Järvakandi Vallavolikogu — Järvakandi valla jäätme- hoolduseeskirja kinnitamine — KO, 257, 2206

Aluseks võttes jäätmeseaduse (RT 2004, 9, 52; 30, 208) § 71 lõike 1, Järvakandi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Järvakandi valla jäätmehoolduseeskiri vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Järvakandi Vallavolikogu 25. mai 2000. a määrus nr 4 «Järvakandi valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine». 3. Avaldada määrus koos lisaga elektroonilises Riigi Teatajas. 4. Määrus jõustub 15. novembril 2004. a. Volikogu esimees Donald LUNEV Kinnitatud Järvakandi Vallavolikogu 28. oktoobri 2004. a määrusega nr 13 JÄRVAKANDI VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev jäätmehoolduseeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Järvakandi valla haldusterritooriumil. 2. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Järvakandi vallas, jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes viibivad Järvakandi valla haldusterritooriumil. 4. Jäätmehooldust Järvakandi vallas korraldab Järvakandi Vallavalitsus vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele ning Järvakandi valla põhimäärusele. II. MÕISTED 5. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised jäätmed; biolagundatavad jäätmed – jäätmed, mis on anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad; püsijäätmed – tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi muutusi; ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; heitmed – käesoleval ajal majanduslike kaalutluste, tootmisvõimsuste või tehnoloogiliste lahenduste puudumise tõttu mittekasutatavad looduskeskkonda suunatavad jäätmed; jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; jäätmehooldusleping – jäätmete tekitaja, kinnistu valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja kinnisvara hoolduse ettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks, kui leping ei näe ette teisiti; jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Lähim jäätmekäitluskoht on Mäepere jäätmejaam; jäätmekogumisvahendid – kotid, konteinerid, mahutid jm anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik kelle tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; jäätmete eeltöötlus – ladestuseelseid füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi protsesse hõlmavad toimingud, sortimine kaasa arvatud, mille eesmärk on vähendada jäätmete hulka ja keskkonnaohtlikkust ning hõlbustada nende käitlust ja taaskasutust; jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; kinnistu valdaja – kinnistu omanik, hooldusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; klaaspakend-jäätmed – kasutusest kõrvaldatud klaaspakend; kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; kompostor – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid ja vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid jne); ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimese tervisele, varale või keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 8 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel; olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid; prügila – ehitis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõttesisesed ladestuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta. Prügilad jagunevad: • ohtlike jäätmete prügilateks; • tavajäätmete prügilateks; • püsijäätmete prügilateks. Rapla maakonnas on kõik prügilad suletud. Lähim prügila on Väätsa prügila Järvamaal. reoveepuhastite sete – heitvee puhastusseadmete jääkmuda; riskijäätmed – lõikavad, torkavad, haisevad ja tolmavad jäätmed, tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust; segaolmejäätmed – olmejäätmete sortimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass; taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; tootmisjäätmed – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; ökoloogilised kuivkäimlad – kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 6. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmehooldeleping ei näe ette teisiti. 7. Kõik Järvakandi valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele ega keskkonnale. 8. Ülaltoodud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluse piires: 8.1. rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; 8.2. valmistada ja kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. 9. Järvakandi Vallavalitsus edendab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. 10. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Järvakandi Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil jne) koguda tavajäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. 11. Teisese toorme kogumisvahendisse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. 12. Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätmeliigi, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi sisaldava infoga. 13. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 14. Juriidilisest ja füüsilisest isikust ettevõtjad kui jäätmetekitajad on kohustatud: 14.1. rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 14.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 14.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 15. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on võimalikult vältida kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid või vähendada nende hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, sorteerima, taaskasutama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle olmejäätmete kogumisettevõttele. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTIMINE 16. Jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja kohustused: 16.1. koguda oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 16.2. omada piisavas koguses ja suuruses individuaalseid jäätmemahuteid või kasutada lepingu alusel ühismahuteid. Ühiste kogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada krundi valdajaga; 16.3. korraldada jäätmete üleandmist Järvakandi Vallavalitsuse poolt valitud jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga; 16.4. võimaluse korral vähendada jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel; 16.5. jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele, keskkonnale ega kinnistule. 17. Kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab: • jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; • jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; • tuleohu vältimist; • võimaliku lekke vältimist. 18. Kogumisvahenditena on lubatud kasutada: • jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Korraldatud kogumisel peab kott olema kaanega kaetud kotihoidjas; • jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud; • kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse; • nõuetekohaselt ehitatud sette- ja kogumiskaevusid. 19. Kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. 20. Jäätmete kogumisvahend peab olema kompaktne, ohutu ja korralikult kaanega suletav. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumisvahendeid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. 21. Kogumisvahendi puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb jäätmetekitaja. 22. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügi- konteinerid Järvakandi Vallavalitsus või territooriumit haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prüginõu. Avalike ürituste paigad varustab prügiurnidega ürituste korraldaja, kes likvideerib kogu ürituse käigus tekkinud prügi järgmise päeva kella 10.00ks. 23. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele horisontaalsele alusele autotee lähedale, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele. Jäätmete kogumise konteiner ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. 24. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Jäätmetekitaja peab tagama, et tema poolt täidetud jäätmekonteineri mass ei ületa piirnorme: 0,1 m3 – 50 kg 0,8 m3 – 400 kg 25. Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud ühepereelamu jäätmekott või prügikonteiner tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta. 26. Ajutine konteineriväline ladestamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. 27. Järvakandi vallas tuleb klaaspakend- ja plastpudelijäätmed paigutada valla territooriumil asuvatesse üldkasutavatasse klaaspakendite kogumise mahutitesse või viia klaastaara vastuvõtupunkti sõltumata klaaspakendite kogusest. Klaasimahutitesse paigaldatavatelt pudelitelt ja purkidelt tuleb eemaldada metallist korgid ja kaaned, paberetikettide eemaldamine ei ole kohustuslik. 28. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui nad vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40° C). 29. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale metallijäätmeluba omavale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. Metallijäätmekäitlejal on keelatud vastu võtta (kokku osta) jäätmeseaduse §-s 105 toodud metallijäätmeid. 30. Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõutele vastav ehitusluba ja lammutuskava, kooskõlastus kinnistu omaniku ja vallavalitsusega. Lammutuskavas peab olema näidatud, kuidas koguda eraldi taaskasutatavaid ehitusjäätmeid (tellised, kivid, betoon, puit, pinnas jms) aga ka ohtlikke jäätmeid ja anda üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Seejuures ohtlike jäätmete käitleja peab omama ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimisel, kogumisel ja lammutustöödel tuleb rakendada meetmeid kaasneva müra ja tolmu tekke vältimiseks. 31. Vanapaber ja papp tuleb teisese toorme kogumisvahendite olemasolul paigutada vastavasse kogumismahutisse. 32. Taaskasutatavate ja prügilatesse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi koguda: • ohtlikke jäätmeid; • üle 40° C kuuma tuhka; • lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; • vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; • käimlajäätmeid; • kogumiskaevude setteid; • nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; • radioaktiivseid jäätmeid; • erikäitlust vajavaid jäätmeid; • jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; • aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 33. Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: • ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; • spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; • kompostimisväljakud; • muud eraldi määratud vastuvõtukohad. V. JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 34. Järvakandi Vallavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveoga loetakse liitunuks kõik Järvakandi valla haldusterritooriumil tegutsevad isikud. 35. Tasu korraldatud olmejäätmete veo eest sõltub konkreetse prügikasti suurusest ja selle tühjendamissagedusest. Tasumise kord määratakse veokonkursi tingimustega. Vallavalitsus võib erandkorras vabastada teatud tähtajaks jäätmeveo tasu maksmisest olmejäätmeveoga hõlmatud isiku tingimusel, et eelnevalt on vabastuse taotleja esitanud kirjaliku selgituse, miks temal taotletaval ajavahemikul jäätmeid ei teki. 36. Korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on olmejäätmete osas jäätmeveo ainuõigus kuni kolm aastat. Seoses kõigi jäätmevaldajate (ettevõte, korteriühistu, kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum) jäätmeveoga liitumiskohustusega kehtestab Järvakandi Vallavalitsus määrusega jäätmevaldajate registri ning määrab registri pidamise korra. 37. Konkursi võitnud jäätmete veoettevõte on kohustatud: 37.1. vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 37.2. eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi, kuid mitte harvemini kui üks kord kuus. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevatele territooriumidele; 37.3. koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 37.4. oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid; 37.5. paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 37.6. kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning olema tehniliselt võimeline tühjendama juba kasutuselolevaid jäätmekonteinereid või need välja vahetama ühe kuu jooksul (juhul, kui eelmine käitleja viib oma rendikonteinerid ära); 37.7. korraldama jäätmevedu elanikkonda vähim häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja vedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus kella 21.00–7.00. 38. Jäätmete veoettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinereid, kui: 38.1. konteineri mass ületab punktis 24 sätestatud piirväärtusi või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellisel juhtumil peab jäätmetekitaja tellima jäätmete äraveoks spetsiaalse mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud sõiduki; 38.2. konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse vm põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil. 39. Jäätmete kogumisettevõtte töötaja ei tohi jäätmeid sorteerida, neid jäätmeveokist jäätmetekitaja territooriumil eemaldada väljaspool oma tavapäraseid tööprotseduure. 40. Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada konteinerisse paigutatud jäätmeid. 41. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud sõlmima lepingu seadusega ettenähtud korras valitud jäätmeveoettevõttega olmejäätmete äraveoks. Leping tuleb sõlmida kuu aja jooksul alates valitud jäätmeveoettevõtte tegevuse alustamisest, samuti isikute Järvakandi valda elama asumisel või ettevõtluse alustamisel valla territooriumil. 42. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmamata jäätmeid võib üle anda taaskasutamiseks või ladestamiseks vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele või jäätmekäitlejana Raplamaa keskkonnateenistuses registreeritud isikule. Üleandmine peab olema dokumenteeritud. 43. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 43.1. kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 43.2. tagasi võtma enda poolt jäätmekäitluskohta veetud, kuid seal mitte vastuvõetud jäätmed. 44. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistes kompostihoidlates – kompostorites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil kompostida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik peab asuma vähemalt 15 m kaugusel kaevust. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist. 45. Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostorites või Järvakandi Vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. 46. Toidujäätmeid tohib aastaringselt kompostida ainult kompostorites. 47. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba. 48. Kogumiskaevud, mahutid ja püüdurid tühjendab vastavalt nende täitumisele paakautodega vastavat teenust osutav ettevõte, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Tühjendusprodukte võib ladustada ainult Järvakandi Vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. 49. Käimlajäätmete hulka ei tohi panna muid jäätmeid. 50. Kogumis- ja heitveekaevude sisu tohib kompostida ainult Järvakandi Vallavalitsuse nõusolekul, kes väljastab vajaduse korral täiendavad nõuded. 51. Kogumis- ja settekaevude vedelaid jäätmeid kogutakse füüsilise isiku korral vastavalt vajadusele, juriidilise isiku korral vähemalt üks kord aastas. 52. Reovee kogumis- ja filterkaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks väljaspool sellekohase jäätmeloaga ettevõtja spetsiaalset käitluskohta. 53. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. 54. Sõnnikut tohib laotada ainult sulanud maale ja see ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. Säilitamisel peab sõnnik olema kompostitud ja kaetud mulla või kilega. 55. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemides. 56. Muude jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. 57. Vahemikus l. oktoobrist 1. maini on vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides lubatud põletada oma kinnistu territooriumil lahtises tules kuivi oksi ja risu. Tuletegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. 58. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool oma kinnistu piire on keelatud. 59. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Järvakandi päästekomandoga. 60. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a kompostimine ja pinnase täitmine inertse ehitusprügiga) on keelatud. 61. Olmejäätmete hulka ei tohi paigutada meditsiini- ja loomjäätmeid. 62. Järvakandi Vallavalitsus korraldab valla territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele või äraandmist valla poolt organiseeritud kogumisringidel, mille aeg ja koht teatatakse eelnevalt vallalehes. 63. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. 64. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida eri liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. 65. Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. 66. Hooldus- ja tervishoiuasutuste jäätmed tuleb kehtiva korra kohaselt üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 66.1. Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutuselt kõrvaldatud, ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ja kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed, tuleb ära anda vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale; 66.2. Loomseid jäätmeid tuleb käidelda volitatud veterinaararsti nõuete kohaselt. 66.3. Toitlustamisel tekkinud jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2001. a määruse nr 290 «Nõuded toitlustamisel tekkivate jäätmete käitlemisele ja laboratoorsele uurimisele ning loomasööda kasutamise loa väljastamise tingimused ja kord» nõuetest. VI. PAKENDI JA PAKENDIJÄÄTMETE KÄITLEMINE 67. Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis on jäätmed jäätmeseaduse § 2 tähenduses, välja arvatud tootmisjäägid. 68. Pakend peab täitma oma otstarvet võimalikult väikese mahu ja massi juures, tagama vajaliku ohutus- ja hügieenitaseme, olema sobiv pakendatavale kaubale ja vastuvõetav tarbijale. 69. Pakend peab olema kavandatud, valmistatud ja müüdud nii, et oleks võimalik selle korduvkasutus või pakendijäätmete taaskasutus. 70. Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. 71. Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või korraldama selle lepingu alusel vahetus läheduses asuvas teises müügikohas, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. VII. JÄÄTMELUBA JA ARUANDLUS 72. Järvakandi valla haldusterritooriumil paiknevad ettevõtted peavad taotlema jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks jäätmeseadusega kehtestatud jäätmeloa. 73. Teatud liiki ja koguses tavajäätmete taaskasutamiseks või tekkekohas kõrvaldamisega tegelev isik, kes on vabastatud keskkonnaministri määrusega jäätmeloa omamise kohustusest, samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus- või kutsetegevusena vedav isik, peab olema registreeritud Raplamaa keskkonnateenistuses. 74. Kõik Järvakandi valla haldusterritooriumil tegutsevad jäätmeluba, keskkonnakompleksluba omavad isikud, aga ka kõik jäätmekäitlejana keskkonnateenistuses registreeritud isikud ja ohtlike jäätmete tekitajad, välja arvatud kodumajapidamised, on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduse ja taaskasutus- või kõrvaldamistoimingute kohta. Nimetatud arvestusalgdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid tuleb säilitada vähemalt viis aastat. VIII. JÄRVAKANDI VALLA HALDUSTERRITOORIUMIL ASUVATE JÄÄTMEHOOLDUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED 75. Kõik valla haldusterritooriumil paiknevad jäätmete tekitajad ja käitlejad peavad oma tegevuse lõpetamisel üle andma jäätmekäitlejatele kõik ettevõttes tekkinud ja käitlemata jäänud tava- ja ohtlikud jäätmed. Ettevõtte tegevuse lõpetamisel tuleb likvideerida kogu ettevõtte tegevusest tingitud reostus ja rakendada meetmeid, mis välistavad ettevõtte tegevuse lõpetamisest tingitud reostusohu teket. IX. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 76. Järvakandi Vallavalitsus vaatab läbi valla haldusterritooriumil tegutsevate ettevõtete esitatud jäätmeloa taotlusi ja esitab keskkonnateenistusele oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta. 76.1. Järvakandi Vallavalitsuse kontrolliõigusega ametnik kontrollib keskkonnakaitselist olukorda ettevõttes ja valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest kinnipidamist. 77. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased rikkumise asjaolust sõltuvalt tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust tulenevalt jäätmeseadusest. 78. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekkinud keskkonnareostus ja -kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 79. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulud. 80. Käesoleva eeskirja nõuete rikkumise korral rakendatakse rikkuja suhtes seadusandlusega kehtestatud sanktsioone. Jäätmeseaduses nimetatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Järvakandi Vallavalitsus, Järvamaa Keskkonnainspektsioon ja Lääne Politseiprefektuuri Rapla Politseijaoskond.