Teede- ja Sideminister — Talitee rajamise, seisundi ja kasutamise nõuded — RTL, 2000, 51, 781

Määrus kehtestatakse «Teeseaduse» (RT I 1999, 26, 377; 93, 831) paragrahvi 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Talitee on üle külmunud maa või veekogu rajatav tee, mis on ette nähtud mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahel liiklemiseks. Jääle rajatud talitee osa nimetatakse jääteeks. Talitee kasutamise aeg on piiratud. Talitee võib rajada asjast huvitatud isik kooskõlastatult maa või veekogu omanikuga. § 2. Üldiseks liiklemiseks ettenähtud riigi taliteede rajamist ja hooldamist korraldavad Maanteeameti teedevalitsused. § 3. Kohaliku talitee rajamist ja hooldamist korraldab valla- või linnavalitsus. § 4. Erataliteed võib kasutada üksnes tee omaniku loal. «Teeseaduse» paragrahvi 33 lõikes 8 nimetatud juhtudel võib erataliteid kasutada omaniku loata. § 5. Riigi jääteed on Virtsu–Kuivastu (ca 9 km), Rohuküla–Heltermaa (ca 25 km), Rohuküla–Sviby (ca 12 km) ja Soela–Sõru (ca 10 km). Nimetatud jääteede rajamisel on tingimuste loomine ohutuks liikluseks ja vajalikud kooskõlastused laevaliikluse katkestamiseks jääteega ristuvatel laevaliinidel jäätee rajanud teedevalitsuse kohustus. 2. peatükk TALITEE RAJAMINE § 6. Kinnisasja omanik peab lubama talitee kasutamist üle oma kinnisasja kohalike tavade kohaselt, kui teise tee kasutamine on seotud ülemääraste kulutustega. § 7. Talitee määramisel peab arvestama koormatava kinnisasja omaniku huve. Taliteed ei või rajada, kui selle tee kasutamine tekitab kinnisasja omanikule olulist kahju. § 8. Jäätee rajamiseks peab jäätee rajaja korraldama jääkatte uurimistöid. § 9. Jäätee esmane uurimine tehakse valitud trassil arvestusega, et mõlema sõidusuuna jaoks oleks eraldi sõiduteed omavahelise kaugusega vähemalt 50 m. Kui paragrahvis 34 viidatud jää tugevusvaru tegur on suurem kui 1,6, võib lubada sõidusuunad paigutada kõrvuti. § 10. Jäätee uurimistöö käigus tehakse kindlaks jäätee trassikoridor ja selle piirid, jääkatte paksus ja iseloom, jääkatte pinna seisund, lumikatte paksus ja iseloom, jääkatte iseloom kaldaga ühinemise kohas, jäätee sõiduteega risti- ja pikisuunalised praod jääkattes, suuremad veeloigud sügavusega üle 5 cm, alla 6 cm jääpaksusega kohad, takistusest üle- ja ümbersõiduvõimalused ja võimalikud looduslikud orientiirid. § 11. Uurimistöö tulemuste kohta tehakse seletuskiri ja jäätee skeem, millele kantakse: 1) jää paksus vähemalt iga 100 m tagant; 2) jää kandavõime vähima paksuse kohas; 3) sobivad jäälesõidukohad; 4) jäätee trassikoridor ja selle piirid; 5) jää tugevdamist vajavad kohad; 6) liikluskorraldusvahendid ja nende asukohad; 7) muud olulised andmed. § 12. Jäätee avamise aluseks on paragrahvis 12 sätestatud nõuete alusel jäätee rajaja kinnitatud seletuskiri koos jäätee skeemiga. § 13. Riigi jääteede avamisest, samuti jääteede seisundi ning nende kasutamise ja kaitse põhinõuete kohta peab andma teavet Maanteeamet üleriigilise levikuga raadio kaudu. § 14. Kohalikuks liiklemiseks ettenähtud jäätee seisundi ning tee kasutamise ja kaitse põhinõuete kohta peab andma teavet tee rajaja. § 15. Iga avalikuks kasutamiseks määratud jäätee kohta tuleb pidada päevaraamatut, kuhu kantakse iga päev andmed jäätee seisundi kohta. § 16. Jäätee päevaraamatu vorminõuded on järgmised: JÄÄTEE PÄEVARAAMAT JÄÄTEE NIMI: Jäätee rajaja: Jäätee hooldaja: Andmed jäätee kohta: Kuupäev Kellaaeg Ilm Jää minimaalne paksus Sõiduki lubatud mass Jääteel tehtud hooldetööde kirjeldus Märkused: (jäätee avamised ja sulgemised, praod, vesi, jääkonarused, roopad, lumeolud) § 17. Jäätee rajaja peab süstemaatiliselt tegema tee korduvuurimisi vastavalt ilmastikuolude muutumisele, kuid mitte harvem kui kord kahe nädala jooksul. Saadud andmed kantakse jäätee päevaraamatusse. § 18. Jääteel kasutatavad liikluskorraldusvahendid peavad vastama Eesti standardile EVS 613 «Liiklusmärgid ja nende kasutamine» ja muudele normdokumentidele. § 19. Avalikult kasutatavalt teelt ja erateelt peavad jääteele suunama liiklusmärgid 63 «Suunaviidad». § 20. Enne jäätee algust peab olema paigaldatud: 1) liiklejale nähtavasse kohta teabetahvel, millel peab olema jäätee nimi, orienteeruv pikkus, liiklemiseks avatud kellaaeg, jääteele väljumise lubatud intervall, lubatud sõidukiirus; keeld trassi piiridest väljumise, eessõitvast sõidukist möödumise ja möödasõidu ning jääteel peatumise kohta; juhised liiklejale, kuidas toimida jääolude halvenemisel, jääkatte purunemisohu tekkimisel ja sõiduki hädapeatumise korral; muud nõuded jääteel liiklejale ning jäätee hooldamise ja jäätee kasutamise eest vastutava isiku nimi ja telefoninumber; 2) teest paremale liiklusmärk 341 «Massi piirang», mis näitab, et sõita ei tohi sõidukiga (autorongiga), mille tegelik mass on suurem märgil näidatust, liiklusmärk 354 «Vähim pikivahe» 250 m ja liiklusmärk 361 «Peatumise keeld». § 21. Mõlema sõidusuuna eraldi sõidutee peab tähistama liiklusmärkidega 521 «Ühesuunaline tee» ja 522 «Ühesuunalise tee lõpp». § 22. Jäätee sõiduosa peab olema tähistatud kas mõlemalt või ainult vasakult poolt (kui ühe sõidusuuna jaoks on eraldi sõidutee) puna-kollaste 1,5…2,0 m üle lumepinna ulatuvate hoiatuspostidega selliselt, et liikumissuunas oleks juhile nähtav vähemalt kolm hoiatusposti. § 23. Jääteele tuleb paigaldada iga kilomeetri järel liiklusmärk «Kilomeetritähis» 651 kauguste näitamisega mõlemale poole jäätee lõpuni. § 24. Ülesõidud lõhedest ja nendele rajatud sillad, samuti teised ohtlikud kohad, millest ümbersõidu võimalus puudub, peavad olema tähistatud järgmiselt: 1) 150…300 m enne ohtlikku kohta peab olema paigaldatud hoiatusmärk 152 «Ebatasane tee»; 2) alates hoiatusmärgist 152 kuni ohtliku kohani peavad sõidutee mõlemad ääred olema tähistatud puna-kollaste hoiatuspostidega vahekaugusega mitte üle 30 m. § 25. Avalikuks kasutamiseks rajatud jääteel peab olema mõlemas otsas valvetalitus, kelle ülesanne on: 1) jäätee päevaraamatu pidamine; 2) jääteed ületavate sõidukite registreerimine; 3) jäätee alguses olevate liikluskorraldusvahendite korrashoidmine; 4) liiklejate teavitamine jäätee seisukorrast ja kasutamise nõuetest. § 26. Jäätee kummaski otsas asuvate valvetalituste töötajate vahel peab olema telefoni- või raadioside. Side puudumisel ei tohi liiklust avada. Side katkemise korral tuleb jäätee sulgeda ja veenduda, et kõik sõidukid lahkuksid jääteelt. Enne liikluse sulgemist õhtul või eriolukorra saabumisel peavad jäätee valvetöötajad veenduma, et jääteele ei ole jäänud sõidukeid ning vajaduse korral rakendama meetmeid nende eemaldamiseks. § 27. Jäätee valvetalitus peab olema varustatud esmaste päästevahenditega (plangud, lauad, köied, päästerõngad), esmaabivahenditega, signaalrakettidega ja liikluse reguleerija vahenditega. § 28. Kui avalikuks kasutamiseks rajatud jääteel on liiklus suletud, peab jääle viiv tee olema tõkestatud tee laiuse helkuritega varustatud puna-kollase tõkkepuuga, mille külge on kinnitatud liiklusmärk 311 «Sõidu keeld». § 29. Kohalikud ja erajääteed võivad olla valveta. Sel juhul peab liikluse sulgemisel olema paigaldatud liiklusmärk 311 «Sõidu keeld» koos ühega lisateatetahvlitest 85 «Kehtivuspäevad ja/või -aeg». § 30. Ainult inimeste, hobuveokite või mootorkelkude liiklemiseks ettenähtud jäätee alguses peavad olema paigaldatud teabetahvlid täiendavate nõuetega, mida tee rajaja peab vajalikuks lisaks käesolevas määruses ettenähtule. 3. peatükk TALITEE SEISUNDINÕUDED § 31. Üle külmunud maa rajatud talitee peab vastama teede- ja sideministri 1. novembri 1999. a määrusega nr 63 kinnitatud «Tee seisundinõuetes» (RTL 1999, 166, 2399) V klassi maanteele kehtestatud talvisele seisunditasemele 1. § 32. Jäätee peab vastama järgmistele seisundinõuetele: Kvaliteedinäitajad Seisunditaseme iseloomustus LUMESUS kinnisõidetud lumekihi paksus koheva või sulalume paksus tuisanud lumi alla 15 cm alla 10 cm lumevaalud ei ulatu üle sõidutee TASASUS roopad külmunud praod lahtised praod alla 4 cm alla 50 cm alla 7 cm SÕIDUTEE LAIUS sõidutee laius kahesuunalise sõidutee korral peab olema 40–50 m sõidutee laius ühesuunalise sõidutee korral peab olema vähemalt 10 m ja sõidusuundade vahekaugus 50 m § 33. Jääteel liiklemiseks vajalikud minimaalsed jääpaksused: Koormuse nimetus Tegelik mass (t) Jää paksus (cm) erinevate tugevusvaru tegurite (N) puhul N = 1,0 N = 1,2 N = 1,4 N = 1,6 N = 1,9 Inimene 0,1 6 8 9 11 Mootorkelk 0,8 17 17 18 20 Regi koormaga kuni 500 kg 1,0 17 18 20 23 Mootorsõiduk 2,7 20 22 24 25 27 3,5 21 25 27 29 31 6,0 29 32 35 38 41 6,5 30 34 36 39 42 8,5 35 38 42 45 48 10,0 38 42 45 48 52 12,0 42 46 49 53 57 16,0 48 52 56 60 66 20,0 53 59 63 68 74 25,0 60 65 71 76 82 30,0 65 72 77 83 90 35,0 71 77 84 89 97 40,0 76 83 89 96 104 § 34. Jää tugevusvaru teguri N väärtused: LIIKLUSE ISELOOM TUGEVUSVARU TEGUR OLENEVALT JÄÄ ISELOOMUST Pragudeta Kuni 3 cm laiused külmunud praod Kuni 5 cm laiused lahtised praod Jäätee ületamine on võimalik üksikutel koormustel ilma peatuseta 1,0 1,2 1,6 Jäätee ületamine on võimalik üksikute koormuste kaupa, üksteise järel kindla intervalliga 1,2 1,4 1,9 Jääteel võib lubada kahe koormuse kõrvuti asetamist. Sellises olukorras on lubatud nii sõidukite jääl seismine kui ka möödasõit 1,6 – – 4. peatükk JÄÄTEE KASUTAMINE § 35. Jäätee rajaja korraldab hooldetöid ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema rajatud jääteel. § 36. Jäätee hoole seisneb jäätee hoidmises vastavuses kehtestatud seisundinõuetele, jää- ja lumekatte seisundi süstemaatilises kontrollis, ajutiste sildade ja liikluskorraldusvahendite hooldamises. § 37. Jäätee seisundit kontrollitakse iga päev, ebasoodsate ilmastikuolude puhul aga sagedusega vastavalt vajadusele. Pärast vaatlust tehakse sõidutee seisundi kohta sissekanne valvetalituse päevaraamatusse, trassi asukohamuutused kantakse skeemile ja sellest antakse teada liiklejatele. § 38. Jääle märgade pragude ja loikude tekkimisel tuleb muuta sõidutee asukohta. § 39. Sulavee tekkimisel jääle tuleb muuta sõidutee asukohta vähemalt kord päevas. Eessõitjast möödumine ja möödasõit ning kahesuunaline liiklus samal sõiduteel on keelatud. § 40. Jääteele juurdepääsuteede seisund peab vastama teede- ja sideministri 1. novembri 1999. a määrusega nr 63 kinnitatud «Tee seisundinõuetes» V klassi maanteele kehtestatud talvisele seisunditasemele 1. § 41. Jäätee hooldamise eest vastutav isik peab jäätee seisukorrast ja liikluskorralduse muudatustest jääteedel teatama viisil, mis võimaldab teavet saada sellel liiklejal, kes seda vajab. § 42. Jääteele võib sõita ainult tähistatud kohtadest. § 43. Jääteel peavad sõidukijuhid täitma liikluseeskirja ja käesoleva määruse nõudeid, samuti jäätee algusesse ülespandud jäätee kasutamise nõudeid ning valvetalituse töötajate korraldusi. § 44. Liiklemine jääteel toimub ainult valge ajal. § 45. Alla 100 m nähtavuse korral suletakse liiklus. § 46. Sõiduki uksed peavad olema kergelt avatavad ja sõitjatel turvavööd kinnitamata. § 47. Sõidukid võivad jääteele sõita vähemalt 3-minutilise ajavahemiku järel. § 48. Eesliikujale võib läheneda kuni 250 m kaugusele. § 49. Lubatud sõidukiirused on 10–25 ja 40–70 km tunnis. Jää paksusel üle 50 cm on sõidukiiruse valik vaba, kuid mitte üle 70 km tunnis. § 50. Ebatasased kohad tuleb ületada võimalikult väikese kiirusega. § 51. Jäätee piiridest väljumine on keelatud. § 52. Sõidukijuhil peavad olema veosedokumendid, mille järgi jäätee valve- ja teetalituse töötajad saaksid vajaduse korral kindlaks teha sõiduki tegeliku massi. Seda võidakse kontrollida ka kaalumisega. § 53. Kui jääolud ei võimalda edasisõitmist, siis peab liikleja viivitamatult tagasi pöörduma ja hoiatama teeoludest kõiki sellel teel liiklejaid ning jäätee valvetalitust. § 54. Jääteel peatumine on keelatud. Hädapeatunud sõidukid tuleb jäält võimalikult kiiresti eemaldada ja sellest informeerida jäätee valvetalitust. § 55. Kõigist jääteel esinevatest ohtlikest muutustest, märgistamata ohtudest või seisvatest sõidukitest tuleb esimesel võimalusel informeerida jäätee valvetalitust. § 56. Jääkatte purunemisohu tekkimisel on sõidukijuht kohustatud paluma sõitjatel sõidukist kiiresti väljuda, sõitu võib juht üksinda jätkata avatud ustega. § 57. Jääteel liiklemise nõuete täitmist kontrollivad politsei ja jäätee hoolde eest vastutav isik. § 58. Jäätee valvetalituse töötajatel on õigus peatada liikluseeskirjaga ettenähtud korras sõidukeid jäätee nõuetekohase kasutamise ja liiklusohutuse tagamiseks ning sellega seotud teabe edastamiseks. § 59. Jääteel kehtivate nõuete ning jäätee haldaja ja valvetalituse töötajate korralduste rikkujad kannavad vastutust vastavalt «Haldusõiguserikkumiste seadustikule» (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169). 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 60. Teede- ja sideministri 21. juuni 1994. a määruse nr 36 ««Jääteede rajamise, hooldamise ja kasutamise juhendi» kinnitamine» (RTL 1994, 41, lk 1412; 44, 1522; 46, 1591) punkt 1 tunnistatakse kehtetuks. Minister Toivo JÜRGENSON Kantsler Margus LEIVO