Rõuge Vallavolikogu — Rõuge valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015 kinnitamine — KO, 256, 2203

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 37 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 4 lõike 1 ja lõike 2 alusel. 1. Kinnitada Rõuge valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004–2015 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. novembril 2004. a. Volikogu esimees Jaak PÄCHTER RÕUGE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2004–2015 1. SISSEJUHATUS Rõuge valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamise eesmärgiks on välja tuua üldised arengud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel vallas, et selle läbi parandada piirkonna elanikkonna elukvaliteeti, kindlustades samas puhta looduskeskkonna. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogus kinnitatud ning 12 aastaks koostatud arendamise kava alusel. Selline lähenemisviis tuleneb arusaamisest, et vee- ja kanalisatsioonivaldkond on suhteliselt konservatiivne ning teenuste parandamiseks tehtavad kulutused toovad kaasa pikemaajalisi varalisi kohustusi. Rõuge valla territooriumil on Eesti Geoloogiakeskuse andmetel 31 puurkaevu, nendest 2 uurimisotstarbelised. Ühisveevärgiteenusega on seotud 13 puurkaevu. Pere, talumajapidamise või ettevõtte veega varustamiseks töötab 11 puurkaevu. Rakendust ei ole mitmetel põhjustel leidnud 5 puurkaevu. Arengukava on tegevuste kogum, mille eesmärgiks on selgelt defineeritud eesmärkide realiseerimine. Rõuge valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas kirjeldatakse olemasolevaid veevarustussüsteeme, kanalisatsioonivõrke ja puhasteid asumite kaupa ning on toodud kava, kuidas arendada ÜVK Rõuge valla territooriumil edasi. Rõuge valla arengukavas 2004–2012 on vee ja kanalisatsiooni valdkond kajastatud järgmiselt: Visioon: Keskkond ja heakord: Rõuge vallas on tagatud hea tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikke ressursse kasutatakse loodust oluliselt kahjustamata. Visioon: Tehniline infrastruktuur: Rõuge vallas on uutele tehnoloogiatele avatud inimväärset elukeskkonda tagav ja võimalikult laia elanikkonda haarav infrastruktuuri kõrge tase. Probleemid: Nõrgalt arenenud puhta vee varustus külades Väikepuhastite vilets olukord Paljude külade vee halb kvaliteet Purgimisseadmete puudumine Kvaliteetse puhta vee veevõtukohtade puudumine Lühiajalised eesmärgid: Aastaringsete veevõtukohtade loomine valla territooriumil Olemasolevate puurkaevude vee kvaliteedi vastavusse viimine kehtestatud normidega Veetrasside ehituse toetamine külades ca 10 km aastas Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine uuselamutsooni Individuaalelamute puhastussüsteemide väljaehitamise toetamine ca 15 puhastit aastas Pikaajalised eesmärgid: Valla puhta vee programmi väljatöötamine, mis tagab elanikkonna varustamise kvaliteetse joogiveega Heitvee puhastussüsteemide väljaarendamine Rõuges, Viitinas ja Nursis Individuaalelamute puhastussüsteemide rajamine Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu üheks olulisemaks faktoriks on elanikkonna maksevõime, mis määrab sisuliselt osutatava teenuse kvaliteedi ja eesmärgi: kui suurele osale elanikkonnast võime planeerida lähitulevikus vee- ja kanalisatsiooniteenuse kvaliteetse osutamise. 2003. a statistilistel andmetel oli Rõuge vallas leibkonna liikme kuu netosissetulek 1810 krooni. Väljaminekud leibkonna liikme kohta ületavad sissetulekud ja seetõttu puuduvad elanikkonnal piisavad võimalused raha hoiustamiseks või investeerimiseks. Vee keskmise tarbimise ja leibkonna keskmise sissetuleku alusel on võimalik välja arvutada elaniku maksevõime veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest. Üldtunnustatud põhimõte on see, et elanik ei tohiks veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse eest teha oma sissetulekust kulutusi üle 4%: – väga hea maksevõime: teenuste hind alla 2% sissetulekust – hea maksevõime: teenuste hind 2,0–3,0% sissetulekust – rahuldav maksevõime: teenuste hind 3,0–4,0% sissetulekust – mitterahuldav maksevõime: teenuste hind üle 4% sissetulekust Kulutused ühel leibkonnaliikmel vee- ja kanalisatsiooniteenustele ühe kuu jooksul Rõuge aleviku näitel, kus teenuse pakkujaks on OÜ Rõuge Kommunaalteenus, on ligikaudu 47 krooni, mis on valla leibkonnaliikme kuu netosissetulekust 2,6%. Otstarbekas on hoida kulutuste taset vee ja kanalisatsiooniteenustele 4% ringis. Väiksemate kulutuste puhul ei ole võimalik teenuse eest saadava rahaga hoida korras olemasolevaid veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteeme, rääkimata vajalike investeeringute tegemisest. Viitina külas, kus vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkujaks on MTÜ Külatare, on kulutused ühel leibkonnaliikmel ühes kuus 20 krooni, mis teeb leibkonnaliikme kuu netosissetulekust ligikaudu 1,1%. 2. ÕIGUSLIK BAAS 2.1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399). Nimetatud seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 alusel on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 2.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) Nimetatud seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Tulenevalt seadusest on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada oma haldusalas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamist. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 sätestab ka vajaduse koostada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK), mille alusel toimub kogu kohaliku omavalitsuse territooriumil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine. 2.3. Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258) Nimetud seaduse ülesandeks on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine, samuti reguleerib seadus vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Veeseaduse § 8 alusel määratakse vee erikasutusloa omamise vajadus tegevuste lõikes. Vee erikasutusloa üheks omamise vajaduseks on põhjaveevõtt rohkem kui 5 m3/ööpäevas ja heitvee juhtimine suublasse olenemata heitvee kogusest. 2.4. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) Jäätmeseadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud rikkumise eest. 2.5. Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843; 2001, 102, 667; 2002, 61, 375; 2003, 25, 153; 2004, 9, 52; 32, 228; 53, 371) Saastatasu kehtestamise eesmärk on ennetada ja vähendada saasteainete või jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju. 2.6. Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord1 Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269 (RT I 2001, 69, 424) Määrusega kehtestatakse heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuded ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed. Määruses tuuakse välja ka olulised mõisted inimekvivalent, biokeemiline hapnikutarve ja asula reostuskoormus: Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas. Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme päeva jooksul. Reostusallikast lähtuvat reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmise reostuskoormuse alusel. Aasta nädalakeskmise suurima reostuskoormuse määramiseks peab veeproove võtma vähemalt ühel nädalal igas kvartalis. Reostusallikast lähtuva reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse veeproovid, mis on võetud erakorraliste ilmastikutingimuste ajal (nt paduvihm, lume kiire sulamine vms). Asula reostuskoormus arvestatakse summaarselt mõõdetuna kogu asula kohta, arvestatuna enne reoveepuhastit või reoveepuhasti puudumise korral heitveelaskmest. Vabariigi Valitsuse määruses on toodud heitvee piirkontsentratsioonid, mille piires võib heitvett suublasse juhtida. 2.7. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord Rõuge vallas 2.8. Rõuge valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri 2.9. Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid1 Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määrus nr 48 (RTL 2003, 64, 917) 1EÜ Nõukogu direktiiv 92/271/EMÜ «Asulate reovee puhastamine» (EÜT L 135, 30.05.1991; EÜT L 226, 07.09.1993; EÜT L 001, 03.01.94, lk 494; EÜT 067, 07.03.98, lk 29). Määrusega kehtestatakse optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks, arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50. Määruse teises paragrahvis on toodud kriteeriumid reoveekogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi. Reoveekogumisala tuleb moodustada alates reostuskoormusest 30 inimekvivalenti hektari kohta. Karstialadel ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleb reoveekogumisala moodustada, kui hektari kohta tekib reostuskoormust rohkem kui 10 inimekvivalenti. Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on kaitsmata, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 4 inimekvivalenti. Heitvee suublate, olgu see veekogu või pinnas, vastuvõtuvõime on reovee kogumisalade planeerimisel, eriti nende suuruse määramisel oluliseks kriteeriumiks. Reovee kogumisalade moodustamine ja olemasolevate laiendamine peab olema üld- ja detailplaneeringus keskkonnakaitseliselt, tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud, arvestades tekkiva reostuskoormuse igakülgse keskkonnamõju hindamist ja põhjavee kaitse nõudeid. Reovee kogumisalade rajamine peab olema tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ning määruses esitatud kriteeriumite täitmist uute kogumisalade moodustamisel ja olemasolevate laiendamisel või nende mittemoodustamist planeerimisel jälgivad kooskõlastamisel Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistused. Reovee kogumisalade moodustamise kriteeriumid võimaldavad keskkonnakaitse aspektist kogumisalasid määrata ja planeerida arvestades kompleksemalt veekaitse nõudeid. Määruse jõustumisega ei kaasne täiendavaid kulutusi riigieelarvest, küll aga on kulutused otseselt seotud reovee kogumisalal kanalisatsioonisüsteemi või süsteemide rajamise ja renoveerimisega, mis on kohaliku omavalitsuse ülesanne. 2.10. Haanja Looduspargi kaitse-eeskiri (RT I 1995, 72, 1218; 1999, 65, 651) Haanja Looduspargi kaitse-eeskirjaga sätestatakse looduspargi maa-ala kaitse ning loodusvarade säästlik kasutamine. 2.11. Koiva vesikonna veemajanduskava Koiva veemajanduskavaga kehtestatakse vee kaitse ja kasutamise korraldamiseks ning reguleerimiseks mõeldud tegevuste nimestik, mis tugineb põhjalikele analüüsidele hetkeolukorrast koos eesmärkidega veemajanduse parema tuleviku saavutamiseks ning kindlustamiseks. Rõuge vald jääb Koiva alamvesikonna keskossa, piirnedes lõunast Läti Vabariigiga. Valla kogupindala on 26 372 ha, millest 5527 ha on haritav maa, 2246 ha looduslik rohumaa ning 15 235 ha metsamaa. Koiva alamvesikonda jääb Rõuge valla territooriumist ligikaudu 18 670 ha. Rõuge valla elanike arv seisuga 1.03.2003. a oli 2300 inimest ehk elanike asustustihedus on keskmiselt 8,7 inimest km2. Koiva alamvesikonda jääb Rõuge valla elanike arvust 1024 inimest – 45%. Rõuge vald on elanike arvult Koiva alamvesikonnas suuruselt kolmas omavalitsus. Koiva alamvesikonda jääb Rõuge valla territooriumil olevatest suurematest jõgedest Pärlijõgi (valgalaga 194 km2). 2002. aastal oli veevõtt Rõuge vallas kokku 32,6 tuh m3. Koiva alamvesikonda jääval ala oli veetarve 27 tuh m3. Nelja viimase aasta jooksul on võetud vee hulk vähenenud. Rõuge valla territooriumil asub 109 asulat, millest suuremad, mis jäävad Koiva alamvesikonda, on Rõuge alevik, Viitina küla ning Sänna küla. 2002. a ammutati Koiva alamvesikonda jääval Rõuge valla territooriumil olmevajadusteks 17 tuh m3 vett. Ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteem on olemas (asulad üle 50 inimese) Rõuge alevikus ning Viitina külas. Koiva alamvesikonda jäävatest elanikest on ühisveevärki ühendatud umbes 40% valla elanikest. Ettepanekud valla veemajanduse arendamiseks ja kaitseks (Koiva Veemajanduskava II etapp, 2003. a OÜ Saaretu) Tabel 1 Tegevus Vastutaja Maksumus (tuhat krooni) Märkused RAK Viitina asula joogivee puhastus Rõuge Vallavalitsus 200 ÜVK süsteemi ühendatud inimeste arv 154 jah Rõuge kooli reoveepuhasti rek Rõuge Vallavalitsus 300 Amortiseerunud puurkaevude konserveerimine (3 tk) 60 AS-i Todas reoveepuhasti rek AS Todas 150 690 m Haanja Looduspargi territooriumist Rõuge asula reoveetrasside rek (1,9 km) + laiendamine Rõuge Vallavalitsus 2090 jah Viitina reoveetrasside rek (600 m) Rõuge Vallavalitsus 840 jah Viitina reoveepuhasti rek Rõuge Vallavalitsus 500 200 m Haanja Looduspargi territooriumist jah Viitina tankla likvideerimine ning pinnase saneerimine Peep Kimmel 100 Asub Haanja Looduspargi territooriumil Handimiku väetisehoidla likvideerimine Mati Kõiv, Kalev Kann 120 800 m Haanja Looduspargi territooriumist Rõuge aleviku reoveepuhasti rek Rõuge Vallavalitsus 450 500 m Haanja Looduspargi territooriumist Rõuge tankla likvideerimine ning pinnase saneerimine AS Eksar-Transoil 150 400 m Rõuge jõest, mis on Natuura 2000 väärtuslik magevee-elupaik Rõuge asula veetrasside rek (3,3 km) + laiendamine Rõuge Vallavalitsus 4620 jah Viitina veetrasside rek (450 m) Rõuge Vallavalitsus 495 jah Ühisveevärgi rajamine Muhkamõtsa, Jaanipeebu, Suurõ-Ruuga, Nilbõ, Saarlasõ ning Sänna külla Rõuge Vallavalitsus pole hinnatud KOKKU 10 075 3. PLANEERINGUD Rõuge valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on strateegiline dokument, mis on tihedalt seotud Rõuge valla arengukavaga 2004–2012, Rõuge valla ehitusmäärusega ja kehtestatud planeeringutega: Rõuge Vallavolikogu 25. aprilli 2001. a määrusega nr 6 kehtestatud Rõuge aleviku Keskuse 3 detailplaneering; Rõuge Vallavolikogu 12. septembri 2001. a määrusega nr 8 kehtestatud Rõuge aleviku Uus t 1, 3 ja 4, Sänna mnt 2, Pargi 1 ja 3 ning nendega piirnevate alade detailplaneering; Rõuge Vallavolikogu 24. oktoobri 2001. a otsusega nr 25 kehtestatud Rõuge aleviku Pargi t ja Rõuge-Nursi mnt vahelise ala detailplaneering; Rõuge Vallavolikogu 28. novembri 2001. a otsusega nr 34 kehtestatud Rõuge aleviku Võru mnt 1, 3, 5, 7, 9, 11 ja 13 kruntide detailplaneering; Rõuge Vallavolikogu 19. juuni 2002. a otsusega nr 14 kehtestatud Suurjärve äärse planeeritava ranna, Saarsilla, Kaussjärve kinnistu, krundi Võru mnt 6, 6a, 8, Haanja mnt 1, 3, 5 ja 7 osaline detailplaneering; Rõuge Vallavolikogu 28. augusti 2002. a otsusega nr 16 kehtestatud Suurjärve äärse planeeritava ranna, Saarsilla, Kaussjärve kinnistu, kruntide Võru mnt 6, 6a, 8, Haanja mnt 1, 3, 5 ja 7 osaline detailplaneering; Rõuge Vallavolikogu 22. jaanuari 2003. a otsusega nr 2 kehtestatud Ööbikuoru detailplaneering; Rõuge Vallavolikogu 24. septembri 2003. a otsusega nr 33 kehtestatud Rõuge aleviku Tervise 1 detailplaneering; Rõuge Vallavolikogu 30. aprilli 2004. a otsusega nr 16 kehtestatud Rõuge kooli maa, Rõuge kiriku maa, Tootseni alajaama maa ja nendega piirnevate alade detailplaneering; Rõuge Vallavolikogu 30. aprilli 2004. a otsusega nr 17 kehtestatud Rõuge aleviku Küüni maaüksuse ja Mari maaüksuse ning nendega piirnevate alade detailplaneering. 4. VEE ERIKASUTUSLOAD Vee erikasutuse korral peab vee kasutajal olema alaline või ajutine vee erikasutusluba. Vee erikasutusloaga antakse vee erikasutajale õigus vee erikasutuseks loas täpsustatud tingimuste kohaselt. Vee erikasutusloa annab vee erikasutuse asukoha keskkonnateenistus. Vee erikasutusluba peab olema, kui: – pinnaveekogust võetakse vett või ka jääd rohkem kui 30 m3/ööpäevas; – võetakse põhjavett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist; – võetakse rohkem kui 5 m3 põhjavett ööpäevas muudest kihtidest; – võetakse mineraalvett; – juhitakse heitvett ja teisi saastavaid aineid suublasse (suublaks saab olla kas veekogu või pinnas, kusjuures järgida tuleb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõudeid); – toimub veekogu tõkestamine, paisutamine ja allalaskmine; – toimub veekogu süvendamine ja veekogu põhja pinnase paigaldamine; – veekogusse uputatakse tahkeid aineid; – toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine; – vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi. Vee erikasutusluba ei ole vaja, kui majapidamisheitvett juhitakse pinnasesse oma maavalduse piires, kuid see tegevus peab vastama Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuetele. Veekogu erikasutus on tasuline, vee erikasutuse tasu määrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega ning tasu arvutamise kord keskkonnaministri määrusega. Tasu ei nõuta vee võtmisel põllumajandusmaa niisutamiseks või tiigikala kasvatamise tarbeks, vooluveekogu tõkestamisel tõkestusrajatisega ja vee võtmisel isikliku majapidamise tarbeks põhjaveest või omanikule kuuluvast veekogust (isikliku majapidamise tarbeks võetavat vett ei tohi edasi müüa vee erikasutuse eest maksmata). Olulisemad vee kasutamist reguleerivad õigusaktid: – Veeseadus – Vee erikasutuslubade väljaandmise ja tühistamise kord – Vee erikasutuse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist – Vee erikasutuse tasu arvestamise ja tasumise kord – Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord Võrumaa Keskkonnateenistus on väljastanud Rõuge vallas 12 vee erikasutusluba. Tabel 2 Ettevõte/isik Loa väljastamise kuupäev Loa kehtivusaja lõpp OÜ Garisim 30.05.2001 01.06.2006 OÜ Rõuge Kommunaalteenus 01.04.2003 01.04.2008 MTÜ Külatare 01.04.2003 01.04.2008 Pächter TÜ 05.03.2001 05.03.2006 AS Todas 01.01.2000 01.01.2005 Kurgjärve Spordibaas 02.07.2001 01.07.2006 FIE Jüri Vakk 22.01.2004 22.01.2009 Valter Eomois 11.06.2004 11.06.2009 Ago Ats 18.10.2001 18.10.2006 Uuno Allas 01.07.2002 01.07.2007 Maimu Troska 16.06.2004 16.06.2009 Rõuge Vallavalitsus 01.10.2002 01.10.2007 5. OLEMASOLEVA VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONIVÕRGU KIRJELDUS 5.1. Rõuge alevik Aleviku elanike joogiveega varustamise tagavad mitmed ettevõtted ja organisatsioonid. Kõige suurem osakaal veevarustusteenuse pakkumisel langeb OÜ-le Rõuge Kommunaalteenus. Veevarustusteenust pakkuvad veel MTÜ Kirikumõisa Vesi, Rõuge Põhikool, Võru Tarbijate Ühistu Rõuge kauplus. Ühiskanalisatsiooni teenust pakub ainult OÜ Rõuge Kommunaalteenus, teistel veetarbijatel on kogumiskaevud või oma väikepuhastid. OÜ Rõuge Kommunaalteenus Ettevõte haldab endise Rõuge sovhoosi keskasula trasse, ehitatud aastatel 1970–1988. Veevõtmiseks kasutatakse kahte puurkaevu (lisa 1) (kataster 10873, rajatud 1964 aastal; kataster 10870, rajatud 1964). Esimene neist paikneb elamukompleksi juures, teine tehnikakompleksi ligidal. Puurkaevud on omavahel ühendatud. Vee erikasutusloa VÕ-15480 alusel on lubatud veevõtt kummastki puurkaevust 22 tuh m3 aastas. Ekspluateeritavaks põhjaveekompleksiks on Kesk-Devon. Üldiselt vastab puurkaevu vesi Eestis joogiveele kehtestatud nõuetele. Mõlemad pumbajaamad on maa-aluse ehitusega, mis vajavad koos seadmetega rekonstrueerimist. Ühisveevärgiga on ühendatud umbes 300 inimest. Samuti mitmed ettevõtted (tabel 3). Tabel 3. Vee tarbimine OÜ Rõuge Kommunaalteenuse hallatavates puurkaevudest 2003. aastal. Tarbijad Veetarve m3/a Vee heide ühiskanalisatsiooni võrku m3/a Rõuge Hooldekodu 1 300 1 300 Rõuge Lasteaed 470 470 OÜ Sako Võru 470 470 OÜ Karlsson 80 80 OÜ Saepurubrikett 220 220 Elanikkond 11 500 8 040 Veetorustiku pikkus on umbes 5,0 km (joonis 1). Suur osa on malmtoru, vanusega ca 30 aastat. Kanalisatsioonitorustiku pikkus on 1,5 km. Rõuge aleviku heitveed kanaliseeritakse Rõuge puhastisse (nii ühiskanalisatsiooni kui ka väljaveo teenuse kaudu kogumiskaevudest). Puhasti koosneb ringkanalist ja biotiigist (1500 m2). Reoveepuhasti suunatakse reostustundlikku suublasse Pärlijõkke. Puhasti ülepumpamisjaam on rekonstrueeritud 2002. aastal. Samuti on puhastatud ka biotiik KIK’i ja omavalitsuse vahendite arvelt. Puhasti rekonstrueerimise käigus renoveeriti betoonkanal, paigaldati uus laminaalsetiti, asendati trummelaeraatorid puhuritega ja ehitati teenindussillad. Vee erikasutusloa alusel tuleb reovesi puhastada BHT7 osas 80% ning hõljuvaine 75% puhastusastmega. Tabel 4. OÜ Rõuge Kommunaalteenus puhasti näitajad (mg/l) Aasta 2002 Hõljum BHT7 Nüld Püld Sissevool puhastisse 87,5 176 39,5 9,6 Väljavool biotiigist 22,25 20 13,9 4,1 Puhastusaste 75 89 Ei limiteerita Ei limiteerita OÜ Rõuge Kommunaalteenus suuri investeeringuid vee ja kanalisatsiooni süsteemidesse pole teinud. 2001. aastal vahetati välja puurkaevu (katastri nr 10) sügavveepump koos toruga. Rõuge Vallavalitsus on toetanud Väiku–Ruuga ja Hinu külade elanike ettevõtmist veetrasside rajamisel. Nimetatud külad on liitunud ühisveevärgiga.

Joonis 1. Olemasolevad OÜ Rõuge Kommunaalteenuse hallatavad ühisveevärgi (M 1:15 000) ja kanalisatsiooni trassid (M 1:10 000) MTÜ Kirikumõisa Vesi Mittetulundusühing haldab endist Rõuge haigla puurkaevu (kataster 10872, rajatud 1964. aastal). Puurkaevu vesi ei vasta joogiveele kehtestatud nõuetele (lisa 2). Ühisveevärgiga on seotud ligi 50 inimest, vee tarve inimese kohta on ligikaudu 20 m3/aastas. Veetorustiku pikkus on ligikaudu 0,8 km, torustiku vanus 25–30 aastat. Antud piirkonna veetarbijatel ühiskanalisatsioon puudub. Vesi kanaliseeritakse kogumiskaevudesse, suurim kogumiskaev (120 m3) on pastoraadi hoonel (endine haigla hoone).

Joonis 2. MTÜ Kirikumõisa vesi hallatav veetrass M 1: 10 000 Rõuge Põhikool Rõuge Põhikool haldab kooli puurkaevu (kataster 19573, rajatud 1994. aastal). Vee erikasutusloa VÕ-12528 alusel on lubatud veevõtt 4 tuh m3/a. 2003. aastal tarbiti 1,28 tuh m3/a. Puurkaevu vesi ei vastanud joogiveele kehtestatud nõuetele, seepärast on kaev varustatud puhastusseadmetega. Tehnoloogilise lahendusena kasutatakse aereerimisega filtratsiooni. Sisenev vesi juhitakse läbi surve all töötava spetsiaalse aeraatori ja katalüütilise rauaeraldusfiltri tarbivasse süsteemi. Tööde käigus 2002. aastal paigaldati moodulhoone, kus paiknevad vee puhastamiseks ja edastamiseks vajalikud seadmed. Veetorustikuna on kasutatud plastiktoru. 2003. aastal puurkaevust katastri nr 19573 tarbitud veekogus 1. Rõuge Põhikool (Rõuge koolikompleks) 963 m3 2. Rõuge Rahvamaja 132 m3 3. Suurjärve Külalistemaja 180 m3 4. EELK Rõuge Maarja Kogudus 10 m3

Joonis 3. Rõuge Põhikoolist lähtuvad vee- ja kanalisatsioonitrassid (M 1:10 000) Rõuge kooli heitveed kanaliseeritakse puhastisse Bioclere 22B. Vee erikasutusloas on lubatud reoveekogus 4000 m³/a. Loa alusel tuleb reovesi puhastada BHT7 osas 80% ning hõljuvaine osas 75% puhastusastmega. 2003. a reovee kogus oli 963 m3. Tabel 5 Rõuge kooli puhasti reostusnäitajad (mg/l) 2003 BHT7 heljum N üld sissevool puhastisse 283 127 18,7 väljavool puhastist 47,3 60,2 32,55 puhastusaste % 83 53 5.2. Viitina küla MTÜ Külatare MTÜ Külatare on veevarustuse ja ühiskanalisatsiooni pakkuja Viitina külas. Haldab Viitina puurkaevu (kataster 10876, rajatud 1966. a). Vee erikasutusloa alusel on lubatud veevõtt Ülem-Devoni põhjaveekompleksist 6800 m3/a. 2002. aastal oli tegelik veekasutus 5100 m3 (hinnanguline). Puurkaevu vesi on suure rauasisaldusega ja vajab töötlemist (lisa 2). Veetorustiku pikkus on ca 600 m ja ehitatud eri aegadel ning vajab seetõttu osaliselt rekonstrueerimist. Veetarbijateks on kortermajade 85 elanikku (40 korterit) ja Viitina koolihoones õppivad õpilased. Küla reovee puhastamine toimub biotiikides (2480 m2 ja 750 m2). Kanalisatsioonitorustik, eriti 1968. aastal ehitatud osa, vajab rekonstrueerimist ja terviklikku lahendust. Biotiigid vajavad regulaarset hooldust. Samuti vajab seadustamist biotiikide omandisuhe. Biotiigid asuvad võõral maal. Tabel 6. MTÜ Külatare reoveepuhasti näitajad (mg/l) 2002 BHT7 Heljum Nüld sissevool puhastisse 103 107 18,7 väljavool puhastist 18,25 19,25 6,85 puhastusaste % 82 82 63

Joonis 4. MTÜ Külatare poolt hallatavad vee- ja kanalisatsioonirajatised Viitina ühepereelamute puurkaev Viitina kolhoos ehitas küla servale 1989. aastal kaks ühepereelamut ja puurkaevu (kataster nr 10884). Puurkaev on eraomandis ja varustab joogiveega kolme pereelamut. Ühiskanalisatsioon puudub.

Joonis 5. Viitina ühepereelamute veetrassid AS Todas Viitina küla lääneservas endise majandi loomakasvatuskompleksis asuvad AS-i Todas tootmisruumid. Veevõtt toimub puurkaevust (kataster nr 10877, rajatud 1969. a). Veekasutusloa VÕ-1184 järgi on lubatud veevõtt Kesk-Devoni põhjaveekompleksist 10 tuh m³/a. Ettevõttel on oma reoveepuhasti. 5.3. Nursi küla Nursi külas ja lähiümbruskonnas on 4 puurkaevu – ekspluateeritakse nendest kolme. FIE Tõnu Troska FIE Tõnu Troskale kuuluva puurkaevu (kataster 10867, rajatud 1957. a) kaudu varustatakse joogiveega ca 50 elanikku (3 kortermaja 20 korteriga ja 1 tootmishoonest kohandatud elamu). Vee kvaliteet ei vasta joogiveele esitatavatele nõuetele (lisa 2 ) ja vajab puhastamist. Rekonstrueerimist vajavad kõik pumbamaja seadmed ja 4 korteriga elamute veetrassid. Veetarve ühe elaniku kohta on 24 m3/a. Veetorustiku pikkus on 0,6 km. Ühiskanalisatsioonivõrk on Nursi kortermajade juures olemas. Nelja korteriga elamute reoveed läbivad septiku ja suunatakse kraavi. 12 korteriga elamuga koos ehitatud välisvõrgud juhivad maja reoveed puhastisse, milleks on kaks biotiiki kogupinnaga 2000 m2. Kanalisatsioonitorustiku kogupikkus on 1,6 km. Kanalisatsioonivõrgul puudub omanik ja haldaja.

Joonis 6. Nursi keskuse ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassid Nursi koolimaja (Rõuge Põhikooli Nursi koolimaja) Puurkaev (kataster 10775, rajatud 1993, veekompleks Kvaternaar) varustab veega kooli tarbijaid ja ühte kodumajapidamist. Vee erikasutusluba VÕ-12528 lubab veevõttu 1000 m3/a. 2003. aastal oli tegelik veevõtt 929 m3, Puurkaevu vesi ei vastanud joogivee nõuetele hägususe, raua, süsihappegaasi ning väävelvesiniku kõrgete kontsentratsioonide tõttu. 2002. a paigaldati veepuhastusseadmed. Tehnoloogilise lahendusena kasutatakse aereerimisega filtratsiooni. Reoveepuhastusseadmed piirkonnas puuduvad. Reovesi kogutakse kogumiskaevudesse (20 m3 ja 15 m3).

Joonis 7. Nursi koolimaja veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemid MTÜ Järveotsa Vesi Mittetulundusühing haldab endise loomakasvatuskompleksi puurkaevu (kataster 10880, rajatud 1970. a). Vee tarbijateks on neli pereelamut ja minimaalsel määral ka Võrumaa Masinaühistu, mis paikneb endise suurfarmi hoones. Puurkaevu vesi on suure raua- ja mangaanisisaldusega (lisa 2) ja vajab töötlemist. Elamute veetrasside pikkus on 1,1 km, tühjalt seisvate põllumajandushoonete juurde viivate trasside pikkus on 0,6 km, trasside tehniline seisund teadmata. Pumbajaama piirkonnas on ehitatud kaks reoveepuhastussüsteemi. Loomakasvatuskompleksi reoveed juhiti kanalisatsioonitorustiku kaudu biotiikidesse pindalaga 1610 m2 ja 970 m². Puhastussüsteem ei tööta, kuna tootmishooned seisavad tühjana. Kolme ühepereelamute tarbeks ehitati kanalisatsioonivõrk ühes biotiikidega 400 m2 ja 180 m², viimane toimib pereelamute reoveepuhastina.

Joonis 8. MTÜ Järveotsa Vesi puurkaevu piirkonna veevarustus ja kanalisatsioonirajatised Ühepereelamute ehitusega samaaegselt rajati nende juurde ka puurkaev (katastri nr 10883, rajatud 1989. a). Puurkaev rajati kui reservpuurkaev loomakasvatuskompleksi veega varustamiseks. Käesoleval ajal puurkaevu ei kasutata. 5.4. Lauri küla Endise loomakasvatuskompleksi puurkaev (katastri nr 10879, rajatud 1969. a) kuulub Helju Soe’le. Puurkaevu kaudu toimub piirkonna elamute ja loomakasvatushoonete veega varustamine. Puurkaevu vesi vastab joogiveele esitatavatele nõuetele. Veevarustussüsteemiga on ühendatud 30 inimest. Heitvee puhastusseadmed piirkonnas puuduvad.

Joonis 9. Helju Soe’le kuuluv puurkaev ja veetrassid 5.5. Handimiku küla Ühisveevärk lähtub Rõuge sigala puurkaevust (katastri nr 10869, rajatud 1966. a). Puurkaev kuulub Päivila talule. Algselt oli endise sigalakompleksi veevärgiga seotud peale endise sigala tootmishoonete ja Päivila talu veel paar majapidamist. Järkjärgult on toimunud laienemine ja 2003. aastal suuresti külaelanike (talunike) eestvedamisel laiendati veevõrku sedavõrd, et kogu küla on ühendatud veevärki. Selle ühisettevõtmise käigus moodustati MTÜ Handimiku, viimane on trasside haldaja. Torustiku kogupikkus on ca 3,7 km. Veetarbimine antud puurkaevust on hinnanguliselt 15m3/d ja inimeste arv, kes kasutavad ühisveevärgiteenust, on 56. Ühiskanalisatsioon antud piirkonnas puudub.

Joonis 10. Handimiku küla ühisveevärk 5.6. Jaanipeebu küla Ühisveevärgi tekkimisele pani aluse 2002. aastal perekond Kõva eestvedamisel rajatud puurkaev (katastri nr 16403). Veevärgiteenusega on seotud ligemale 25 inimest, trasside pikkus 460 m. Ühiskanalisatsioonivõrk külas puudub.

Joonis 11. Jaanipeebu küla veevärk 5.7. Listaku küla Ühisveevärgiteenuse pakkuja on Listaku lüpsifarmi puurkaevu (katastri nr 10916, rajatud 1971. a) omaniku Aune Saali pere. Lisaks oma majapidamisele saavad vett naabruses olev ridaelamu ja paar väiketalumajapidamist ning endise lüpsikarjalauda omandanud füüsilisest isikust ettevõtja. Olemasoleva veetrassi pikkus on ca 200 m. Ridaelamu jaoks on ehitatud kanalisatsioonivõrk koos biotiikidega. Trassid on osaliselt amortiseerunud ja biotiigid vajavad puhastamist.

Joonis 12. Listaku küla ühisveevärk ja -kanalisatsioon 6. KAVA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE ARENDAMISEKS Käesoleval ajal on ühisveevarustuse teenuse pakkujaid valla territooriumil väga erinevaid: osaühingud, mittetulundusühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad. Pikemas perspektiivis on otstarbekas moodustada tervet valla territooriumit haldav, põhiliselt valla kapitalil põhinev uus vee-ettevõte. Alternatiivina võib koondada ÜVK teenuse pakkumine valla territooriumil OÜ Rõuge Kommunaalteenusele. Ühtne vee-ettevõte on finantsiliselt oluliselt tugevam kui eraldiseisvad ettevõtjad: • üldkulude madalam tase suurendab tegevusefektiivsust. Arvestades, et jätkusuutliku vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumiseks on vajalikud nii tehnilised kui ka administratiivsed struktuurid ja nende loomine ühte ettevõttesse on loomulik; • tänu suuremale klientuurile ja tegevusalale suudab ettevõte taluda mitmeid riske; • oluliselt paremad võimalused suuremate investeeringute tegemiseks, mis loob eeldused majandusaktiivsuse tõusuks piirkonnas; • tagatud on parema kaadri olemasolu ning sellest tulenevalt ka parema ja kiirelt karmistuvate ning keerukate seadusandlike ja erinevate keskkonnastandardite ning muude ettevõtetele esitatavate nõuete täitmine; • lisafinantseerimise kaasamise võimalus mitmesugustest Euroopa Liidu struktuurfondidest. Ettevõtte ülesandeks oleks võtta üle enamik töös käsitletavaid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised. Ettevõtte asutamise järel toimub kohaliku omavalitsuse või omavalitsuse omanduses olevate vee-ettevõtete vee- ja kanalisatsioonitrassidega mitterahaline sissemakse vee-ettevõtte aktsiakapitali, mille tulemusena omandab ettevõte kõik olemasolevad vee- ja kanalisatsiooni infrastruktuurid. Eraldi nõuavad lahendamist olukorrad, kus vee- ja kanalisatsioonirajatised ei ole kohalike omavalitsuste või omavalitsusele kuuluva vee-ettevõtte omanduses. Nendega seonduvad probleemid saavad lahendatud hilisemas etapis ning kahepoolsete läbirääkimiste tulemusena (ettevõtte ja praeguse infrastruktuuri omaniku vahel). Rõuge valla territooriumil oleks otstarbekas arendada ühisveevärki lähtuvalt olemasolevast puurkaevude võrgustikust. Küladesse, kus puurkaev puudub, tuleb see rajada. Lisaks tuleb puurkaevude juurde rajada eraldi veevõtukohad, mis võimaldaks vajadusel võtta sealt vett ning transportida vastavate reservuaaride abil. Selliste kohtade rajamisel tuleb arvestada kindlasti puurkaevu tootlikkusega ning samuti peab see olema lubatud vee erikasutusloas. Ühiskanalisatsiooni arendamisel tuleb eelkõige rekonstrueerida ja laiendada olemasolevad: Rõuge alevik, Viitina küla, Nursi küla. Nende kanalisatsioonivõrkude juurde tuleb rajada purgimissõlmed kogumiskaevudest veetava reovee vastuvõtuks. Tuletõrjeveevarustuse seisukohalt on oluline valla asumite läheduses tuletõrje veevõtukohtade rajamine (hajaasustusega piirkonnas võib arvestada tulekustutusvee juurdevedu ettevalmistatud veevõtukohast tuletõrjeautodega, kui veotsükli koguaeg ei ületa 10 minutit ja veekogu kaugus piki juurdepääsuteed on kuni 1 km), olemasolevate rajatud veehoidlate korrashoid ja looduslike veekogudele juurdepääsuteede rajamine. 6.1. Investeeringute vajadus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga hõlmatud asumites Rõuge alevik Objekt Tööde kirjeldus Aeg Maksumus Rõuge alevik I etapp I etapp hõlmab kehtestatud detailplaneeringutega kaetud alade vee ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimist, ehitamist ja olemasolevate rajatiste rekonstrueerimist Projekteerimistööd 1 kompl 2005 300 000 Pumbamajade rekonstrueerimine 2 tk 2005 320 000 Veetorustike rekonstrueerimine 1200 m 2007 1 200 000 Veetorustike ehitus 800 m 2007 1 000 000 Kanalisatsioonitorustike rek. 1000 m 2007 1 000 000 Kanalisatsioonitorustike ehitus 400 m 2007 800 000 Survekanalisatsioonitorustike ehitus 400 m 2007 500 000 Tööstuspiirkonna ülepumpamisjaama rekonstrueerimine 1 kompl 2007 100 000 Kanalisatsiooni ülepumpamisjaamade ehitus 1 tk 2007 250 000 Puhasti purgimissõlme ehitus 1 tk 2007 150 000 Sademevee kanalisatsiooni ehitus 800 m 2007 1 000 000 Sademevee kraavide ehitus 650 m 2007 240 000 Rõuge alevik Hariduse t Investeeringud hõlmavad Rõuge haigla puurkaevu vee kvaliteedi tõstmist Puurkaevu seadmete rekonstrueerimine ja veetöötlusseadmete tarne ja paigaldus 1 kompl 2005 100 000 Tänavatorustiku rekonstrueerimine ja laiendus 950 m 2008 1 200 000 Kanalisatsioonisüsteemi puhasti ja purgimissõlme projekteerimine ja ehitus 2008 1 200 000 Rõuge alevik II etapp Projekt hõlmab põhiliselt I etapis hõlmamata Võru mnt ja Haanja mnt kinnistute ühendamist ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemiga Ühisveevärgi ja kanalisatsioonivõrgu projekteerimine 1 kompl 2006 400 000 Ehitustööd 2009 3 000 000 Viitina küla Objekt Tööde kirjeldus Aeg Maksumus Viitina küla I etapp Pumbamaja veetöötlusseadmete paigaldamine 1 kompl 2005 150 000 Projekteerimistööd 2008 Veetorustiku rekonstrueerimine 350 m 2009 300 000 Kanalisatsioonitorustiku rek 200 m 2009 200 000 Surve kanalisatsioonitrassi ehitus 250 m 2009 300 000 Pumpla ehitus 1 kompl 2009 120 000 Biotiikide puhastamine 3200 m2 2009 420 000 Purgimissõlme ehitus 1 kompl 2009 80 000 Veetorustiku ehitus 10 000 m 2009 800 000 Viitina küla II etapp Ühisveevärgi laiendamine Viitina elumajade puurkaevu baasil Projekteerimistööd 1 kompl 2007 150 000 Ehitustööd Pumbamaja rek koos puhastusseadmete paigaldusega 1 kompl 2007 120 000 Veetorustike ehitus 900 m 2008 1 000 000 Väikepuhastite rajamine 3 kompl 2004–2005 200 000 Nursi küla Nursi küla (Elamute puurkaev) Puurkaevu rekonstrueerimine, kaevu läbipesu ja kemikaalivaba veepuhastustehnoloogia rakendamine 1 kompl 2006 250 000 150 000 Projekteerimistööd 2006 100 000 Ühiskanalisatsioonitorustiku rek 450 m 2007 300 000 Biotiikide puhastus 1500m2 2007 320 000 Purgimissõlme ehitus 1 kompl 2007 100 000 Veetorustiku rek 150 m 2007 120 000 Survekanalisatsioonitorustiku rajamine koos ülepumpamisjaamaga 1 kompl 2007 450 000 Nursi küla (Kooli puurkaev) Veetorustiku ehitus koos projekteerimisega Lauri küla suunas 1000 m 2008 850 000 Nursi küla (Nursi karjalauda puurkaev) Pumbamaja rekonstrueerimine ühes kemikaalivaba puhastustehnoloogia rakendamisega 1 kompl 2005 150 000 Ühepereelamute biotiikide puhastamine 580 m2 2005 100 000 Tootmispiirkonna veevarustussüsteemi rekonstrueerimine 600 m 2006 450 000 Tootmispiirkonna kanalisatsioonisüsteemi ja biotiikide rekonstrueerimine 500m Handimiku küla Objekt Tööde kirjeldus Aeg Maksumus Sigala puurkaev I etapp Pumbamaja rekonstrueerimine ja puurkaevu läbipesu 1 kompl 2005 150 000 Veetrasside rajamine uute rajatavate elamute juurde 500 m 2008 400 000 Väikepuhastite rajamine 3 kompl 2009 200 000 II etapp Sigala pumbamaja ühendamine Rõuge aleviku magistraaltorustikuga 1000 m 2010 1 000 000 Lauri küla Objekt Tööde kirjeldus Aeg Maksumus Lauri noorkarjalauda puurkaev Pumbamaja rekonstrueerimine 1kompl 2005 60 000 Lauri küla Reoveepuhasti ja purgimissõlme rajamine 2006 300 000 Jaani – Peebu küla Objekt Tööde kirjeldus Aeg Maksumus Kõva puurkaev Veepuhastustehnoloogia rakendamine vee vastavusse viimiseks joogiveestandardiga ettenähtud nõuetele 1 kompl 2005 80 000 Veetrassi rajamine ühenduse loomiseks Rõuge aleviku ühisveevärgiga 600 m 2007 300 000 Listaku küla Objekt Tööde kirjeldus Aeg Maksumus Listaku lauda puurkaev I järk Kaevu läbipesu 1 tk 2005 30 000 Pumbajaama hoone ja seadmete rekonstrueerimine koos veevõtusõlme rajamisega 1 kompl 2005 90 000 Veepuhastusseadmete paigaldus 2005 60 000 II järk Veetorustiku rajamine 400 m 2008 100 000 Puhasti ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine 400 000 6.2. Investeeringute vajadus ühisveevärgiga hõlmamata kompaktse asustusega külades – puurkaev olemas Küla, puurkaev Tööde kirjeldus Aeg Maksumus Sänna küla Sänna farmi puurkaev Veetrassi ehitus 1200 m 2007 1 000 0000 Puhasti ja kanalisatsioonitorustiku rajamine 600 000 Nogo küla Nogu puurkaev Veetrassi ehitus 800 m 2009 650 000 Puhasti ja kanalisatsioonitorustiku rajamine 450 000 Suurõ-Ruuga küla Suure-Ruuga puurkaev Veetrassi ehitus 900 m 2010 800 000 Puhasti ja kanalisatsioonitorustiku rajamine 300 000 Nilbõ küla Rein Nestori puurkaev Veetrassi ehitus 800 m 2010 500 000 Puhasti ja kanalisatsioonitorustiku rajamine 300 000 Taudsa küla Nogometsa talu puurkaev Veetrassi ehitus 900 m 2011 700 000 Puhasti ja kanalisatsioonitorustiku rajamine 500 000 Rasva, Püssä küla Koke noorkarjafarm Veetrassi ehitus 1200 m 2011 900 000 Puhasti ja kanalisatsioonitorustiku rajamine 600 000 Märdi ja Heibri küla Saarlase saeveski puurkaev Veetrassi ehitus 1200 m 2010 950 000 Puhasti ja kanalisatsioonitorustiku rajamine 600 000 Alternatiivne lahendus Saarlasõ küla veevarustus Veetrassi ehitus 1800 m 2010 1 200 000 Puhasti ja kanalisatsioonitorustiku rajamine 850 000 Kokõmäe küla puurkaev rajamisel Veetrassi ehitus 1200 m 2008 800 000 Puhasti ja kanalisatsioonitorustiku rajamine 350 000 Kaugu, Riitsilla külad puurkaev rajamisel Veetrassi ehitus 1200 m 2012 800 000 Puhasti ja kanalisatsioonitorustiku rajamine 1 000 000 6.3. Investeeringute vajadus ühisveevärgiga hõlmamata kompaktse asustusega külades – puurkaev puudub Küla Tööde kirjeldus Aeg Maksumus Saarlasõ, Kängsepa Tüütsi küla Puurkaevu rajamine Veetrasside rajamine Puhastusseadme rajamine Kanalisatsioonitrasside rajamine 2012 1 000 000 Vanamõisa küla Puurkaevu rajamine Veetrasside rajamine Puhastusseadme rajamine Kanalisatsioonitrasside rajamine 2012 600 000 Ristemäe, Kaluka, Kuklasõ küla Puurkaevu rajamine Veetrasside rajamine 2013 600 000 Haki, Pulli küla Puurkaevu rajamine Veetrasside rajamine Puhastusseadme rajamine Kanalisatsioonitrasside rajamine 2013 700 000 Matsi küla Puurkaevu rajamine Veetrasside rajamine 2012 400 000 Tilgu, Mustahamba, Kolga küla Puurkaevu rajamine Veetrasside rajamine Puhastusseadme rajamine Kanalisatsioonitrasside rajamine 2014 800 000 Savioru küla Puurkaevu rajamine Veetrasside rajamine 2014 400 000 Kellämäe küla Puurkaevu rajamine Veetrasside rajamine 2014 300 000 Sadramõtsa küla Puurkaevu rajamine Veetrasside rajamine 2012 400 000 Tallimäe küla Puurkaevu rajamine Veetrasside rajamine 2015 400 000 Hurda küla Puurkaevu rajamine Veetrasside rajamine 2015 300 000 Rebäse küla Puurkaevu rajamine Veetrasside rajamine 2015 500 000 Soekõrdsi küla Puurkaevu rajamine Veetrasside rajamine 2015 400 000 Järvepalu küla Puurkaevu rajamine Veetrasside rajamine 2015 500 000 Rõuge Vallavolikogu 27. oktoobri 2004. a määruse nr 14 lisa 1 RÕUGE VALLA PUURKAEVUD Jrk nr Asukoht Nimetus Puur- kaevu kataster Omanik Haldaja Rajamise aasta Sügavus Maksi- maalne tootlus m³/h Vee- kompleks Pumpla kirjeldus Veevõtt puur- kaevust 1. Kurgjärve spordibaas 10233 Kurgjärve spordibaas 1968 205 D2 on 2. Järveküla puhkebaas 10249 Lembit Reimal 1981 202 D2 Maapealne Hoone amortiseerunud ei 3. Nursi küla Nursi kool 10775 Rõuge Vallavalitsus 1993 48,2 3,5 Q Maapealne Seadmed paiknevad silikaattellistest ehitatud hoones on 4. Nursi küla Nursi elamud 10867 Tõnu Troska 1957 100 D2 Maapealne Seadmed paiknevad tellistest valmistatud seadmes on 5. Sänna küla Sänna farm 10868 OÜ Sänna 1961 170 14 D2 Maapealne Seadmed paiknevad silikaattellistest ehitatud hoones ei 6. Handimiku küla Rõuge sigala 10 Päivila talu 1966 120 14 D2 Maa-alune sanitaartsoon olemas on 7. Rõuge alevik Rõuge ait-kuivati 10870 OÜ Rõuge Kommunaalteenus 1964 100 10 D2 Maa-alune pumbamaja Sanitaartsoonis Tehnika tänav on 8. Rõuge alevik Rõuge haigla 10871 MTÜ Kirikumõisa Vesi 1966 120 D2 Maapealne Seadmed paiknevad silikaattellistest ehitatud hoones on 9. Kokõ küla Koke noorkarjafarm 10872 Ülo Janson 1963 110 14 D2 Maa-alune pumbamaja Seadmed amortiseerunud ei 10. Rõuge alevik Rõuge elamud 10873 OÜ Rõuge Kommunaalteenus 1964 110 12 D2 Maa-alune pumbamaja Sanitaarkaitsetsoon olemas on 11. Suurõ-Ruuga küla Suure-Ruuga karjalaut 10874 Mati Kõiv 1962 85 20 D2 Maa-alune pumbamaja ei 12. Viitina küla Viitina Keskus 10876 MTÜ Külatare 1966 141 D2 Maapealne pumbamaja Seadmed paiknevad silikaattellistest ehitatud hoones on 14. Lauri küla Lauri noorkarjalaut 10879 Helju Soe 1969 100 14,4 D2 Maapealne pumbamaja Seadmed paiknevad silikaattellistest ehitatud hoones on 15. Nursi küla Nursi karjalaut 10880 MTÜ Järveotsa Vesi 1970 100 10,8 D2 Maa-alune pumbamaja Pealt kaetud ja lukustatud on 16. Põdra küla Põdrasoo turbatööstus 10882 AS KET 1974 70 D2 on 17. Nursi küla Vastse-Nursi, sovh. eramud 10883 Valve Lakur 1989 110 D2 Maapealne pumbamaja Seadmed paiknevad silikaattellistest ehitatud hoones ei 18. Kurvitsa küla Mäe-Taga Kurvitsa talu 15101 Jannu Kink 1999 60 D2 on 19. Möldri küla Mäe talu 15163 Kalmer Kobak 2001 97 D2 on 20. Taudsa küla Nogometsa talu 15221 Liilia Lindenberg 2000 80 D2 on 21. Märdi küla 15399 AS Saarlase Saekaater 2000 66 D2 on 22. Jaani-Peebu küla Kõva kinnistu 16403 Külli Kõva 2002 110 D2 Maapealne pumbamaja on 23. Nilbõ küla talu 19442 Nestor 1993 50 D2 on 24. Rõuge alevik Rõuge Põhikool 19573 Rõuge Vallavalitsus 1994 115 Maapealne Konteinerpumbamaja on 25. Viitina küla Viitina elumajad 10884 Aive Leppik ,,,,,,, ,,,,,,, 1989 140 D2 Maapealne pumbamaja on 26. Rõuge 10885 1963 189 Q Uuringupuurkaev ei 27. Listaku küla Liistaku lüpsifarm 10916 Aune Saal 1971 120 D2 Maapealne pumbamaja on 28. Sänna k 10918 255 D2 Uuringupuurkaev ei 29. Nogo küla Nogu k 13912 Jaak Pächter 1996 90 D2 on 30. Muhkamõtsa küla Metssalu talu 14198 Vello Maandi 1997 95 D2 on 31. Kokõ küla Motell Koke 14321 1999 84 D2 on 32. Sänna küla Sänna linnak EV Kaitseministeerium 2003 60 4,5 D2 on Rõuge Vallavolikogu 27. oktoobri 2004.a määruse nr 14 lisa 2 RÕUGE VALLA PUURKAEVUDE VEEANALÜÜSIDE TULEMUSED Puurkaev, vee-ettevõte Värvus (kraadi) Hägusus (NHÜ) Ammooniumioon (mg/l) Nitritioon (mg/l) Nitraatioon (mg/l) Raudioon (mg/l) Üldkaredus (mg-ekv/l) Rõuge elamud OÜ Rõuge Kommunaalteenus 10 0,01 3,8 0,05 4,1 Rõuge Põhikool 30 6 0,14 4,6 5,3 Rõuge haigla MTÜ Kirikumõisa Vesi 10 24 0,07 2,875 Nursi elamud Tõnu Troska 10 35 0,07 4,076 Nursi kool Rõuge Vallavalitsus 25 6 6,6 7,1 Nursi karjalaut MTÜ Järveotsa Vesi 10 57 0,18 6,585 Viitina keskus MTÜ Külatare 20 5 0,06 1,3 4,5 Jaanipeebu küla Kõva kinnistu 15 2 0,003 0,72 Lubatud piirsisaldus 0,5 0,5 50 0,2 VEEPUHASTUSEADME LÄBINUD VEE ANALÜÜSID Puurkaev, vee-ettevõte Värvus (kraadi) Hägusus (NHÜ) Ammooniumioon (mg/l) Nitritioon (mg/l) Nitraatioon (mg/l) Raudioon (mg/l) Üldkaredus (mg-ekv/l) Rõuge Põhikool Rõuge Vallavalitsus 10 6 0,07 0,003 0,02 5 Nursi koolimaja Rõuge Vallavalitsus 0 0,06 0,003 0,108 6,3 Kurgjärve spordibaas 30 6 0,24 1,9 5,8 Lubatud piirsisaldus 0,5 0,5 50 0,2 Märkus: Üldkareduse järgi liigitatakse vett järgmiselt: Pehme Keskmiselt kare 1,5–3,0 mg-ekv/l Suurenenud karedusega 3,0–6,0 mg-ekv/l Kare 6,0–12,0 mg-ekv/l Väga kare >12,0 mg-ekv/l Rõuge Vallavolikogu 27. oktoobri 2004.a määruse nr 14 lisa 3 Rõuge valla reoveepuhastite keemiline andmebaas Veekasutaja Reoveepuhasti Proovivõtu koht Proovivõtu kuupäev Suubla Heljum (mg/l) (lubatud 35 mg/l) BHT7 (mg/l) (lubatud 25 mg/l) Nüld (mg/l) ei limiteerita Püld (mg/l) ei limiteerita OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine järelpuhastist 14.03.00 Pärlijõgi 48,2 66 37,5 4,9 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine järelpuhastist 11.05.00 Pärlijõgi 20 15 14,2 2,8 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine reoveepuhastist 14.09.00 88 76 23,3 6,7 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee sisenemine reoveepuhastisse 14.09.00 230 500 42,5 11,9 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine järelpuhastist 14.09.00 Pärlijõgi 31 26 14,7 4,2 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine järelpuhastist 07.11.00 Pärlijõgi 29 33 38,8 7 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine järelpuhastist 19.12.00 Pärlijõgi 26,5 29 25,8 6,6 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine järelpuhastist 22.03.01 Pärlijõgi 26 7 6,7 1,8 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine järelpuhastist 13.03.01 Pärlijõgi 21,5 56 24 5,6 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine järelpuhastist 08.05.01 Pärlijõgi 36 26 7,5 1,9 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine reoveepuhastist 08.05.01 116 110 24,2 6,3 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee sisenemine reoveepuhastisse 08.05.01 187 280 31,7 7,4 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine järelpuhastist 19.06.01 Pärlijõgi 3,5 10,8 7 2,6 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine järelpuhastist 21.09.01 Pärlijõgi 12,5 19 15,5 4,9 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine järelpuhastist 24.10.01 Pärlijõgi 15 5,4 16,3 6,6 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine järelpuhastist 20.03.02 Pärlijõgi 25 27 12,5 2,7 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine järelpuhastist 08.03.02 Pärlijõgi 22 21 10 3,8 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine järelpuhastist 23.05.02 Pärlijõgi 33 22 17 4,4 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine järelpuhastist 12.06.02 Pärlijõgi 30 28 14,5 3,7 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal biotiigist 23.07.02 pinnas 15 12 11 4,8 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine järelpuhastist 04.11.02 Pärlijõgi 16 18 12,8 4,8 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee sisenemine reoveepuhastisse 04.11.02 103 132 44 12,4 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine reoveepuhastist 04.11.02 115 145 38 12 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee sisenemine reoveepuhastisse 22.11.02 72 220 35 6,8 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine reoveepuhastist 22.11.02 Pärlijõgi 66 58 29,5 5,9 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine järelpuhastist 22.11.02 Pärlijõgi 23 21 22,5 3,9 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal biotiigist 16.06.03 pinnas 17 6,2 17 3,9 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine järelpuhastist 30.09.03 Pärlijõgi 15 11 16 2,6 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee sisenemine reoveepuhastisse 25.11.03 45 110 14 2,9 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal puh.vv. 25.11.03 74 50 25 4,3 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine järelpuhastist 10.12.03 Pärlijõgi 21 26 22 3,8 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine reoveepuhastist 23.03.04 18 19 18 3,3 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine järelpuhastist 03.06.04 Pärlijõgi 25 30 33 7,2 OÜ Rõuge kommun.teen. Rõuge ringkanal reovee väljumine järelpuhastist 23.09.04 Pärlijõgi 29 26 23 5,1 Rõuge vald Rõuge kooli puhasti biotiigist 14.11.00 pinnas 4,5 5,6 5,7 0,9 Rõuge vald Rõuge kooli puhasti reovee sisenemine reoveepuhastisse 14.11.00 444 507 68 11,3 Rõuge vald Rõuge kooli puhasti reovee väljumine järelpuhastist 08.05.01 pinnas 16 8 8,7 0,9 Rõuge vald Rõuge kooli puhasti reovee sisenemine reoveepuhastisse 08.05.01 580 670 103 14,3 Rõuge vald Rõuge kooli puhasti reovee väljumine järelpuhastist 25.09.02 pinnas 9 7 19,8 2,4 Rõuge vald Rõuge kooli puhasti reovee sisenemine reoveepuhastisse 25.09.02 206 370 55 15 Rõuge vald Rõuge kooli puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 22.05.03 pinnas 68 11 20 1,5 Rõuge vald Rõuge kooli puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 30.09.03 pinnas 110 250 87 7,5 Rõuge vald Rõuge kooli puhasti reovee sisenemine reoveepuhastisse 27.10.03 127 283 18,7 Rõuge vald Rõuge kooli puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 27.10.03 pinnas 35 36 18 Rõuge vald Rõuge kooli puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 10.12.03 pinnas 38 62 56 5,4 Rõuge vald Rõuge kooli puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 16.03.04 pinnas 62 110 43 5,1 Rõuge vald Rõuge kooli puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 02.06.04 pinnas 21 44 75 6,1 Rõuge vald Rõuge kooli puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 23.09.04 pinnas 33 39 54 5,6 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti biotiigist 28.03.00 pinnas 140 32 18,2 2,6 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti biotiigist 11.05.00 pinnas 7,5 9,4 15,5 1,8 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti biotiigist 14.09.00 pinnas 61 130 20 5,7 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti biotiigist 27.09.00 pinnas 65 130 28,5 5,7 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti biotiigist 11.12.00 pinnas 40 39 20 4,9 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti biotiigist 28.03.01 pinnas 12 32 20,7 7,3 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti reoveee sisenemine reoveepuhastisse 29.05.01 173 235 33,8 4,9 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 29.05.01 Kurgjärv 25 15 13,8 1,3 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 29.05.01 Kurgjärv 24 24 42 0,84 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 12.09.01 Kurgjärv 15 4 23 1,4 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 27.09.01 Kurgjärv 10,3 4,6 12 2 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti reoveee sisenemine reoveepuhastisse 14.12.01 147 240 17 3,6 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 14.12.01 Kurgjärv 8 6 14 2,3 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 20.03.02 Kurgjärv 10 18 22,5 1,5 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti reoveee sisenemine reoveepuhastisse 12.06.02 230 340 47 13,5 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 12.06.02 Kurgjärv 13 8 7 1 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 30.09.02 Kurgjärv 5 3 2,5 1 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 04.06.03 Kurgjärv 26 24 11 0,73 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 17.09.03 Kurgjärv 18 6,6 33 2,6 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 25.11.03 Kurgjärv 12 3,8 7 0,92 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 16.03.04 Kurgjärv 390 120 49 9,2 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 29.03.04 Kurgjärv 21 17 24 2 ,4 Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 21.06.04 Kurgjärv 18 15 10,5 02.Jan Kurgjärve spordibaas Kurgjärve puhasti 23.09.04 Kurgjärv 61 11 37 4,9 AS Todas Todase puhasti biotiigist 11.05.00 pinnas 6,5 17 10,3 4,8 AS Todas Todase puhasti reovee sisenemine reoveepuhastisse 18.10.00 288 800 180 20,5 AS Todas Todase puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 18.10.00 pinnas 42 30 23,3 6,4 AS Todas Todase puhasti biotiigist 28.03.01 pinnas 17 8,8 4,3 1,1 AS Todas Todase puhasti biotiigist 29.05.01 pinnas 60 44 4,5 2,6 AS Todas Todase puhasti reovee sisenemine reoveepuhastisse 12.09.01 614 756 70 17,2 AS Todas Todase puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 12.09.01 pinnas 300 323 48 10,3 AS Todas Todase puhasti biotiigist 12.09.01 pinnas 10,5 12 5,5 3,7 AS Todas Todase puhasti reovee väljumine järelpuhastist 14.11.01 pinnas 3,9 0,91 AS Todas Todase puhasti biotiigist 14.11.01 pinnas 11 19 1,3 AS Todas Todase puhasti biotiigist 12.04.02 pinnas 13 16 6 0,96 AS Todas Todase puhasti biotiigist 12.06.02 pinnas 22 28 24 3,7 AS Todas Todase puhasti biotiigist 24.07.02 pinnas 17 15 11,8 2,8 AS Todas Todase puhasti biotiigist 16.06.03 pinnas 55 41 23 4 AS Todas Todase puhasti biotiigist 17.09.03 pinnas 5 2,3 17 4,6 AS Todas Todase puhasti biotiigist 10.12.03 pinnas 9 2,2 12 1,4 AS Todas Todase puhasti biotiigist 29.03.04 pinnas 14 24 8,8 3,1 AS Todas Todase puhasti biotiigist 16.06.04 pinnas 11 4 10,8 2,7 AS Todas Todase puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 07.06.04 pinnas 150 345 65 11,3 AS Todas Todase puhasti biotiigist 23.09.04 pinnas 5 6,6 17 3,5 OÜ Garisim Koke motelli puhasti reovee sisenemine reoveepuhastisse 26.09.01 28 64 24 4,6 OÜ Garisim Koke motelli puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 26.09.01 pinnas 8 14 18,6 4 OÜ Garisim Koke motelli puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 22.10.01 pinnas 12 91 41 9,2 OÜ Garisim Koke motelli puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 14.12.01 pinnas 34 34 17 3,8 OÜ Garisim Koke motelli puhasti reovee sisenemine reoveepuhastisse 26.06.02 62 170 48,8 10,7 OÜ Garisim Koke motelli puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 26.06.02 pinnas 9 16 46 7,8 OÜ Garisim Koke motelli puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 04.06.03 pinnas 15 11 63 7,6 OÜ Garisim Koke motelli puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 17.09.03 pinnas 63 45 32 4,4 OÜ Garisim Koke motelli puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 27.10.03 pinnas 20 19 8,3 – OÜ Garisim Koke motelli puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 10.12.03 pinnas 7 6,1 12 0,72 OÜ Garisim Koke motelli puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 29.03.04 pinnas 3,3 4,5 0,28 OÜ Garisim Koke motelli puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 17.06.04 pinnas 21 19 11.Jan 2,2 OÜ Garisim Koke motelli puhasti reovee väljumine reoveepuhastist 23.09.04 pinnas 5 3 6,5 0,33 MTÜ Külatare Viitina biotiigid biotiigist 11.05.00 pinnas 8 2,5 2 0,4 MTÜ Külatare Viitina biotiigid reovee sisenemine reoveepuhastisse 29.05.01 95 126 34,2 5,5 MTÜ Külatare Viitina biotiigid biotiigist 29.05.01 pinnas 27 15 4,5 0,6 MTÜ Külatare Viitina biotiigid reovee sisenemine reoveepuhastisse 20.03.02 107 103 18,7 3,7 MTÜ Külatare Viitina biotiigid biotiigist 20.03.02 pinnas 16 16 8,6 3,9 MTÜ Külatare Viitina biotiigid biotiigist 04.11.02 pinnas 29 25 13,6 2,5 MTÜ Külatare Viitina biotiigid biotiigist 16.06.03 pinnas 11 3,7 5,5 1,1 MTÜ Külatare Viitina biotiigid reovee väljumine reoveepuhastist 17.09.03 Pärlijõgi 29 5,8 9 1,2 MTÜ Külatare Viitina biotiigid reovee väljumine reoveepuhastist 23.09.04 Pärlijõgi 12 5,4 3 0,74