekonstrueerimine; 11. linnapolikliiniku hoones on kuumveevarustuse süsteemi väljavahetamine; 12. on teostatud operatsioonibloki ja radioloogiaosakonna rekonstrueerimisega seotud projektijärgsed tööd; on soetatud uued röntgenseadmed (haigla, FOP Servis) ning raviseadmed linna kõikidesse raviasutustesse; 13. Euroopa Liidu Struktuurfondidele on ette valmistatud taotlused SA Narva Haigla ruumide rekonstrueerimisega seotud projektijärgsete tööde rahastamiseks Projektide Ettevalmistamise Fondi vahenditest; 14. alates 07.11.2003 on Narva Eesti Tervislike Linnade liikumise liige; 15. plaanilise arstiabi osutamiseks kindlustamata linlastele eraldatakse vahendeid ambulatoorse ja statsionaarse ravi korraldamiseks, sh riiklikes 2. ja 3. etapi kliinikutes; 16. linnas on välja töötatud HIV/AIDSi, alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm. Viimati nimetatud projektide elluviimise kogemuste ja antud valdkonna spetsialistide informatsiooni põhjal saab teha alljärgnevaid järeldusi: 1. on olemas meditsiiniteenuste kättesaadavuse vähenemise ja kvaliteedi halvenemise oht, sest riiklik poliitika tervishoiu valdkonnas näeb ette Narva haigla teenuste mahu vähendamist; 2. tuleb pöörata erilist tähelepanu tervise tugevdamisele, haiguste ennetamisele ja tervislikule eluviisile. 4. Ettevõtlus ja innovatsioonid Vastavalt eelmisele arengukavale oli antud linnaelu valdkonna tegevuste raames kavandatud järgmiste eesmärkide saavutamine: Eesmärk nr 1: Ettevõtluse jätkusuutliku ja dünaamilise arengu atraktiivse keskkonna kujundamine. Ettevõtluse integreerimine rahvusvahelisse majandusse. Eesmärk nr 2: Tootmise ja teenuste arendamine tihedas seoses innoveerimispraktikaga, innoveerimiskliima kujundamise ja Narva konkurentsivõime kasvu soodustamine. Teostatud ja püstitatud eesmärkide saavutust toetanud projektide hulgast tuleb esile tõsta järgmised: 1. munitsipaalruumide rendi maksumuse vähendamine; 2. Narva ettevõtluse 2002. aasta seisundi uurimine; 3. Narva ettevõtluse arengukava 2004–2008 koostamine; 4. alustavate ettevõtjate projektide rahaline toetamine; 5. Intec-Nakro tööstuspargi registreerimine. Viimati nimetatud projektide elluviimise kogemuste ja antud valdkonna spetsialistide informatsiooni põhjal saab teha alljärgnevaid järeldusi: 1. linna elanike suhtumine ettevõtjatesse on enamasti negatiivne ning see põhjustab väike- ja keskmiste ettevõtete probleemide tekkimist eri linnaelanikega kooskõlastamist vajavate dokumentide ettevalmistamisel; 2. tuleb arendada alustavate ettevõtjate toetamise initsiatiive; 3. tegutsevate ettevõtjate arengu toetamiseks tuleb koostada uusi arengukavu, eeskätt juhtimis-, kvaliteedi kontrollimise, turunduse, äri- ja internatsionaliseerimise kogemuste arendamise valdkonnas; 4. ettevõtluse arengu toetamiseks tuleb luua tehniline infrastruktuur (äriinkubaatorid ja tööstuspargid); 5. äärmiselt halvas seisundis on ajaloopärandi kui turismitoote kasutamine. 5. Infrastruktuur Vastavalt eelmisele arengukavale oli antud linnaelu valdkonna tegevuste raames kavandatud järgmise eesmärgi saavutamine: Eesmärk nr 1: Narva kättesaadavus välisilmale. Teostatud ja püstitatud eesmärgi saavutust toetanud projektide hulgast tuleb esile tõsta järgmised: 1. Narva jõesadama arengukava koostamine ja vastuvõtmine, sadama renoveerimise alustamine; 2. Narva tehnovõrkude digitaalkaardi koostamise alustamine; 3. projekti «Narva-Ivangorodi logistikakeskus» ettevalmistamine; 4. teede arengukava väljatöötamine; 5. transiitkoridori väljapoole linnakeskust üleviimise projekti väljatöötamine ja läbilaskvuse suurendamine; 6. projekti «Roheline laine» väljatöötamine; 7. Narva ja Ivangorodi ühisprojekt «Veekeskuse asutamine»; 8. vanalinna arengukontseptsiooni ja linna detailplaneeringu koostamine. Munitsipaalruumide rehabiliteerimine, piirkondliku ehitusreeglistiku väljatöötamine, infrastruktuuri arendamine, erakapitali ja investeerijate kaasamine kinnistusse; 9. tööstustsooni projekt (temaatiline planeerimine, üldplaneerimine, arendamine); 10. kommunikatsioonisüsteemide on-line andmebaasi koostamine koostöös võrkude omanikega (projekt «e-Narva»); 11. reguleeritava liikluse kaasajastamine. Liikluse korraldamine ja liiklusmärkide paigaldamine. Viimati nimetatud projektide elluviimise kogemuste ja antud valdkonna spetsialistide informatsiooni põhjal saab teha alljärgnevaid järeldusi: 1. linnaliikluse korraldus ei vasta EL-i ja Venemaa piiril asuvale linnale esitatavatele nõuetele ega ole valmis autotransiidi suurendamiseks; 2. Narva jõesadama ja Narva veehoidla Kulgu sadama potentsiaali ei kasutata täiel määral; 3. suurima eduga areneb veevärgi- ja kanalisatsiooni infrastruktuur, sh tänu eri fondidest rahastamise kaasamise võimaluste edukale kasutamisele. 6. Elukeskkond Vastavalt eelmisele arengukavale oli antud linnaelu valdkonna tegevuste raames kavandatud järgmiste eesmärkide saavutamine: Eesmärk nr 1: Mitmekesisuse ja tasakaalustatuse põhimõttel arenev, looduslike ja kultuurilis-ajaloolisi väärtusi säilitav ning tervislikule eluviisile suunatud elukeskkond. Eesmärk nr 2: Kaasaegne ja kvaliteetne elukeskkond linlaste jaoks. Teostatud ja püstitatud eesmärkide saavutust toetanud projektide hulgast tuleb esile tõsta järgmised: 1. linna üldplaneeringu vastuvõtmine; 2. ühistranspordi arengukava vastuvõtmine; 3. jäätmete utiliseerimise programmi vastuvõtmine; 4. linna prügila sulgemise projekti koostamine; 5. jäätmete sorteerimisjaama projekti koostamine; 6. on käivitatud ohtlike jäätmete kogumise projekt; 7. on alustatud jäätmete sorteerimiskeskus; 8. on alustatud linna ühiselamute renoveerimine; 9. on koostatud puhastusseadmete rekonstrueerimise projekt ja teostatud tööd vastavalt teenuste osutamise lepingule investeerimisagent AS-iga Eesti Veevärk; aastani 2010 tasutakse eespool nimetatud kava kohaselt. Linna nimel tasub AS Narva Vesi; 10. on koostatud liiklusohutusprogramm; 11. ASi Narva Elamuvaldus elamufond on üle antud Linnavara- ja Majandusameti bilansile; 12. elamufondi erastamise protsess on lõpetatud vastavalt kehtivatele seadustele; 13. elumajade korteriomandi kehtestamise rakendamine Narvas; 14. Narva linna koostöö korteriühistutega (finantstoetus – osa- ja sihtmaksude tasumine, hoolduslepingute sõlmimine jms); 15. munitsipaalomandis olevate hoonete ja rajatiste all oleva maa munitsipaliseerimine; 16. peremeheta ehitiste omastamise, vara pärandamise ja munitsipaalmaa-aladel hoonestusõiguse realiseerimine Narva linnas; 17. linnavara valdamise, käsutamise ja kasutamisega seotud töö teostamine (võõrandamine, üürimine, kasutamine, hooldamine, haldamine); 18. mittetulundusühingute toetamine linna ruumide üleandmise arvel tasuta kasutusse või vähenduskoefitsiendi kehtestamise teel; 19. remonttööde teostamine linnaarvest sotsiaalobjektidele suunatud vahendite arvel (Perekonnaseisuosakond, Eesti Punase Risti Narva linna selts Öömaja, Lastevarjupaik jms); 20. SA Narva Linnaelamu asutamine; 21. videovalvesüsteemide paigaldamine linna tänavatele; 22. detailplaneeringute kaudu on arenemas Linnaturg ja turg Energia; 23. arenemas on jäätmete käitlemise süsteem (uue jäätmekäitlusjaama projekt ja detailplaneering); 24. detailplaneeringud kaubanduskeskuse loomiseks ja eramurajoonide arendamiseks; 25. on toimumas vanade linnakalmistute korrastamine; 26. linna haljastuse korrastamine. Viimati nimetatud projektide elluviimise kogemuste ja antud valdkonna spetsialistide informatsiooni põhjal saab teha alljärgnevaid järeldusi: 1. investeeringute vähesus aastatel 1992–2003 on tinginud elukeskkonna põhielementide füüsilise vananemise ning seadusandluse viimase kolme aasta muutused ka moraalse vananemise; 2. areng pidurdub suure osa riigiomandis oleva vaba maa olemasolu tõttu linnas; 3. linnavara võõrandamine on tinginud hoonete seisundi parenemise (Astri, Tempo, Pähklimäe, Ehituse ABC, baar Gulliver, hotell King, linnasaun jm) ning selle üleandmine kasutusse – tulu saamise ja vara seisundi parenemise kasutajate arvel (investeeringute tegemine ja kulude hüvitamine – raamatukauplus Avangard, Ehituse ABC, kauplus FEB jms), mis on tervikuna parandanud linna elukeskkonna põhielemente; 4. korteriühistud on hakanud viimaks tähelepanu pöörama hoonete fassaadide, katuste, akende ja trepikodade rekonstrueerimisele. Hooneid soojustatakse, vanu tehnosüsteeme asendatakse uutega, majade ümbrust heakorrastatakse. On paranenud töö korteriühistutega; 5. detailplaneeringute algatamisel kaalutakse tellija materiaalseid võimalusi ja nende reaalsust vältimaks suletud maa-alade tekkimist linnas. Detailplaneeringutes arvestatakse territooriumide ja ehitiste heakorrastuse nõudeid. 7. Sotsiaalabi Vastavalt eelmisele arengukavale oli antud linnaelu valdkonna tegevuste raames kavandatud järgmise eesmärgi saavutamine: Stabiilse sotsiaalkeskkonna kujundamine (elanikkonna sotsiaalsete vajaduste tagamise tervislik ning tasakaalustatud arvestamisel ja linlaste erigruppide huvide esindamisel baseeruv süsteem). Teostatud ja püstitatud eesmärkide saavutust toetanud projektide hulgast tuleb esile tõsta järgmised: 1. Eesti Punase Risti Narva linna seltsi Öömaja tegevuse toetamine; 2. rahvusvahelise koostöö arendamine sotsiaalabi valdkonnas; 3. Sotsiaalabiameti arengukava 2004–2008 koostamine; 4. sotsiaalabi valdkonnas tegutsevate mittetulundusorganisatsioonide toetamine. Viimati nimetatud projektide elluviimise kogemuste ja antud valdkonna spetsialistide informatsiooni põhjal saab teha alljärgnevaid järeldusi: 1. märkimisväärselt on elavnenud tegevus välispartnereid (Norra, Rootsi, Inglismaa, Soome, Venemaa) kaasavates projektides; 2. uurimused elanikkonna eri gruppidele vajaliku sotsiaalabi valdkonnas toimuvad 2004. aastast alates projektide kaudu; 3. välja arvata, kuna selline kontrollimehhanism on olemas (linnavolikogu poolt kinnitatud säte materiaalabi kohta); 4. sotsiaalabi arengukavasse kaasatakse operatiivselt täiendavaid projekte; 5. toimiv sotsiaalabisüsteem linnas on tinginud riskigruppide inimeste osalise resotsialiseerumise. 8. Kultuur, sport ja ajaviide Vastavalt eelmisele arengukavale oli antud linnaelu valdkonna tegevuste raames kavandatud järgmise eesmärgi saavutamine: Narva kui piirkondlik kultuurikeskus ja kultuuride kokkupuutumise koht. Kultuurilis-ajaloolise pärandi säilitamine ja kasutamine. Teostatud ja püstitatud eesmärgi saavutust toetanud projektide hulgast tuleb esile tõsta järgmist: 1. on loodud traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste võrk ning paljud on neist saanud linna visiitkaardiks (Chopini loomingule pühendatud rahvusvaheline Baltimaade noorte pianistide konkurss, Mravinski loomingule pühendatud rahvusvaheline festival, muuseumide festival, Ida-Virumaa esivõistlused iluvõimlemises jms); 2. ulatuslikult on arenenud rahvusvaheline koostöö kultuuri- ja spordivaldkonnas (Soome päevad Narvas, Prantsusmaa päevad Narvas, Rootsi päevad Narvas, Läänemerepiirkonna Linnade Liitu spordikomisjoni istung; Rahvusvaheline (Rootsi–Eesti–Venemaa) projekt, etendus «Ronja – röövli tütar»); 3. uute kultuuri- ja spordialaste projektide elluviimine (etendus «Orkestri lavaproov» Aleksandri kirikus, «Laulame koos», folkloorifestival «Baltika 2004» jmt); 4. Narva kindluse renoveerimise jätkamine; 5. Aleksandri kiriku ja Narva Issanda Ülestõusmise katedraali restaureerimise toetamine; 6. spordiklubide ja rahvuskultuuriseltside tegevuse toetamine; 7. kultuuri- ja spordiobjektide rekonstrueerimine ja ehitamine (vaateplats mälestusmärgi «Rootsi lõvi» juures, sõudebaasi spordikai, jäähall, Kalevi staadioni rekonstrueerimise alustamine jmt). Viimati nimetatud projektide elluviimise kogemuste ja antud valdkonna spetsialistide informatsiooni põhjal saab teha alljärgnevaid järeldusi: 1. kultuuri arengu toetamine, kultuuri- ja spordiürituste korraldamise parendamine, uute ideede teostamine kultuuri ja spordi valdkonnas kõrgemal tasemel – kõik see nõuab täiendavate vahendite kaasamist; 2. kultuuri- ja spordiobjektide ning -asutuste seisund ja materiaal-tehniline baas ei vasta kaasaegsetele nõuetele. 9. Noorsootöö Vastavalt eelmisele arengukavale oli antud linnaelu valdkonna tegevuste raames kavandatud järgmise eesmärgi saavutamine: Eri noorsootöövaldkondade arendamine võimaldamaks noortele igakülgset arengut, oma ideede elluviimist, eneseteostusperspektiivide nägemist Narva linnas, samuti ennetamaks narkomaaniat, AIDSi ja kuritegevust noorte seas. Teostatud ja püstitatud eesmärgi saavutust toetanud projektide hulgast tuleb esile tõsta järgmised: 1. avatud noorsootöö meetodit kasutava klubi «Exit» asutamine Narva Noortekeskuse juurde ja tegevuse korraldamine ning info- ja nõustamispunkti avamine; 2. kaasfinantseerimise korraldamine toetamaks noorsooprojektide elluviimist; 3. noorteparlamendi tegevuse toetamine; 4. projekti «Noorte tööbörs» (InterPares) toetamine; 5. iga-aastate infomesside «Teeviit» ja «Kontakt» korraldamine; 6. avatud noortekeskuste tegevuse toetamine; 7. koolilõpetajate iga-aastase ülelinnalise lõpupeo korraldamine; 8. noorte suvetöömalevate töö korraldamine; 9. rahvusvaheliste sidemete loomine noorsootöö alal; 10. pilootprojektide korraldamine volontääridele. Viimati nimetatud projektide elluviimise kogemuste ja antud valdkonna spetsialistide informatsiooni põhjal saab teha alljärgnevaid järeldusi: 1. noorte põhiprobleeme on võimaluste vähesus ajaviite korraldamiseks; 2. oluliseks probleemiks on ajutise (eriti suveajal) töö võimaluste puudumine linnas; 3. tuleb luua linnaosade avatud noortekeskused; 4. Narva Noortekeskuse hoone ja territoorium vajavad renoveerimist (kapitaalremonti); 5. noorsootöö ja -poliitikaga seotud probleemide õigeaegseks ja kompleksseks lahendamiseks tuleb Narva Linnavalitsuse juurde luua noorsooteenistus; 6. seoses info- ja nõustamispunkti arendamisega tuleb renoveerida Narva Noortekeskuse infotehnoloogiline baas. 10. Turvalisus Eelmises arengukavas ei ole tegevusvaldkonna tegevuste raames eesmärke ära toodud. Antud valdkonnas teostatud projektide hulgast tuleb esile tõsta järgmised: 1. projekti «Naabrivalve» rakendamine; 2. videovalvesüsteemide paigaldamine linna tänavatele; 3. detailplaneeringutes arvestatakse kuritegevuse vähendamiseks Eesti standarditele EVS 809-1:2002 vastavaid nõudeid ja tingimusi; 4. projekti «Roheline laine» koostamine; 5. ohutu liikluse korraldamine (Kreenholmi tänava remont). Viimati nimetatud projektide elluviimise kogemuste ja antud valdkonna spetsialistide informatsiooni põhjal saab teha alljärgnevad järeldused: 1. on suurenenud korteriühistute huvi ja osalus projektis «Naabrivalve»; 2. on hakanud toimima liiklusohutuse programm; 3. videovalvesüsteemide paigaldamine linna tänavatele võimaldab reageerida operatiivselt õiguskorra rikkumistele. 11. Turism Eelmises arengukavas ei ole tegevusvaldkonna tegevuste raames eesmärke ära toodud. Antud valdkonnas teostatud projektide hulgast tuleb esile tõsta järgmisi: 1. Narva jõesadama programmi rakendamine ja täiustamine; 2. turismi arengukava 2004–2007 rakendamine ja täiustamine; 3. bastionide kuivatamise ja välisvalgustuse projekti rakendamine ja täiustamine; 4. raekoja renoveerimise projekti rakendamine ja täiustamine; 5. Narva kindluse põhjaõue avamise projekti rakendamine ja täiustamine. Viimati nimetatud projektide elluviimise kogemuste ja antud valdkonna spetsialistide informatsiooni põhjal saab teha alljärgneva järelduse: 1. Narva linnal on häid turismi arendamise eeldusi, kuid nende kasutamiseks tuleb luua turismitooteid ja arendada teenindusvaldkonda. Narva Linnavolikogu 30. septembri 2004. a määruse nr 44/40 lisa 2 Linna tunnuslause ja logo