Riigikogu — Riigihangete seadus — RT I, 9, 79

Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 26.06.1996 (RT I 1996, 49, 953) 26.07.1996 12.12.1996 (RT I 1997, 1, 1) 1.01.1997 30.12.2014 15:21 Veaparandus - Akti algusest eemaldatud tekstiosa, mis viitab paberil avaldatud tekstis muudatuste vormistamise elementidele Terviktekst avaldatakse 12.12.1996 seaduse § 39 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse ülesanne (1) Seaduse ülesanne on kindlustada riigihangeteks kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine. (2) Seadus määrab kindlaks riigihangete teostamise korra ja sätestab riigihangetega seotud subjektide õigused, kohustused ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. § 2 [kehtetu – 12.12.1996] § 3. Riigihangete mõiste Riigihangeteks käesoleva seaduse mõistes on asjade ostmine, ehitustööde ja teenuste tellimine, kui see toimub järgmiste rahaliste vahendite arvel: 1) riigi-, linna- ja vallaeelarvete rahalised vahendid; 2) riiklike fondide ja eelarvete rahalised vahendid; [12.12.1996] 3) riigi poolt või tema garantiiga võetud sise- ja välislaenude rahalised vahendid; 4) riikliku välisabi rahalised vahendid; 5) riigi-, linna- ja vallaeelarvetest ja riiklikest fondidest finantseeritavate riigi või kohalike omavalitsuste või teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute majandustegevusest saadud tulu ja nende vara võõrandamisest saadud rahalised vahendid. § 4. Seaduse kehtivusala (1) Käesolevas seaduses sätestatud kord kehtib riigihangete puhul, mille maksumus ületab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavad piirmäärad. Valla- või linnavolikogu võib kehtestada vastava valla- või linnaeelarve vahendite arvel riigihangete teostamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmääradest madalamad maksumuse piirmäärad. [12.12.1996] (2) Käesolevas seaduses sätestatud kord kehtib riigi poolt või tema garantiiga võetud laenude ja riikliku välisabi rahaliste vahendite arvel teostatavate riigihangete puhul, kui vastavate laenu-, garantii- või välisabi lepingutega ei ole sätestatud nende vahendite kasutamise korda. (3) Käesolevas seaduses sätestatud korra järgimine ei ole kohustuslik, kui riigihangete objektiks on: 1) riigisaladusega seotud hanked; 2) trükised ja kunstiesemed; 3) teadusuuringud ja sihtprogrammid; 4) õigusaktide väljatöötamine ja õigusabi; 5) olemasoleva ehitise ja selle osa ost füüsiliselt isikult; 6) teiste seadustega sätestatud korras toimuvad riigihanked. (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhtudel on ostja kohustatud riigihanke teostamisel tagama kasutatavate rahaliste vahendite säästliku kasutamise ning pakkujate paljususe korral pidama läbirääkimisi vähemalt kolme pakkujaga. [12.12.1996] § 5. Välislepingute rakendamine Kui käesolev seadus on vastuolus Eesti Vabariigi sõlmitud välislepinguga, kohaldatakse välislepingu sätteid. § 6. Riigihanke jaotamine osadeks Ostja ei või riigihanget jaotada osadeks eesmärgiga vähendada selle maksumust, et vältida käesolevas seaduses sätestatud riigihangete teostamise korra järgimist. § 7. Kasutatavad terminid Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) hankija – juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes vastavalt käesoleva seaduse sätetele on omandanud õiguse riigihanke sooritamiseks; [12.12.1996] 2) ostja (tellija) – riigi või kohaliku omavalitsuse nimel riigi või kohaliku omavalitsusüksuse asutus või teine avalik-õiguslik juriidiline isik, kes taotleb hankelepingu sõlmimist või on selle sõlminud; 3) asjad – kinnis- ja vallasvara ning varaliselt hinnatavad õigused asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26–28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967) mõistes; 4) ehitustööd – mis tahes töö, mis on seotud ehitamise, ehitiste ning rajatiste või nende osade remondi, lammutamise, renoveerimise või ehituskrundi ettevalmistamisega; 5) teenused – tööd, mis ei ole hõlmatud käesoleva paragrahvi punktis 4 nimetatutega; 6) avatud pakkumine – pakkumismenetlus, mille puhul võivad pakkumise esitada kõik soovijad; 7) kaheetapiline pakkumine – pakkumismenetlus, mille puhul pakkujad esitavad esimesel etapil pakkumise üldise määratluse hinda spetsifitseerimata, teisel etapil teeb ostja väljavalitud pakkujatele ettepaneku esitada lõplik pakkumine koos hinna spetsifitseerimisega; 8) piiratud pakkumine – pakkumismenetlus, mille puhul ostja peab vajalike tingimuste olemasolul läbirääkimisi eelnevalt väljavalitud pakkujatega; 9) hinnakoteeringu näitamisega pakkumine – pakkumismenetlus, mille puhul ostja taotleb laialt saadaolevate kaupade hankimist väljakujunenud hinnatasemest odavamalt; 10) pakkuja – juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes osaleb pakkumises; [12.12.1996] 11) riigihange ühelt pakkujalt – pakkumismenetlus, mille puhul ostja kutsub pakkumisele vaid ühe pakkuja; 12) hankeleping – pärast pakkumise vastuvõtmist sõlmitav ostu-müügi- või tööettevõtuleping. § 8. Riigihangete teostamise menetlused (1) Riigihanked teostatakse hankelepingute alusel. (2) Hankelepingud sõlmitakse avatud pakkumiste alusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhud. (3) Käesoleva seadusega sätestatud juhtudel võib kasutada järgmisi pakkumismenetlusi: 1) kaheetapiline pakkumine; 2) piiratud pakkumine; 3) hinnakoteeringu näitamisega pakkumine; 4) riigihange ühelt pakkujalt. § 9. Pakkumismenetluse korraldamine Pakkumismenetluse korraldajaks on ostja, kes määrab riigihanke läbiviimise eest vastutava ametiisiku. Ostjal on õigus volitada Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras teisi isikuid korraldama pakkumismenetlust käesoleva seaduse sätete alusel. [12.12.1996] § 91. Riigihanke eeskirjade kehtestamine Vabariigi Valitsus kehtestab ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete teostamise eeskirja. [12.12.1996] § 10. Riigihangetealase tegevuse koordineerimine (1) Riigihangetealast tegevust koordineerib Riigihangete Amet. [26.06.1996] (2) Riigihangete korraldamiseks Riigihangete Amet (edaspidi Amet): 1) töötab välja riigihangete teostamise eeskirjade, juhendite ja muu normatiivse materjali kavad ning riigihangete teostamiseks vajaliku dokumentatsiooni vormid; [26.06.1996] 2) kontrollib riigihangete läbiviimist ja selle vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele; 3) omab õiguse saada ostjatelt riigihangete kohta käivat informatsiooni; 4) rakendab riigihangetealase informatsioonisüsteemi; 5) hindab riigihangete süsteemi toimimist ning esitab ettepanekuid selle parandamiseks; 6) organiseerib ja teostab riigihangetega erinevail tasandeil seotud avalike teenistujate koolitust; 7) annab konsultatsioone riigihangetega seotud küsimustes; 8) kuulutab riigihankeid välja ja viib neid läbi Vabariigi Valitsuse ülesandel. 2. peatükk PAKKUMISE TOIMINGUD § 11. Pakkujate kvalifitseerimine (1) Riigihanke teostamisel on ostja kohustatud kontrollima pakkujate kvalifikatsiooni. [12.12.1996] (2) Kvalifikatsiooni kontrollimiseks võib ostja nõuda dokumentide esitamist, mis kinnitavad, et pakkuja: 1) omab tehnilist kompetentsust, finantsressursse, varustatust ning muid eeldusi ja kogemusi kavandatava hankelepingu sõlmimiseks ja selle täitmiseks; 2) on maksevõimeline, tema vara ei ole sekvesteeritud, tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist, pankroti- ega kohtumenetlust; 3) on täitnud kõik oma kohustused riiklike ja kohalike maksude ning saastekahju hüvitamise osas; 4) on viimase kolme aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt kõik riigihangete teostamiseks sõlmitud hankelepingud. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud andmete saamiseks esitab ostja vastava nõudmise pakkumise kutse dokumentides kõigi pakkujate suhtes võrdselt. [12.12.1996] § 12. Pakkuja pakkumiselt kõrvaldamine Ostjal on õigus kõrvaldada pakkuja pakkumiselt igal ajal, kui selgub, et esitatud andmed pakkuja kvalifikatsiooni kohta on valed või ebatäpsed. § 13 [kehtetu – 12.12.1996] § 14. Riigihangete dokumendid Teated, otsused ja muud dokumendid, millele käesolevas seaduses viidatakse ja mida ostja esitab hankijale või vastupidi, peavad olema koostatud nende sisu täielikku säilimist tagavas vormis. § 15. Pakkumiste väljakuulutamine (1) Pakkumisi taotlev ostja kuulutab pakkumise välja Ameti poolt väljaantavas «Riigihangete Bülletäänis». Riigihanke pakkumise väljakuulutamise korra ja vormid kehtestab majandusminister. [12.12.1996] (2) Pakkumise väljakuulutamine peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ostja nimetus ja aadress; 2) riigihanke nimetus ja iseloomustus; 3) riigihanke teostamise tähtpäev; 4) pakkujate kvalifitseerimise tingimused; [12.12.1996] 5) pakkumise kutse dokumentide väljastamise koht ja tingimused; 6) märge tagatise nõutavuse kohta; 7) pakkumise kutse dokumentide vormistamise keel (keeled); 8) pakkumiste esitamise koht ja tähtpäev. § 16. Pakkumise kutse dokumendid (1) Ostja edastab pakkumise kutse dokumendid huvitatud isikutele kooskõlas pakkumise väljakuulutamisel teatatuga. (2) Pakkumise kutse dokumendid peavad sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) pakkumise ettevalmistamise juhised; 2) tingimused ja protseduurid pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks, nõutavate dokumentide loetelu ja esitamise tähtajad; 3) riigihanke kvaliteedi- ja tehnilised näitajad, kogused, spetsifikatsioonid ja teostamise tähtpäev; 4) hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse pakkumise edukuse üle otsustamisel, ning nende suhteline tähtsus; 5) hankelepingu tingimused sellisel määral, nagu ostja oskab neid momendil esitada, ja riigihanke põhitingimused, kui pakkumine võrdsustatakse hankelepinguga; 6) pakkumise hinna väljendamise viis; 7) maksetingimused ja -tähtajad; 8) pakkumise tagatis ja selle suurus; 9) rahaühik või -ühikud, milles esitatakse pakkumise hind; 10) keel või keeled, milles pakkumised tuleb vormistada; 11) pakkumiste esitamise viis, koht ja tähtpäev; 12) pakkumise kutse dokumentide sisu kohta selgituste saamise kord; 13) tähtaeg, mille kestel pakkumised on jõus; 14) pakkumiste avamise koht, kuupäev ja kellaaeg ning vastavad protseduurid; 15) märkus selle kohta, kas ostja jätab endale võimaluse lükata tagasi kõik pakkumised. (3) Ostja võib nõuda pakkumise kutse dokumentide eest tasumist. Tasu suurus ei tohi ületada dokumentide koostamise, trükkimise ning kättetoimetamise kulusid. § 17. Pakkumise tagatis (1) Ostja võib pakkujatelt nõuda tagatist, mis kindlustab ostjale pakkujapoolsete kohustuste täitmise või täitmata jätmisel täieliku või osalise kahjude hüvitamise. (2) Pakkumise tagatisena võib ostja nõuda konkreetse rahasumma, väärtpaberite või krediidiasutuse garantii esitamist. Tagatist tuleb nõuda kõigilt pakkujatelt samas ulatuses. (3) Ostja ei pea tagastama pakkujale tagatist, kui: 1) pakkuja muudab oma pakkumist või võtab selle tagasi pakkumise jõusoleku tähtaja jooksul; 2) pakkuja keeldub hankelepingu sõlmimisest vastavalt tema poolt esitatud pakkumisele. (4) Pakkumise tagatis tagastatakse pakkujale: 1) pärast pakkumise jõusoleku tähtaja lõppemist, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 2 nimetatud juhul; 2) edukaks tunnistatud pakkumise esitanud isikule pärast sõlmitud hankelepingu jõustumist; 3) pakkumismenetluse lõppemisel ilma tulemusteta; 4) pakkuja kvalifitseerimata jätmisel või pakkumise tagasivõtmisel enne pakkumiste esitamise tähtpäeva saabumist; [12.12.1996] 5) kõigi pakkumiste tagasilükkamise korral käesoleva seaduse § 30 alusel. § 18. Pakkuja õigus konfidentsiaalsusele Pakkuja võib esitada nõude tema poolt esitatava informatsiooni konfidentsiaalsuse tagamiseks, tehes ostjale ettepaneku sõlmida vastav leping. Ostja peab esitatud nõude rahuldama, kui see ei ole vastuolus käesoleva seaduse §-s 35 sätestatuga. § 19. Pakkumise kutse dokumentide sisu selgitamine ja muutmine (1) Pakkujal on õigus saada selgitusi pakkumise kutse dokumentide sisu kohta. Ostja on kohustatud selgitusi andma ja antud selgitused edastama ka teistele pakkujatele enne pakkumiste esitamise tähtpäeva saabumist. (2) Ostja võib enne pakkumiste esitamise tähtpäeva muuta pakkumise kutse dokumentide sisu, saates vajalikud täiendused kohe kõigile pakkumise kutse dokumendid saanud pakkujaile. 3. peatükk PAKKUMISE ESITAMINE § 20. Pakkumise esitamine (1) Pakkumine peab vastama pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. (2) Pakkumine peab olema esitatud kirjalikult ja kinnises pakendis. (3) Pakkumise laekumise kohta peab ostja andma pakkujale tõendi, milles on märgitud pakkumise kättesaamise kuupäev ja kellaaeg. § 21. Pakkumiste esitamise tähtaeg (1) Vabariigi Valitsus kehtestab pakkumiste esitamise minimaalsed tähtajad, mis algavad pakkumise väljakuulutamisest, ning ostja poolt pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimuste muutmise tähtajad. [12.12.1996] (2) Ostja võib pakkumiste esitamise tähtaega pikendada. Teade tähtaja pikendamise kohta tuleb ostjal edastada kõigile pakkujaile, kes on saanud pakkumise kutse dokumendid. (3) Pakkumist, mis laekub pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva, ei avata ning see kuulub tagastamisele. § 22. Pakkumiste jõusoleku tähtaeg (1) Pakkumised on jõus pakkumise kutse dokumentides näidatud tähtaja jooksul. Jõusoleku tähtaeg algab pakkumiste esitamise tähtpäevast ja see ei tohi olla pikem kui 90 kalendripäeva. [12.12.1996] (2) Enne pakkumiste jõusoleku tähtaja lõppemist võib ostja teha pakkujatele ettepaneku seda pikendada. Tähtaja pikendamisest keeldumisel lõpeb pakkumise jõusolek varem kindlaksmääratud tähtpäeval. (3) Pakkujad, kes nõustuvad pakkumiste jõusoleku tähtaja pikendamisega, peavad pikendama ka pakkumiste tagatiste kehtivuse tähtaega või muretsema uued pakkumiste tagatised. Pakkujatele, kes pakkumise tagatist ei pikenda või uut tagatist ei muretse, loetakse pakkumiste jõusolek lõppenuks. § 23. Pakkumise asendamine ja tagasivõtmine Pakkuja võib oma pakkumise asendada või selle tagasi võtta enne pakkumiste esitamise tähtpäeva. Teade pakkumise asendamise või tagasivõtmise kohta on jõus, kui ostja on saanud selle enne pakkumiste esitamise tähtpäeva. § 24. Pakkumiste avamine (1) Pakkumised avatakse pakkumise kutse dokumentides määratud kohas ja ajal (pakkumiste esitamise tähtaja pikendamise korral ostja määratud ajal) ning protseduuri järgi. (2) Kõigil pakkujatel on isiklikult või volitatud esindajate kaudu õigus osaleda pakkumiste avamisel. (3) Pakkumiste avamisel tehakse teatavaks pakkujate nimed, aadressid ja nende pakkumiste hinnad, mille kohta koostatakse pakkumiste avamise protokoll. (4) Pakkujatele, kes ei osale pakkumiste avamisel, tuleb saata pakkumiste avamise protokoll kolme tööpäeva jooksul, arvates pakkumiste avamisest. § 25. Pakkumise tagasilükkamine Ostja lükkab pakkumise tagasi, kui: 1) pakkuja ei ole kvalifitseeritud vastavalt käesoleva seaduse §-s 11 sätestatule; 2) pakkumine ei vasta pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. 4. peatükk PAKKUMISTE HINDAMINE § 26. Pakkumiste võrdlemine ja hindamine (1) Ostja hindab ja võrdleb kõiki pakkumisi vastavalt pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. (2) Pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel arvestatakse ainult nende tingimustega, mis olid esitatud pakkumise kutse dokumentides. (3) Ostja esindajaks ega eksperdiks ei või olla isikud, kes on olnud pakkujaga sellistes suhetes, et võib tekkida põhjendatud kahtlus nende isikute objektiivsuses. § 27. Pakkumise vastavaks tunnistamine (1) Pakkumine tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas kõigi pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustega. (2) Pakkumise võib tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustest. § 28. Edukas pakkumine (1) Edukaks pakkumiseks on vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgast pakkumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine. (2) Kui pakkumise kutse dokumentides on sätestatud kodumaise toote või teenuse eelistamine, võib edukaks pakkumiseks tunnistada parima kodumaise pakkumise, mis ei tarvitse olla soodsaim kõigist esitatud pakkumistest. § 29. Teabe avaldamine pakkumiste hindamise kohta Teavet pakkumiste hindamise ja võrdlemise, ekspertiisi ja selgituste kohta ei või avaldada pakkujatele või teistele isikutele, kes ei ole teenistuslikult seotud pakkumiste ekspertiisi, hindamise, võrdlemise või pakkumiste vastuvõtmise otsustamisega, välja arvatud avaldamine riigihanke aruande avalikustamise korras. § 30. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine ja pakkumismenetluse tühistamine (1) Ostja võib Ameti loal lükata tagasi kõik pakkumised igal ajal enne hankelepingu sõlmimist, kui pakkumise kutse dokumentides on selline võimalus ette nähtud. [12.12.1996] (2) Teade kõigi pakkumiste tagasilükkamise kohta tuleb ostjal kohe edastada kõigile pakkujatele, kellele pakkumise kutse dokumendid saadeti. (3) Ostja peab igale pakkujale tema nõudel teatama kõigi pakkumiste tagasilükkamise alused, kuid ei pea neid põhjendama. (4) Ostja ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumiste tagasilükkamine on toimunud käesoleva paragrahvi 1. lõikes määratud tingimustel. (5) Kõigi pakkumiste tagasilükkamisel tagastab ostja pakkumise kutse dokumentide eest vastavalt käesoleva seaduse § 16 3. lõikele pakkujatelt sissenõutud tasu. (6) Ametil on kohustus igal ajal enne hankelepingu sõlmimist tühistada pakkumismenetlus, kui ostja: 1) ei ole pakkumise kutse dokumentides esitanud pakkumise edukuse üle otsustamisel kasutatavaid hindamiskriteeriume ja nende suhtelist tähtsust; 2) ei ole teatanud pakkumise kutse dokumentide sisu muutmisest kõigile pakkujatele; 3) on rikkunud pakkumiste avamise korda; 4) on kasutanud pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel oma esindajana või eksperdina isikut, kelle suhted pakkujaga võivad tekitada põhjendatud kahtlust tema objektiivsuses; 5) on pidanud läbirääkimisi ühe või mitme pakkujaga, välja arvatud piiratud pakkumise või kaheetapilise pakkumise esimese etapi korral; 6) ei ole eduka pakkuja väljaselgitamisel juhindunud pakkumise kutse dokumentides esitatud pakkumise edukuse üle otsustamisel kasutamisele kuuluvatest hindamiskriteeriumidest ning nende suhtelisest tähtsusest; 7) ei ole enne pakkumismenetluse alustamist Ametile kirjalikult teatanud piiratud pakkumise, hinnakoteeringu näitamisega pakkumise või riigihanke ühelt pakkujalt teostamisest. [12.12.1996] § 31. Pakkumise vastuvõtmine (1) Edukaks tunnistatud pakkumine loetakse vastuvõetuks 10 tööpäeva möödumisel, arvates selle edukaks tunnistamisest. (2) Teade pakkumise edukaks tunnistamise kohta edastatakse kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest kirjalikult kõigile pakkujatele. [12.12.1996] § 32. Hankelepingu sõlmimine ja jõustumine (1) Hankeleping sõlmitakse ostja ja isiku (isikute) vahel, kelle pakkumine (pakkumised) on vastu võetud. (2) [kehtetu – 12.12.1996] (3) Ostjal on õigus valida ülejäänud jõusolevate pakkumiste hulgast uus edukas pakkumine ja see vastu võtta, kui vastuvõetud pakkumise esitanud isik keeldub hankelepingu sõlmimisest. Pakkumise vastuvõtmisest teatatakse vastavalt käesoleva seaduse § 31 2. lõikele. § 33. Pakkumise võrdsustamine hankelepinguga Kui pakkumise kutse dokumentides ei ole seatud nõuet hankelepingu vormistamiseks, jõustub vastuvõetud pakkumine hankelepinguna vastavalt pakkumiste esitamise tähtpäevale ja tingimustele. Pakkumise vastuvõtmisest teatatakse vastavalt käesoleva seaduse § 31 2. lõikele pakkumise jõusoleku tähtajal. § 34. Riigihanke aruanne ja deklaratsioon (1) Ostja koostab 10 tööpäeva jooksul pärast riigihanke pakkumismenetluse lõppemist riigihanke aruande, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) lühikirjeldust riigihankest, mille kohta taotleti pakkumisi; 2) pakkumised esitanud pakkujate ärinimesid ja aadresse; 3) pakkujate nõutavat kvalifikatsiooni või selle puudumist kinnitavat teavet; 4) hankelepingu maksumust ning lepingu teiste põhiliste tingimuste kokkuvõtet; 5) pakkumiste hindamise ja võrdlemise kokkuvõtet; 6) pakkumismenetluse käigus laekunud avaldusi, proteste ja kaebusi; 7) kõigi pakkumiste tagasilükkamise põhjusi ning alust, millele toetudes seda tehti; 8) riigihanke teostamisel riigihankena ühelt pakkujalt ja pakkumiste taotlemisel väljavalitud pakkujatelt (vastavalt 7. ja 8. peatükis sätestatule) põhjusi ja alust, millele toetudes seda tehti; 9) pakkumiste taotlemisel vaid kodumaistelt pakkujatelt taotlemise põhjusi. (2) Ostja esitab Ametile 10 tööpäeva jooksul pärast riigihanke pakkumismenetluse lõppemist riigihanke deklaratsiooni. Deklaratsiooni vormi ning selle esitamise korra kehtestab majandusminister. [12.12.1996] § 35. Riigihanke aruande avalikustamine (1) Amet avalikustab pärast eduka pakkumise vastuvõtmist «Riigihangete Bülletäänis» riigihanke lühikirjelduse, pakkumised esitanud pakkujate ärinimed ja aadressid ning eduka pakkumise esitanud pakkuja. [12.12.1996] (2) Aruande osa, milles on andmed pakkumised esitanud pakkujate kvalifikatsiooni kohta, pakkumiste hinnad ja muud põhilised tingimused ning kõigi pakkumiste tagasilükkamise põhjused, tuleb teha kättesaadavaks kõigile pakkumised esitanud pakkujatele alles pärast eduka pakkumise vastuvõtmist või pakkumise tulemusteta lõppemist. Mainitud andmete varasem avaldamine võib toimuda vaid seaduses ettenähtud juhtudel. § 36. Riigihanke aruande avalikustamata jätmine Avalikustamisele ei kuulu andmed, mille avaldamine on vastuolus seadusega või mis takistavad seaduse täitmist või kahjustavad poolte kommertshuvisid või takistavad ausat konkurentsi. 5. peatükk AVATUD PAKKUMINE § 37. Avatud pakkumise tingimused (1) Avatud pakkumisel võivad osaleda kõik soovijad. (2) Avatud pakkumine viiakse läbi vastavalt käesoleva seaduse 2., 3. ja 4. peatükis sätestatule. § 38. Läbirääkimiste keeld avatud pakkumiste korral Avatud pakkumiste korral ei tohi ostja ja pakkujate vahel toimuda esitatud pakkumiste osas mingeid läbirääkimisi. 6. peatükk KAHEETAPILINE PAKKUMINE § 39. Kaheetapilise pakkumise tingimused Kaheetapilist pakkumist kasutatakse, kui: 1) eelnevalt ei ole võimalik kindlaks määrata riigihanke kõiki tehnilisi ja majanduslikke näitajaid; 2) riigihanke objektiks on uuringud ja eksperimendid, mille tulemused ja maksumused ei ole üheselt prognoositavad. § 40. Kaheetapilise pakkumise läbiviimine Kaheetapilise pakkumise korral esitavad pakkujad pakkumise esimesel etapil riigihanke teostamise kava ja üldise määratluse. Pakkumiste teisele etapile kutsub ostja kõik pakkujad, kelle esitatud pakkumised vastasid pakkumise esimesel etapil määratletud tingimustele. § 41. Kaheetapilise pakkumise reguleerimine Kaheetapilise pakkumise korral rakendatakse kõiki käesoleva seaduse 2., 3. ja 4. peatüki sätteid, kui käesolevas peatükis ei sätestata teisiti. § 42. Kaheetapilise pakkumise kutse dokumentide sisu (1) Kaheetapilise pakkumise kutse dokumentides peab olema märgitud, et pakkujad kutsutakse kaheetapilisele pakkumisele. (2) Pakkumise kutse dokumentides kutsutakse pakkujaid esitama pakkumise esimesel etapil vaid algpakkumisi, mis sisaldavad pakkujate ettepanekuid riigihanke võimalike tehniliste, kvaliteedi ja õiguslike tingimuste kohta. Pakkumise teisel etapil kutsutakse pakkujaid esitama lõplikke pakkumisi koos hinna spetsifitseerimisega. Pakkumise kutse dokumentides peavad olema ära näidatud lõplike pakkumiste täpsustatud tingimused, esitamise koht ja tähtpäev. [12.12.1996] § 43. Ostja õigus pidada läbirääkimisi Ostjal on kaheetapilise pakkumise esimesel etapil õigus pidada läbirääkimisi iga pakkujaga käesoleva seaduse § 42 2. lõikes nimetatud esimese etapi tehniliste, kvaliteedi ja õiguslike tingimuste üle. [12.12.1996] § 44. Lõplike pakkumiste esitamine (1) Kaheetapilise pakkumise korral peab ostja kutsuma pakkumise teisele etapile kõik pakkujad, kelle pakkumise esimesele etapile esitatud pakkumist ei lükatud tagasi. (2) Ostja võib pakkumise teise etapi pakkumise kutse dokumentides muuta pakkumise esimesel etapil esitatud tingimusi, riigihanke tehnilisi ja kvaliteedi näitajaid ning tingimusi, mis käsitlevad pakkumiste hindamist ja võrdlemist, eduka pakkumise kindlaksmääramise korda, ning lisada täiendavaid, käesoleva seaduse sätetega vastavuses olevaid tingimusi ja näitajaid. 7. peatükk PIIRATUD PAKKUMINE § 45. Piiratud pakkumise tingimused (1) Piiratud pakkumise korral määrab ostja eduka pakkumise eelnevalt väljavalitud pakkujatega läbirääkimiste teel. (2) Piiratud pakkumist võib ostja kasutada, kui: 1) avatud pakkumise korral ei esitatud ühtegi pakkumist või lükati kõik pakkumised tagasi; 2) riigihange on seotud kiireloomuliste töödega; 3) riigihange teostatakse Eesti Vabariigi välisesinduse poolt. [12.12.1996] § 46. Piiratud pakkumise kutse dokumendid Piiratud pakkumise kutse dokumendid peavad sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ostja nimi ja aadress; 2) riigihanke kirjeldus, nõutavad tehnilised ja muud näitajad; 3) piiratud pakkumise edukaks tunnistamise tingimused; 4) piiratud pakkumise esitamise viis ja tähtpäev. § 47. Piiratud pakkumise läbiviimine (1) Ostja teatab piiratud pakkumise läbiviimisest Ametile kirjalikult enne pakkumismenetluse alustamist. [12.12.1996] (2) Piiratud pakkumisele peab ostja konkurentsi tagamiseks välja valima vähemalt kolm pakkujat. (3) Piiratud pakkumise korral rakendatakse käesoleva seaduse §-de 11, 12 ja 14 ning kõiki 3. ja 4. peatüki sätteid, kui käesolevas peatükis ei sätestata teisiti. [12.12.1996] § 48. Läbirääkimiste konfidentsiaalsus Piiratud pakkumise käigus toimuvad ostja ja pakkuja vahelised läbirääkimised on konfidentsiaalsed ja nende sisu ei või kumbki pool avalikustada ega edastada ilma teise poole nõusolekuta, kui seadus ei sätesta teisiti. 8. peatükk HINNAKOTEERINGU NÄITAMISEGA PAKKUMINE § 49. Hinnakoteeringu näitamisega pakkumise tingimused Ostja võib kasutada hinnakoteeringu näitamisega pakkumist pärast Ametile vastava kirjaliku teate saatmist, kui: 1) riigihankele eksisteerib väljakujunenud turg, mis avaldub pakkujate paljususes ja konkurentsihindade olemasolus; 2) hinnakoteeringu taotlemisega kujuneb riigihanke hind väljakujunenud turuhinnast madalamaks. [12.12.1996] § 50. Hinnakoteeringu näitamisega pakkumise läbiviimine Ostja kehtestab pakkumise läbiviimise korra, lähtudes käesoleva peatüki sätetest ja arvestades §-des 11, 12, 14, 20, 23, 24 ja 34 sätestatud nõudeid. Konkurentsi tagamiseks tuleb hinnakoteeringuid taotleda vähemalt kolmelt pakkujalt. [12.12.1996] § 51. Hinnakoteeringu esitamine (1) Igal pakkujal on õigus esitada ainult üks hinnakoteering. (2) Pakkuja ja ostja vahel ei tohi toimuda läbirääkimisi esitatud hinnakoteeringu üle. § 52. Hinnakoteeringu näitamisega pakkumise tulemus Ostja on kohustatud sõlmima hankelepingu pakkujaga, kes esitas ostja poolt määratud asukohas kõige madalama hinnakoteeringu. 9. peatükk RIIGIHANGE ÜHELT PAKKUJALT § 53. Riigihange ühelt pakkujalt Ostja võib pärast Ametile vastava kirjaliku teate saatmist ja pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimist pöörduda vaid ühe pakkuja poole kutsega pakkumisele, kui: 1) vajalikku riigihanget saab ainult ühelt hankijalt või hankijal on ainuõigus sellele hankele ja puuduvad asendamise võimalused; 2) erakorraliselt on tekkinud vajadus teatavale riigihankele ja teiste pakkumismenetluste kasutamine pole ajalise piiratuse tõttu võimalik; 3) ostja on varem sõlmitud hankelepingu alusel saanud hankijalt tooraine, seadmed, tehnoloogia jne ning lepingus oli ette nähtud või ostja peab vajalikuks, et täiendav hange tuleb teostada samal hankijal standardiseerimise või kokkusobivuse vajadusel, arvesse võttes hanke piiratud ulatust varem hangitu suhtes ja hinna vastuvõetavust ning võimalike alternatiivide sobimatust varem hangituga; 4) ostja taotleb uurimistöö või eksperimendi läbiviimist tootenäidise hankimise eesmärgil. [12.12.1996] 10. peatükk PROTESTIDE JA KAEBUSTE LAHENDAMISE KORD 54. Protestide ja kaebuste esitamine pakkumismenetluse läbiviimise kohta Käesolevas seaduses sätestatud korras pakkumise kutse dokumendid saanud pakkuja, kes leiab, et pakkumismenetluse läbiviimisel on ostja käesoleva seaduse sätete rikkumisega rikkunud tema õigusi või kahjustanud tema huve, võib esitada ostja tegevuse peale pakkumismenetluse läbiviimisel protesti Ametile või kaebuse vahekohtule. § 55. Protesti esitamine Ametile (1) Ametile esitatakse protestid enne edukaks tunnistatud pakkumise vastuvõtmist ostja poolt pakkumismenetluses tehtud toimingute või otsuste peale, välja arvatud pakkumise edukaks tunnistamise otsus. (2) Protest esitatakse viie tööpäeva jooksul, arvates päevast, mil protesti esitaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast edukaks tunnistatud pakkumise vastuvõtmist. (3) Protesti ei saa esitada: 1) pakkumismenetluse valiku peale; 2) pakkumismenetluse piiramise peale kodumaise toote või teenuse pakkuja kasuks, kui see toimus pakkumise kutse dokumentides ettenähtud tingimustel; 3) kõigi pakkumiste tagasilükkamise peale käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud korras. § 56. Protesti sisu (1) Protest esitatakse Ametile kirjalikult ning selles peab olema märgitud: 1) esitaja ärinimi ja aadress; 2) ostja nimi või nimetus, kelle tegevuse kohta pakkumismenetluse läbiviimisel protest esitatakse; 3) protestitava tegevuse või otsuse sisu ning põhjused, miks protesti esitaja loeb seda oma õigusi rikkuvaks; 4) esitaja selgelt väljendatud taotlus. (2) Protesti esitaja lisab protestile tema käsutuses oleva teabe pakkumismenetluse kohta, millega seoses protest esitatakse. § 57. Protesti läbi vaatamata jätmine (1) Amet jätab läbi vaatamata protesti, mis: 1) on esitatud käesoleva seaduse § 55 3. lõikes nimetatud toimingute või otsuse peale või 2) ei ole esitatud tähtaegselt või 3) ei vasta käesoleva seaduse § 56 1. lõikes sätestatud nõuetele või 4) on esitatud ostja sellise tegevuse või otsuse peale, mille puhul käesoleva seaduse sätete rikkumise eelse olukorra ennistamine pakkumismenetluses ei ole võimalik. (2) Kui Amet leiab, et protestis on kõrvaldatavaid puudusi, võib ta tagastada protesti selle esitajale ja määrata puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mis ei tohi ületada kolme tööpäeva, arvates selle määramisest. (3) Protesti, mis on esitaja poolt välja saadetud käesoleva seadusem § 55 2. lõikes sätestatud tähtaja jooksul, kuid laekub Ametisse pärast eduka pakkumise vastuvõtmist ostja poolt, võib protesti esitaja kirjalikul nõusolekul vaadata läbi käesoleva seaduse §-des 60–614 sätestatud korras. § 58. Pakkumismenetluse peatamine (1) Protesti saamisel, mille puhul puuduvad käesoleva seaduse § 57 1. lõikes sätestatud alused selle läbi vaatamata jätmiseks või kaebuse laekumisel käesoleva seaduse § 60 1. lõike punktis 1 nimetatud alusel, on Amet kohustatud teatama ostjale protesti või kaebuse esitamisest ostja tegevuse peale pakkumismenetluse läbiviimisel ning edastama ostjale selle koopia. (2) Ameti teate saamisel protesti või kaebuse esitamise kohta on ostja kohustatud pakkumismenetluse peatama. (3) Ostja võib peatatud pakkumismenetlust jätkata pärast: 1) käesoleva seaduse § 59 2. lõikes sätestatud dokumendi saamist või 2) protesti esitajalt kirjaliku teate saamist, et ta ei esita protesti läbivaatamise lõpetamise kohta kaebust vahekohtusse, või 3) vahekohtu otsust, millega jäetakse kaebus rahuldamata, või 4) 15 tööpäeva jooksul pärast protesti läbivaatamise lõpetamist. § 59. Protesti läbivaatamine (1) Amet korraldab viie tööpäeva jooksul pärast protesti saamist selle läbivaatamise Ameti esindaja, protesti esitaja ning ostja osavõtul. (2) Protest lahendatakse protesti esitaja ning ostja vastastikuse kokkuleppe alusel, mille kohta koostatakse vastav protokoll. (3) Kui protesti esitaja või ostja ei ilmu protesti läbivaatamisele või protesti ei õnnestu läbivaatamisel vastastikuse kokkuleppe alusel lahendada, teeb Amet otsuse protesti läbivaatamise lõpetamise kohta ning teatab sellest viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest protesti esitajale ning ostjale. § 60. Kaebuste esitamine vahekohtule (1) Vahekohtule esitatakse kaebused: 1) ostja otsuse peale pakkumise edukaks tunnistamisel; 2) protesti lahendamiseks, mille kohta Amet on teinud otsuse protesti läbivaatamise lõpetamiseks käesoleva seaduse § 59 3. lõikes sätestatud alustel. (2) Kaebus esitatakse vahekohtule Ameti kaudu viie tööpäeva jooksul, arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest pakkumise edukaks tunnistamisel ostja poolt või Ameti teate saamisest protesti läbivaatamise lõpetamise kohta, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist pakkujaga, kelle pakkumine on vastu võetud. (3) Kaebuse esitamisel vahekohtule juhindutakse käesoleva seaduse §-s 56 sätestatust, kuid juhul, kui kaebus vahekohtule esitatakse seoses Ametile esitatud protesti läbivaatamise lõpetamisega, lisatakse sellele teave vastava otsuse põhjuste kohta. § 61. Vahekohtu moodustamine (1) Kaebuse läbivaatamiseks valib kaebuse esitaja majandusministri poolt kinnitatud vahekohtunike nimekirjast ühe vahekohtuniku ning nimetab selle kaebuses. Ostja valib vahekohtuniku majandusministri poolt kinnitatud vahekohtunike nimekirjast kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse esitamisest. Amet määrab kolmanda vahekohtuniku vahekohtu esimeheks. (2) Juhul kui kaebuse esitaja või ostja ei vali vahekohtunikku käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtajaks, määrab selle Amet. § 611. Menetlus vahekohtus (1) Vahekohus vaatab kaebuse läbi 10 tööpäeva jooksul, arvates selle esitamisest. (2) Vahekohtu põhimääruse kehtestab majandusminister. § 612. Kaebuse läbi vaatamata jätmine (1) Vahekohus jätab läbi vaatamata kaebuse: 1) mille läbivaatamine ei kuulu vahekohtu kompetentsi; 2) mis ei ole esitatud tähtaegselt. (2) Vahekohtus läbivaatamisele ei kuulu kaebus, mis on esitaja poolt välja saadetud käesoleva seaduse § 60 2. lõikes sätestatud tähtaja Jooksul, kuid laekub Ametisse pärast ostja poolt hankelepingu sõlmimist pakkujaga, kelle pakkumine on vastu võetud. Nimetatud kaebuse tagastab Amet selle esitajale, teatades talle hankelepingu sõlmimisest. (3) Kui vahekohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, võib ta määrata puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mis ei tohi ületada kolme tööpäeva, arvates selle määramisest, ning tagastada kaebuse selle esitajale. 613. Vahekohtu otsus (1) Kaebuse läbivaatamisel teeb vahekohus ühe järgmistest otsustest: 1) jätab kaebuse rahuldamata; 2) rahuldab kaebuse, kohustades ostjat tühistama pakkumismenetluse läbiviimisel tehtud käesoleva seadusega vastuolus oleva otsuse. (2) Vahekohtu otsus on kohustuslik pakkumismenetluse mõlemale poolele. § 614. Vahekohtu kulude katmine (1) Vahekohtu kulud katab pakkumismenetluse pool, kelle kahjuks vahekohus oma otsuse tegi. (2) Vahekohtu kulud on: 1) selle poole esindaja lähetuskulud, kelle kasuks vahekohtu otsus tehti; 2) vahekohtunike tasu majandusministri poolt kehtestatud suuruses. (3) Vahekohus määrab oma otsuses vahekohtu kulude katmise ulatuse ja korra. [12.12.1996] 11. peatükk LÕPPSÄTTED § 62. Vastutus riigihangete teostamise korra rikkumise eest Kui avalik teenistuja, kellele tehti ülesandeks teostada riigihanget, kuritarvitab oma ametiseisundit ja rikub seadusega sätestatud korda, võetakse ta distsiplinaar- või kriminaalvastutusele vastavalt avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850; 1997, 1, 4) ja korruptsioonivastases seaduses (RT I 1995, 14, 170; 68, 1142) sätestatule. 63. Ostja vastutus riigihangete teostamise korra rikkumise eest (1) Kui ostja ei selgita ettenähtud korras välja edukat pakkumist või pakkumine lükatakse tagasi käesoleva seaduse §-s 25 sätestamata põhjustel, hüvitab ostja pakkujale pakkumise esitamisega kantud kulud. [12.12.1996] (2) Teabe avaldamisel pakkumistes esitatava informatsiooni kohta (käesoleva seaduse § 18), pakkumise hindamise, võrdlemise, ekspertiisi ja selgituste kohta (käesoleva seaduse § 29) või toimunud läbirääkimiste kohta (käesoleva seaduse § 48), kui see on vastuolus poolte vahel sõlmitud lepingute ja käesoleva seaduse sätetega, vastutab avalik teenistuja käesoleva seaduse §-s 62 sätestatud korras, ostja hüvitab aga teabe avalikustamisega tekitatud kahju. (3) Kui ostja keeldub edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkujaga hankelepingu sõlmimisest või vastuvõetud pakkumise hankelepinguna tunnistamisest, kui selline kord on esitatud pakkumise kutse dokumentides (käesoleva seaduse § 33), siis hüvitab ta pakkujale pakkumise esitamisega kantud kulud. § 64. Pakkuja vastutus riigihangete teostamise korra rikkumise eest Pakkuja hüvitab ostjale pakkumise mis tahes staadiumis valeandmete või võltsitud dokumentide esitamisest tulenenud kahju. § 65. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1. jaanuaril.