Keskkonnaminister — Keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määruse nr 25 «Metsa korraldamise juhendi kinnitamine» muutmine — RTL, 2000, 50, 747

Määrus kehtestatakse «Metsaseaduse» (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; 82, 750; 95, 843) paragrahvi 5 lõike 5 alusel ja tulenevalt «Vabariigi Valitsuse seaduse ja selle rakendamisega seonduvate seaduste muutmise seaduse» (RT I 1999, 95, 843) paragrahvist 79. § 1. Keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määrusega nr 25 «Metsa korraldamise juhendi kinnitamine» (RTL 1999, 69, 902) kinnitatud «Metsa korraldamise juhendis» tehakse järgmised muudatused: 1) punktides 3 ja 96 asendatakse sõna «Metsaamet» ning punkti 2 alapunktis 4 asendatakse sõnad «Metsaameti peadirektor» sõnaga «keskkonnaminister» vastavas käändes; 2) punktides 4, 19, 20, 33, 34, 67 ja 85 asendatakse sõna «Metsaamet» sõnaga «Keskkonnaministeerium» vastavas käändes; 3) punktides 67 ja 68 asendatakse sõnad «Metsaameti kohalike asutuste» sõnadega «Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistuste»; 4) punkti 39 esimeses lauses asendatakse sõnad «taimkatte kasvukohatüüpide metsataimkonna klassifikatsioonile (Paal, J. 1997, Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Keskkonnaministeerium, Tallinn)» sõnadega «metsakasvukohatüüpide klassifikatsioonile (E. Lõhmus, Eesti metsakasvukohatüübid, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, Tallinn, 1984)»; 5) lisad 2, 4, 6, 7, 8 ja 10 asendatakse vastavalt uute lisadega 2, 4, 6, 7, 8 ja 10. Minister Heiki KRANICH Kantsler Sulev VARE Lisa 2 Metsa korraldamise juhendi juurde BONITEERIMISTABELID Boniteediklasside kõrguste alampiirid okaspuudel ja kõvalehtpuudel (m) Vanus (a) Boniteet Ia I II III IV V Va 5 2,6 2,1 1,7 1,3 1,0 0,7 0,5 10 5,2 4,2 3,4 2,7 2,0 1,5 0,9 15 7,7 6,2 5,0 4,0 3,0 2,2 1,4 20 10,1 8,2 6,7 5,3 4,0 2,9 1,8 25 12,4 10,1 8,2 6,5 5,0 3,6 2,3 30 14,5 12,0 9,7 7,7 5,9 4,3 2,7 35 16,6 13,7 11,2 8,9 6,9 4,9 3,2 40 18,4 15,3 12,5 10,0 7,7 5,6 3,6 45 20,2 16,8 13,8 11,1 8,6 6,2 4,0 50 21,8 18,2 15,1 12,1 9,4 6,8 4,4 55 23,2 19,6 16,2 13,1 10,2 7,4 4,7 60 24,5 20,8 17,3 14,0 10,9 8,0 5,1 65 25,7 21,9 18,3 14,9 11,6 8,5 5,5 70 26,8 22,9 19,2 15,7 12,3 9,0 5,8 75 27,8 23,8 20,1 16,4 12,9 9,5 6,1 80 28,7 24,7 20,9 17,1 13,5 9,9 6,4 85 29,5 25,5 21,6 17,8 14,0 10,3 6,7 90 30,2 26,2 22,3 18,4 14,6 10,8 7,0 95 30,9 26,9 22,9 19,0 15,0 11,1 7,3 100 31,5 27,5 23,5 19,5 15,5 11,5 7,5 105 32,1 28,1 24,0 20,0 15,9 11,8 7,7 110 32,6 28,6 24,5 20,5 16,3 12,2 8,0 115 33,0 29,0 25,0 20,9 16,7 12,5 8,2 120 33,4 29,5 25,4 21,3 17,1 12,8 8,4 125 33,8 29,9 25,8 21,7 17,4 13,0 8,6 130 34,2 30,3 26,2 22,0 17,7 13,3 8,8 135 34,5 30,6 26,5 22,4 18,0 13,5 8,9 140 34,8 30,9 26,9 22,7 18,3 13,8 9,1 145 35,0 31,2 27,2 22,9 18,5 14,0 9,3 150 35,3 31,5 27,4 23,2 18,8 14,2 9,4 155 35,5 31,7 27,7 23,5 19,0 14,4 9,5 160 35,7 31,9 27,9 23,7 19,2 14,6 9,7 165 35,9 32,2 28,2 23,9 19,4 14,7 9,8 170 36,1 32,4 28,4 24,1 19,6 14,9 9,9 175 36,3 32,5 28,6 24,3 19,8 15,0 10,0 180 36,4 32,7 28,7 24,5 20,0 15,2 10,1 185 36,6 32,9 28,9 24,7 20,1 15,3 10,2 190 36,7 33,0 29,1 24,8 20,3 15,4 10,3 195 36,9 33,2 29,2 25,0 20,4 15,6 10,4 200 37,0 33,3 29,4 25,1 20,5 15,7 10,5 Boniteediklasside kõrguste alampiirid pehmelehtpuudel (m) Vanus (a) Boniteet Ia I II III IV V Va 5 3,5 2,9 2,3 1,8 1,4 1,0 0,6 10 7,0 5,7 4,6 3,6 2,7 2,0 1,2 15 10,2 8,3 6,7 5,3 4,0 2,9 1,8 20 13,2 10,8 8,8 6,9 5,3 3,8 2,4 25 15,8 13,1 10,6 8,5 6,5 4,6 2,9 30 18,2 15,1 12,4 9,9 7,6 5,4 3,5 35 20,3 16,9 13,9 11,2 8,6 6,2 3,9 40 22,1 18,5 15,3 12,3 9,5 6,9 4,4 45 23,6 20,0 16,5 13,4 10,4 7,5 4,8 50 25,0 21,2 17,6 14,3 11,1 8,1 5,2 55 26,1 22,3 18,6 15,1 11,8 8,6 5,5 60 27,1 23,2 19,5 15,9 12,4 9,1 5,8 65 28,0 24,0 20,2 16,5 13,0 9,5 6,1 70 28,7 24,7 20,9 17,1 13,5 9,9 6,4 75 29,3 25,3 21,4 17,6 13,9 10,2 6,6 80 29,9 25,9 22,0 18,1 14,3 10,5 6,8 85 30,4 26,4 22,4 18,5 14,6 10,8 7,0 90 30,8 26,8 22,8 18,9 15,0 11,1 7,2 95 31,2 27,2 23,2 19,2 15,2 11,3 7,4 100 31,5 27,5 23,5 19,5 15,5 11,5 7,5 105 31,8 27,8 23,8 19,8 15,7 11,7 7,6 110 32,1 28,1 24,1 20,0 15,9 11,9 7,8 115 32,3 28,3 24,3 20,2 16,1 12,0 7,9 120 32,5 28,5 24,5 20,4 16,3 12,2 8,0 125 32,7 28,7 24,7 20,6 16,5 12,3 8,1 130 32,9 28,9 24,9 20,8 16,6 12,4 8,1 135 33,0 29,0 25,0 20,9 16,7 12,5 8,2 140 33,1 29,2 25,2 21,0 16,9 12,6 8,3 145 33,3 29,3 25,3 21,2 17,0 12,7 8,4 150 33,4 29,4 25,4 21,3 17,1 12,8 8,4 155 33,5 29,5 25,5 21,4 17,2 12,9 8,5 160 33,6 29,6 25,6 21,5 17,3 12,9 8,5 165 33,7 29,7 25,7 21,6 17,3 13,0 8,6 170 33,8 29,8 25,8 21,6 17,4 13,1 8,6 175 33,8 29,9 25,9 21,7 17,5 13,1 8,7 180 33,9 30,0 25,9 21,8 17,5 13,2 8,7 185 34,0 30,0 26,0 21,9 17,6 13,2 8,7 190 34,0 30,1 26,1 21,9 17,6 13,3 8,8 195 34,1 30,2 26,1 22,0 17,7 13,3 8,8 200 34,1 30,2 26,2 22,0 17,7 13,3 8,8 Lisa 4 Metsa korraldamise juhendi juurde TAGAVARA ARVUTAMISEKS KASUTATAVAD MATEMAATILISED MUDELID 1. Puistud kõrgusega 5 ja enam meetrit a) M = H× G× F, kus F = a +

+ c ×

+ d × ln(H) b) M = Mn ×t, kus kase- ja pärnapuistutel Mn = a1 + b1 × H2 +c1 × H3 okaspuistutel ja teistel lehtpuistutel Mn = a1 + b1 × H +c1 × H2 2. Puistud kõrgusega alla 5 meetri M = 0,4 × G × (H + 3) M – puistu hektaritagavara (tm) H – puistu keskmine kõrgus (m) G – puistu rinnaspindalade summa (m2/ha) F – puistu keskmine rinnakõrguse vormiarv t – puistu täius Mn – vastava normaalpuistu tagavara (tm/ha) Kordajad a, b, c, d, a1, b1 ja c1 võetakse vastavalt tabelile: Puuliik Kordaja a b c d a1 b1 c1 mänd, lehis, seedermänd –0,0309 2,5936 –0,0617 0,2107 –30,5946 16,6305 0,0254 kuusk, nulg, ebatsuuga, teised okaspuud 0,3495 1,5653 0 0,0172 –7,9880 9,2794 0,3473 kask, pärn 0,4193 0,8180 0 0 15,3442 0,7411 –0,0087 haab, sanglepp, hall lepp 0,8813 –0,5950 0,0437 –0,1969 –18,7579 8,3848 0,3233 tamm, saar, vaher, jalakas, teised lehtpuud 0,5993 0,9350 0,0286 –0,1006 –11,7131 8,4737 0,2767 Lisa 6 Metsa korraldamise juhendi juurde STANDARDTABELID Puistu tagavara (tm) ja rinnaspindalade summa (m2/ha) täiusel 1,0 Kõrgus (m) Mänd, lehis, seedermänd Kuusk, nulg, ebastsuuga Kask, pärn Haab, sanglepp, hall lepp Tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu tagavara rinnaspindalade summa tagavara rinnaspindalade summa tagavara rinnaspindalade summa tagavara rinnaspindalade summa tagavara rinnaspindalade summa 2 11 5,4 10 4,8 8 4,0 9 4,3 8 4,2 3 21 8,6 21 8,8 16 6,6 18 7,5 18 7,3 4 35 12,5 30 10,8 25 8,8 28 10,1 27 9,8 5 55 16,0 46 13,2 30 10,3 33 12,2 41 11,8 6 69 18,4 60 15,6 38 11,4 45 13,9 51 13,1 7 87 21,3 74 17,5 47 12,5 57 15,4 62 14,4 8 104 23,4 89 19,2 57 13,6 70 16,8 74 15,7 9 121 25,2 105 20,8 68 14,8 84 18,1 86 16,9 10 139 26,9 120 22,0 80 16,0 98 19,3 100 18,1 11 156 28,0 137 23,3 93 17,2 112 20,4 114 19,3 12 172 29,0 154 24,5 108 18,4 127 21,5 129 20,4 13 189 29,9 171 25,6 122 19,5 143 22,6 144 21,5 14 205 30,6 189 26,7 138 20,6 160 23,7 160 22,5 15 224 31,5 209 27,8 154 21,7 178 24,8 176 23,5 16 241 32,2 229 28,9 172 22,8 195 25,8 193 24,4 17 258 32,7 250 30,0 190 23,9 215 27,0 210 25,4 18 276 33,3 271 31,0 208 24,9 234 28,0 229 26,4 19 294 33,8 293 32,0 227 25,8 255 29,1 248 27,4 20 311 34,3 316 33,0 245 26,6 277 30,3 267 28,3 21 329 34,7 340 34,0 263 27,3 299 31,4 288 29,3 22 347 35,1 364 34,9 281 28,0 321 32,4 309 30,2 23 366 35,6 389 35,9 300 28,7 345 33,5 330 31,1 24 384 36,0 415 36,8 320 29,4 370 34,7 352 32,0 25 403 36,4 442 37,8 339 30,0 395 35,7 375 32,9 26 421 36,7 469 38,7 360 30,7 422 36,9 398 33,8 27 439 37,0 496 39,6 381 31,4 448 37,9 421 34,6 28 457 37,3 525 40,5 402 32,0 474 38,9 445 35,4 29 475 37,6 553 41,3 423 32,6 501 39,9 469 36,2 30 492 37,8 583 42,2 443 33,1 526 40,7 493 36,9 31 510 38,0 613 43,1 464 33,6 554 41,6 518 37,7 32 527 38,2 645 44,0 487 34,2 580 42,4 543 38,4 33 545 38,4 676 44,8 509 34,7 607 43,2 568 39,1 34 563 38,6 709 45,7 531 35,2 636 44,1 594 39,8 35 580 38,8 743 46,6 553 35,7 666 45,0 620 40,5 Lisa 7 Metsa korraldamise juhendi juurde TULEOHUKLASSID Metsakasvukohatüüp Puuliik Arenguklass Tuleohuklass leesikaloo, kastikuloo, sambliku, kanarbiku okaspuud kõik arenguklassid I tuleohuklass lehtpuud lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad II tuleohuklass lehtpuud keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad III tuleohuklass pohla, sinilille, jänesekapsa, jänesekapsa-pohla, jänesekapsa-mustika, mustika, sinika okaspuud lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad I tuleohuklass mänd, lehis keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad II tuleohuklass ülejäänud okaspuud keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad III tuleohuklass lehtpuud lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad III tuleohuklass lehtpuud keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad IV tuleohuklass naadi mänd, lehis kõik arenguklassid III tuleohuklass ülejäänud okaspuud lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad III tuleohuklass ülejäänud okaspuud keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad IV tuleohuklass lehtpuud lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad III tuleohuklass lehtpuud keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad IV tuleohuklass karusambla-mustika, karusambla, osja, tarna, lubikaloo okaspuud kõik arenguklassid III tuleohuklass lehtpuud kõik arenguklassid V tuleohuklass kuivendatud karusambla-mustika, kuivendatud karusambla, kuivendatud osja, kuivendatud tarna, kuivendatud lubikaloo okaspuud kõik arenguklassid II tuleohuklass lehtpuud kõik arenguklassid IV tuleohuklass sõnajala, angervaksa, tarna-angervaksa, lodu, kõdusoo, raba, madalsoo, siirdesoo okaspuud lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad III tuleohuklass okaspuud keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad IV tuleohuklass lehtpuud kõik arenguklassid V tuleohuklass kuivendatud sõnajala, kuivendatud angervaksa, kuivendatud tarna-angervaksa, kuivendatud lodu, kuivendatud kõdusoo, kuivendatud raba, kuivendatud madalsoo, kuivendatud siirdesoo okaspuud lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad II tuleohuklass okaspuud keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad III tuleohuklass lehtpuud kõik arenguklassid IV tuleohuklass kivine puistang, saviliivane puistang kõik puuliigid kõik arenguklassid III tuleohuklass liivane puistang kõik puuliigid kõik arenguklassid I tuleohuklass turbane puistang kõik puuliigid kõik arenguklassid II tuleohuklass Lisa 8 Metsa korraldamise juhendi juurde METSA INVENTEERIMISEL KASUTATAVAD KLASSIFIKAATORID Omandivorm Kood Nimetus Kirjeldus F eramets, füüsilise isiku füüsilisele isikule kuuluv eramets J eramets, juriidilise isiku eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluv eramets Y eramets, ühisomand eraõiguslike isikute ühisomandis olev mets R riigimets, RMK Riigimetsa Majandamise Keskuse halduses olev riigimets T riigimets, ajutiselt jätkuvalt riigiomandis olev õigusvastaselt võõrandatud ja tagastamisele või erastamisele kuuluv mets X riigimets, muu riigile kuuluv mets, välja arvatud Riigimetsa Majandamise Keskuse halduses olev mets ja jätkuvalt riigiomandis olev õigusvastaselt võõrandatud ning tagastamisele või erastamisele kuuluv mets M munitsipaalmets kohalikule omavalitsusele kuuluv mets A muu avalik-õiguslik mets teistele avalik-õiguslikele isikutele kuuluv mets Kõlvikuliik Kood Nimetus Kirjeldus MT tootlik metsamaa MV vähetootlik metsamaa PS põõsastik SO soo PM põllumaa RM looduslik rohumaa VM viljapuu-marjaaed TA taimla SE seemla JA järv JG jõgi VH veehoidla, tiik OU õuemaa PK park KJ karjäär PV pinnaveeala XM muu maa Metsakategooria Kood Nimetus Kirjeldus H hoiumets K kaitsemets T tulundusmets Hoiu- või kaitsemetsaks määramise põhjus Kood Nimetus Kirjeldus Q õigusakt O omaniku tahe R kaitseala loodusreservaat S kaitseala sihtkaitsevöönd V piiranguvöönd K kallas, rand A allikad, surveline põhjavesi I infiltratsiooniala J joogiveehaare U uuristus- ja tuuleohtlik ala L looala M muinsuskaitseobjekt P planeeringuga määratud Metsakasvukohatüüp Kood Nimetus Kirjeldus Ll leesikaloo Kl kastikuloo Lu lubikaloo Sm sambliku Kn kanarbiku Sn sinika Ph pohla Jp jänesekapsa-pohla Ms mustika Jm jänesekapsa-mustika Km karusambla-mustika Kr karusambla Jk jänesekapsa Sl sinilille Nd naadi Sj sõnajala An angervaksa Ta tarna-angervaksa Os osja Tr tarna Ld lodu Ks kõdusoo Md madalsoo Ss siirdesoo Rb raba Lp liivane puistang Kp kivine puistang Sp saviliivane puistang Tp turbane puistang Boniteet Kood Nimetus Kirjeldus 0 Ia boniteet 1 I boniteet 2 II boniteet 3 III boniteet 4 IV boniteet 5 V boniteet 6 Va boniteet Rinne Kood Nimetus Kirjeldus 1 esimene rinne 2 teine rinne J järelkasvu rinne Y üksikpuude rinne S surnud puude rinne Puuliik Kood Nimetus Kirjeldus Ma mänd Ku kuusk Nu nulg Lh lehis Sd seedermänd Ts ebatsuuga Ta tamm Sa saar Va vaher Ja jalakas Kp künnapuu Ks kask Hb haab Lm sanglepp Lv hall lepp Pn pärn Pp pappel Re remmelgas To teised okaspuuliigid Tl teised lehtpuuliigid Päritolu Kood Nimetus Kirjeldus K külvikultuur I istutuskultuur S seemnetekkeline V võrstekkeline Kahjustuste põhjus Kood Nimetus Kirjeldus 1 tuli 2 üleujutus 3 tuuleheide 4 tormimurd 5 vaalimine 6 külmakahjustus 7 lumemurd 10 põder 11 metskits 12 metssiga 13 hirv 14 kobras 20 latipihklane 21 säsiürask 22 kooreürask 23 hiidürask 24 juureürask 25 männikärsakas 26 koorelutikas 27 mai- või juunipõrnikas 28 külmaliblikas 29 tammemähkur 30 männivaablane 31 männivaksik 40 juurepess 41 männitaelik 42 külmaseen 43 männi koorepõletik 44 haavataelik 45 lehisevähk 46 saarevähk 47 võrsevähk 50 teised 52 langala Kahjustusaste Kood Nimetus Kirjeldus N nõrk kahjustus ei pidurda puude kasvu K keskmine kahjustuse tagajärjel juurdekasv aeglustub T tugev kahjustuse tagajärjel juurdekasv peatub V väga tugev kahjustuse tagajärjel puud hävivad Tuleohuklass Kood Nimetus Kirjeldus 1 I tuleohuklass väga suur tuleoht 2 II tuleohuklass suur tuleoht 3 III tuleohuklass keskmine tuleoht 4 IV tuleohuklass väike tuleoht 5 V tuleohuklass väga väike tuleoht Iseärasus Kood Nimetus Kirjeldus YU üleujutatav LP ligipääsmatu RT raied ainult talvetingimustes KE koosseis ebaühtlane AE vanus ebaühtlane HE kõrgus ebaühtlane DE rinnadiameeter ebaühtlane TE täius või liitus ebaühtlane JE järelkasv ebaühtlane BE boniteet ebaühtlane KV kasvukohatüüp varieerub XB ei vasta boniteerimitabelile VB eraldisel võtmebiotoop K2 kuus osaliselt teises rindes Lisa 10 Metsa korraldamise juhendi juurde KÜPSUSVANUSED JA ARENGUKLASSID Puuliigi küpsusvanus (a) Puuliik Boniteet Ia I II III IV V Va mänd, lehis, seedermänd 90 90 100 120 130 140 140 kuusk, nulg, ebatsuuga 70 80 90 100 100 100 100 teised okaspuud 70 80 90 100 100 100 100 tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu 100 110 120 120 130 130 130 kask, sanglepp, pärn 60 70 70 80 70 70 70 haab, pappel 50 50 50 50 50 50 50 hall lepp, remmelgas 30 30 30 30 30 30 30 teised lehtpuud 50 50 50 50 50 50 50 Arenguklassid Kood Nimetus Kirjeldus A lage ala ala, kus puistu täius on alla 0,3 ja kus kultiveeritud või loodusliku uuenemisega tekkinud peapuuliigiks sobivad taimed puuduvad või nende taimede arv ei ole metsa uuenemiseks piisav S selguseta ala kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab enam kui 1200 peapuuliigi taime hektari kohta, kuid mis ei vasta teistele tingimustele, et ala võiks lugeda uuenenuks N noorendik kultiveeritud või loodulikult uuenenud ala, kus kasvab enam kui 1200 ülepinnaliselt paiknevat vähemalt 0,8 m kõrgust peapuuliigi taime hektari kohta ja mille keskmine rinnasdiameeter on alla 6 cm L latimets puistu täiusega üle 0,3, keskmise rinnasdiameetria 6...12 cm ning keskmise vanusega alla ½ küpsusvanusest. Latimetsa arenguklassi ei määrata hall-lepikutele K keskealine mets puistu täiusega üle 0,3 ja keskmise rinnasdiameetriaga üle 12 cm, mis 10 aasta jooksul ei saavuta küpsusvanust V valmiv mets puistu täiusega üle 0,3, mis 10 aasta jooksul saavutab küpsusevanuse Y küps mets puistu täiusega üle 0,3, mis on saavutanud küpsusvanuse