Oisu Vallavolikogu — Oisu Lasteaia "Kelluke" arengukava kinnitamine — KO, 254, 2188

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 37, «Oisu valla põhimääruse» punkti 22.1 alapunktist 37, koolieelse lasteasutuse seaduse §-st 91 ja tehtud ettepanekutest, Oisu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Oisu Lasteaia «Kelluke» arengukava (lisatud). 2. Määrus avaldada elektroonilises Riigi Teatajas ja Oisu Valla Teatajas. 3. Määrus jõustub 4. oktoobril 2004. a. Volikogu esimees Ain AASA Kinnitatud Oisu Vallavolikogu 30. septembri 2004. a määrusega nr 13 OISU LASTEAED «KELLUKE» 75004292 Lasteaia 7, Oisu alevik, 72301 Oisu, Järvamaa tel 387 1323, e-post: oisulasteaed.kelluke@mail.ee MISSIOON • Toetada vanemaid ja perekonda, soodustada lapse kasvamist ja arenemist • Luua lasteaias turvaline, last kui isiksust arvestav, tema loovust, individuaalsust, eakohast ning igakülgset arengut toetav, soodsa mikrokliimaga keskkond • Välistada vaimne ja füüsiline vägivald, aidata kaasa enesekindla ja harmoonilise isiksuse kujunemisele • Teadvustada kõigil tasanditel, et alusharidus on hariduse vundament ja seega investeering tulevikku • Tähtsustada lasteaia vajalikkust vallas ja tutvustada selle arengusuundi. Leida uusi koostöö- ja arenguvõimalusi VISIOON • On loodud hea mikrokliimaga keskkond - parim paik Oisu piirkonnas, kus laps koduvälisel ajal saab kasvada ja areneda • On tingimused loova ja harmoonilise isiksuse kujunemiseks, kes on vaimselt erk, ennast usaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav, elus hästi toimetulev • On teadvustatud kõigil tasanditel, et alusharidus on hariduse alustala • On leitud võimalused lasteaia kaasaegseks majandamiseks, heaks koostööks ja arenguks ARENGUKAVA 2004/2005–2006/2007 õa 1. SISSEJUHATUS 2. KROONIKAST 3. HETKESEIS 4. ARENDUSVALDKONNAD 4.1. JUHTIMINE JA PERSONAL 4.2. KOOSTÖÖ PEREDE JA ÜLDSUSEGA 4.3. ÕPPE-KASVATUSTÖÖ 4.4. MAJANDUS 5. ARENGUKAVA UUENDAMINE 6. TEGEVUSKAVA 1. SISSEJUHATUS Arengukava on lasteaias koostatud alates 1996. aastast. Viidi läbi põhjalik SWOT-analüüs eesmärgiga teadvustada hetkeolukorda, täpsustada väärtushinnanguid ja püstitada sihte tulevikuks. Edaspidi on tehtud iga-aastaseid rahulolu- ja arenguküsitlusi. Arengukava pole lõplik dokument, seda täiendatakse ja muudetakse, kuid arengukava silmas pidades on võimalik teha põhjendatud otsuseid ning leida optimaalseid lahendusi eesmärkide täitmiseks. Arengukava koostamisel on lähtutud lasteaia põhimäärusest ja õppekavast, valla arengukavast, koolieelse lasteasutuse seadusest jm riiklikest normatiivaktidest, riiklikust hariduspoliitikast, sise- ja välishindamiste ettepanekutest. Arengukava väljatöötamisel on arvestatud laste, vanemate, personali ja sidusgruppide vajadusi, arvamusi ja soove. Iga õppeaasta algul uuendatakse arengukava – lisatakse tegevuskava ülejärgmiseks aastaks ja tehakse vajadusel muudatused üldosasse. 2. KROONIKAST Lasteaed asub Oisu alevikus ja alustas tööd 1970. aastal «Estonia» kolhoosi lastepäevakoduna. Maja on projekteeritud 140 lapsele. Alustati 40 lapsega, kõige arvukam oli 1986. a – 148 last. Rühmasid on olnud 2–6, töötajaid 12–35. Kolmerühmaline on lasteaed 1997. aastast. Alates 1992. a on lasteaed Oisu valla munitsipaalasutus ja finantseerimine toimub valla eelarvest. Oisu Lasteaia «Kelluke» põhimäärus jõustus 01.07.1999. Lasteaias töötab kolm liitrühma. Lasteaeda võetakse Oisu valla teeninduspiirkonna 2–7-aastasi lapsi, vabade kohtade olemasolul ka teiste omavalitsuste lapsi. 3. HETKESEIS 3.1. HETKESEISU ANALÜÜS 3.1.1. Positiivsed arengud Lasteaias on komplekteeritud kolm rühma, lapsi 53, töötajaid 13. On tekkinud lasteaiakohta soovivate laste järjekord, perspektiivis on vaja avada neljas rühm. Õppe-kasvatustöös lähtutakse iga lapse individuaalsetest vajadustest, põhieesmärk on lapse terviklik areng. Muretsetakse uusi õppevahendeid, igas rühmas on arvuti. Pedagoogid on kogenud spetsialistid, kes tegelevad süstemaatiliselt täienduskoolitusega, valmistavad ka ise õppevahendeid, on välja töötatud töövihikuid lastele. Kasutatakse lasteaia oma õppekava, milles riiklik õppekava on ühildatud «Hea Alguse» lasteaedade programmiga ja kohalike oludega. Vajadusel õppekava uuendatakse. Lasteaial on oma logo ja dokumendiblanketid. Töötab lasteaia hoolekogu. Koostööle lastevanematega pööratakse üha enam tähelepanu. On välja kujundatud lasteaia traditsioonid. Lasteaia ruumid on puhtad, palju eksponeeritakse laste töid. Kõrgemalseisvate asutuste kontrollaktid on head, tehtud ettekirjutused täidetud. Koostöö kohaliku omavalitsuse ja põhikooliga on hea. Vähesel määral on paranenud töötajate olme- ja palgatingimused. Asutuse territoorium on hooldatud. Kollektiivi mikrokliima hea. 3.1.2. Puudujäägid Puudub täpne ülevaade laste tervisest. Vähene on teave erivajadustega lastest. Tööks nendega on pedagoogid saanud koolitust, kuid on vajadus süvendatud õppe järele. Võimalused laste kõnehälvete varajaseks väljaselgitamiseks ja raviks on vähesed. Lapse arengu jälgimisel kaasatakse vähe lapsevanemaid. Puuduvad täpsed kriteeriumid iga töötaja ja kollektiivi töö hindamiseks. Lastele sobivat tarkvara on vähe. Lasteaial puudub kodulehekülg. Lasteaia materiaal-tehniline baas on vananev. Hoolekogu liikmete koostöö teiste lastevanematega nõrk. Pedagoogide motiveeritus heale tööle ebapiisav. 4. ARENDUSVALDKONNAD 4.1. JUHTIMINE JA PERSONAL 4.1.1. Juhtimine Täiustada sisehindamise süsteemi, kaasata töötajaid ja sidusgruppe efektiivsemalt hindamis- ja arendustöösse. Tõsta arenguvestluste efektiivsust. Analüüsida kasutusel olevaid küsimustikke, vajadusel neid täiendada, töötada välja uusi. Parandada töötajate tunnustamist, tööle motiveerimist. Leida majanduslikke võimalusi asutuse töö parendamiseks. Töötada välja palgajuhendid, kriteeriumid töö hindamiseks ja võimalikeks koondamisteks. Välja töötada käitumisjuhendid eriolukordade jaoks. Korraldada asutusesiseseid koolitusi. 4.1.2. Kollektiivi areng Säilitada ühist eesmärki omav, arenev, kompetentne, tihedat koostööd tegev, pingevaba, tugev ja terviklik, end ühise perena tundev kollektiiv. Planeerida regulaarne erialane ja üldhariv täienduskoolitus, et olla kursis hariduses ja ühiskonnas toimuvate protsessidega. Koolitustelt saadud teavet edastada kolleegidele. Nõuda kolleegidelt lojaalsust. Hoida perede saladusi. Säilitada igas rühmas ja asutuses tervikuna pingevaba õhkkond. Lahendada probleeme konstruktiivselt, tõsiste konfliktideta. Suhtuda kollektiivi liikmetesse lugupidavalt, vajadusel andestavalt. Pidada kinni töörahu ajast (kella 9.00–10.30). 4.2. KOOSTÖÖ PEREDE JA ÜLDSUSEGA 4.2.1. Koostöö peredega Pakkuda peredele võimalikult palju infot lapse ja lasteaia kohta. Korraldada koolitusi, nõustada vanemaid. Tihendada koostööd, et teada saada konkreetse lapse harjumusi, vajadusi, tervislikku seisundit, vanemate soove. Saata õppeaasta algul koju infovoldikud. Vajadusel rakendada uusi õppe- ja hoiuvorme, seada sisse vestlustunnid vanematele. Paluda mitmesugust abi. Korraldada ühisüritusi lastele ja peredele. Suurendada vanemate huvi lapse arengu vastu. Pidada kinni hügieeninõuetest ja jõuda selleni, et lapsed ja nende riided oleksid puhtad ja korralikud. Propageerida tervisesporti, tervislikke eluviise. 4.2.2. Koostöö sidusgruppidega Tihendada koostööd perearstide, kooli, rahvamaja, raamatukogu, vallavalitsuse, vanemate töökohtade ja teiste vallaelanikega. Luua ja arendada koostöösidemeid eri lasteaedadega. 4.3. ÕPPE-KASVATUSTÖÖ 4.3.1. Töö lastega Tagada lapsele turvalisus. Hoida tähtsal kohal laste mängu. Lähtuda iga lapse arengust ja tema individuaalsetest vajadustest. Suhelda lapsega kui võrdväärse partneriga. Saavutada rühmas lapsele meeldiv mikrokliima. Tähtsustada iga lapse süstemaatilise vaatluse vajalikkust. Fikseerida süstemaatiliselt lapse arengut. Õppida märkama lapse muret. Lahendada võimalikult kiiresti kõik lapsel tekkinud probleemid. Leida võimalus logopeedi konsultatsioonideks. Tihendada koostööd laste erivajaduste väljaselgitamiseks. Kavandada õppe-kasvatustööd lapse vajadustest lähtuvalt. 4.3.2. Õppekava arendus Analüüsida õppekava vastavust kohalikele tingimustele, täiendada ainekavasid, valmistada ja muretseda uusi õppematerjale. Leida võimalusi arvutite efektiivsemaks kasutamiseks. Parandada uute teabematerjalide edastamist. Täiendada metoodilisi materjale. 4.4. MAJANDUS 4.4.1. Esmatähtsad finantseeringud õppekava toetamiseks Õppemaksust laekuvate vahendite optimaalne kasutamine. Õppekava omandamiseks vajalike vahendite muretsemine (kaasaegsed kunsti- ja sporditarbed, uus lastekirjandus, loovmänguvahendid jne). 4.4.2. Personalipoliitika toetamine Töötajate palgatingimuste parandamine. Töötajate olmeruumide, metoodilise kabineti kaasajastamine. Liikumisõpetaja töölerakendamine, ringitundide võimaldamine jms. Ühisürituste korraldamine. 4.4.3. Hoone ja territooriumi haldamine Hoone järkjärguline kapitaalremont vastavuses tervisekaitseinspektsiooni ja päästeameti nõuetega. Ruumide lapse- ja töötajasõbralikumaks muutmine. Uue inventari muretsemine. 5. ARENGUKAVA UUENDAMINE Arengukava analüüsitakse töö käigus vastavalt vajadustele. Õppeaasta lõppedes tehakse kokkuvõte arengukava täitmisest. Lähtuvalt analüüsist tehakse koostöös lastevanemate, pedagoogide ja sidusgruppidega vajalikud parandused ja täiendused. Iga uue õppeaasta algul töötatakse välja tegevuskava ülejärgmiseks aastaks. Arengukava arutatakse läbi pedagoogilises nõukogus, lastevanemate ja/või hoolekogu koosolekul. Arengukava ja selle muudatused kinnitab Oisu Vallavolikogu. TEGEVUSKAVA 2004/2005–2006/2007 õa Arendusvaldkonnad ja tegevused 2004/05 aeg 2005/06 aeg 2006/07 aeg Vastutajad 1 JUHTIMINE JA PERSONAL 1 Sisehindamissüsteemi uuendamine september september september Juhtkond, töötajad 2 Sisehindamine (vastavalt õppeaasta tööplaanile) pidev pidev pidev Määratud üldtööpl-s 3 Sisehindamissüsteemi toimimise analüüs juuni juuni juuni Juhtkond 4 Eeloleva aasta eelarve koostamine oktoober oktoober oktoober Juhataja, TKKK* 5 Rahataotlusprojektide koostamine pidev pidev pidev Juhataja 6 Täienduskoolituse kalenderplaani koostamine september september september TKK-spetsialist 7 Täienduskoolituse teabe edastamine pidev pidev pidev Juhataja 8 Töökeskkonna ohutuse tagamine pidev pidev pidev TKK-volinik, juhataja 9 Asjaajamisdokumentide korrastamine sept, jaanuar sept, jaanuar sept., jaanuar Juhataja 10 Investeeringute planeerimine (tuh.) aknad, rühmaruum katus, rühmaruumid rühmaruumid, saal Juhataja, VV 2 KOOSTÖÖ SIDUSGRUPPIDEGA 1 Lasteaia ja perede infovahetuse parandamine pidev pidev pidev Ped. nõuk., õpetajad 2 Ühisürituste korraldamine (õa ühisürituste kalenderplaani järgi) pidev pidev pidev Määratud kalenderpl-s 3 Lastevanemate nõustamine ja koolitus pidev pidev pidev Õpetajad, juhataja 4 Arendada koostööd valla allasutuste, teiste lasteaedade ja huvigruppidega (õa tööpl-i alusel) pidev pidev pidev Määratud tööpl-s 5 Hoolekogu efektiivsem kaasamine asutuse töö korraldamisse pidev pidev pidev Juhataja 3. ÕPPE-KASVATUSTÖÖ 1 Õppekava täitmise analüüs jaanuar, juuni jaanuar, juuni jaanuar, juuni Õpetajad, ped. nõuk 2 Lasteaia õppekava kaasajastamine september september september Ped. nõukogu 3 Arenguvestlused õppekava individualiseerimiseks sept- oktoober sept- oktoober sept- oktoober Rühmade õpetajad 4 Uute õppe- , mängu- ja spordivahendite muretsemine pidev pidev pidev Õpetajad, juhataja 5 Metoodilise materjali uuendamine (õa tööpl-i alusel) sept-juuni sept-juuni sept-juuni Määratud üldtööpl-s 6 Infotehnoloogia võimaluste rakendamine (õa üldtööplaani alusel) pidev pidev pidev Juhataja, IT-spetsialist, õpetajad 4 MAJANDUS 1 Olemasolevate vahendite hooldamine, korrastamine, remontimine, territooriumi korrashoid pidev pidev pidev TKK, hoolekogu, juhataja, valla maj.t. 2 Õppemaksu vahendite otstarbekas kasutamine pidev pidev pidev Õpetajad, ped. nõuk. 3 Toitlustamisvahendite kasutamise analüüs oktoober oktoober oktoober TKK, hoolekogu 4 Uue inventari muretsemine, ruumide jooksev remont pidev pidev pidev Juhataja, TKK 5 Õuevahendite uuendamine august Juhataja 6 Katuse vahetus juuli - august Valla majandustöötaja 7 Akende vahetus juuli - august Valla majandustöötaja 8 Rühmaruumide, saali remont märts-august juuli - august juuli - august Valla majandustöötaja * TKKK - töökeskkonnakomisjon Märkus: Tegevuskava täitmise tagamiseks kinnitab iga õ/a. algul töötajate üldkoosolek õppeaasta üldtööplaani. Ühisürituste kalenderplaani kinnitab iga õppeaasta algul pedagoogiline nõukogu. Mõlemad plaanid kooskõlastatakse hoolekoguga