Rõuge Vallavolikogu — Rõuge valla arengukava 2004-2012 vastuvõtmine — KO, 256, 2202

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 ning Rõuge valla põhimääruse (KO 2003, 32, 864; 2004, 58, 488) punktide 20.1.7 ja 36 alusel. 1. Võtta vastu Rõuge valla arengukava 2004–2012. Lisa: Rõuge valla arengukava 2004–2012 39 lehel 2. Tunnistada kehtetuks Rõuge Vallavolikogu 27. septembri 2000. a määrus nr 20 «Rõuge valla 2000–2003. a arengukava kinnitamine» ja Rõuge Vallavolikogu 2. juuli 2004. a määrus nr 11 «Rõuge valla arengukava 2000–2003 muutmine». 3. Määrus jõustub 1. novembril 2004. a. Volikogu esimees Jaak PÄCHTER Kinnitatud Rõuge Vallavolikogu 27. oktoobri 2004. a määrusega nr 13

RÕUGE VALLA ARENGUKAVA 2004–2012 VALLAVANEMA PÖÖRDUMINE Siin ilmas ei sünni midagi tühjalt kohalt ja midagi tegemata. Et tegudel oleks hea ja kõiki rahuldav tulemus, peab olema kava. Meie kõigi poolt koostatud, läbi arutatud, sõlmpunkte ka vaieldud ning töö tulemusena heaks kiidetud tulevikunägemus. Vallal on selleks arengukava, mis on kohaliku omavalitsuse tähtsaim dokument. Arengukava vajadus on eelkõige valla rahvale, meile endile, seejärel ametnikele, riigiisadele, rahastajatele jt. Alustades teekonda, peab teadma sihtkohta ja eesmärki, miks liikumine on ette võetud. Arengus ebameeldivate keerdkäikude vältimiseks on hea, kui kõik asjaosalised on teadlikud ja informeeritud eesmärkidest. Käesolev arengukava on koostatud Rõuge valla rahva poolt hõlmates elanike suurt kandepinda. Siit loodan, et on valminud Rõuge valla elu suunav töövahend, mis väljendab meie kõigi soove, tahet ja võimalusi kujundada valla tulevikku. Elu on liikuv protsess ja koos elu keerdkäikudega on meil võimalus vajadusel muuta ka arengukava eluolule vastavaks. Usun, et see arengukava on aluseks meie tulevaste investeerimisplaanide kavandamisel. Samas loodan, et arengukavast on meil palju abi rahaliste vahendite taotlemisel eri projektidest. Loodan, et sellest arengukavast saab meie elu kujundamisel tõeline töödokument. Jõudu ja tahtmist meile kõigile arengukavas püstitatud visiooni elluviimiseks. Saagu lähiaastatel Rõuge vallast kõrge elukvaliteedi ja kasvava rahvaarvuga noorenev piirkond. Rõuge vallavanem Kalvi KÕVA RÕUGE VALD AASTAL 2004 Rõuge vald paikneb Võru maakonna kesk- ja lõunaosas looduskaunil alal suhteliselt lähedal Võru linnale. Kaugus Võrust 16 km. Valda läbib tihe riigimaanteede võrk. Kokku 141 km, millest 43% on tolmuvaba kattega. Valla 2314 elanikku elavad Rõuge alevikus ja 108 külas, millest suurimad on Viitina, Nursi ja Sänna. Vallavalitsuse ja külade vahel tihedama koostöö saavutamiseks on käesolevaks ajaks valitud kümme külavanemat. Veerand Rõuge valla territooriumist jääb Haanja Loodusparki. Koos oma järvede ja ürgorgudega omab Rõuge olulist kohta Võrumaa puhke-, talispordi- ja turismiketis. Vallas on atesteeritud 12 majutuskohta, mis pakuvad ridamisi vaba aja veetmise võimalusi. Tuntuimad turismiobjektid on Ööbikuorg (osaliselt Haanja Looduspark, vt Lisa Haanja Looduspargi kontseptsioon Haanja piirkonna arengust), Luhasoo, Rõuge ürgorg järvestikuga. Valla pindala on 264 km. Maakatastris on registreeritud 1913 katastriüksust pindalaga 23630 ha e. 89,6% kogu valla pindalast. Rõuge Vallavalitsuses töötab 114 töölist, kellest 12 on vallavalitsuse ametnikud. Rõuge vallal on rahalisi kohustusi 2012. aastani 6 miljonit 302 tuhat krooni. Rõuge valla 2004. aasta eelarve on 20 miljonit 866 tuhat krooni, millest kulutused haridusele moodustavad 42%, sotsiaalhoolekandele 15%, üldvalitsemisele 9%, kultuurile 6% ja laenude tagastamine 4,8%.

1. jaanuari 2004. a seisuga oli vallaelanike arv 2314. Võrreldes 2003. aastaga on elanike arv suurenenud 13 inimese võrra. Rahvastiku vanuseline koosseis 01.01.2004 0–14 aastat 302 15–64 aastat 1536 65 + aastat 476 Rõuge Põhikoolis õpib 225 õpilast. Valla tööealisest elanikkonnast on töötuid 11,5%. Vaieldamatuks ressursiks on põhjavesi. Valla territooriumil on 25 puurkaevu. Valla territooriumil on järgmised maavarad: Kruus Ressurss Püssapalu 6,2 tuh m³ Nogopalu I 544,6 tuh m³ II–IV 722,1 tuh m³ Saarlase I 44,0 tuh m³ Muduri 37,6 tuh m ³ Liiv Haki I 65,2 tuh m³ II 144 tuh m³ Palu-Mäeotsa I 37,5 tuh m³ II 323 tuh m³ Sänna 58,5 tuh m³ Savi Sänna (raskesti sulav) I 308 tuh m³ II 322 tuh m³ Pugastu I 366,1 tuh m³ II 442,5 tuh m³ Turvas Põdrasoo raba 39,8 tuh m³ RÕUGE VALLA ARENGUKAVA 2004–2012 ÜLDVISIOON Rõuge valla tähtsaim ressurss on inimene. Valla majandusliku elujõu ja konkurentsivõime tõstmine ning vallaelanike üldise heaolu parandamine on arendustegevuse peamiseks ülesandeks. Selle eelduseks on tööealise ja töövõimelise elanikkonna osakaal omavalitsuse territooriumil. Madala sündimuse taustal on kohaliku omavalitsuse ees seisvaks ülesandeks tagada kohalike elanike jäämine piirkonda ning luua atraktiivsed tingimused tööealise ja töövõimelise elanikkonna sisserändeks peamiselt Võrust. Atraktiivse elukeskkonna loomine – konkurentsivõimeline haridus, mitmekesised vaba aja veetmise võimalused ning elanike toimetuleku ja turvalisuse kindlustamine – on valla arengu võtmeks. Rõuge vald on kaasaegse sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuriga, ettevõtlust soodustav, majanduslikult mitmekesine, elujõulise elanikkonnaga, naabervaldadega koostööd tegev jätkusuutlik vald. Rõuge valla arengu strateegiline eesmärk on olla tasakaalustatud, inimesekeskne, hariduse-, kultuuri- ja spordilembene ning mitmekülgse ettevõtlusega vald, kus on hea elada ja mida on meeldiv külastada. Eesmärgid: 1. Säilitada Rõuge kui vallakeskuse staatus ja tugevdada seda 2. Arendada valla omavalitsusorgani, vallakodanike, ettevõtjate, naaberomavalitsuste ja organisatsioonide tihedat ühistegevust 3. Arendada ja ehitada välja valla infrastruktuur 4. Luua eeldused valla rahvaarvu suurendamiseks 5. Soodustada noorte, haritud, edukate ja ettevõtlike inimeste Rõuge valda elama asumist ja siit pärit, kuid mujal hariduse saanud noorte tagasipöördumist 6. Muuta teave asjaajamise korralduse ja kehtiva seadusandluse kohta hästi kättesaadavaks kõigile asjast huvitatud vallakodanikele ning võimaldades kodanikele vajalike avalduse vormide ja blankettide kättesaadavuse interneti kodulehekülje kaudu Rõuge valla arengukava 2004–2012 üldvisioon: Rõuge vald on kõrge elukvaliteedi ja kasvava rahvaarvuga noorenev piirkond. HARIDUS Rõuge vallas on laste arenguks kujundatud hea õpikeskkond, mis aitab kaasa laste ja noorukite igakülgsele võimetekohasele arengule, annab konkurentsivõimelise hariduse, võimaldab kujuneda haritud inimeseks ja täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks. KULTUUR Rõuge valla kultuurielu säilitab traditsioonide järjepidevuse, on avatud kaasaegsetele kunstisuundadele ja kättesaadav kõigile elanikegruppidele ja vanuseastmetele aktiivse külakultuuri kaudu. HUVIHARIDUS Rõuge vallas on huviharidus kõrge kvaliteediga ja kättesaadav kõigile elanike- ja huvigruppidele. Rõuge vallas on välja kujunenud hajusalt paiknev, kuid tervikuna toimiv huviharidussüsteem. NOORSOOTÖÖ Rõuge valla noor on omaalgatuslik, positiivse ellusuhtumisega ja koostööaldis. Rõuge vallas on võimalused igas eas noortele vaba aja veetmiseks ja enesearendamiseks. Noortel on suurenenud teadlikkus oma osaluse võimalustest ühiskonnas. SPORT Rõuge vallas on tingimused nii rahva- kui saavutusspordi arendamiseks kodanikualgatuse (MTÜ) ja hästi toimiva õppe- ja huvitegevuse kaudu. SOTSIAALHOOLEKANNE Kõigile Rõuge valla elanikele on tagatud sotsiaalne kaitse, mis annab kindlustunde tuleviku suhtes ning võimaluse elada inimväärselt kogu elu. TERVISHOID Tervishoiutöö tulemusena on Rõuge vallas tagatud tervist säästev ja tervislik elukeskkond, edendatud tervist ning ennetatud haigusi ja nendega kaasnevat kahju. KÜLAELU Rõuge valla küladest on kujunenud huvitegevuse ja kultuuri keskused. Külaelanikud ja MTÜ osalevad aktiivselt ühiskondliku elu kujundamisel. KOGUDUS Rõuge kogudus on jumala sõna kuulutav ja sakramente jagav, inimeste elusid puudutav ja hingi kosutav vaimne keskkond, kus on esindatud kõik ealised ja sotsiaalsed grupid, kes aktiivselt osalevad koguduse töös. VÄLISSUHTED Rõuge vald on mitmekülgne, avatud ja aktiivne välissuhtleja. ETTEVÕTLUS Rõuge vallas on kõrge teeninduskultuuriga kvaliteetset teenust ja toodangut pakkuvad ning uutele tehnoloogiatele avatud ettevõtted. ELAMUMAJANDUS Rõuge vald on isikupärase arhitektuuriga looduskaunis ja arenev piirkond, kus on tagatud olemasoleva elamufondi säilimine ja uusehituste rajamine. KESKKOND JA HEAKORD Rõuge vallas on tagatud hea tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikke ressursse kasutatakse loodust oluliselt kahjustamata. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR Rõuge vallas on uutele tehnoloogiatele avatud inimväärset elukeskkonda tagav ja võimalikult laia elanikkonda haarav infrastruktuuri kõrge tase. MAAELU Alternatiiv- ja tavapõllumajandus läbi ühise tootmise ja töötlemise, kus võimalikult palju tooret töödeldakse piirkonnas, tagab maineka ja inimväärse elukeskkonna maakodus. Tootmine põhineb loodussõbralikul ja säästval põllumajandusel ning puhastel tehnoloogiatel. TURISM Rõuge vallast on kujunenud Haanjamaa turismivärav – külalislahkelt turistidele avatud, pakkudes mitmekesiseid kvaliteetteenuseid – tooteid ja puhkevõimalusi ning kasutades ära omanäolist loodus- ja maastikukeskkonda. ENERGEETIKA Rõuge vald on taastuvaid ressursse kasutav ning säästvat ja energiatõhusaid lahendusi propageeriv energiapiirkond. HARIDUS Visioon 2012: Laste arenguks on kujundatud hea õpikeskkond, mis aitab kaasa laste ja noorukite igakülgsele võimetekohasele arengule, annab konkurentsivõimelise hariduse, võimaldab kujuneda haritud inimeseks ja täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks. Alusharidust antakse Rõuge lasteaias. Majas on kolm rühma 58 lapsega. Rõuge lasteaias töötab 14 inimest, neist kaheksa on pedagoogiline personal (kuus lasteaia õpetajat, muusikaõpetaja ja juhataja). Kõigile valla lastele on üks aasta enne kooli minekut antud võimalus käia lasteaias. Rõuge vallas annab põhiharidust kolmes koolihoones paiknev Rõuge Põhikool, mis on allutatud ühtsele juhtimisele. Rõuge koolihoones 1.– 9. klass 9 klassikomplekti Viitina koolihoones 1.– 6. klass 2 klassikomplekti Nursi koolihoones 1.– 6. klass 3 klassikomplekti Rõuge koolimaja vanem osa on valminud 1883. a ja uuem osa 1966. a. 2003. aastal valmis juurdeehitis võimla ja täiendavate klassiruumidega. Jätkub vana koolihoone rekonstrueerimine. Viitina koolimaja on ehitatud 1782. aastal. Viimastel aastatel on tehtud sanitaarremonti. 2002. aastal alustas Viitina hoones tööd raamatukogu, mis teenindab õpilasi ja külaelanikke. 2003. aastal valmis söögisaal. Nursi koolimaja on ehitatud 1927. aastal. Viimastel aastatel on tehtud märkimisväärselt sanitaarremonti, uue ilme on saanud kooli saal. 2001. aastal alustas hoones tööd külaraamatukogu. Õpilaste toitlustamine toimub küll mõlemas koolihoones, kuid toit valmistatakse ja tuuakse termostega Rõuge Hooldekodust. Koolitoit on tasuta. 1. septembri 2003. a seisuga õpib Rõuge Põhikoolis 225 õpilast. Pedagoogilisest kaadrist omab 19 õpetajat erialast kõrgharidust ja kolm erialast keskeriharidust. Viiest keskharidusega õpetajast omandab kolm erialast kõrgharidust. Üldkeskharidust omandatakse 11 keskkoolis ja gümnaasiumis. Enam lapsi, 21, õpib Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis, 10 last Kesklinna Gümnaasiumis, 18 last Parksepa Keskkoolis, 6 last Misso Keskkoolis, 4 last Antsla Gümnaasiumis ja 7 last Tartu keskkoolides ja gümnaasiumides. Vähesel määral teostatakse täiskasvanute õpet, eelkõige ettevõtluskoolituse näol. Probleemid Pikaks veninud koolireform Rõuge koolihoone ehitus on pooleli Keskhariduse saamise võimalus vallas puudub Madal iive Kodude madalad väärtushinnangud Õpilaste madal õpimotivatsioon Vähene kultuurihuvi ja poppkultuuri pealetung Meesõpetajate vähesus Viitina koolihoone ahjud vajavad väljavahetamist Nursi kooli aknad on amortiseerunud Lasteaiakohtade puudus Lasteaias käimine on tasuline Lasteaed vajab remonti Lühiajalised eesmärgid Enne kooli on koolieelikud suunatud kaheks aastaks lasteaeda Tööle on rakendatud logopeed Töötab lastega tegelev sotsiaalpedagoog Psühholoogiaalase koolituse pakkumine lastevanematele Viiakse läbi laste arenguvestlusi koolis ja lasteaias Lastele ja noortele on suveperioodil leitud mitmekesine tegevus Põhikooli on kolmandas kooliastmes sisse viidud diferentseeritud õpe Kooli ja lasteaia vahel toimib tihe koostöö ja töötajatele toimuvad ühtsed koolitused Töötab kooli vilistlaskogu Lasteaia juurde on loodud mitmekülgseid lastehoiuvõimalusi Lasteaia õuealal on uued mänguvahendid Beebikool on toodud lasteaia juurde Nõustatakse valla koduste eelkooliealiste laste vanemaid On renoveeritud Rõuge koolihoone Tihe ja viljakas koostöö kooli, lasteaia ja lastevanemate vahel Kasutusel on ühtne koolivorm Pikaajalised eesmärgid Esmatähtis on laps Kool on tuntud heade ja mitmekülgsete hariduse omandamise võimaluste poolest, koolil on «oma nägu» Õpilaste õpimotivatsioon on kõrge Rakendunud on kaasaegsete suundade ja metoodikate igapäevatöös kasutamine On loodud õpilaste arenguks turvaline ja mitmekülgne keskkond On renoveeritud Rõuge lasteaed Põhiharidust antakse Rõuge koolihoones Algharidust antakse ka Nursi ja Viitina koolihoones Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Hilisõhtune lastehoid 2006 Mänguasjade paviljoni ehitus lasteaia juurde 2006 Lasteaeda õuemänguvahendite ostmine 2005–2007 Lasteaia rekonstrueerimine 2005–2007 Väikelasteujula (basseini) ehitamine 2005–2007 Logopeedi täiskohaga töölerakendamine 2004–2012 Sotsiaalpedagoogi töölerakendamine 2006 Ühiskoolituste läbiviimine kooli ja lasteaia õpetajatele 2004–2012 Eelkooliealiste laste vanematele nõupäevade korraldamine 2004–2012 Tasuta toit lasteaias kaks aastat enne kooli 2006–2012 Jätkatakse tasuta koolitoidu andmist põhikoolis 2004–2012 Rõuge koolimaja vana maja I korruse rekonstrueerimine (söökla kaasajastamine) 2004 Rõuge koolimaja vana maja II ja III korruse rekonstrueerimine 2005–2007 Õpilaste ja õpetajate väliskoolitused EU riikides 2004 Õpilastele mõeldud suvelaagrite korraldamine üks kord aastas 2004–2012 Rõuge koolimaja arvutiklassi riistvara täielik väljavahetamine 2006 Kolme võõrkeele õpetamine põhikooli kolmandas astmes 2006 Diferentseeritud õpe matemaatikas 2004 Koolivormi väljatöötamine ja kasutuselevõtt 2004–2005 Pühapäevakool 2004 KULTUUR Visioon 2012: Rõuge valla kultuurielu säilitab traditsioonide järjepidevuse, on avatud kaasaegsetele kunstisuundadele ja kättesaadav kõigile elanikegruppidele ja vanuseastmetele aktiivse külakultuuri kaudu. Rõuge vallas on 2004. aasta seisuga üheksa isetegevusringi, mis töötavad Rõuge rahvamaja, Nursi ja Viitina seltside juures. Ringides osaleb 70 täiskasvanut ja neid juhendab neli inimest. Toimub pidev kultuuritegevuse eksponeerimine (näitused ja esinemised nii Rõuges kui väljaspool). Kultuuritegevus toimub Rõuge rahvamajas, Viitina ja Nursi koolimajas, Sänna rahvamajas ning Rõuge Huvikojas. Suvisel hooajal leiavad kasutust eelkõige Ööbikuorg ja Viitina Järvesaare laululava. Vähem kasutamist leiavad Sänna ja Nursi lava. Kontsertpaigana on kasutust leidnud Rõuge kirik. Toimuvad üritused on pikaajaliste traditsioonidega. Neid viivad omavalitsuse toetusel läbi valla seltsid ja Rõuge rahvamaja. Alates 1998. aastast toimuvad Rõuge Paadiralli ja Veepidu, Viitina Kuurits ja Sänna Laat. Plussiks on oma vokaalinstrumentaalansambli «Vesioinas» olemasolu ja lõõtsameister Alo Pihu. Vallas tegutseb neli raamatukogu. Nursis ja Viitinas on kooli- ja külaraamatukogu liidetud. Raamatukogudesse on loodud interneti püsiühendused. Valla raamatukogudes on kokku 941 lugejat ja teavikuid ca 42 000. Probleemid Rõuge rahvamaja vajab väljaehitamist Rõuge ja Sänna raamatukogu vajavad remonti Maakonnakeskuses huvikoolis käimine on osaliselt maksustatud Kaasaegsete kultuurivormide ja juhendajate vähesus Kultuuritraditsioonide jäädvustamine on puudulik Korraliku laululava puudumine vallas Tantsuansamblite vähesus (järelkasvu puudumine) Traditsioonilise rahvakultuuri suurürituse puudumine Külakeskuste vilets seisund Lühiajalised eesmärgid Huvikeskusesse on ehitatud polüfunktsionaalne ruum – audiovisuaalne kinokeskus Kirikus toimuvad regulaarselt kontserdid Töötab pillimängu e. muusikakool Ollakse vastuvõtlikud kaasaegsete kultuurivormide tulekule On välja ehitatud Sänna raamatukogu-külakeskus Raamatukogudes kogutakse infomaterjale ka elektroonilistel helikandjatel Raamatukogud on varustatud arvutitega töötajale ja külastajatele Eale vastavate kompetentsete ja konkurentsivõimeliste ringijuhendajate olemasolu On rajatud laulu- ja tantsuplatsid küladesse külaseltside initsiatiivil Raamatukogudes toimub teadlik kultuuriarhiivi kogumine ja talletamine Viitina Järvesaare laululava on remonditud Toimib meistrid-õpipoisid printsiip – kui on olemas mingi ala meistrid, on ka järglasi Toimib kultuuriturism Pikaajalised eesmärgid Orelimeistrite Kriisade, orelimuusika ja oreli propageerimine Rõuge Rahvamajast on välja ehitatud piirkonna kultuuri- ja huvikeskus Huvikeskusesse kõik need teenused, mida praegu ostame Võru linna käest On rajatud kaasaegne kontserdimaja Mängida-laulda-tantsida oskavate inimeste kontsentratsioon vallas on suur Kirikuhoone säilitamine Viitina kooli juures on mõisamuuseum Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Orelimuuseumi rajamine endisesse pastoraadihoonesse 2007 Rõuge kiriku oreli remontimine 2004 Kaasaegne kontserdimaja 2010–2012 Rõuge rahvamajja toimiva huvikeskuse rajamine 2006 Rahvamaja täielik rekonstrueerimine 2006–2010 Regulaarne valla isetegevuslaste esinemine suveperioodil üks kord nädalas Ööbikuorus 2005 Kooli, rahvamaja ja huvikoja e kõigi ringijuhtide töötasude ühtlustamine 2005 Järvesaare laululava rekonstrueerimine 2005 Iga-aastase Rõuge valla laulu-tantsupeo korraldamine Järvesaares 2005 Viitina kooli juurde mõisamuuseum 2009 Rõuge raamatukogu kapitaalremont 2007 Sänna raamatukogu (külakeskuse) ehitamine 2005 Raamatukogudes raamatukoguprogrammi töölerakendamine 2005 Raamatukogudes kogutakse infomaterjale ka elektroonilistel helikandjatel ning talletatakse külaajalugu 2006 Nursi ja Viitina internetipunkti ületoomine raamatukogudesse 2005 Külade eriline toetamine kultuuri ja huvitegevuse edendamiseks külades 2005–2012 HUVIHARIDUS Visioon 2012: Huviharidus on kõrge kvaliteediga ja kättesaadav kõigile elanike- ja huvigruppidele. Rõuge vallas on välja kujunenud hajusalt paiknev, kuid tervikuna toimiv huviharidussüsteem. Rõuge vallas tegutsevad huviringid põhiliselt koolimajas, rahvamajas ja noortekeskuses. 2004. aastal tegutseb kokku 36 huviringi, milles osaleb 470 huvilist (400 last ja 70 täiskasvanut). Juhendajaid on kokku 26. 2003. aasta sügisest alustati kooli juures suusatreeningutega. 2003. aastal avatud spordihoone loob juurde uusi võimalusi sportliku tegevuse organiseerimiseks. Rõuge Noortekeskuse juures tegutsevad huviringid on siiani olnud projektipõhised, suunatud lastele, võimaldades osalemist ka kaugemate külade lastele. Lisaks regulaarsetele huviringidele toimuvad kord kuus nädalavahetustel ka eri töötoad. Suveperioodil on koondatud huvitegevus Nursi Midriaita, kus on kohal käsitööjuhendajad. 2004. aastast on noortekeskus organiseerinud kooliväliseid huviringe ka Viitinasse ja Nurssi. Olulise panuse huvitegevusele külades on andnud seltsing Koduküla Nursis ja Saarlase Seltsing. Huviringides valminud loominguga on osaletud näitustel (Riigikogus, rahvamajas). Rõuge näitetrupp, spordi- ja tantsuringid osalevad võistlustel. Probleemid Huvitegevus ei ole poistele ja teismelistele huvipakkuv Külakeskused ei ole huvitegevuseks avatud Külaseltsid on väheaktiivsed huvihariduse korraldamisel külades Külades puuduvad eestvedajad Huviringid on transpordi tõttu kättesaamatud Puudub ühtne huvikeskus, mis oleks kättesaadav ka kaugemate piirkondade inimestele Suutmatus/oskamatus inimesi kaasata Inimeste passiivsus, enesekindluse ja huvi puudus Rõuge Huvikoja ja rahvamaja halb olukord Lühiajalised eesmärgid On loodud huvialasüsteem, kus on koht nii professionaalsetel kui avatud ringidel Huvitegevus teismelistele ja eelkõige poistele on huvipakkuv Külakeskused on avatud huvitegevuseks Külaseltsid ja külavanemad toetavad huvitegevust külades Koolitatud on potentsiaalsed ringi- ja projektijuhid Töötab noorte näitetrupp Eakatele inimestele on hooldekodu juurde avatud päevakeskus Aktiivne infoliikumine Toimib avatud huviringide süsteem Probleemsetest peredest laste kaasamisega tegeletakse aktiivselt Maksimaalselt on kasutatud kohalikke meistreid Korraldatakse püsinäitusi, toimuvad hooajalised näitused Väljasõitude toel on leitud uusi ideid Näitusmüügid ja laste käsitöölaadad motiveerivad arendama omaloomingut Nursi Midriait toimib suvise huvikeskusena Toimuvad temaatilised üritused vanemaealistele Pikaajalised eesmärgid Rõuge rahvamajja on rajatud toimiv huvikeskus Toimiv transpordisüsteem, mis toetab huvitegevuse kättesaadavust Mitmekesistesse tegevustesse on kaasatud võimalikult palju inimesi Huvitegevus on huvipakkuv, mitmekesine, eri valdkondi hõlmav Koostöö teiste huvikeskustega on arendav ja loov Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Rõuge rahvamajja toimiva huvikeskuse rajamine 2006 Avatud huviringid 2005 Luua juurde igal aastal vähemalt üks poistele suunatud huviring 2004 Nursis ja Viitinas huviringide võimalusi laiendada 2004 Sännas, Ristemäel ja Rebäse külas tööle rakendada üks huviring 2005 Külade kultuuri ja huvitegevuse eriline toetamine 2005–2012 Noorte näitetrupi loomine 2005 Rõuge valla koordineeritavates huviringides osalemine on tasuta 2004–2012 Käsitöölaat on traditsioon 2005–2012 Vallamajas, tervisekeskuses, koolides, Ööbikuorus, Haanja suusakeskuses jne on regulaarselt eksponeeritud huviringides tehtud käsitöö 2004–2012 Ringijuhtidele, kultuuritöö edendajatele õppereisid ja infopäevad 2005–2012 NOORSOOTÖÖ Visioon 2012: Rõuge valla noor on omaalgatuslik, positiivse ellusuhtumisega ja koostööaldis. Vallas on võimalused igas eas noortele vaba aja veetmiseks ja enesearendamiseks. Noortel on suurenenud teadlikkus oma osaluse võimalustest ühiskonnas. Rõuge vallas hakati noortega aktiivsemalt tegelema 1997. aastast, kui loodi Rõuge Noorteklubi. Rõuge Noorteklubi seob endaga 1. aprilli 2004. a seisuga 95 noort. Eri projektide kaudu on kaasatud mitmeid kordi rohkem noori. 2003. aastast töötab vallas noorsootöötaja. Rõuge Huvikoja juures tegutseb Rõuge Avatud Noortekeskus. Noortele korraldatakse projektipõhiselt mitmesuguseid kohtumisi, väljasõite, laagreid jne. Alates 2001. aastast on arendatud rahvusvahelisi suhteid. Rõuge noortel on koostöösidemed mitme Euroopa riigiga. Noorte sporditegevuse arendamiseks on loodud seltsing Rõuge Jalgpalliklubi. Noorsootööseaduse mõistes on noor 7–26-aastane. Probleemid Rõuge Huvikoja hoones tegevus määratlemata Rõuge Huvikoja hoone, kaasa arvatud Rõuge Avatud Noortekeskuse ruumid vajavad remonti Külades puuduvad noortel kooskäimiskohad Väljaspool Rõuget elavate noorte passiivsus Külarahva negatiivne/usaldamatu suhtumine noortesse Noorteüritused Rõuge-kesksed Raskused Rõugest väljaspool elavate noorte kaasamisel Vabatahtlike noortejuhtide puudumine Mänguväljakute puudumine Meelelahutuse vähesus Noorte üldine huvipuudus Puudub spordiklubi Rõuges ei ole keskkooli Töökohtade vähesus noortele Lühiajalised eesmärgid Rõuge Huvikoja ümberkujundamine Rõuge Avatud Noortekeskuseks Rõuge Avatud Noortekeskus on kaasajastatud, mugav ning külastajasõbralik Külakeskustes tegutsevad noortetoad Viitina ja Nursi koolimaja (Nursi rahvamaja) on leidnud rakendust noortekeskusena Noorte omavaheline koostöö hea Noori usaldatakse. Viikase läbi ühistegevusi, heategusid jne Toimuvad noorteüritused külades Noortega tegelevad vabatahtlikud, keda motiveeritakse koolituste ja välislähetustega Mänguväljakud on korrastatud ning rajatud on igale eale vastavaid väljakuid Tegutseb spordiklubi ja väljaspool Rõuge Põhikooli õppivate noortega tegelevad treenerid Huvi- ja sporditegevus on kättesaadav ja tasuta Välja on kujunenud ühistegevuse traditsioon (talgud) Töö- ja puhkelaagrite traditsioon on välja kujunenud Laienenud on teadmised koolituste, kursuste abil Töötab Noorte Volikogu Rõuge park on leidnud rakendust noorte atraktiivsete ideede tõttu Pikaajalised eesmärgid Noored on motiveeritud Toimib koostöö ettevõtjatega noortele teenistuse leidmiseks Rahvusvahelist noorsootööd on arendatud kohalikul tasandil eesmärgiga saada rahvusvahelise koostöö kaudu kogemusi ning ideid, mida rakendada kohaliku tasandi noorsootöö kujundamisel Alkoholismi ja narkomaania probleem vähene. Probleemi ennetamiseks viiakse läbi tõhusat preventatiivset tööd Suhete arendamine teiste noortega, toimub aktiivne koostöö Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Nimetada Rõuge Huvikoda Rõuge Avatud Noortekeskuseks 2004 Noorte volikogu töölerakendamine 2004 Rõuge Avatud Noortekeskuse remontimine 2005–2008 Noortele välisreiside korraldamine 2004–2012 Viitinasse rajada noortetuba 2005 Nursi koolimajja rajada noortetuba 2006 Külakeskustes noortele tegevuse leidmine 2005 Noortele mõeldud suve-, talilaagrite korraldamine 2004–2012 Alkoholismile, narkootikumidele ja kuritegevusele EI kampaaniate korraldamine 2004–2012 Talgute korraldamine 2004–2012 Toimivad avatud spordiringid 2004–2012 Noortele keeleõppe ja ettevõtluskoolitused 2005 Kutsenõustamine 2004 Toetada noorte mittetulundusühingute tegevust 2005–2012 SPORT Visioon 2012: Rõuge vallas on tingimused nii rahva- kui saavutusspordi arendamiseks kodanikualgatuse (MTÜ) ja hästi toimiva õppe- ja huvitegevuse kaudu. Rõuge vallas on alates 2004. a sügisest loodud väga head tingimused sportimiseks, kuna sügisel valmis täismõõtmetega võimla ja aasta lõpus valmisid juurdeehituses olevad suusavarustus- ja treeneriruum ning raskejõustikusaal. Rõuge Põhikooli juures töötab 0,5 kohaga suusatreener. Uus spordihoone on leidnud rakenduse nii oma valla rahva kui ka väljastpoolt valda käivate inimeste seas. Külades on olemas palliplatsid. Valla territooriumi läbib Võrumaa suurim talispordiüritus – Haanja maraton. Pikaajaliste traditsioonidega on rahvasport. Aastaid on veteranide klassis maailmas toimuvatelt suusatamise maailmameistrivõitlustelt medaleid toonud Karin Laine. Sportimise ja spordiürituste korraldamisega tegeleb aktiivselt Viitina Külaselts, kes korraldab igal aastal valla spordipäevi. Viitinas toimub pikaajaliste traditsioonidega motosporti propageeriv üritus Viitina Talv, mis on välja kasvanud Eesti meistrivõistluste etapiks. Järjepidevalt tegutseb terviseklubi Siruta ja Nursi võrkpallimeeskond. Asutatud on Rõuge Jalgpalliklubi spordi propageerimiseks noorte hulgas. Põhikooli lastele mõeldud spordiringid tegutsevad ka kooli juures. Probleemid Spordialase koordinaatori puudus Spordiklubide vähesus Valla inimeste passiivsus Jõusaali puudumine spordihoones Puudub staadion ja liuväli Nõuetele vastavate välisväljakute vähesus Sportlaste vähene tunnustamine Lühiajalised eesmärgid Rakendunud on sportlaste tunnustamise kord On rajatud võrk- ja korvpalliplatsid Rõuge korrusmajade juurde vastavalt detailplaneeringule Toimivad avatud spordiringid, kus töötavad kvalifitseeritud pallimängu- ja suusatreener Välja on kujunenud ujumiskursuste tava Toimuvad traditsioonilised vallasisesed spordiüritused (valla spordipäev, paadiralli, tervisekõnd) On moodustatud eri alade spordiklubid Kasutatakse laialdaselt Kiidi Puhkespordikeskuse, Haanja Suusakeskuse ja Kurgjärve Spordibaasi teenuseid On rajatud suusaradasid Pikaajalised eesmärgid Kooli juurde on välja ehitatud spordikompleks, kuhu kuuluvad staadion, hokiväljakuga jäämaja ja erinevad palliplatsid vastavalt detailplaneeringule. Vallas on olemas Eesti esiliigas ja kaks teises liigas mängivat meeskonda On välja ehitatud rattarajad Rõuge tänavatele ja ühendus Võru, Haanja ja Viitinaga Saavutusspordi tunnustamine ja toetamine Sporditegevus vallas on koordineeritud Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Täismõõtmetega staadioni ehitamine 2006–2010 Hokiväljakuga jäämaja valmimine 2010–2012 Rõuge–Kurgjärve–Haanja–Võru jalgrattarada 2004–2007 Jalg-, ratta-, suusa-, hobu- ja mootorsaaniraja väljaehitamine 2004–2012 Kuni 5 km pikkuste suusaradade rajamine Valgjärve kallastele ja Tindi küla orgu 2005–2006 Suusatreeneri täiskohaga töölerakendamine 2005 Võrkpalliklubi loomine Nurssi 2005 Korvpalli- ja jalgpalliklubide loomine 2005 Viitina jalgrattatee 2010–2012 SOTSIAALHOOLEKANNE Visioon 2012: Kõigile vallaelanikele on tagatud sotsiaalne kaitse, mis annab kindlustunde tuleviku suhtes ning võimaluse elada inimväärselt kogu elu. Omavalitsuse tegevuse eesmärk sotsiaalhoolekande valdkonnas on elanike heaolu, kindlustunde ja enesega toimetuleku aluseks oleva heal tasemel sotsiaalhoolekande võimaldamine. Selleks tuleb muuta teenuste pakkumine efektiivsemaks ja teenuste kasutamise võimalus paremaks. Sotsiaalhoolekande korraldamisel pööratakse tähelepanu kõikidele sihtrühmadele – eakad, puuetega inimesed, töötud ja lapsed. Puudega inimesi on 509, hooldaja on määratud 253 puudega inimesele. Rõuge hooldekodus viibib kuus Rõuge valla eakat, Võrumaa Haigla Erihooldusosakonnas on üheksa inimest ja Erastvere Erihooldekodus üks inimene. Puudega lapsi on vallas 25. Vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsi on 23. Paljulapselisi peresid (neli ja enam last) on vallas 11. Vallal on kolm sotsiaalkorterit. 4-toalises sotsiaalkorteris elab neli eakat, kes kodus elamisega toime ei tule. Sotsiaaltööd teevad sotsiaalosakonna juhataja, hooldekodu juhataja ja avahooldustöötaja. Osutatavad sotsiaalteenused: sotsiaalnõustamine, koduteenused, eluasemeteenused, hooldamine perekonnas, hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses, toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused (sotsiaaltoetused). Probleemid Tervisekeskus ei vasta kaasaja vajadustele Puudub terviklik rehabilitatsioonisüsteem ja ennetustöö Kvalifitseeritud tööjõu puudus Töökohtade vähesus Passiivse sihtgrupi olemasolu ja vähene motiveeritus Madal palga- ja elatustase Eakate eluasemete kehv olukord ja sotsiaalkorterite vähesus Lühiajalised eesmärgid Eakatele ja puuetega inimestele on loodud päevakeskus hooldekodu juurde Töötab supiköök Lastega kodus olevatele emadele on pakutud piisavalt tegevusi Toimub preventiivne töö alkoholismi leviku tõkestamiseks (selgitustöö koolis, teabepäevad töötajatele kindlustunde suurendamiseks ja stressifaktorite vähendamiseks) Riskirühmade töövõime ja töövalmidus on toetatud – sotsiaalne ja tööalane rehabiliteerimine Tööle on võetud lastekaitsetöötaja ja sotsiaalpedagoog Ette on valmistatud 1–2 turvaperet koostöös Võrumaa Sotsiaaltöö Keskusega, kuhu saab vajadusel paigutada vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsi Jätkub koostöö vabatahtlike organisatsioonidega Beebikooli tegevust on laiendatud Perekondi toetatakse lapse sünni puhul Vanemaid abistatakse osalise lasteaia ja koolitoidu kulutuste katmisel Hooldekodu toitlustamine on kaasajastatud ja viidud vastavusse tervisekaitse nõuetega Hooldekodu hoonet on kaasajastatud On pidevalt täiustatud Rõuge valla sotsiaalregistrit Sotsiaaltöötajad on motiveeritud EELK Rõuge Maarja Kogudus on kaasatud sotsiaaltöösse Pikaajalised eesmärgid Tervisekeskuse hoone arvestab puuetega inimeste liikumisvõimalusi Laialdaselt toimib avahooldus kui üks enam vastuvõetav ja väiksemat ressursivajadust nõudev hooldusliik On piisavalt sotsiaalkortereid noortele peredele ja eakatele Jätkub koostöö vabatahtlike organisatsioonidega Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Uue tervisekeskuse hoone vajaduse uuring 2006 Sotsiaalpedagoogi töölerakendamine 2006 Lastekaitsetöötaja töölerakendamine 2007 Tasuta toit lasteaias kaks aastat enne kooli 2006 Jätkatakse tasuta koolitoidu andmist põhikoolis 2004–2012 «Alkoholismile, narkootikumidele ja kuritegevusele EI» kampaaniate korraldamine 2004–2012 Luua hooldekodu ruumidesse eakate inimeste päevakeskus 2006 Suurendada avahoolduse all olevate inimeste arvu 2005–2010 Olemasolevate munitsipaalpindade rekonstrueerimine: Lauri külas (3 korterit) 2006 Ristemäe koolimajas (6 korterit) 2008–2009 Nursi endises sidemajas (3 korterit) 2007 Lastega kodus olevatele emadele ühisürituste korraldamine 2006–2012 Beebikooli viimine lasteaia juurde 2006 Pikaajalistele töötutele koolituste korraldamine 1x aastas 2005 Sünnitoetus 5000 krooni 2004–2008 Sünnitoetuse süsteem kuni 10 000 krooni 2009–2012 TERVISHOID Visioon 2012: Rõuge vallas on tervishoiutöö tulemusena tagatud tervist säästev ja tervislik elukeskkond, edendatud tervist ning ennetatud haigusi ja nendega kaasnevat kahju. Tervisepoliitika eesmärk on väärtustada inimese tervist, parandada elanikkonna terviseseisundit ja pakkuda kvaliteetset tervishoiuteenust. Rõuge perearst osutab esimese astme arstiabi oma perearstipraksises, mis on moodustatud endise Rõuge Ambulatooriumi baasil 01.01.1998. a. Perearsti nimistu suurus on ca 2000 isikut. Perearstiga koos töötavad pereõde ja laborant, vajadusel asendavad üldarst või velsker. Erialase teise etapi arstiabi saamiseks korraldab perearst haige suunamise erialaarstide konsultatsioonidele ja haiglaravile. Lisaks diagnostika ja ravitööle tegeleb perearst koostöös Rõuge Vallavalitsuse, vallaarsti ja sotsiaaltöötajatega tervise edendamisega Rõuge vallas. Rõuge hambaarst töötab eraarstina. Ravimeid müüb Rõuge Apteek OÜ. Nii perearst, hambaarst kui apteek paiknevad ühes hoones, 1996. aastal avatud tervisekeskuses, mis soodustab nende omavahelist koostööd ja kergendab arstiabi kättesaadavust elanikkonnale. Lühiajalised eesmärgid Järjekindlalt arendatud esmatasandi tervishoid On vähendatud senist tervishoiusüsteemi orienteeritust kallihinnalisele haiglaravile Vastastikuse koostöö tekkimiseks on lähendatud arsti- ja sotsiaalhoolekandesüsteem Tagatud kvaliteetne meditsiiniline teenindamine Kõigile on tagatud võrdne ligipääs tervishoiuteenustele Perearstile võimaldatakse soodustingimustel ruumid Rõuge Tervisekeskuses Koostöös Võru Maavalitsuse rahvatervise spetsialistiga on koostatud ja läbi viidud terviseedenduse projekte Koostöös Võrumaa Noorte Nõustamiskabinetiga toimuvad loengud propageerimaks tervislikke eluviise koolinoorte hulgas Apteegi säilimine Rõuge Tervisekeskuses Pikaajalised eesmärgid Inimese tervis on väärtustatud Elanikkonna terviseseisund on paranenud Kvaliteetse tervishoiuteenuse pakkumine Tervislikud eluviisid on populaarsed koolinoorte hulgas Kõik valla laste-, õppe- ja hooldusasutused vastavad tervisekaitse tingimustele (valgustus, küte, toitlustamine, sanitaartingimused) Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Jätkuvalt arendada ja täiustada elanikkonna meditsiinilist teenindamist 2004–2012 Igal aastal läbi viia üks terviseedendamise projekt 2005–2012 Tervislike eluviiside propageerimiseks koolinoorte hulgas luua tihedam kontakt Võrumaa Noorte Nõustamiskabinetiga 2005 Jälgida süstemaatiliselt tervislikke tingimusi laste-, õppe- ja hooldusasutuses (valgustus, küte, toitlustamine, sanitaartingimused) koostöös tervisekaitse spetsialistidega 2005–2012 Suurendada patsiendi omavastutuse osa tervishoiuteenuste eest tasumisel, eriti kui teenuste tarbimine on seotud tervist kahjustavate harjumustega (alkohol jm) 2007 Tagada ravikvaliteedi parandamine meditsiinilise personali pideva täiendusõppe teel ning patsientidelt saadav tagasiside analüüsimine 2005–2012 Taotleda apteegi tunnustamist tervishoiuasutuseks ja apteekrit tervishoiutöötajaks 2005 Juurutada elektroonilise retsepti kasutuselevõttu 2005 Liituda lähitulevikus Eesti Geenivaramuga 2005 Taotleda jätkuvalt laste ja noorte tasuta hambaraviks haigekassa lepingut 2004–2012 Juurutada koduõenduse teenust 2007 Jätkata kindlustamata isikute raviarvete maksmist valla eelarvest arvete alusel 2004–2012 KÜLAELU Visioon 2012: Rõuge valla küladest on kujunenud huvitegevuse ja kultuuri keskused. Külaelanikud ja MTÜ osalevad aktiivselt ühiskondliku elu kujundamisel. Ühistegevuse arendamiseks ja vaba aja veetmiseks on vallas moodustatud seltse ja seltsinguid. Aktiivsemalt tegutsevad Rõuge Noorteklubi, Rõuge Maanaiste Selts, Viitina Külaselts, Sänna Külaühing, klubi Ajaratas ja terviseklubi Siruta. Seltsingutest on külade välisilmet parandanud ja üritusi korraldanud eelkõige seltsing Koduküla, Seltsing Rasva ja Saarlase Seltsing. Rõuge Noorteklubi eestvõtmisel on loodud tingimused noorte vabaajalisteks tegevusteks. Seltsid on korraldanud külapäevi ja mõisaparkide korrastamise talguid, samuti talgupäevi «Teeme küla korda». Rõuge Maanaiste Selts korraldab juba traditsiooniks muutunud valla kodukandipäeva. Esimene kodukandipäev toimus 1994. aastal Rõuge Ööbikuorus. Viitina Külaselts korraldab Rõuge valla spordipäevi, 2004. a toimub seitsmes spordipäev. Rõuge Vallavolikogu 26. veebruari 2003. a määrusega nr 6 kinnitati külavanema statuut. 1. mai 2004. a seisuga on vallas valitud 10 külavanemat. Külad kasutavad aktiivselt võimalust ühistegevuseks raha taotlemiseks. Projektidest on taotletud raha küla ühisürituste korraldamiseks, külade kooskäimiskohtade korrastamiseks ja koolituste korraldamiseks. Et aidata kaasa ettevõtluse ja seltsielu edendamisele külas, toetab vallavalitsus rahaliselt külade tegevust, kus on valitud või valitakse külavanem. On valminud alljärgnevad külade arengukavad: Viitina piirkonna külade arengukava 2003–2008 Nursi piirkonna külade arengukava 2004–2008 Sänna piirkonna külade arengukava 2004–2008 Saarlase küla arengukava Rasva küla arengukava Probleemid Aegunud või puudulik infrasüsteem külades (veevarustus, vee kvaliteet, tänavavalgustus, vallateed) Külaelanikud on jäänud kõrvale aktiivsest majandus- ja poliitilisest elust Maal vähe töökohti Puuduvad küladevahelised üritused Paljudel küladel külavanem valimata Külakeskuste vilets seis ja kooskäimiskohtade vähesus külades Tühjad lagunevad maamajad, mis reostavad küla üldilmet ja soosivad kuritegevust Hüvitamata külavanemate otsesed kulud Külades puuduvad noortel kooskäimiskohad Lühiajalised eesmärgid Küladel on valitud külavanemad ja koostatud arengukavad On rajatud ujumiskohad ning laulu-, tantsu- ja puhkeplatsid küladesse külaseltside initsiatiivil Viitina Järvesaare laululava on remonditud Suuremates külades on rajatud külatared Külade ajalugu on kogutud ja talletatud Külaseltsid ja külavanemad toetavad huvitegevust külades Külade omavaheline koostöö on tihe Külakeskustes tegutsevad noortetoad ja korraldatakse noorteüritusi Toetatakse osalise rahastamisega elamute kanalisatsiooni ja puhta vee süsteemide väljaehitamist Toimub külade heakorrakonkurss Endised väikeprügilad külades on likvideeritud Külad on heakorrastatud Kasutatavamate supluskohtade ümbrus on korrastatud Külades toimib naabrivalve Külarahvas on informeeritud Pikaajalised eesmärgid Elu külades on inimväärne Külavanemad on motiveeritud Kohalikud maanteed e. vallateed (170 km) on täismahuliselt remonditud, mille käigus on rajatud kraavid, paigaldatud truubid ja kaetud ca 10 cm kruusakihiga Valla puhta vee programm on välja töötatud, mis tagab elanikkonna varustamise kvaliteetse joogiveega Tänavalgustus Viitinas, Sännas ja Nursis Optimaalne ühistranspordiühendus valla äärealade ja keskuse vahel Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Külade ühisürituse «Küladepäeva» korraldamine 2005–2012 Külavanemate koolitamine regulaarselt 2004–2012 Külavanemate kulutuste toetussüsteemi väljatöötamine 2005 Küla tegevuste rahaline toetamine valla poolt 2004–2008 Järvesaare laululava rekonstrueerimine 2005 Seltsitarede ja puhkekohtade rajamine küladesse (vastavalt küla arengukavale) 2004–2008 Küla saavutuste ja tegevuste eksponeerimine 2004–2012 Iga-aastase Rõuge valla laulu-tantsupeo korraldamine Järvesaares 2005–2012 Sänna raamatukogu (külakeskuse) ehitamine 2005 Raamatukogudes ja külataredes piirkonna ajaloo kogumine ja talletamine 2006 Külade ja piirkondade omapära väljatoomine. «OMA» märgi väljaarendamine 2004–2007 Nursi ja Viitina internetipunkti ületoomine raamatukogudesse 2005 Külade eriline toetamine kultuuri ja huvitegevuse edendamiseks külades 2005–2012 Külade sümboolikaga suveniiride ja käsitöö tootmine 2005–2012 Viitina seltsimajja ja Nursi koolimajja noortetoa rajamine 2005–2006 Külakeskustes noortele tegevuse leidmine 2005 Võrkpalliklubi loomine Nurssi 2005 Avalike supluskohtade korrastamine ja rajamine Nursi jõekääru, Viitina, Vihtla ja Ahitsa järve äärde 2004 Avaliku supluskoha rajamine Kahrila järve randa Lauri külas ja Sänna veskipaisule 2005 Veetrasside ehituse toetamine külades ca 10 km aastas 2004–2012 Tänavavalgustuse ehitamine Nurssi ja Viitinasse 2004–2006 Tänavavalgustuse rajamine Sännasse 2007 Võsastumise vähendamiseks ja looduskaunite vaadete säilitamiseks suuremahuline heinaniitmine ca 50 ha aastas 2004–2008 Külades olemasolevate endiste prügimägede registreerimine 2004 Eespool nimetatud prügimägede likvideerimine 2005–2006 KOGUDUS Visioon 2012: Rõuge kogudus on jumala sõna kuulutav ja sakramente jagav, inimeste elusid puudutav ja hingi kosutav vaimne keskkond, kus on esindatud kõik ealised ja sotsiaalsed grupid, kes aktiivselt osalevad koguduse töös. Rõuge kogudusele kuulub kolm pühakoda: Rõuge alevikus Rõuge kirik, Ruusmäe abikirik ja Jaanimäe palvela. Rõuge kogudus koosneb enamasti vanemast generatsioonist, kes suures osas elavad Rõuge vallas, Haanja vallas, Võru vallas ja Võru linna territooriumil. Rõuge kogudusest ei saa enam rääkida kui kihelkonna kogudusest, vaid üha globaalsemast kooslusest, mis ühendab kohalikke elanikke ja kord siin olnud juurtega järglasi. 2003. a oli koguduse liikmete arv 564 inimest. Inimesi, kes peavad ennast kogudusega mingil viisil seotuks, on umbes 2000. Rõuge kogudust juhib juhatus, kuhu kuulub seitse liiget. Vaimulikku elu juhib koguduse õpetaja. Koguduse palgal on hetkel viis inimest. Koguduse elu ja tööd toetavad vabatahtlikud töötegijad. Koguduses on ametisse seatud kaheksa kirikuvanemat. Töötab pühapäevakool ühe rühmaga, süstemaatiliselt tegutseb koguduse segakoor. Kogudusega on end sidunud ka puhkpilliorkester Kungla. Pühakodades toimub süstemaatiline jumalateenistuslik elu. Väljaspool kirikuhoonet peetakse igal aastal surnuaiapühasid. Kalmistuid on viis: Jaani-Peebu kalmistu, Nogopalo kalmistu, Rõuge Vana kalmistu ja Haanja vallas Pütsepa ja Plaani kalmistu. Suurtel pühadel toimuvad jumalateenistused Rõuge Hooldekodus. Rõuge kirikus on vendade Kriisade poolt 1930. a ehitatud orel, mida kogudus süstemaatiliselt kasutab. Oreli seisukord on jumalateenistuslikuks eluks hea, kontserttegevuseks vajab remonti. Kontserttegevus Rõuge kirikus on suveperioodil aktiivne. Talvel on kontsertide korraldamine kütte puudumisel raske. Rõuge Põhikooliga on suhted head. Usuõpetust õpetatakse Rõuge koolihoones 9. klassis üks kord nädalas, Lepistu Põhikoolis 1–3. klassini üks kord nädalas ja Viitina koolihoones 9. klassis üks kord nädalas. Probleemid Hajali asetsev kogudus Materiaalne kitsikus Pühapäevase bussiliikluse puudumine Koguduse liikmete passiivsus Vanemaealiste koguduse liikmete ülekaal Vähe aktiivseid keskealisi ja noori inimesi Soiku jäänud sõpruskoguduste töö Hooned vajavad hädasti remonti Vana pastoraadihoone halb olukord Koguduse maa kasutamatus Abikoguduste elu on soikunud Jaanimäe palvela vilets olukord Puuduvad kogudusesisesed väiksemad grupid Lühiajalised eesmärgid Koguduse maja katus on vahetatud Ruusmäe abikiriku abiruumi põrand on vahetatud ja tehtud vammitõrje Orel on remonditud Kiriku torn on turistidele avatud On ühinetud projektiga «Teeliste kirik» Tegutseb aktiivne juhatus Uued tegutsevad väikegrupid Pühapäevakooli töö on laiendatud Hea koostöö kooliga Orelimuuseum on avatud Toimuvad süstemaatilised suvised orelikontserdid Elavdatud kontserttegevus Elavdatud suhted sõpruskogudustega Hooldekodu hingehoidlik teenimine Jumalateenistuslik elu on mitmekesistunud Kogudus pakub tegevust kõigile vanusegruppidele Leerimaja on leidnud rakenduse Hea koostöö Rõuge ja Haanja vallaga Pühapäevane transpordiprobleem on lahendatud Ilmub koguduse leht Koguduse ajaloo uurimine ja trükkimine Käivitunud pastoraadi turism Jaanimäe palvela on remonditud Kiriku juurde on ehitatud avalik tualett Korraldatakse laste- ja noortelaagreid Kiriku küttesüsteem on vahetatud Kiriku torni kiiver on vahetatud Kiriku elektrisüsteem on uuendatud ja aknad on vahetatud Pikaajalised eesmärgid Kirik on avatud, meeldiv vaimne keskkond, kuhu inimesed tahavad tulla Inimeste teadlikkus kristlikust kirikust ja kristlikest põhitõdedest on tõusnud Kohalike inimeste seas on suurenenud kristlike väärtuste hindamine Vana pastoraadihoone on renoveeritud ja orelimuuseum on avatud Kontserttegevus kirikus on aktiivne Kiriku hoone on korras Jaanimäe palvela ja Ruusmäe abikirik on korras Maade küsimus on lahendatud Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Koguduse maja katuse vahetus 2004 Kiriku aia remont 2004 Oreli remont 2004 Kiriku ja torni avamine suvel 2004 Ruusmäe abikiriku põranda remont 2004 Kiriku elektrisüsteemi vahetus 2004–2006 Kiriku torni kiivri vahetus 2005 Koguduse ajalehe väljaandmine 2004–2012 Hooldekodu hingehoidlik teenimine 2004–2012 Transpordiprobleemi lahendamine 2004–2012 Pühapäevakooli töö elavdamine 2004–2012 Kontserttegevuse elavdamine 2004–2012 Uus avalik tualett kiriku juures 2005 Leerimajale rakenduse leidmine 2005 Koguduse ajaloo uurimine ja trükkimine 2004–2006 Kirikumõisa maa detailplaneering 2004–2006 Kiriku akende vahetus 2006 Kiriku küttesüsteemi ehitamine 2007 Orelimuuseumi rajamine endisesse pastoraadihoonesse 2007 Pastoraadi turism 2008–2012 Jaanimäe palvela remontimine 2010–2012 VÄLISSUHTED JA KOOSTÖÖ Visioon 2012: Rõuge vald on mitmekülgne, avatud ja aktiivne välissuhtleja. Rõuge vald omab koostöökogemusi välispartneritega. Rõuge valla ja Vesilahti valla vahel on alates 2000. a sõlmitud ametlik sõprusleping. Mõlema valla ühine soov on edendada organisatsioonide ja vallas elavate inimeste vahelist koostööd. Koostööd on arendatud Soome Hankajoki vallaga, Aluksne linnaga Lätis, Suwalki linnaga Poolas ja Pihkva Rajooni Administratsiooniga. Tihe kontakt on Saksamaal elava endise Rõuge mõisniku järeltulija Alexander Samson von Himmelstjernaga ja Hollandis elava kirjamees Jan Hofiga. EELK Rõuge Maarja kogudus peab sidet Saksamaal elava kirikutegelase Uwe Haberlandiga. Kirikul on välissuhted nelja sõpruskogudusega: kolme kogudusega Soomest ja ühega Saksamaalt. Alates 2001. a on Rõuge Noorteklubi arendanud suhteid välispartneritega ja osalenud pidevalt eri välisprojektides. Sõprussuhete arendamiseks korraldatakse ametlikke kohtumisi. Rõuge vald on Võrumaa Omavalitsusliidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu liige. Probleemid Vallas puudub välissuhete koordinaator Keeleprobleemid takistavad aktiivset koostööd rahvusvaheliste partneritega Puudub võõrkeelne infomaterjal piirkonna kohta (trükised, web) Rahvusvahelise koostöö vähene kasutamine eesmärkide saavutamiseks Väliskoostöövõimaluste kohta informatsioon vähene Lühiajalised eesmärgid Tihendatud rahvusvaheline koostöö, eelkõige nn kolmandatesse riikidesse Rõuge vald on aktiivne partner koostöös välisorganisatsioonidega Toetatud on valla allasutuste ja teiste vallas tegutsevate organisatsioonide ja ettevõtete väliskoostööd Ametlike välispartnerite arv on suurenenud Valda puudutav info on kättesaadav võõrkeeles Osavõtt erialastest väliskoolitustest ja õppevisiitidest on aktiivne Arendada naaberomavalitsuste ja organisatsioonidega tihedat ühistegevust On loodud eeldused ühinemiseks naaberomavalitsustega pidades silmas kihelkondlikku printsiipi Pikaajalised eesmärgid Leitud on täiendavad koostööpartnerid valla arengukava eesmärkide saavutamiseks Leitud on finantseerimisvõimalusi koostöös välispartneritega arengukava tegevuste teostuseks Välissuhted on koordineeritud (olemas vastutav isik – koordinaator) Aktiivne osavõtt üritustest, mis aitavad tutvustada valda rahvusvahelisel tasandil Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Võõrkeelse infomaterjali koostamine (trükised, web) 2004–2005 Väliskoostöö kohta elektroonilise vallasisese infolisti koostamine 2005 Välissuhete koordinaatori töölerakendamine 2007 Osalemine erialastel väliskoolitustel ja õppevisiitidel 2004–2012 Koostöö järjepidev uuendamine olemasolevate välispartnerite ja üksikisikutega 2004–2012 Kogemuste vahetamine sõprusvaldadega, koostööprojektide algatamine 2004–2012 Osalemine üritustel, mis tutvustavad valda väljapoole 2004–2012 Naabervaldadega ühisprojektide teostamine 2004–2012 ETTEVÕTLUS Visioon 2012: Kõrge teeninduskultuuriga kvaliteetset teenust ja toodangut pakkuvad ning uutele tehnoloogiatele avatud ettevõtted. Äriregistri andmetel on 1. mai 2004. a seisuga vallas registreeritud 4 aktsiaseltsi, 19 mitte-tulundusühingut, 46 osaühingut, 1 sihtasutus, 2 tulundusühistut ja 92 füüsilisest isikust ettevõtjat. Rõuge valla rendipinnal töötab 10 ettevõtjat. Suuremad ettevõtted töötajate arvu järgi Ettevõte Töötajate arv AS Saarlase Saeveski 32 AS Todas 18 Karlsson Puit OÜ 13 Töökohtade loomist ja ettevõtluse arendamist tuleb pidada üheks tähtsamaks ülesandeks, millega tagatakse vallaelanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus ning omavalitsuse jätkusuutlik areng. Kvalifitseeritud tööjõud puudub, kuigi valla tööealisest elanikkonnast on töötuid 11,5%. Tööga hõlmatud inimeste arv on viimastel aastatel siiski suurenenud. Ettevõtjad on andnud oma töötajatele võimaluse end koolitada ja oluliselt on parandatud ametkondlikku suhtumist ettevõtetesse ja ettevõtjaisse. Valla 2328 elanikust on tööealisi 1324. Tööhõives registreeritud töötuid on 54 ja mittetöötavaid inimesi on 153. Tööealisest elanikkonnast on töötuid 11,5%. Käesoleval ajal on suurimaks tööandjaks vald ise. Töötajate arv avalikus sektoris peab pigem vähenema kui suurenema. Praegu veel valla täita olevatest ülesannetest antakse osa ülesandeid era- või kolmandale sektorile, st minnakse üle lepingulistele teenuse pakkujatele. Erasektorile antakse üle üks osa infrastruktuuride haldusest (lumelükkamine valdavalt eraettevõtjale) jne. Kõige rohkem on vallas puidutöötlemisega tegelevaid ettevõtteid. Tänases majanduslikus situatsioonis on näha, et puidutööstuse osa hakkab vähenema. Viimasel ajal on vallas kiiresti kasvanud turismiteenuste pakkujate arv. Olulised majandusharud on ka põllumajandus ja kaubandus. Osa inimesi töötab väljaspool valda, peamiselt Võru linnas. Probleemid Kvalifitseeritud tööjõu puudus Töökohtade puudus, ettevõtete vähene arvukus Mittepiisav ümber- ja täiendusõppe süsteem Ettevõtlike ja võimekate inimeste nappus Ebaõiglane palk Lühiajalised eesmärgid Ettevõtluse arendamiseks vajalike rendipindade loomine Infrastruktuuri parandamine ja arendamine Koostöö tihendamine avaliku sektori ja erasektori vahel Investorite meelitamine valda Elukondlikuks teenindamiseks valla omandis oleva hädavajaliku tehnikapargi uuendamine (teetõukamistehnika, autobussid) Tööstusala planeerimine Nursi ja Rõuge töökoja piirkonda Pikaajalised eesmärgid Tõsta valla kui elu- ja töökoha atraktiivsust Tööstusalade rajamine ja täiendamine Soodsa majanduskeskkonna loomine Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Tööstustsooni rajamine Nursi ja Rõuge töökoja piirkonda 2005–2010 Ettevõtlustoetuse mahu suurendamine 2006 Tootmis- ja äripindade ettevalmistamine, sh kanalisatsiooni- ja veetrasside ehitus 2004–2008 Ettevõtlusalane nõustamine ja teavitustöö koostöös Võrumaa Arenguagentuuriga 2004–2012 ELAMUMAJANDUS Visioon 2012: Rõuge vald on isikupärase arhitektuuriga, looduskaunis ja arenev piirkond, kus on tagatud olemasoleva elamufondi säilimine ja uusehituste rajamine. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele vastutab elamu- ja kommunaalmajanduse korralduse eest oma haldusterritooriumil kohalik omavalitsus. Atraktiivse elukeskkonna loomisega – konkurentsivõimeline sotsiaalne infrastruktuur, mitmekesised vaba aja veetmise võimalused – on Rõuge vallast saanud koht, kuhu soovitakse rajada oma kodu. 2003. a väljastati ehituslube ehitamiseks rohkem kui eelmistel aastatel.

Vallale kuulub 34 elamispinda, mis on enamasti halvas seisus ja kasutatakse põhiliselt sotsiaalpinnana: Endises Ristemäe koolimajas 6 korterit Sänna rahvamajas 8 korterit Lauri majas 3 korterit Nursi endises sidemajas 1 korter Nursi õpetajate majas 3 korterit Nursi 4 korteriga majas 4 korterit Rõuge 27 korteriga majas 1 korter Tervisekeskuses 2 korterit Rõuge 18 korteriga majas 1 korter Viitina majas nr 2 4 korterit Viitina majas nr 3 1 korter Valdav osa elamufondist on eraomanduses. Vallaelanikest 22% elab korterites ja ülejäänud üksikelamutes. Tõenäoliselt lähiaastatel ei võimalda elanikkonna põhiosa sissetulek oluliselt edendada uuselamuehitust, mistõttu põhirõhk jääb olemasoleva elamufondi säilitamisele ja kaasajastamisele. Rõuges kui valla keskuses on eluasemeturg aktiivne, nõudlus ületab pakkumise ja läbivaks jooneks on elamispinna vähesus. Suuremates külades Viitinas ja Nursis formaalset eluasemepuudust ei ole, kuid küllalt suur on varjatud eluasemepuudus, kuna mitu põlvkonda kasutavad ühist eluruumi. Erastatud eluruumide omanikel on olnud võimalik elamu majandamiseks moodustada korteriühistuid. Praegu on vallas registreeritud kaks korteriühistut: korteriühistu Rõuge Karp ja Rõuge Rähn. Kuna korteriühistu olemasolu tõstab korteri väärtust, siis muutub ühistute moodustamise küsimus järjest aktuaalsemaks. Probleemid Puudub üldplaneering ja ei ole määratud elamuehituse maa-alasid Elamufondi teenindav tehniline infrastruktuur ja kommunikatsioonid ei vasta kaasaja nõuetele Vähene munitsipaalelamufondi olemasolu noortele peredele ja raskustes inimestele Lagunevad taluhooned ja korterelamud Kortermaja omanike vähene omanikutunne ja korteriomanike eri majanduslikest võimalustest ühistutele tekkivad probleemid Halva mainega elupiirkondade teke. Eluasemefondi kiire amortiseerumine vaeste eluasemeomanike suure osakaalu tõttu Nursi polügoni müra levimine ligidalasuvatesse küladesse Puudub võimalus pakkuda kortereid Lühiajalised eesmärgid Elamuehituse maa-alade määratlemine üldplaneeringuga Toetada osalise rahastamisega elamute kanalisatsiooni ja puhta vee süsteemide väljaehitamist Ehitada ja realiseerida arendaja kaasabil eramu Rõuge alevikus Algatada ja kehtestada detailplaneeringuala potentsiaalsele elamukruntide maale (Rõuge kiriku maa ~ 15 ha) Valla omanduses olevale elamukrundile ehitada ja realiseerida elamu Rõuge alevikus Pikendada olemasoleva munitsipaalelamufondi eluiga, eeskätt hoida ära suurte korterelamute kasutusest väljamist ebapiisava remondi ja hoolduse tõttu Informeerida kortermajade elanikke finantseerimise võimalustest eri finantseerimisallikate kaudu Regulaarse reisijateveo korraldamine Rõuge ja Võru vahel Suurendada vaba aja veetmise võimalusi Korraldada mainekampaaniaid «Rõuge vallas on hea elada» Kortermajade haldamiseks moodustada korteriühistuid Pikaajalised eesmärgid Ehituslike ja arhitektuuriliste tingimuste ja asukohtade määratlemine Ehitada ja renoveerida munitsipaalomandis olevad hooned ja korterid eesmärgiga suurendada kvaliteetse elamispinna hulka 50% võrra Infrastruktuuride väljaehitamine kompaktsetele elamupiirkondadele Soodustada elamuehitust endistes talukohtades Infrastruktuuri (teed jne) hooldamine ja väljaarendamine Toetada töökohti tekitavaid ettevõtlusi Olemasolevasse tervisekeskusesse sotsiaalkorterite ehitamine Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Üldplaneeringu koostamine 2004–2005 Olemasolevate munitsipaalelamupindade rekonstrueerimine Nursis, Sännas, Ristemäel ja Lauri külas 2005–2012 Elamuehituseks sobiva maa määratlemine, detailplaneeringute tegemine, infrastruktuuri väljaehitamine 2004–2012 Peredele ühe ridaelamu ehitamine 2006–2008 Üksikelamute ehitus 2008–2012 Valla tsentraalsoojavõrkude renoveerimine 2004–2012 Laste mänguväljakute rajamine elamupiirkondade vahetusse lähedusse 2004–2012 Lõpule viia korteriomandi seadmine ja moodustada korteriühistud (20 hoonet) 2004–2006 Tervisekeskusesse sotsiaalkorterite ehitamine 2012 KESKKOND JA HEAKORD Visioon 2012: Rõuge vallas on tagatud hea tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikke ressursse kasutatakse loodust oluliselt kahjustamata. Valla territooriumil jäätmeid ei ladustata. Suur osa vallast kaetakse korraldatud olmejäätmete kogumise ja veoga. Omavalitsus on osalenud reostatud alade reostuse likvideerimisel. Jäätmemajanduse põhisuunad on fikseeritud jäätmekavas. Jäätmekava on arengukava osa, mis käsitleb valla jäätmehoolduse arendamist. Rõuge on varustatud puhastusseadmetega. Elukeskkonna parandamise ning turismi- ja puhkemajandusliku potentsiaali suurendamiseks on oluline valla heakorra parandamine. Selleks on rakendatud ühtseid heakorranõudeid ja tõhustatakse heakorrajärelevalvet. Heakorra parandamiseks on läbi viidud üldisi heakorraaktsioone ja -konkursse, toetatud kõiki ettevõtmisi, mis on suunatud valla välisilme parandamisele. Eriti on hooldatud ajalooliselt tähtsaid ja vallale iseloomulikke piirkondi: Liin-, Suur- ja Ratasjärve kaldad ja rajad, Ööbikuorg ja Linnamägi, Rõuge park, Sänna ja Viitina mõisakompleksi ümbrus, Nursi kooli ümbrus ja jõekallas. On ka hooldatud tuntumaid suplus- ja puhkekohti ning matkaradasid. Probleemid Puudub jäätmemajanduse, vee ja kanalisatsiooni arengukava Vananenud vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Inimeste hoolimatus ja teadmatus prügi sorteerimise ja ladustamise kohta Loodust mittesäästev majandustegevus Omanike hoolimatu suhtumine omandisse ja olmejäätmete sattumine looduskeskkonda Järvede kinnikasvamine Puudub orgaaniliste jäätmete kompostimise väljak Olmejäätmete mittesorteerimine piirkonnas Väikepuhastite vilets seis Viitinas, Nursis jne Lühiajalised eesmärgid Ranna laiendamine ja rannahoone väljaehitamine Suurjärve äärde Koostöö jätkamine Haanja Looduspargiga Väärtustada Pärlijõe piirkonna reljeefset omapära ja ära kasutada selle looduslikku potentsiaali Toetada Kure dendraariumi säilimist ja arendamist Teostada jätkuvalt looduskaunite vaadete avamist olulistele hoonetele ja objektidele, võsa raiumist ja heinaniitmist Pidada tähtsaks valla territooriumil asuvate arhitektuurimälestiste ja muinsuskaitseobjektide säilitamist, märgistamist ja heakorrastamist Natura 2000 programmi raames kavandatavate uute alade valikul lähtuda sellest, et need moodustaksid seniste looduskaitsealadega terviku Jäätmejaama rajamine Orgaaniliste jäätmete kompostimise väljaku rajamine Valla haljastuse ja kujunduse arengukava koostamine ja haljastus- ja puhkealade laiendamine suurendamaks hooldatud haljasalade pinda Luhasoo, Ööbikuoru, Suurjärve ja Hinni kanjoni matkaraja jätkuv hooldamine Võru, Rõuge ja Haanja vahelise jalg-, suusa-, ratta-, hobu- ja mootorsaaniraja väljaarendamine Parkide arendamine puhkekohtadena Regulaarselt hooldada Rõuge, Sänna, Nursi ja Viitina parki ning Järvesaare ümbrust Kasutatavamate supluskohtade – Rõuge Suurjärve avalik rand, Kaussjärve rand Viitina järve rand, Nursi jõekäär, Ahitsa järv, Kahrila järve rand Lauri külas, Vihtla järve rand – ümbruse korrastamine Väiksemate küla supluskohtade rajamise kokkuleppe sõlmimine maaomanikega ja haldamise toetamine Vajalikul hulgas väikevormide (pingid, prügikastid, lillekastid) paigaldamine Kalmistute regulaarne korrastamine Pikaajalised eesmärgid Elukeskkonna seisundi säilitamine ja parandamine, loodusvarade otstarbekas ja säästev kasutamine ja keskkonnasõbralikkuse populariseerimine eri valdkondades Säilitada tasakaal looduskaitse ja valla majandusliku arengu vahel Säästva ja väärtustava keskkonna kujundamine, jäätme- ja prügimajanduse korrastamine ja kaasajastamine eesmärgiga ennetada reostuse teket Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Jäätmemajanduse arengukava koostamine 2004–2005 Rõuge aleviku haljastuse arengukava koostamine 2005–2006 Võsastumise vähendamiseks ja looduskaunite vaadete säilitamiseks suuremahuline heinaniitmine ca 50 ha aastas 2004–2008 Heinaniitmistehnika ostmine 2005 Rõuge Suurjärve ranna ja rannahoone väljaehitamine 2004–2007 Loodussõbralikku ja efektiivset jäätmemajandust propageeriva tegevuse korraldamine 2004–2008 Jäätmejaama ehitamine Rõuge katlamaja juurde 2005–2006 Orgaaniliste jäätmete kompostimise väljaku ehitamine vana väetiselao juurde 2005–2006 Haljasalade korrastamine ja pindala suurendamine 0,5 ha aastas 2004–2008 Võru–Rõuge–Haanja matkaradade võrgustiku loomine 2004–2008 Avalike supluskohtade korrastamine Kahrila, Vihtla ja Ahitsa järve äärde 2004–2005 Viitina järve kinnikasvamise põhjuste väljaselgitamine ja kinnikasvamise peatamine 2005–2007 Keskkonnateadlikkuse kasvatamine 2004–2012 TEHNILINE INFRASTRUKTUUR Visioon 2012: Rõuge vallas on uutele tehnoloogiatele avatud inimväärset elukeskkonda tagav ja võimalikult laia elanikkonda haarav infrastruktuuri kõrge tase. Valla territooriumil on riigimaanteid 141 km, sellest tolmuvaba kattega 61 ja kruuskattega 80 km. Kohalikke maanteid on 170 km. Toimub regulaarne valla teede korrashoid. Hea lumetõrje talvel tagatakse valla omandis oleva lumetõrjetehnika abil. Sooja-, vee- ja kanalisatsioonivõrkude omanikuks on vald. Töötavad katlamajad Rõuges ja Viitinas. Rõuge aleviku piires töötab aasta pimedatel aegadel tänavalgustus. Probleemid Nõrgalt arenenud puhta vee varustus külades Vananenud soojatrasside võrk Väikepuhastite vilets olukord Eramaadel asuvate teede kasutamise reguleerimatus Paljude külade vee halb kvaliteet Puudub jalgrattateede ja jalakäiguradade võrk Valla teede halb seisund Viitinas, Sännas ja Nursis puudub tänavavalgustus Lühiajalised eesmärgid Aastaringse veevõtukohtade loomine valla territooriumil Teede iga-aastane hooldamine Valdkonna arengukavade koostamine Olemasolevate puurkaevude vee kvaliteedi vastavusse viimine kehtestatud normidega Optimaalne ühistranspordiühenduse tagamine valla äärealade ja keskuse vahel Tsentraalküttevõrgu tasuvuse uuring ning sobivate tulemuste saamisel laiendamine hooldekodusse ja lasteaeda Pikaajalised eesmärgid Rõuge–Haanja ja Rõuge–Viitina tee tolmuvaba katte alla viimine Kohalike maanteede e. vallateede (170 km) täismahuline remontimine, mille käigus rajatakse kraavid, paigaldatakse truubid ja kaetakse tee ~10 cm kruusakihiga Rõuge aleviku tänavate täielik katmine tolmuvaba kattega Jalg- ja jalgrattateede võrgutiku rajamine vallasiseselt ning ühenduse loomine Võru ja Haanjaga Auto- ja jalgrattaparklate rajamine detailplaneeringuga aladele Valla puhta vee programmi väljatöötamine, mis tagab elanikkonna varustamise kvaliteetse joogiveega Heitvee puhastussüsteemide väljaarendamine Rõuges, Viitinas ja Nursis. Individuaalelamute puhastussüsteemide rajamine Rõuge ja Viitina kaugküttevõrgu optimaalne variant ja saavutatud soojavarustuse maksimaalse töökindluse toimimine Tänavavalgustuse väljaehitamine valla tänavatele ja suurematele liiklussõlmedele Tsentraalküttevõrgu laiendamine vastavalt uuringutele Optimaalne ühistranspordiühenduse tagamine valla äärealade ja keskuse vahel Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Vee ja kanalisatsiooni arengukava koostamine 2004–2005 Viitina ja Nursi külapuhastite rekonstrueerimine 2005–2007 Individuaalelamute puhastussüsteemide väljaehitamise toetamine ca 15 puhastit aastas 2005–2012 Vee kvaliteedi parandamine olemasolevates puurkaevudes 2004–2006 Veetrasside ehituse toetamine külades ca 10 km aastas 2004–2012 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine uuselamutsooni 2006–2012 Aastaringse joogi- ja tarbeveevõtukoha rajamine 2005 Hooldekodu ja lasteaia küttesüsteemi renoveerimine 2004–2006 Vallateede täismahuline remontimine ca 20 km aastas 2004–2012 Olemasolevate kõvakattega tänavate pindamine 2005–2007 Tänavate asfalteerimine ca 500 m üle aasta 2004–2012 Võru–Rõuge–Kurgjärve–Haanja jalgrattatee ehitamine 2006–2012 Rõuge–Viitina jalgrattatee projekteerimine 2006–2010 Eramaadel asuvate üldkasutusse jäetavate teede tagasiostmine või kasutuslepingute sõlmimine 2004–2012 Jalg- ja rattaradade võrgustiku ehitamine Rõugesse 2004–2012 Tänavavalgustuse ehitamine Nurssi ja Viitinasse 2004–2006 Rõuge asula tänavavalgustuse kaasajastamine 2006–2012 Autoparklate rajamine Rõuge keskusesse ja Ööbikuorgu 2005–2010 MAAELU Visioon aastaks 2012: Alternatiiv- ja tavapõllumajandus ühise tootmise ja töötlemise kaudu, kus võimalikult palju tooret töödeldakse piirkonnas, tagab maineka ja inimväärse elukeskkonna maakodus. Tootmine põhineb loodussõbralikul ja säästval põllumajandusel ning puhastel tehnoloogiatel. 1. aprilli 2004. a seisuga on maakatastris registreeritud 1913 katastriüksust pindalaga 23 629,4 ha e 89,6% , millest tagastatud maa 12 356,8 ha ostueesõigusega erastatud 3423,2 ha enampakkumisega erastatud 67,2 ha vaba põllumajanduslik maa erastatud 174,8 ha vaba metsamaa erastatud 241,5 ha munitsipaalmaa 33,0 ha riigimaa 7332,9 ha

Maaelu arendamine on üks Rõuge valla prioriteetidest. Viimastel aastatel on kasvanud inimeste vajadus loodus- ja traditsioonilise kultuurikeskkonna järele, mistõttu elanikkond pöördub linnadest maale tagasi. Rõuge vallas on rakendunud talunikele karja talitamiseks sobiva asendaja leidmine. Rõuge Taluseltsi initsiatiivil küsimusega tegeldes algas 2002. aastal Põllumajandusministeeriumi, Võrumaa Talupidajate Liidu ja Rõuge valla toetusel projekt talunikele puhkuse- ja puhkepäevade asendajate koolitamiseks ning edasi asendussüsteemi väljatöötamiseks taludes. 2003. aastal rakendus Rõuge valla ja Rõuge Taluseltsi koostöös juba asendaja tegelik kasutamine taludes. 2004. aastal ja edaspidi asendaja kasutamine Rõuge valla ja talunike koostöös jätkub. Seoses turukorraldusseaduse jõustumisega rakendub 2005. aastal ka tänu Rõuge talunike tegevusele selles valdkonnas riiklik asendaja toetus. 2003. a algusest rakendus ettevõtlustoetuste süsteem, mis soosib maaelu. Ettevõtlustoetuse maksmise eesmärk on ettevõtlusega alustamise, ümberorienteerumise ja ettevõtte uue tegevusvaldkonna arendamise toetamine. Väiksemate majapidamiste säilimine on maaelu jätkusuutlikkuse seisukohalt väga oluline: need annavad maapiirkonna elanikele tööhõivet, aitavad säilitada asustust ja kohalikku kultuurikeskkonda. Elujõulisteks tootmisüksusteks saavad väikemajapidamised areneda eelkõige spetsialiseerumise või alternatiivse maaettevõtluse kaudu. Peamiseks tootmiseks vallas on taimekasvatus ja piimakarjakasvatus. Taimekasvatuse peamine tootmissuund on teraviljakasvatus. Suurtalunikke Rõuge vallas napib. Suurtel taludel (üle 100 ha) oleks paremad väljavaated kohandada tegevust vastavalt turu vajadustele, sest suurem käive võimaldab paindlikumalt planeerida investeeringuid. Kõige raskemas olukorras on need põllumajandustootjad, kes toodavad valdavalt oma tarbeks. Puidutööstuse roll maal tööhõive võimaliku kindlustajana on vähenemas. Praegu veel on paljudes külades (Saarlasõ, Kokõ) saetööstus peamine töökohti pakkuv tootmisharu, kuid on näha, et puidutööstuse osakaal väheneb. Probleemid Vähene toorme töötlemine piirkonnas Madala boniteediga põllumaade suur osakaal Maatöö madal populaarsus noorte seas Konservatiivsus ja alternatiivide vähene kasutamine Investeeringute vähesus tingib vananenud tootmisvahendid ja põllumajanduse vähese kasumlikkuse Maaelanikud on jäänud kõrvale aktiivsest majandus- ja poliitilisest elust Lühiajalised eesmärgid Koostöö propageerimine ühise tootmise ja töötlemise eesmärgil Suhtuda tõsiselt kõrge boniteediga põllumassiivide sihtotstarvete muutmisse ja jagamisse Vähendada hooldamata põllumaade mahtu Olemasolevate maaelu MTÜ jätkusuutlikkuse tagamine Maaelu maine tõstmine PR kampaaniate kaudu Koostöökoolituste läbiviimine Propageerida alternatiivsete põllukultuuride kasvatamist Arendada Nursis Masinaühistu baasil toimiv talukaubanduskeskus Luua infrastruktuuri toetamise süsteem Jätkata asendustööliste töölerakendamise projekti Jätkata ettevõtlustoetuste maksmist Pikaajaline eesmärgid Tõsta ausse maatöö ja toetada maaelu säilimist Võimalikult palju tooret töödelda piirkonnas Soodustada elamuehitust endistes talukohtades Maaelu keskuse rajamine Nurssi Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Koostöökoolituste korraldamine tootjatele ühise tootmise ja töötlemise eesmärgil 2004–2006 Vähendada hooldamata põllumaade mahtu 2004–2006 Olemasolevate maaelu MTÜ jätkusuutlikkuse tagamine 2004–2012 Maaelu maine tõstmiseks PR kampaania korraldamine üks kord aastas 2005–2009 Propageerida alternatiivsete põllukultuuride kasvatamist 2005–2010 Arendada Nursis Masinaühistu baasil toimiv maaelukeskus 2006–2012 Luua maaelu tagav infrastruktuuri toetamise süsteem 2006–2012 Jätkata asendustöölise töölerakendamise projekti kuni riikliku süsteemi töölerakendamiseni 2004 TURISM Visioon 2012: Rõuge vallast on kujunenud Haanjamaa turismivärav – külalislahkelt turistidele avatud, pakkudes mitmekesiseid kvaliteetteenuseid – tooteid ja puhkevõimalusi ning kasutades ära omanäolist loodus- ja maastikukeskkonda. Rõuge vald on oma looduslike ressursside poolest mitmekülgseim piirkond Võrumaal. Turismimajanduse tähtsus on piirkonnas pidevalt tõusnud, nagu on laienenud ka pakutavate turismiteenuste hulk ja valik ning tõusnud kvaliteet. Hõre asustus, unikaalne looduslik-kultuuriline keskkond, head tingimused nii aktiivseks kui ka passiivseks puhkuseks on erilisele kohale piirkonnas tõstnud loodus- ja matkaturismi. Rõuge valla hüüdlauseks on «Rõuge – seitsmejärvemaa» ja «Leia ennast Rõuges». Rõuge turismiinfopunkt teenindab suvehooajal kõiki huvilisi ning aitab saada teavet piirkonna vaatamisväärsuste, majutusvõimaluste, ürituste ja pakutavate teenuste kohta ning uuendades andmebaasi. Vahendatakse giiditeenust. Ülejäänud perioodil on info kättesaadav vallamajast. Samuti koordineeritakse kohalikku turismiarengut ning koostööd kohaliku omavalitsuse ning ettevõtjate vahel. Korraldatakse infopäevi ja koolitusi turismiettevõtjatele. Vallas on 12 atesteeritud majutuskohta: kolm külalistemaja, neli puhkemaja ja viis turismitalu. Veel on 14 telkimiskohta, millest enamus asub majutusettevõtjate territooriumil, neli toitlustuskohta, ettetellimisel pakuvad toitlustamisvõimalust ka enamus majutusettevõtjaid. Majutus- ja teised turismiettevõtjaid pakuvad vallas ka ridamisi eri teenuseid: ratsutamisvõimalus, forellipüük, jalgratta-, paadi- ja spordivahendite laenutus. Lisaks spordiväljakud (sulgpall, tennis, võrkpall, korvpall), talvel liuväli ja suusarajad, jaanalinnufarmi külastamise võimalus ning parvsaun. Rõuge Ööbikuorus müüakse suvehooajal käsitööd. Turistidel on võimalik kasutada Rõuge Huvikojas asuva internetipunkti teenuseid. Külastajate poolt leiavad kasutust matkarajad – Luhasoo õpperada, rajad Rõuge Ööbikuorus, ümber Suurjärve, Rõuge–Hinni kanjoni rada, energiarada. Meie vallas on mitmeid turistidele huvipakkuvaid vaatamisväärsusi. Ööbikuorg koos Linnamäe ja vesioinastega, Rõuge järvistu, Rõuge Maarja kirik, Hinni kanjon, Luhasoo maastikukaitseala jne. Välja on kujunenud mitmed populaarsust võitvad suurüritused, mis toovad piirkonda hulgaliselt külastajaid. Veoautode lumerajasõit Viitinas, Sänna laat, jaanisimmanid, Rõuge Veepidu ja Paadiralli, Viitina Kuurits ning ridamisi väiksemaid üritusi. Probleemid Koostöö puudumine turismiettevõtete vahel Teede halb olukord Toitlustuskohtade vähesus Suveniiritööstus välja arendamata Oma «märgi» puudumine Turismihooaja tugev sesoonsus Uute turismiettevõtete väike arv ja aktiivsus Teeninduse ebaühtlane kvaliteet Investeeringute vähesus Infrastruktuuri vähene väljaarendus Majutuskohtade vähene mahutavus (tipphooaeg ja rühmad) Turismialase koolituse saanud tööjõu nappus Noore ja ettevõtliku tööjõu lahkumine piirkonnast Varimajandus Riigipoolne ebapädev regionaalpoliitika Viidandus Lühiajalised eesmärgid Mitmekesistada turismiteenuseid Projektide kaudu lisaressursside hankimine Teeninduskvaliteedi tõstmine ja taseme ühtlustamine Piiriületava koostöö tõhustamine ja piiriäärse asukohaeelise kasutamine Kultuuri- ja loodusturism, omakultuuri aktiivsem kasutamine Koostöö parendamine avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel Turismi tootearenduse tõhustamine Ettevõtjate igakülgne turismialane koolitamine Eri matkaradade võrgustiku väljaehitamine Kevad-, sügis- ja talvehooaja atraktiivsemaks muutmine Mitmepäevaturistide hulga suurendamine Järvede ja maastike potentsiaali kasutamine Sügis-, talv- ja kevadhooaja toodete arendus Pikaajalised eesmärgid Omanäolise piirkonna kujundamine Võru–Haanja–Rõuge jalgrattatee väljaehitamine Teemaparkide propageerimine Tehnilise infrastruktuuri parendamine Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Võru–Rõuge–Haanja jalgrattatee väljaehitamine 2006–2012 Teemaparkide ideekonkurssi läbiviimine 2005 Ööbikuoru kui loodus- ja alternatiivenergiapargi jätkuv arendamine 2004–2012 Ööbikuoru külastuskeskuse väljaehitamine 2005–2006 Rõuge turismiinfokeskuse väljaehitamine 2006–2007 Ööbikuoru ja Rõuge keskuse parkla väljaehitamine 2005–2010 Turismialane nõustamine ja teavitustöö koostöös EAS-ga, Võrumaa Turismiliidu ja Võrumaa Arenguagentuuriga 2004–2012 Viitina piirkonna turismialane arendamine 2004–2008 Orelimuuseumi rajamine 2006–2008 Võsastumise vähendamiseks ja looduskaunite vaadete säilitamiseks suuremahuline heinaniitmine ca 50 ha aastas 2004–2008 Rõuge Suurjärve ranna ja rannahoone väljaehitamine 2004–2007 Puhkekoha rajamine Kaussjärve äärde 2004–2006 Rõuge Ürgoru servadele ja Viitina ümbrusesse vaatetornide ja platvormide rajamine 2004–2008 Võru–Rõuge–Haanja jalg-, hobu-, ratta-, mootorsaani ja suusamatkaradade võrgustiku väljaarendamine 2005–2012 ENERGEETIKA Visioon 2012: Taastuvaid ressursse kasutav ning säästvat ja energiatõhusaid lahendusi propageeriv energiapiirkond. Rõuge vallas töötab energiapark, mille eesmärk on propageerida taastuvenergiat, kaasaegseid energia tootmise lahendusi ning energiasäästu alane teavitustöö. Samuti käib tihe koostöö Läti veskiomanikega. Rõuge vallas töötab praegu Rõuge Alaveski, Saarlase veski, Kaku veski, Johansoni mikrohüdroelektrijaam (toodavad elektrit) ning Raudsepa veski (jahvatab jahu). Rõuge Ööbikuorgu on rajatud energiarada. Rõuge koolihoone on üle viidud maasoojusküttele, koolihoone katusele on paigaldatud päikesepatareid, töötab energiaklass. Rõuge asulas kortermaju küttev katlamaja on viidud üle saepuruküttele. Probleemid: Rõuge asula kortermajade juures asuv soojavõrk on amortiseerunud Rõuge asula tänavavalgustus on veneaegne ning tarbib palju elektrit Viitina katlamajas on väheefektiivne Kiviõli-tüüpi katel Tervisekeskuses toodetakse suviti sooja vett elektriga Sänna Alaveski kehv olukord Veskiomanike leige huvi jaamade taastamise vastu Elanike vähene energiasäästu alane teadlikkus Lühiajalised eesmärgid: Taastada Sänna Alaveski Valla üldplaneeringus fikseerida looduskaitselistesse piirangutsoonidesse mittekuuluvate jaamade asukohad Vastavalt kaugkütteseadusele kehtestada Rõuge valla üldplaneeringus Rõuge ja Viitina soojusvõrkude territooriumil kaugküttepiirkonnad, et vältida kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate üleminekut lokaalküttele Hankida energiaparki elektrit tootev päiksepatarei Tervisekeskusse paigaldada soojavee tootmiseks päikesepatarei Rõuge Põhikoolis rakendada kaasaegseid energiatehnoloogiaid ja energiatõhusaid lahendusi ning täiendada õppe-eesmärkidel energiaklassi. Energiaraja täiustamine Energiasäästukampaaniate korraldamine Rõuge asula kaugküttevõrgu renoveerimine Pikaajalised eesmärgid: Tarbida rohelist energiat Uuendada Rõuge tänavavalgustus ning viia see üle säästulampidele Hankida energiaparki tuulegeneraator Toetada veskite taastamist Rõuge vallas Biomassi katla hankimine Viitinasse Jätkata Eesti Energia AS poolt valla elektrivõrkude renoveerimist eesmärgiga ehitada juurde ning rekonstrueerida aastaks 2010 60 alajaama ning 96 km madal- ja keskpinge ülekandeliine Osaleda rahvusvahelistes ja piiriülestes projektides ühildades energiateemaga regionaalse koostöö, säästva arengu ja turismi eesmärke Rõuge valla lokaalküttel olevates munitsipaalhoonetes viia läbi energiaauditid, et selgitada välja probleemid ja investeeringute vajadused ning seejärel alustada vajalike renoveerimistöödega. Energiapargi tegevuses rõhuda teematurismile demonstreerides ja propageerides taastuvenergiat ning energiasäästu Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Tervisekeskusesse paigaldada sooja vett tootev päikesepatarei 2005 Energiaparki hankida elektrit tootev päikesepatarei 2005 Sänna Alaveski taastamine 2005–2007 Energiaklassi ja energiaraja täiustamine 2005–2012 Energiasäästu kampaaniate korraldamine 2004–2012 Rõuge tänavavalgustuse uuendamine 2007–2008 Tuulegeneraatori hankimine Rõuge energiaparki 2007 Biomassi katla hankimine Viitina katlamajja 2008 Rõuge asula kaugküttevõrgu renoveerimine 2005–2006 Rõuge valla lokaalküttel olevates munitsipaalhoonetes energiaauditi läbiviimine 2006–2008