Narva Linnavolikogu — Toimetulekutoetuse taotlemise, määramise ja maksmise korra ning piirmäärade kinnitamine Narva linnas — KO, 259, 2221

Narva Linnavolikogu 28. oktoobri 2004. a määrus nr 49/42 Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 22 lõike l punktidele 5 ja 37 ning sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393, 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498; 88, 591; 2004, 27, 180) § 222 lõigetele 5 ja 6 linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Toimetulekutoetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord ning piirmäärad Narva linnas» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks «Narva Linnavolikogu 17. aprilli 2002. a määrus nr 113/58 «Toimetulekutoetuse määramisel eluasemekulude arvestamise alused» kinnitamine. 3 . Määrus jõustub seadusega sätestatud korras. Volikogu esimees Mihhail STALNUHHIN Kinnitatud Narva Linnavolikogu 28. oktoobri 2004. a määrusega nr 49/42 Toimetulekutoetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord ning piirmäärad Narva linnas 1. Üldsätted 1.1. Riigieelarvest sihtotstarbeliselt linna eelarvesse kantava toimetulekutoetuse määramist ja väljamaksmist teostab Narva linna Sotsiaalabiamet, võttes aluseks üksi elava isiku või perekonna sissetulekud, alalise eluasemega seotud alalised kulud. 1.2. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse aluseks alljärgnev: 1.2.1. toimetulekutoetust on õigus saada Narva linna haldusterritooriumil elavatel isikutel (perekondadel), kes on registreeritud Narva linna elanikeregistrisse, kes alaliselt elavad linna territooriumil ning kelle kuusissetulek on alla Riigikogu poolt kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekutoetuse taotlemise ja määramise aluseks on kuusissetulek, mis jääb isikule (perekonnale) pärast alalise eluasemega seotud alaliste kulude katmist normpinna ulatuses; 1.2.2. toimetulekutoetuse määramise aluseks on perekonna sissetulek, kusjuures perekonnaliikmeteks loetakse: – taotlejat; – taotleja abikaasat või temaga abielulistes suhetes olevat isikut; – nende ülalpidamisel olevaid lapsi; – taotleja või tema abikaasa vanemaid, taotleja õdesid ja vendi, samuti täiskasvanuid lapsi, kui nad elavad taotlejaga ühes eluruumis; – samuti teisi isikuid, kellel on taotlejaga ühine majapidamine või kes käsutavad toetuse taotlejaga ühist (ühiseid) tuluallikat (tuluallikaid); 1.2.3. toimetulekutoetust ei määrata töövõimelises eas isikutele (perekonnaliikmetele), kes ei tööta ja ei ole tööhõiveametis arvel; on palgata puhkusel; saavad tulu ettevõtlusest; on firma omanikud või kaasomanikud ja nende pereliikmele, v.a juhtumid, kui seda lubab Narva Linnavalitsuse sotsiaalkomisjon; 1.2.4. toimetulekutoetust arvestatakse nendele perekondadele, kelle kõik punktis 1.2.2 nimetatud täisealised liikmed kas: – töötavad; – on Eesti Vabariigi riiklikes või Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases vormis õpivad õpilased või üliõpilased; – viibivad ajateenijatena Eesti Vabariigi kaitsejõududes (toetust määratakse ainult eluasemekulude katteks, kuna isikud on riigi ülalpidamisel); – saavad riiklikku pensioni; – viibivad seadusega ettenähtud lapsehoolduspuhkusel (hooldamine puuetega lapse ja kuni 3-aastase lapse eest); – on tööhõivetalituse poolt ametlikult töötuks tunnistatud. 1.3. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on perekonna kuu netosissetulek. Tulude hulka ei arvata sotsiaalhoolekande seaduse § 222 lõikes 2 loetletud tulusid. Sissetuleku hulka arvatakse käesoleva määruse punktis 1.2.2 märgitud perekonnaliikmete ühised tulud: 1.3.1. töötasu; põhi- või astmepalk; astmepalga suurendus; preemia; puhkusetoetus; lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest; muud lisatasud, hüvitised; emeriiditasu; akadeemiku tasu; muu palga- või lepingulisest tööst saadud tasu (tasu hädaabitöö või muu ühekordse lepingulise töö eest); kinnipidamiskohast vabanemisel saadavad isiklikud hoiused; 1.3.2. saadud elatisraha (alimendid, edaspidi elatis ): elatis lapsele; elatis täisealiseks saanud lapsele; elatis teistele perekonnaliikmetele; 1.3.3. töövõimetuslehe alusel makstav hüvitis: haiguslehe alusel; hoolduslehe alusel; sünnituslehe alusel; 1.3.4. pension: vanaduspension; ennetähtaegne vanaduspension (alates 2000. a); vanaduspension soodustingimustel; rahvapension; töövõimetuspension; toitjakaotuspension; väljateenitud aastate pension; pensionilisad; muud pensionid (välisriigi pension, mitteriiklikud pensionid); 1.3.5. riiklikud peretoetused ja vanemahüvitised: üksikvanema lapsetoetus; ajateenija lapse toetus; eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, lapsehooldustasu, mida makstakse riiklike peretoetuste seadusega sätestatud korras; vanemahüvitis; 1.3.6. töötu abiraha: töötu abiraha; töötu ümberõppe stipendium; töötukassa toetus; 1.3.7. tulu individuaalsest tööalasest tegevusest: tulu ettevõtlusest omandiõiguse alusel, tulu põllu-, metsa-, looma- ja linnukasvatusest ning kalamajanduslikust tegevusest; tulu aiandus- ja mesindustegevusest; 1.3.8. tulu kinnis- ja vallasvara müügist, vahetamisest või rentimisest; 1.3.9. tulu väärtpaberite ja erastamisväärtpaberite müügist; 1.3.10. stipendiumid, õppetoetused (põhitoetus, täiendav toetus, doktoranditoetus); 1.3.11. honorarid; 1.3.12. intressid krediidiasutustelt ja hüvitusfondilt; 1.3.13. tagastatud tulumaks; 1.3.14. muu sissetulek (loteriivõidud, tasu ühekordse või juhutöö eest jm). 1.4. Toetuse taotleja on kohustatud teatama oma perekonna koosseisu või perekonnaliikmete sotsiaalstaatuse muutmisest. 1.5. Toetuse taotleja on kohustatud deklareerima oma perekonna (vt punkti 1.2.2) kuu sissetulekud. 1.6. Tööandja poolt väljaantud tõendid, millel märgitud sissetulek (palk) on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga, ei võeta toetuse arvutamisel arvesse väiksemana kui Riigikogu poolt kehtestatud miinimumpalk, välja arvatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 68 märgitud juhtudel ning seda tingimusel, et osaline tööaeg on kooskõlastatud kohaliku tööinspektsiooniga. Juhul kui kuupalgana on näidatud alla riigi poolt kehtestatud miinimumpalga määra, siis töölepingus peavad olema kinnitatud tööaeg ja palgamäär. 1.7. Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. 1.8. Toimetulekutoetust määratakse jooksva kuu eest eelneva kuu netotulude ja kompenseerivate alalise eluasemega seotud alaliste kulude põhjal. 1.9. Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse eluasemeseaduse § 7 lõike l punkti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning käesolevas määruses kehtestatud piirmäärade ulatuses arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalise eluruumi alalised kulud: 1.9.1. tegelik korteriüür või hooldustasu; 1.9.2. kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 1.9.3. tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste ja dušiteenuse (ainult ühiselamutes) maksumus; 1.9.4. tarbitud elektrienergia maksumus; 1.9.5. tarbitud majapidamis- ja balloonigaasi maksumus, 1.9.6. maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 1.9.7. hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud käsutatavale eluruumile. 1.10. Kulud võetakse arvesse ainult arve või maksekviitungi alusel). Elektri- ja gaasikütte kulusid kompenseeritakse kütteperioodil arvestite näitude alusel. Arvestite alusel tasumisel peavad maksekviitungile olema märgitud alg- ja lõppnäidud. 1.11. Alalise eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust, samuti ette-ülemakse ei arvata toimetulekutoetuse määramise! jooksval kuul tasumisele kuuluvate alalise eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahendite arvel. 1.12. Eluasemekulusid ei hüvitata: 1.12.1. kui taotlejal puudub eluruumi käsutamise õiguslik alus; 1.12.2. kui elamispinda elamiseks tegelikult ei kasutata; 1.12.3. eluase peetakse üle teiste isikute poolt, kes ei kuulu taotleja perekonna koosseisu; 1.12.4. taotleja ei esita kehtivaid dokumente, mis tõendavad eluasemekulude maksmist arveldusperioodil. 1.13. Isiku avalduse alusel võib toimetulekutoetuse eluasemekulud kanda otse kommunaalteenuseid osutava ettevõtte arvele. 2. Toimetulekutoetuse taotlemine 2.1. Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks avalduse 1.–20. kuupäevani k.a Sotsiaalabiameti konsultatsiooniosakonnale. 2.2. Avalduses märgib taotleja toimetulekutoetuse määramisel arvessevõetavate isikute nimed ja isikukoodid, nende sissetulekud ning kinnitab oma allkirjaga esitatavate andmete õigsust. 2.3. Olenevalt taotluses esitatavatest andmetest tuleb taotlejal enda ja pereliikmeteks arvestatavate isikute kohta taotlusele lisada järgmised dokumendid: 2.3.1. Sissetulekut tõendavad dokumendid: 2.3.1.1. üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud sissetulekuid ning sellest maha arvatud tulumaksu ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga (igakuiselt); 2.3.1.2. tööealistel pereliikmetel maksuameti tõend taotlemisele eelneva kuue kuu sissetulekute kohta (esmapöördumisel ja nõudmisel); 2.3.1.3. pensioniameti tõend taotlemisele eelneval kuuel kuul makstud riiklike peretoetuste ja pensionide kohta (esmapöördumisel ja nõudmisel); 2.3.1.4. õppeasutuse tõend taotlemisele eelneval kuuel kuul kutseõppeasutuses õppijale ja üliõpilasele makstud stipendiumide ja õppetoetuste kohta (esmapöördumisel ja nõudmisel). 2.3.2. Sotsiaalset seisundit määratlevad dokumendid: 2.3.2.1. mittetöötava tööealise taotleja puhul tööraamat ja/või töötu kaart (igakuiselt); 2.3.2.2. pensionitunnistus või pensioniameti tunnistus pensioni määra kohta (igakuiselt); 2.3.2.3. õppeasutuse tõend õpilaste kohta (esmapöördumisel ja nõudmisel); 2.3.2.4. tõend kinnipidamiskohast vabanemise kohta; 2.3.2.5. tõend eestkosteasutusest saabumise kohta; 2.3.3. Elukohta ja selle ülalpidamise tõendavad dokumendid: 2.3.3.1. kehtiv üürileping või muu eluruumi käsutamise aluseks olev dokument või kohtuotsus eluruumist väljatõstmise kohta või muu dokument, mis tõendab eluruumi puudumist või sellest ilmajäämist (esitatakse esmapöördumisel ja elukoha või eluaseme valdamise tingimuste muutmisel, samuti konsultandi nõudmisel); 2.3.3.2. jooksval kuul tasumisele kuuluvaid alalise eluruumi alalisi kulusid kooskõlas käesoleva määrusega sätestatud ulatuses, samuti kulude maksmist tõendav dokument. 2.3.4. Kui taotleja või kaastaotlejate asemel esitab või allkirjastab taotluse seaduslik või volitatud esindaja, tuleb esitada eestkostet tõendav dokument või volitus. 2.3.5. Vajadusel koostab konsultant taotleja sotsiaal-majandusliku olukorra uurimise akti ja nõuab muid dokumente kooskõlas käesoleva korraga. 2.4. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse alalise eluruumi käsutamise õiguslikuks aluseks omandiõigus eluruumile; liikmelisus elamuühistus (-kooperatiivis) või sotsiaalhoolekande seaduse § 221 lõike 4 üürileping või asjaõiguslik leping elamispinna käsutamiseks. Leping ei või olla eluasemekulude kompenseerimise aluseks, kui see on sõlmitud taotleja vanemate, abikaasa, abielulistes suhetes oleva isiku või lastega, v.a juhtumid, kui seda lubab Narva Linnavalitsuse sotsiaalkomisjon. 2.5. Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka: 2.5.1. ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või omavalitsuse eelarve vahenditest; 2.5.2. puudega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, v.a puudega vanema toetus ja hooldajatoetus; 2.5.3. riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat lapsetoetust ning kolme- ja enamalapselise pere ja mitmikuid kasvatava pere toetust; 2.5.4. riigi tagatise antud õppelaenu. 2.6. Igakuist regulaarset sissetulekut mitteomava isiku toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võetakse toimetulekutoetuse taotlemisele eelneva kuue kuu keskmine sissetulek. 3. Toimetulekutoetuse määramisel eluasemekulude piirmäärad 3.1. Normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda ühe pereliikme kohta ning täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Juhul kui korteris olevate tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Üksi elava vanadus-, töövõimetus- või muu pensionäri eluruumi normpinnaks loetakse kahetoalise korteri puhul korteri üldpind ja suurema arvu tubadega korteri puhul mitte rohkem kui 51 m2. 3.2. Tegelik korteriüür või hooldustasu on tegelikult esitatud arve, kuid mitte suurem kui Narva Linnaolikogu poolt kehtestatud piirkorteriüüri summa. 3.3. Kütteks tarbitud soojus- ja elektrienergia või kütuse maksumus: 3.3.1. ahiküttega elamutes elavatele peredele kompenseeritakse kuni 1000 krooni kütte (s.o küttepuud ja turbabriketi) maksumus kviitungi alusel jagades kulutatud summa kütteperioodi kuuele kuule; 3.3.2. elektriküttega eluruumides kütteperioodil vastavalt tegelikele kuludele normpinna ulatuses, kuid mitte rohkem kui sama normpinna kütteks vajaliku soojusenergia maksumus Narva Linnavolikogu kehtestatud tariifide järgi; 3.3.3. tsentraalse keskküttega eluruumides: soojusenergia eest võetakse tegeliku maksumuse ulatuses normpinnale vastavalt kehtivatele tariifidele, tasu sooja vee eest võetakse vastavalt elanike arvule, arvestusega 3,6 m2 sooja vett kuus, vastavalt kehtivatele tariifidele. 3.3.4. Sooja vee maksumus sooja vee varustuse avatud süsteemiga elamutes: – 28,10 kr/m3 perioodil 1. oktoobrist 30. aprillini; – 25,25 kr/m 3 perioodil 1. maist 30. septembrini, – veemõõturi puudumisel – 97,55 kr/in. normatiivse tarbimise järgi. 3.4. Tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenused esitatud kuluarvete alusel järgmiselt (m 3/1 in. kuus): – ühiselamutes – 6,1; – küttesõlmedega elamutes – 12,14; – boileritega elamutes – 9,607; – gaasiboileritega elamutes – 10,065. 3.5. Tarbitud dušiteenuse maksumus ühiselamutes kompenseeritakse vastavalt esitatud arvele, kuid mitte rohkem kui 3.6 m³/inim. vee soojendamiseks vajaliku energia maksumus kehtivate tariifide järgi. 3.6. Tarbitud elektrienergia kompenseeritakse igakuiselt vastavalt elektrienergia hankija ja taotleja vahel sõlmitud lepingule ja kehtestatud tariifidele alljärgnevalt: 3.6.1. Elektrienergia kulu statsionaarse elektripliidita eluruumides: – ühe perekonnaliikme kohta kuus – 60 kWh; – kahe perekonnaliikme kohta kuus – 80 kWh; – kolme perekonnaliikme kohta kuus – 100 kWh; – nelja perekonnaliikme kohta kuus – 120 kWh; – alates viiendast perekonnaliikmest lisandub iga perekonnaliikme kohta 10 kWh. 3.6.2. Elektrienergia kulu statsionaarse elektripliidiga eluruumides: – ühe perekonnaliikme kohta kuus – 120 kWh; – kahe perekonnaliikme kohta kuus – 150 kWh; – kolme perekonnaliikme kohta kuus – 180 kWh; – nelja perekonnaliikme kohta kuus – 210 kWh; – alates viiendast perekonnaliikmest lisandub iga perekonnaliikme kohta 10 kWh. 3.7. Tarbitud gaasi maksumus kompenseeritakse alljärgnevalt: 3.7.1. normpinna ulatuses vastavalt AS Eesti Gaas poolt kehtestatud tariifidele jaotuskoefitsiendi 1,7 m3/m2 mitte rohkem gaasiboileriteta majades ja jaotuskoefitsiendi 4,5 m3/m 2 mitte rohkem gaasiboileritega majades; 3.7.2. gaasimõõturi olemasolul – vastavalt mõõturi näidule ja AS-ga Eesti Gaas sõlmitud lepingule, kuid mitte rohkem kui H normpinnale arvestatud kulude maksumus; 3.7.3. balloonigaasi olemasolu korral kompenseeritakse 21 kg gaasi maksumus üks kord kvartalis vastavalt esitatud arvele; 3.7.4. gaasiseadmete teenindamise maksumus kompenseeritakse vastavalt teenindava asutusega sõlmitud lepingule. 3.8. Maamaksukulusid ei kompenseerita rohkem kui kolmekordse elamualase pinna ulatuses. 3.9. Hoonekindlustuse kulud kompenseeritakse ainult perekonnale vajaliku normpinna kindlustamiseks ja vastavalt tehtud kulutustele. 4. Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine 4.1. Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata. 4.2. Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist sellises suuruses, et üksi elaval isikul või perekonnal oleks koos perekonnaliikmete sissetulekutega tagatud pärast käesolevas määruses nimetatud ulatuses ja struktuuris eluruumi või elamispinna alaliste kulude tasumist sissetulek toimetulekupiiri ulatuses. 4.3. Arvestatud toimetulekutoetuse summa maksab Narva Linna Sotsiaalabiamet kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates toimetulekutoetuse taotlejale tema pangakontole, sularahas või kommunaalteenust osutava ettevõtte arveldusarvele, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi. 4.4. Sotsiaalabiamet võib jätta toimetulekutoetuse määramata: 4.4.1. töövõimelisele kaheksateistkümneaastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast linnavalitsuse poolt korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud rehabilitatsioonis või õppeprotsessis; 4.4.2. isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatise sissenõudest; 4.4.3. kui linnavalitsuse sotsiaalkomisjon leiab, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid. 4.5. Sissetulekuid tõendavate dokumentide ja elukoha andmete õiguse kahtluse korral esitab sotsiaalabiamet need kontrollimiseks vastavalt Maksuameti kohalikule asutusele või rahvastikuregistri volitatud töötlejale. 4.6. Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab sotsiaalabiamet taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võidakse jätta taotlust läbi vaatamata. 4.7. Andmete teadliku varjamise või valeandmete esitamise korral toetust ei maksta. Kui käesoleva määruse alusel liigselt makstud toetussummad on tingitud toetuse saaja kuritarvitusest, hüvitab toetuse saaja saadu vabatahtlikult. Kui alusetult saadut vabatahtlikult ei hüvitata, nõutakse liigselt makstud summa tagasi kohtu korras.