Siseminister — «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks ¿ ühtne programmdokument aastateks 2004¿2006» meetme 4.6 «Kohalik sotsiaal-majanduslik areng» osa 4.6.1 «Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine» tingimused ning kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuse kava koostamise kord

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 05.11.2004/65, (RTL 2004, 145, 2189) 21.11.2004 Määrus kehtestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» (RT I 2003, 82, 552) § 16 lõike 1 ja § 17 lõike 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Määruse reguleerimisala (1) Käesoleva määrusega sätestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punkti 1 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» (edaspidi arengukava) 4. prioriteedi meetme 4.6 «Kohalik sotsiaal-majanduslik areng» osa 4.6.1 (edaspidi alameetme) raames kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste kasutamise kava koostamise korra ning struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise ning toetuse kasutamise tingimused. (2) Alameedet rakendatakse kogu Eesti territooriumil. §2. Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) kohalik füüsiline elukeskkond – elukeskkond, mille kujundab kohalik omavalitsus tema seadusest tulenevate avalike teenuste elanikele osutamise kaudu; 2) remont – ehitustöö iganenud või lagunenud ehitustarindite taastamiseks või uuendamiseks; 3) hooldusremont – perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise (ekspluatatsiooni) tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks; 4) taotlus – vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks. §3. Alameetme rakendusasutus ja -üksus (1) Alameetme rakendusasutus on Siseministeerium Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete kinnitamine» (RT I 2004, 15, 19) tähenduses. (2) Alameetme rakendusüksus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete kinnitamine» tähenduses. §4. Alameetme eesmärgid Alameetme eesmärkideks on: 1) kohalike avalike teenuste kättesaadavuse ning kvaliteedi parandamine ja ühtlustamine; 2) kohaliku avaliku infrastruktuuri majandusliku efektiivsuse tõstmine; 3) kohaliku elanikkonna töövõimaluste ja elukvaliteedi parandamine; 4) piirkondade arengupotentsiaali maksimaalset ärakasutamist takistavate tegurite kõrvaldamine. 2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED §5. Toetatavad tegevused (1) Alameetme raames toetatakse järgmisi investeeringuid kohaliku arengu seisukohast oluliste infrastruktuuriobjektide ja -süsteemide rajamiseks või renoveerimiseks: 1) investeeringud üldhariduskoolide ja lasteaedade arendamiseks; 2) investeeringud tööhõivet stimuleerivate sotsiaalteenuste osutamisega seotud kohaliku infrastruktuuri arendamiseks; 3) investeeringud sildade, viaduktide, tunnelite, ümbersõiduteede, saartega ühenduse pidamiseks vajalike sadamate ning riikliku arengukava teiste meetmete raames toetatavate projektidega seotud ühendusteede arendamiseks; 4) investeeringud katlamajade, kaugküttevõrgustiku ja tänavavalgustussüsteemide arendamiseks. (2) Investeeringutoetused katlamajade ja kaugküttevõrgustiku arendamiseks on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse 69/2001/EÜ Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisest vähese tähtsusega abi kohta (ELT L 10, 13.01.2001) artikli 2 mõistes. (3) Alameetme raames on abikõlblikeks tegevusteks ehitustööd, sh tööd, mis on seotud ehituskrundi ettevalmistamise, ehitamise, tehnilise sisustamise, ehitiste või nende osade remondi, renoveerimise või lammutamisega, samuti objektispetsiifiliste seadmete soetamine ja paigaldamine. (4) Esitatavad taotlused peavad otseselt tuginema kohaliku omavalitsuse arengukavale ja olema kooskõlas regionaalsete ja valdkondlike arengukavade ning planeeringutega. (5) Alameetme raames ei toetata järgmise iseloomuga investeeringuid ja tegevusi: 1) hooldusremont; 2) kohalike teede ja tänavate investeeringud (v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 toodud tegevused); 3) tervishoiuteenuste ja hoolekandeiseloomuliste sotsiaalteenuste osutamisega seotud kohalik infrastruktuur; 4) transpordivahendite soetamine. §6. Abikõlblikud kulud (1) Alameetme raames on abikõlblikud need kulud, mis on otseselt vajalikud § 5 lõikes 3 toodud abikõlblike tegevuste elluviimiseks ja § 5 lõikes 1 toodud eesmärkide saavutamiseks. (2) Finantseeritavate kulude osas on järgmised piirangud: 1) kinnisvara ost võib moodustada maksimaalselt 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust; 2) halduskulud võivad moodustada maksimaalselt 7% projekti abikõlblike kulude kogumahust (sellest on lubatud katta taotleja kommunaal-, side-, transpordikulu, kulutused bürootarvetele ja projektijuhtimisega seotud töötasud). (3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) organisatsioonide liikmemaksud; 2) käibevahendid (materjalid, tarbekaubad jms), välja arvatud projekti otseste halduskuludena käsitletavad kulud; 3) trahvid, kohtukulud, viivised; 4) erisoodustusmaks; 5) esinduskulud ja kingitused; 6) muud abikõlblike tegevustega mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud; 7) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. (4) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid «Tulumaksuseaduse» (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387; 82, 549; 88, 587 ja 591; 2004, 36, 251; 37, 252; 45, 319) mõistes seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimise seisukohast. (5) Toetatavate kulude hulka saab arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud pärast taotluse registreerimist EAS-s või taotluse rahuldamise otsusega määratletud hilisemat tähtaega kuni projekti lõpptähtajani. Kohalike omavalitsuste investeeringutoetuse kasutamise kava järgmiseks eelarveaastaks kavandatud objektide osas arvatakse toetatavate kulude hulka vaid need abikõlblikud kulud, mis on tehtud pärast § 14 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaega. Juhul kui EAS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise katma. (6) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on § 5 lõike 1 punktide 1–3 puhul 1 000 000 krooni ning punkti 4 puhul 500 000 krooni. (7) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud investeeringute puhul katlamajade ja kaugküttevõrgustiku arendamiseks ei tohi toetuse saajale alameetme raames eraldatav investeeringutoetus koos viimase kolme aasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abiga kokku ületada 1 564 660 krooni. (8) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud üldhariduskoolide arendamiseks eraldatakse käesoleval programmperioodil alameetme raames vähemalt 60 miljonit krooni. §7. Toetuse ning oma- ja kaasfinantseerimise määr (1) Struktuuritoetuse määr on kuni 80% projekti avaliku sektori abikõlblikest kuludest. Investeeringute osas katlamajade ja kaugküttevõrgustiku arendamiseks on struktuuritoetuse määr kuni 50% projekti avaliku sektori abikõlblikest kuludest. (2) Riigi, kohaliku omavalitsuse, muude avalik-õiguslike organisatsioonide või «Raamatupidamise seaduse» (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588) § 27 lõike 1 tähenduses riigi, kohaliku omavalitsuse või muude avalik-õiguslike organisatsioonide valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute oma- ja/või kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 20% projekti avaliku sektori abikõlblikest kuludest. Katlamajade ja kaugküttevõrgustiku puhul on vastav oma- ja /või kaasfinantseeringu määr vähemalt 50% projekti avaliku sektori abikõlblikest kuludest. Investeeringuid eraosalusega äriühingutele kuuluvate objektide arendamiseks toetatakse avaliku sektori osaluse ulatuses tingimusel, et eraomanik finantseerib oma osa projekti kogumaksumusest proportsionaalselt talle kuuluva osaluse ulatuses. (3) Omafinantseering on toetuse saaja rahaline panus projekti elluviimisesse. Omafinantseeringu hulka arvatakse vaid toetuse saaja poolt tehtavad abikõlblikud kulud. (4) Kaasfinantseering on projekti elluviimisesse kaasatud partnerite rahaline panus lisaks struktuuritoetusele ja toetuse saaja poolt tehtavale omafinantseeringule. Kaasfinantseeringu hulka arvatakse vaid kaasfinantseerija poolt tehtavad abikõlblikud kulud. (5) Projekti elluviimist võivad täiendavalt finantseerida organisatsioonid, kelle panust ei loeta avaliku sektori finantseeringuks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2. Antud organisatsioonide panust ei loeta abikõlbliku oma- ja kaasfinantseeringu hulka. (6) Projekti ajalise kestvuse arvestus algab alates taotluse registreerimise hetkest või projektis määratletud hilisemast tähtajast. Projektide elluviimise maksimaalne kestvus on 36 kuud. Projekti lõpptähtaeg ei tohi olla hilisem kui 30. september 2008. a. 3. peatükk TAOTLEJALE JA KAASFINANTSEERIJALE ESITATAVAD NÕUDED §8. Taotlejale ja kaasfinantseerijale esitatavad nõuded (1) Taotlejaks võivad olla: 1) kohaliku omavalitsuse üksused; 2) avaliku sektori enamusosalusega äriühingud ainult § 5 lõike 1 punkti 4 puhul; 3) sihtasutused ja mittetulundusühingud, juhul kui projektiga taotletavad tegevused kuuluvad nende organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka, sh kogudused «Kirikute ja koguduste seaduse» (RT I 2002, 24, 135; 61, 375; 2004, 14, 91) § 2 lõike 3 mõistes. (2) Taotlejatele ja kaasfinantseerijatele kehtivad järgmised üldnõuded: 1) taotleja peab olema projekti raames rajatava või renoveeritava infrastruktuuriobjekti omanik või valdaja, või üks omanikest või valdajatest. Mitut kohalikku omavalitsuse üksust hõlmava ühisprojekti puhul peab taotleja olema vähemalt ühe projekti raames rajatava või renoveeritava infrastruktuuriobjekti omanik; 2) taotlejal puuduvad ajatamata maksuvõlad; 3) juhul kui taotleja on varem saanud struktuuritoetuse vahenditest abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaliselt ja nõutud summas; 4) taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu toetuse oma- või kaasfinantseerimiseks vastavalt §-s 7 sätestatud piirmääradele ja tingimustele; 5) taotlejal on taotluses sisalduva projekti raames teostatavate tööde tegemiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi. (3) Juhul kui projekti kaasfinantseerija on projekti raames rajatava või renoveeritava infrastruktuuriobjekti üks omanikest või valdajatest või vähemalt ühe projekti raames rajatava või renoveeritava infrastruktuuriobjekti omanik, laienevad talle käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud sätted. (4) Kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, siis peab tal olema kehtiv kohaliku omavalitsuse arengukava. 4. peatükk KOHALIKE OMAVALITSUSTE INVESTEERINGUTOETUSE KASUTAMISE KAVA §9. Kohalike omavalitsuste investeeringutoetuse kasutamise kava (1) Alameetmest toetuse taotlemise alusena koostatakse kohalike omavalitsuste investeeringutoetuse kasutamise kava (edaspidi KOIT kava ). (2) KOIT kava kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt. (3) KOIT kava koostatakse kogu riikliku arengukava programmeerimisperioodiks 2004–2006. (4) KOIT kava koosneb käesoleva määruse §-s 8 toodud abikõlblike taotlejate käesoleva määruse § 5 kohaselt abikõlblike investeeringuobjektide loetelust. (5) KOIT kava koostatakse eelistusnimekirjana, kus on maakondade kaupa aastate lõikes koos indikatiivse rahastamismahuga kajastatud objektid, mille osas võib riikliku arengukava programmeerimisperioodi jooksul taotleda alameetme raames struktuuritoetust. (6) KOIT kava koostab Siseministeerium. KOIT kava ja vastavate maakondlike eelistusnimekirjade ettevalmistamist korraldavad Siseministeeriumi regionaalarengu osakond ja maavalitsused. (7) KOIT kava koostamise protseduur, eeltaotluste vorm ning eeltaotluste hindamise juhend kinnitatakse regionaalministri käskkirjaga. §10. KOIT kava koostamine (1) KOIT kava koostamise algatamine. 1) Siseministeerium teavitab kohalikke omavalitsusi ja teisi käesoleva määruse §-s 8 toodud abikõlblikke taotlejaid KOIT kava koostamise algatamisest maakonnaajalehtede kaudu. 2) Projektide osas, millele käesoleva alameetme raames toetust taotletakse, esitavad käesoleva määruse § 8 alusel abikõlblikud taotlejad asukohajärgsele maavalitsusele projektide eeltaotlused. 3) Eeltaotluste esitamise tähtajaks on 10. tööpäev alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. (2) Eeltaotlus peab sisaldama järgmist informatsiooni ulatuses, mis võimaldab hinnata projekti abikõlblikkust ja otstarbekust vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 4–6: 1) informatsioon eeltaotluse esitaja kohta paragrahvis 8 toodud nõuete osas; 2) investeeringuprojekti olulisus tulenevalt kohaliku omavalitsuse arengukavast; 3) investeeringuprojekti hinnanguline maksumuse arvestus (hinnangulised abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud); 4) investeeringuprojekti kavandatavad rahastamise allikad; 5) investeeringuprojekti eesmärgid ja nende seos käesoleva alameetme eesmärkidega; 6) projekti põhjendus (sh võrdlus olemasoleva olukorraga) ning projekti potentsiaalsed kasusaajad; 7) projekti kavandatud tegevused ja väljund; 8) arvestused objekti haldamisega kaasnevate keskmiste iga-aastaste kulude ja võimalike tulude kohta ning kulude katteallikad; 9) projekti tasuvuse ja riskide analüüs (§ 5 lõike 1 punktis 4 toodud investeeringute osas); 10) investeeringuprojekti valmisoleku hetkeseis elluviimiseks; 11) võetud finantskohustuste ja väljastatud finantsgarantiide loetelu aastateks 2004–2008; 12) kavandatud investeeringu asukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse kaaskiri (§ 8 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud taotlejate puhul). (3) Juhul kui eeltaotluse esitamise tähtajaks ei ole taotlejal võimalik esitada nõutavas ulatuses käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 9 toodud informatsiooni, võib Siseministeerium selle täiendamiseks anda täiendava tähtaja. Objektide osas, mille rahastamine kavandatakse programmeerimisperioodi järgnevateks aastateks, võib Siseministeerium objekti lülitada KOIT kavasse ilma käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 9 toodud analüüsita, kohustades taotlejat esitama vajalikud materjalid §-s 11 nimetatud tähtajaks. (4) KOIT kavasse võib lülitada objekte, mis vastavad §-s 5 ja § 8 lõigetes 1 ja 5 toodud nõetele. Paragrahvi 8 lõikes 2 toodud nõudeid arvestatakse eeldusel, et neile vastavus peab olema tagatud projektitaotluse esitamisel EAS-le. (5) KOIT kava koostamisel ning objektide aastatevahelise jaotuse määramisel võetakse arvesse järgmisi üldisi valikukriteeriume: 1) projekti olulisus tulenevalt kohaliku omavalitsuse arengukavast; 2) projekti olulisus tulenevalt maakonna üldisest arengustrateegiast ning maakonnaplaneeringust; 3) projekti tulemuste jätkusuutlikkus; 4) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamise kontekstis; 5) projekti mõju regionaalne ulatus; 6) infrastruktuuriobjekti täiendavus olemasoleva infrastruktuuri kontekstis; 7) investeeringu maksumus projektist otseselt kasu saavate elanike kohta; 8) projekti olulisus maakonna tasakaalustatud arengu põhimõtte seisukohast; 9) projekti vastavus kohalike omavalitsuste ühishuvidele; 10) projekti suunatus piirkonna omavalitsusüksuste vahelise territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisele; 11) projekti valmisolek elluviimiseks, sh kohaliku omavalitsuse võime tagada nõutud oma- ja kaasfinantseeringut, vajalike analüüside olemasolu (tasuvus, teostatavus); 12) projekt järgib võimalikult maksimaalselt integreeritud lähenemist (vältides killustatud ja isoleeritud projekte); 13) projekti seotus riikliku arengukava teiste meetmetega. (6) KOIT kava koostamisel ning objektide aastatevahelise jaotuse määramisel võetakse lisaks arvesse järgmisi valdkonnaspetsiifilisi valikukriteeriume: 1) üldhariduskoolide ja lasteaedade investeeringute osas integreeritus ja täiendavus riigieelarvest üldhariduskoolide investeeringute toetusprogrammidega ning kajastatus riiklike investeeringute programmis; 2) sotsiaalobjektide osas integreeritus paralleelsete projektidega riikliku arengukava inimressursi prioriteedi meetmete raames; transpordiobjektide osas olulisus regionaalse transpordiühenduse parandamise seisukohast; 3) tehnilise infrastruktuuri osas otsene energiasääst ning mõju tarbijate maksekoormusele. (7) Siseministeerium võib vajadusel küsida valdkonnaomaste ministeeriumide arvamust kavandatava projekti asjakohasuse kohta tulenevalt valdkondlikest arengukavadest ja strateegiatest ning valdkonnaspetsiifilistest valikukriteeriumidest, samuti investeeringu tehnilise ja majandusliku otstarbekuse osas. (8) Siseministeerium korraldab laekunud eeltaotluste alusel KOIT kava maakondlike eelistusnimekirjade koostamise. (9) KOIT kava maakondlik eelistusnimekiri koosneb maakondliku indikatiivse toetussumma piirmäära ulatuses aastate lõikes objektidest, mille osas kavandatakse KOIT kavasse lülitamist, koos kavandatavate tegevuste ja indikatiivse rahastamismahuga. (10) Maakondlik indikatiivne toetussumma piirmäär arvestatakse järgmistel alustel: 1) Maakondliku indikatiivse toetussumma piirmäära arvestamisel võetakse aluseks riikliku arengukava raames meetme 4.6 käesoleva alameetme jaoks ettenähtud struktuuritoetuse kogumaht. 2) Ülalnimetatud vahendid jaotatakse maakondade vahel indikatiivselt järgmiste põhimõtete alusel: Tallinna linnale eraldatakse indikatiivselt 40 miljonit krooni kogu programmiperioodi kohta; alameetme ülejäänud vahenditest jaotatakse 25% võrdselt viieteistkümne maakonna vahel ning 75% lähtuvalt iga maakonna elanike arvust, kusjuures Harju maakonna elanike arv arvestatakse ilma Tallinna linnata. (11) KOIT kava võib sisaldada võimalikke reservprojekte, mille üldmaksumus ületab 1/3 võrra maakonna jaoks kehtestatud indikatiivset toetussumma piirmäära. (12) Siseministeerium kooskõlastab KOIT kava maakondlikud eelistusnimekirjad maakondlike omavalitsusliitudega. (13) Siseministeerium koostab maakondlike eelistusnimekirjade alusel KOIT kava eelnõu. (14) Siseministeerium esitab KOIT kava eelnõu heakskiitmiseks meetme juhtkomisjonile. (15) Siseministeerium esitab meetme juhtkomisjoni poolt heaks kiidetud KOIT kava Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul alates eeltaotluste esitamise tähtajast. §11. KOIT kava muutmine (1) Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud KOIT kava vaadatakse vajadusel iga-aastaselt üle. Muudatused viiakse KOIT kavasse sisse §-s 10 sätestatud korras. (2) Siseministeerium esitab muudatusettepanekud KOIT kava osas Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks iga aasta 1. detsembriks. 5. peatükk TAOTLUSTE ESITAMINE JA MENETLEMINE, TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED §12. Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse EAS-le käesoleva määruse lisas toodud taotlusvormil. (2) Taotlusi võib esitada ainult KOIT kavas eelmiseks, käesolevaks või järgmiseks eelarveaastaks kavandatud objektide kohta. Taotluses sisalduv projekt peab vastama käesolevas määruses sätestatud alameetme eesmärkidele ning käesoleva paragrahvi muudele nõuetele. Projektis sisalduvad tegevused peavad olema abikõlblikud vastavalt §-de 5 ja 6 nõuetele. KOIT kavas järgmiseks eelarveaastaks kavandatud objekti osas võib taotleja taotlusele lisada, kas ta on valmis vastava võimaluse avanemisel alustama projekti elluviimist § 14 lõikes 3 toodud tingimustel. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamise, lõpetamise ja vajadusel peatamise otsustab regionaalminister. Taotluste vastuvõtmise alustamise, lõpetamise ja peatamise avalikustab EAS. (4) Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente: 1) projekti kirjeldus; 2) eelarve; 3) ajakava; 4) oma- ja kaasfinantseeringut tõendavad dokumendid; 5) taustainfo taotlejast ja kaasfinantseerija(te)st (ei ole nõutud kohaliku omavalitsuse, riigiasutuse korral); 6) projektijuhi elulookirjeldus (CV); 7) hinnapakkumised ja/või maksumuste põhjendused. (5) Sõltuvalt projekti iseloomust tuleb lisada taotlusele: 1) projektis osalevate partnerorganisatsioonide vaheline koostöökokkulepe; 2) projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused; 3) ehituslik projektdokumentatsioon; 4) omandi- ja rendisuhteid kinnitavad dokumendid; 5) projekti tasuvuse ja riskide analüüs; 6) ehitise ja kasutatud varustuse ostu puhul müüja tõend selle kohta, et ehitise ja kasutatud varustusega seoses ei ole vastavalt eelneva 10 ja 7 aasta jooksul antud siseriiklikku ega Euroopa Ühenduse toetust ning kinnisvara hindamise tõend; 7) objekti haldamisega kaasnevate iga-aastaste kulude ja tulude detailne analüüs; 8) keskkonnamõjude hinnang vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonna auditeerimise seadusele; 9) ehitustööde ja/või seadmete soetamise hankedokumentatsioon; 10) teatis saadud vähese tähtsusega abi kohta vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» (RTL 2004, 50, 860) lisas toodud vormile. (6) EAS võib vajadusel käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 toodud dokumentatsiooni osas nõuda lisainformatsiooni. (7) Taotlus esitatakse paberkandjal kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Paberkandjal esitamise korral esitatakse lisaks elektrooniliselt taotlusvorm, projekt, eelarve ja ajakava. (8) KOIT kavas eelmiseks, käesolevaks või järgmiseks eelarveaastaks kavandatud objekti omanik või valdaja esitab tõest informatsiooni vastuseks rahandusministeeriumi, siseministeeriumi või EAS-i päringutele taotluse ettevalmistamise käigu kohta. kui käesolevas lõikes nimetatud isik saab teada asjaoludest, mis takistavad või seavad kahtluse alla taotluse õigeaegse esitamise, on ta kohustatud sellest kohe informeerima EAS-i. [RTL 2004, 145, 2189 - jõust. 21.11.2004] §13. Taotluse registreerimine, taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamine (1) Käesoleva määruse alusel esitatud taotlusi toetuse saamiseks menetleb ning taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse teeb EAS. (2) Kõik taotlused registreeritakse. (3) Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras. (4) Taotluse menetlemise aeg registreerimise hetkest on üldjuhul kuni 30 kalendripäeva. Hiljemalt 30 kalendripäeva möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus või taotluse menetlemise hetkeseis. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EAS-l õigus taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. (5) Taotleja ja registreeritud taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine: 1) Taotluse ja taotleja vastavuse kontrollimisel täidab ja allkirjastab EAS-s kontrolli teostaja vastava kontroll-lehe. EAS-l on õigus nõuda puuduva informatsiooni esitamist või lisainformatsiooni. Taotluse ja taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb EAS-i juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 2) Taotlejal on kohustus vastata kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele ja ta on kohustatud võimaldama teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. 3) Kui taotluse vastavuse kontrollimisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10 kalendripäeva. 4) Kui projekti raames kavandatavad tegevused erinevad oma sisult oluliselt KOIT kavale esitatud eelprojektis esitatust või kui eeltaotluses nimetatud eesmärkide või väljundi realiseerimine ei ole taotluses esitatud tegevuste kaudu tagatud, küsib EAS Siseministeeriumi hinnangut muudatuste otstarbekuse või tegevuste vastavuse kohta KOIT kava koostamise aluseks olnud kriteeriumidega. Siseministeeriumi negatiivse hinnangu korral taotlust vastavaks ei tunnistata. [RTL 2004, 145, 2189 - jõust 21.11.2004] (6) Taotlus tunnistatakse vastavaks, kui kõik §-des 5–8 ja 12 esitatud nõuded on täidetud ning taotletav toetussumma ei ületa KOIT kavas määratletud projekti hinnangulist maksumust. (7) EAS-l on õigus kasutada vastavaks tunnistamise protsessis sõltumatuid ehitus- ja eelarveala eksperte. (8) Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist; 2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 3) käesolevas korras sätestatud taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud; 4) taotleja poolt esitatud ehitusalane dokumentatsioon ei vasta nõuetele. (9) Taotluse tunnistab vastavaks või mittevastavaks EAS-i juhatus või tema poolt volitatud isik ning fikseerib vastava otsuse kontroll-lehel. Viimasel puhul teeb seejärel rahuldamata jätmise otsuse EAS-i juhatus. Rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektroonilisel teatavaks 5 tööpäeva jooksul, tuues välja rahuldamata jätmise põhjustanud puudused ja/või asjaolud. §14. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja otsusest teavitamine (1) Vastavaks tunnistatud taotluse osas teeb EAS-i juhatus taotluse rahuldamise otsuse. (2) KOIT kavas järgmiseks eelarveaastaks ettenähtud projektitaotluste osas tehakse rahuldamise või mitterahuldamise otsus tingimusel, et projekti elluviimise alguskuupäevaks määratakse järgmise aasta 1. jaanuar või taotleja ettepanekul hilisem kuupäev. (3) Juhul kui on tuvastatud, et KOIT kavas ühe või mitme eelmiseks või käesolevaks eelarveaastaks kavandatud projekti osas käesoleval aastal taotlust ei esitata või nimetatud taotluste osas rahuldamise otsuse langetamine käesoleval aastal ei ole võimalik, võib meetme juhtkomisjon järgmiseks eelarveaastaks kavandatud ja taotluse rahuldamise otsuse saanud taotluse osas teha ettepaneku määrata projekti elluviimise alguskuupäevaks lõikes 2 toodust varasem tähtaeg. (4) Rahuldamisele kuuluvad kõik vastavaks tunnistatud taotlused, mis on KOIT kavas kavandatud eelmiseks, käesolevaks või järgmiseks aastaks. (5) Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kohta vormistab EAS-i juhatus eraldi otsuse. Otsuse vormi kehtestab EAS-i juhatus kooskõlastatult regionaalministriga. Rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja rahuldamata jätmise põhjused. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas: 1) toetuse saaja; 2) toetuse suurus eesti kroonides ja osakaaluna projekti abikõlblikest kuludest; 3) toetuse oma- või kaasfinantseeringu määr; 4) projekti elluviimise algus- ja lõpptähtaeg; 5) toetuse saaja kohustused; 6) toetuse väljamaksmise tingimused; 7) aruandluse esitamine; 8) toetuse tagasinõudmise alused. (6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks 5 tööpäeva jooksul. §15. Toetuse saaja kinnitus toetuse kasutamiseks ja toetusest loobumine (1) Toetuse saaja on kohustatud 30 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmisest saatma EAS-le kinnituskirja, millega ta kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele. Toetuse saaja lisab kinnituskirjale omapoolse eeldatava toetuse väljamaksete teostamise graafiku. (2) Juhul kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks või ei esita lõikes 1 nimetatud kinnituskirja, tunnistab EAS taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. §16. Vaide esitamine ja läbivaatamine Otsuse peale võib esitada vaide «Struktuuritoetuse seaduse» §-s 22 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätestatud korras. 6. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED, TOETUSE SAAJA JA ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SIHTASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED §17. Toetuse väljamaksete teostamise tingimused (1) Toetus makstakse välja toetuse saajale. (2) Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi maksetaotlus) ja toetuse saaja allkirjaõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumendid ning maksete toimumist tõendavad dokumendid. (3) Väljamaksed teostatakse rahandusministri poolt kehtestatud korras pärast § 18 lõikes 4 nimetatud aruande heakskiitmist EAS-i poolt vastavalt aruandele lisatud maksetaotluses kajastatud ja tõendatud tegelikele abikõlblikele kuludele. (4) Ettemakseid on erandkorras võimalik teha ainult rahandusministri 11. märtsi 2004. a määruse nr 31 «Struktuuritoetuse väljamaksmise kord» (RTL 2004, 27, 448) § 7 lõikes 1 nimetatud toetuse saajate puhul ja rahandusministri määruses sätestatud korras. Ettemakse andmise ja lõpliku suuruse otsustab EAS-i juhatus. (5) Toetuse saaja võib esitada maksetaotluse iga kolme kuu järel või harvem. Esimese maksetaotluse võib toetuse saaja esitada pärast käesoleva määruse §-s 15 nimetatud kinnituskirja esitamist. (6) EAS esitab toetuse väljamakse taotluse makseasutusele hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse saajalt vastavasisulise maksetaotluse saamist. §18. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud: 1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud oma- ja/või kaasfinantseeringu; 2) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 3) tagastama EAS-le toetuse struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 1 toodud juhtudel või kui EAS-i juhatus nõuab seda vastavalt nimetatud seaduse § 26 lõikes 2 toodud juhtudel; 4) esitama EAS-i poolt ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded; 5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning oma- ja/või kaasfinantseeringu kasutamise kohta. Toetuse saaja raamatupidamises peavad toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid olema muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 6) võimaldama teostada riiklikke järelevalve toiminguid ja/või auditit toetuse ning oma- ja/või kaasfinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas, sh võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib ja/või mis tahes muul moel kasutab; 7) taotlema EAS-lt nõusolekut projekti eelarve muudatusteks, mis on suuremad kui 5% projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahust; 8) taotlema EAS-lt nõusolekut projekti kestvuse, tegevuste, eesmärkide muudatusteks; 9) andma kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid 5 tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest; 10) osutama riikliku järelevalve toimingute ja auditi kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 11) täitma kõik riikliku järelevalve toimingute ja auditi tulemusena tehtud ettekirjutused; 12) esitama EAS-le vajalikud andmed toetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks; 13) «Riigihangete seaduse» (RT I 2000, 84, 534; 2001, 34, 189; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25, 153; 78, 521; 88, 591) subjektina järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid; 14) näitama EAS-i poolt etteantud viisil toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega; 15) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjali vastavalt rahandusministri 11. märtsi 2004. a määruse nr 31 «Struktuuritoetuse väljamaksmise kord» § 13 lõikele 2 kuni 31. detsembrini 2015; 16) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sh nime, aadressi ja põhimäärusest, põhikirjast tulenevate või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest ja/või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jne ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 17) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 18) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise baasiks oleva majandusüksuse või terviklikuks üksuseks oleva majandusüksuse osa ja nendesse kuuluvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 19) tagastama eraldatud toetuse eest soetatud vara (nii asjade kui õiguste) võõrandamise või üleandmise korral võõrandatud või üleantud vara väärtusest toetusele vastava osa EAS-le 30 kalendripäeva jooksul arvates vastava tehingu sõlmimisest. Nimetatud kohustus kehtib projekti teostamise ajal ja 5 aasta jooksul arvates toetuse saajale viimase makse tegemisest; 20) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi; 21) tagama käesoleva määruse § 12 lõike 5 punktis 1 nimetatud koostöökokkuleppe ning muude asjakohaste korraldustega käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 7–10, 13 ja 17–18 pandud kohustuste täitmise projekti elluviimisesse kaasatud kaasfinantseerija(te) poolt. §19. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus: 1) teha projekti eelarves muudatusi, mis on väiksemad kui 5% projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahust; 2) saada EAS-lt nõuandeid ja informatsiooni, mis on seotud §-s 18 nimetatud kohustuste täitmisega. §20. EAS-i kohustused EAS on kohustatud: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel; 2) teavitama toetuse saajaid viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 3) läbi vaatama § 18 lõigetes 7 ja 8 nimetatud taotlused üldjuhul hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul. Paragrahvi 18 lõikes 8 nimetatud muudatuse puhul tuleb küsida Siseministeeriumi seisukohta muudatuse otstarbekuse kohta. Muudatustaotlus rahuldatakse olemaoleva taotluse rahuldamisotsuse muutmisega; 4) heaks kiitma või tagasi lükkama § 18 lõikes 4 nimetatud aruanded hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul nende laekumisest. EAS on kohustatud viivitamatult teavitama toetuse saajat § 18 lõikes 4 nimetatud aruannete ja § 17 lõikes 3 nimetatud maksetaotluse heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest; 5) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, projekti nimetus, toetuse ja projekti kogumaht, projekti eesmärgid ja tegevused ning projekti ajaline kestvus; 6) vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõikele 1 mitte avaldama taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni (välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud informatsioon) ega dokumente. §21. EAS-i õigused EAS-l on õigus: 1) teostada riikliku järelevalve toiminguid ja/või auditit toetuse ning oma- ja/või kaasfinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas; 2) nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulutuste kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist; 3) vähendada toetust, juhul kui toetuse saaja oma- ja/või kaasfinantseering väheneb alla projekti eelarves ja/või taotluse rahuldamise otsuses toodud määra; 4) projekti eelneva etapi käigus tehtud toetuse kasutamise tingimustele mittevastavate kulutuste võrra vähendada projekti järgneva etapi eest väljamakstavat toetust; 5) nõuda toetus tagasi, kui: 6) ilmnevad asjaolud, mille tõttu projekti läbiviimist või jätkamist ei saa pidada otstarbekaks või see on võimatu või võib osutuda võimatuks; 7) projekti teostamise ajal on toetuse saaja andnud valeandmeid või varjanud andmeid; 8) toetuse saaja on projekti teostamise baasiks oleva iseseisva majandusüksuse või terviklikuks üksuseks oleva iseseisva majandusüksuse osa ja/või nendesse kuuluvad asjad või õigused üle andnud või võõrandanud kolmandale isikule; 9) toetuse saaja on rikkunud muudes õigusaktides sätestatud kohustusi. Siseministri 10. juuni 2004. a määruse nr 35 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 4.6 «Kohalik sotsiaal-majanduslik areng» osa 4.6.1 «Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine» tingimused ning kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuse kava koostamise kord» lisa KOHALIKU FÜÜSILISE ELUKESKKONNA ARENDAMISE PROGRAMM TAOTLUSVORM I TAOTLEJA ANDMED Taotleja nimi Juriidiline vorm Kohaliku omavalitsuse üksus Mittetulundusühing a) avaliku sektori valitseva mõju all olev* b) muu Sihtasutus a) avaliku sektori valitseva mõju all olev* b) muu Avaliku sektori enamusosalusega (_%) äriühing (õ) Registrikood KMKR number Taotleja postiaadress Telefon Faks e-post Veebiaadress Taotleja pangarekvisiidid Taotleja esindajaõiguslik isik Projektijuht Nimi: Ametikoht: Telefon: e-post: Esinduse alus: Nimi: Ametikoht: Telefon: e-post: * «Raamatupidamise seaduse» (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588) § 27 lg 1 mõistes II PROJEKTI ANDMED Projekti nimi Projekti alguskuupäev Projekti lõppkuupäev (kuni 36 kuud alates alguskuupäevast, aga mitte hiljem kui 30.09.2008) Projekti rakenduspiirkond Projekti asukoht* (maakonna, omavalitsusüksuse, asula nimi) Linn Maapiirkond Regionaalselt määratlemata 1. 2. 3. * Kui projekt viiakse ellu rohkem kui ühes asukohas, nimetada kõik asukohad Tulenevus arengukavadest (kohaliku omavalitsuse arengukava, maakonnaplaneering, temaatiline arengukava, RAK) (esitada väljavõte vastavast dokumendist ja viide vastavale dokumendile) Taotluse erisused võrreldes KOIT kavas oleva eeltaotlusega (kirjeldada erisuste olemasolu korral) Probleemi kirjeldus Kokkuvõte projekti eesmärkidest (kirjeldada projekti eesmärki ja selle eeldatavat mõju) Kokkuvõte projekti tegevustest Tegevus (peab kokku langema eelarves toodud kululiikidega) Tegevuse algus Tegevuse lõpp Tegevuse tulemus (kirjeldada lühidalt tegevuse tulemusel saavutatud mõõdetavat tulemust) Projekti kasusaajad (kes, sh otsesed ja kaudsed; mis osas) III PROJEKTI EELARVE Projekti finantseerimine Summa (EEK, koos käibemaksuga*) % projekti kogumaksumusest Rahaline Mitterahaline KOKKU Projekti kogumaksumus Taotletav toetus Omafinantseering Avaliku sektori kaasfinantseering kokku Kaasfinantseerija 1 Kaasfinantseerija 2 Muu kaasfinantseering Ei lähe projekti arvestusse Projekti kulud tegevuste kaupa (detailne eelarve) esitatakse kohustusliku lisadokumendina EASi poolt kehtestatud vormil * kui toetuse saaja on käibemaksukohustuslane, tuleb summad näidata ilma käibemaksuta Teised allikad, kust projektile või seotud projekti(de)le on finantseerimist taotletud. Näidata ära ka need taotlused, mis on esitatud, ent mille kohta pole veel finantseerimisotsust tehtud. Toetuse andja (toetust andva organisatsiooni nimi) Otsuse tegemise aeg toetuse saamise kohta / esitamise aeg juhul, kui otsust pole tehtud Toetuse summa / taotluse summa juhul, kui otsust pole veel tehtud Toetatud / esitatud projekti nimi IV PROJEKTI PLANEERITAVAD TULEMUSED Projekti planeeritavad tulemused ja mõjud Kvalitatiivselt paranenud seisundiga objektide arv pärast projekti lõppu Projektist kasusaanud inimeste arv pärast projekti lõppu Suurenenud erainvesteeringud (1 aasta pärast projekti lõppu) V HORISONTAALSED INDIKAATORID Projekti mõju keskkonna seisundile Vali sobiv: On suunatud otseselt keskkonnaseisundi parandamisele (lisada kirjeldus, kuidas) On keskkonnasõbralik (lisada kirjeldus, kuidas) On neutraalne Projekti mõju meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele üldiselt On suunatud otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisele (lisada kirjeldus, kuidas) Vähendab soolist ebavõrdsust (lisada kirjeldus, kuidas) On neutraalne Projekti mõju meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele tööhõives Vali sobiv: Projekt toetab meeste ja naiste võrdset integreerumist tööturule (lisada kirjeldus, kuidas) Projekt toetab meeste ja naiste võrdset osalemist hariduses ja kutseõppes (lisada kirjeldus, kuidas) Projekt edendab naisettevõtlust (lisada kirjeldus, kuidas) Projekt toetab töö- ja pereelu ühitamist (lisada kirjeldus, kuidas) Projekti vahetu mõju meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele raskesti määratletav Projekti mõju tööhõivele (töökohtade loomine) Vali sobiv: Projekti tulemusena luuakse töökohti On neutraalne Loodavad töökohad (kui luuakse) Vali sobiv: Meestele Naistele Meestele ja naistele Projekti mõju tööhõivele (töökohtade säilitamine) Vali sobiv: Säilitab töökohti On neutraalne Säilitatavad töökohad (kui säilitatakse) Vali sobiv: Meestele Naistele Meestele ja naistele Projekti mõju infoühiskonna arengule Vali sobiv: Infoühiskonda edendava mõjuga (lisada kirjeldus, kuidas) On neutraalne VI KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID 1) projekti kirjeldus 2) eelarve 3) ajakava 4) oma- ja kaasfinantseeringut tõendavad dokumendid 5) taustainfo taotlejast ja kaasfinantseerija(te)st (ei ole nõutud kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuse korral) 6) projektijuhi elulookirjeldus (CV) 7) hinnapakkumised ja/või maksumuste põhjendused VII TÄIENDAVAD LISADOKUMENDID Sõltuvalt projekti iseloomust tuleb lisada taotlusele: 1) projektis osalevate partnerorganisatsioonide vaheline koostöökokkulepe 2) projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused 3) ehituslik projektdokumentatsioon 4) omandi- ja rendisuhteid kinnitavad dokumendid 5) projekti tasuvuse ja riskide analüüs 6) kinnisvara ja kasutatud varustuse ostu puhul müüja tõend selle kohta, et varustuse ega hoonega seoses ei ole vastavalt eelneva 10 ja 7 aasta jooksul antud siseriiklikku ega Euroopa Ühenduse toetust ning kinnisvara hindamise tõend 7) objekti haldamisega kaasnevate iga-aastaste kulude ja tulude detailne analüüs 8) keskkonnamõjude hinnang vastavalt «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna auditeerimise seadusele» 9) ehitustööde ja/või seadmete soetamise hankedokumentatsioon 10) investeeringu puhul katlamajade ja kaugküttevõrgustiku arendamiseks teatis saadud vähese tähtsusega abi kohta vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormile VIII TAOTLUSE KINNITAMINE Allkirjaga kinnitan alljärgnevat: –kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad; –taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust; –taotlejal on nõutavad vahendid projekti oma- ja kaasfinantseeringu tagamiseks vastavalt määruse paragrahvis 15 toodud nõuetele; –taotlejal puudub ajatamata maksuvõlg riiklike maksude osas; –juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või «Struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on need maksed tehtud tähtaegselt ja nõutud summas. Allkirjaga annan sihtasutusele nõusoleku: –järelepärimiste tegemiseks õiguspädevale organile; –taotleja suhtes «Struktuuritoetuse seadusest» ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate õiguste teostamiseks/realiseerimiseks/tagamiseks. Otsusest palun teavitada e-posti teel Posti teel Taotleja esindusõigusliku isiku nimi Allkiri Kuupäev IX TAOTLUSE REGISTREERIMINE EASis Taotluse registreerimise number: Aasta/prioriteet/meede/skeem/jrk nr Taotluse registreerimise kuupäev: Sekkumisvaldkonna kood: Töötaja nimi Kuupäev Allkiri ÕIEND RTL 94, 15.07.2004 Lugeda RTL 2004, 84, 1330 avaldatud siseministri 10. juuni 2004. a määruse nr 35 «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 4.6 «Kohalik sotsiaal-majanduslik areng» osa 4.6.1 «Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine» tingimused ning kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuse kava koostamise kord» lisa I osas «TAOTLEJA ANDMED» veerg «Juriidiline vorm» õigeks järgmiselt: Taotleja nimi Juriidiline vorm Kohaliku omavalitsuse üksus Mittetulundusühing a) avaliku sektori valitseva mõju all olev* b) muu Sihtasutus a) avaliku sektori valitseva mõju all olev* b) muu Avaliku sektori enamusosalusega (_%) äriühing