Eesti Panga President — Krediidiasutuste bilansi täiendava aruandluse muutmine — RTL, 148, 2248

«Krediidiasutuste seaduse» (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387, 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133; 81, 544; 2004, 30, 208; 36, 251; 37, 255) § 91 lõike 1 alusel Eesti Pank määrab: 1. Kehtestada järgmised aruanded: 1.1. «Ressursside käivete aruanne» (lisa 1); 1.2. «Ressursside jääkide aruanne» (lisa 2); 1.3. «Laenude käivete aruanne» (lisa 3); 1.4. «Laenude jääkide aruanne» (lisa 4); 1.5. «Krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne» (lisa 5). 2. «Krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete liikumise aruannet» on kohustatud esitama kõik krediidiasutused, v.a need, kes on konsolideerimisgrupi emaettevõtjad. 3. Lisades 1–5 kasutatud mõistete defineerimisel tuleb lähtuda Eesti Panga presidendi 18. novembri 2002. aasta määruse nr 18 «Krediidiasutuste bilansi täiendav aruandlus» (RTL 2002, 130, 1909; 2003, 126, 2055; 2004, 63, 1053) lisas 10 «Aruannetes kasutatavad mõisted» näidatud tähendustest. 4. Krediidiasutustel esitada määruse punktis 1 nimetatud aruanded elektrooniliselt Finantsinspektsioonile aruannetes nõutud tähtaegadel. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab krediidiasutus esitama aruandeid ka sagedamini. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. 5. Eesti Panga presidendi 18. novembri 2002. aasta määruses nr 18 «Krediidiasutuste bilansi täiendav aruandlus» (RTL 2002, 130, 1909; 2003, 126, 2055; 2004, 63, 1053) tehakse järgmised muudatused: 1) tunnistatakse kehtetuks punktid 1.1–1.4; 2) punktis 2 asendatakse tekst «lisades 1–9» tekstiga «lisades 5–9». 6. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. aastal, v.a määruse punktid 1.5 ja 2, mis jõustuvad 1. juulil 2005. aastal. President Vahur KRAFT Kehtestatud Eesti Panga presidendi 22. novembri 2004. a määrusega nr 15 Lisa 1 Ressursside käivete aruanne 1. Aruande valdkond Kõikide kohustuste, mis on kajastatud bilansis kohustuste kirjetel «Võlgnevused krediidiasutustele», «Võlgnevused klientidele» (v.a nõudmiseni hoiused; saadud üleööhoiused ja üleöölaenud kuuluvad kajastamisele), «Valitsuse laenufondid ja välisabifondid» ja «Allutatud kohustused», kreeditkäive aruandeperioodil. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende ressursside käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 231. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1) ressursi liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) tähtaeg 6) ressursi käive 7) ressursi aastaintressimäär 8) intressimäära tüüp 9) lepingujärgse valuuta kood 10) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 11) hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaeg 1) Ressursi liigi identifikaatorid Üleööhoius 8 Tähtajaline hoius 2 Säästuhoius 3 Repo-tehing 9 Muu hoius 4 Arvelduskrediit 12 Muu saadud laen 13 Laenu- ja välisabifondi ressurss 7 Allutatud laen 14 Allutatud võlakiri 15 Ressursi liigi «Muu saadud laen» all näidatakse teistelt krediidiasutustelt ja klientidelt saadud laenud, v.a arvelduskrediidid ja allutatud laenud. Ressursi liigi «Arvelduskrediit» all näidatakse ka üleöölaenud. 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles ressurss on kaasatud. Kui kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda ressurssi käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) kaasatut. Ressursi lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea üheksanda identifikaatorina. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Ressursi liigi «Allutatud võlakiri» puhul määratakse kliendi identifikaator võlakirja ostja alusel. 5) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 üle 10 aasta 10 Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse, laenu või allutatud võlakirja lepingujärgse tähtaja alusel. Lepingulise tähtaja ja/või lepingulise summa muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega lisades esialgsele tähtajale pikendamise tähtaja (s.t lepingu kestus on esialgse lepingu sõlmimise kuupäevast kuni pikendamise lõpuni). Kui lepingu tingimuste muutumisel rahavoogu ei toimu, kajastub muutus ainult ressursside jääkide aruandes. 6) Ressursi käive Siin näidatakse aruandeperioodil toimunud ressursi kreeditkäive rahavoo toimumisel (k.a intress, kui see võetakse edasisel intressi arvestamisel arvesse). Käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 7) Ressursi aastaintressimäär Ressursi aastaintressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Allutatud võlakirjade puhul on aastaintressimääraks diskontomäär. Kui saadud ressursi tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär ressursi jäägilt (ka siis, kui lepingu järgi on ette nähtud intressimäär ressursi algsummalt). Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval fikseeritud intressimäär. 8) Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüübiks on «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele. Intressimäära tüübiks on «Ujuv», kui intressimäär on indekseeritud või seotud baasmääradega. 9) Lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse sissevõetud ressursi lepingujärgne valuuta. Kui sissevõetud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata ressursi lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 10) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus» ja «Krediidiasutus» puhul klientide kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused «Search the database» ja «Download dataset»). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). 11) Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatorid 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 üle 10 aasta 10 Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaator määratakse ainult tähtajata hoiuste puhul hoiuse lõpetamiseks kohustusliku etteteatamise tähtaja alusel. Kui tähtajata hoiuste puhul ei ole lõpetamiseks etteteatamise tähtaega fikseeritud, on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). Ressursi liikide repo-tehing, arvelduskrediit, muu saadud laen, laenu- ja välisabifondi ressurss, allutatud laen, allutatud võlakiri puhul on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). Liina SEESTRANDT Maire OTSUS Kehtestatud Eesti Panga presidendi 22. novembri 2004. a määrusega nr 15 Lisa 2 Ressursside jääkide aruanne 1. Aruande valdkond Kõikide kohustuste aruandeperioodi lõpu jäägid, mis on kajastatud bilansis kohustustekirjel «Võlgnevused krediidiasutustele», «Võlgnevused klientidele», «Valitsuse laenufondid ja välisabifondid» ja «Allutatud kohustused». 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende ressursside jäägid ja tekkepõhise intressi summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 211. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1) ressursi liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) tähtaeg 6) ressursi jääk 7) tekkepõhine intress 8) ressursi aastaintressimäär 9) intressimäära tüüp 10) lepingujärgse valuuta kood 11) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 12) hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaeg 1) Ressursi liigi identifikaatorid Üleööhoius 8 Muu nõudmiseni hoius 1 Tähtajaline hoius 2 Säästuhoius 3 Repo-tehing 9 Muu hoius 4 Saadud laen 5 Laenu- ja välisabifondi ressurss 7 Allutatud laen 14 Allutatud võlakiri 15 Ressursi liigi «Saadud laen» all näidatakse teistelt krediidiasutustelt ja klientidelt saadud laenud (k.a üleöölaenud ja arvelduskrediidid), v.a allutatud laenud. 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles ressurss on kaasatud. Kui kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimakse summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda ressurssi käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) kaasatut. Ressursi lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kümnenda identifikaatorina. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Ressursi liigi «Allutatud võlakiri» puhul määratakse kliendi identifikaator võlakirja ostja alusel. 5) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 üle 10 aasta 10 Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse, laenu või allutatud võlakirja lepingujärgse tähtaja alusel. Lepingulise tähtaja ja/või lepingulise summa muutumisel (nt lepingu pikendamisel) arvestatakse lepingu tähtaega lisades esialgsele tähtajale pikendamise tähtaja (s.t lepingu kestus on esialgse lepingu sõlmimise kuupäevast kuni pikendamise lõpuni). Kui ressurss tuleb maksta tagasi osade kaupa, on lepinguliseks tähtajaks ajavahemik ressursi saamise kuupäevast kuni viimase osa tagasimaksmiseni. 6) Ressursi jääk Jääk on identifikaatoritele vastava ressursi jääk aruandeperioodi lõpus. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 7) Tekkepõhine intress Siin näidatakse tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 8) Ressursi aastaintressimäär Ressursi aastaintressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Allutatud võlakirjade puhul on aastaintressimääraks diskontomäär. Kui kaasatud ressursi tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär ressursi jäägilt (ka siis, kui lepingu järgi on ette nähtud intressimäär algsummalt). Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval fikseeritud intressimäär. Kui intressimäär sõltub ressursi suurusest, näidatakse aruandeperioodi lõpu seisuga kehtiv intressimäär. 9) Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüübiks on «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele. Intressimäära tüübiks on «Ujuv», kui intressimäär on indekseeritud või seotud baasmääradega. 10) Lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta. Kui kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata ressursi lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 11) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus» ja «Krediidiasutus» puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused «Search the database» ja «Download dataset»). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). 12) Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatorid 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 üle 10 aasta 10 Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaator määratakse ainult tähtajata hoiuse puhul hoiuse lõpetamiseks kohustusliku etteteatamise tähtaja alusel. Kui tähtajata hoiuste puhul ei ole lõpetamiseks etteteatamise tähtaega fikseeritud, on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). Ressursi liikide muu nõudmiseni hoius, repo-tehing, arvelduskrediit, muu saadud laen, laenu- ja välisabifondi ressurss, allutatud laen, allutatud võlakiri puhul on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). Liina SEESTRANDT Maire OTSUS Kehtestatud Eesti Panga presidendi 22. novembri 2004. a määrusega nr 15 Lisa 3 Laenude käivete aruanne 1. Aruande valdkond Kõikide varade, mis on kajastatud bilansis varakirjetel «Nõuded krediidiasutustele» ja «Nõuded klientidele» (v.a nõudmiseni hoiused teistes krediidiasutustes; üleööhoiused teistes krediidiasutustes ja antud üleöölaenud kuuluvad kajastamisele), aruandeperioodi deebetkäive. Laenu lepingulise intressimäära muutusi, mis toimuvad laenulepingust tulenevalt automaatselt, s.t ilma kliendi osavõtuta (nt ujuva intressimäära kõikumised ja fikseeritud intressimäära muutumine ujuvaks või vastupidi), käesolevas aruandes ei kajastata. Laenu lepingulise intressimäära muutused/ümbervaatamised, mis toimuvad panga ja kliendi vahelisel kokkuleppel (s.t mitte automaatselt) ning millega ei kaasne täiendavat laenusummat, kajastatakse käesolevas aruandes järgmiselt: lepingujärgseks laenusummaks näidatakse laenu jääk aruandeperioodi lõpu seisuga ning käibeks märgitakse 0 (null). Kui lepingulist laenusummat suurendatakse, s.t väljastatakse täiendav laenusumma, siis näidatakse täiendavat laenusummat uue lepingujärgse laenusummana ja käibeks märgitakse väljamakstav summa. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende varade lepingujärgsete laenusummade ja käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 232. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1) laenu liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) tähtaeg 6) majandussektor 7) laenu tagatis 8) lepingujärgne laenusumma 9) laenu käive 10) laenu aastaintressimäär 11) intressimäära tüüp 12) lepingujärgse valuuta kood 13) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 14) laenu eesmärk 15) tarbijakrediidi kulukuse määr 16) esmane intressimäära fikseerimise tähtaeg 1) Laenu liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressipiiranguga laen 5 Arvelduslaen 2 Allutatud nõue 6 Muu laen 3 Pöördrepo-tehing 7 Muu nõue 4 Laenu liigi «Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen» all näidatakse muuhulgas kõik riiklikud õppelaenud. Muud õppelaenud näidatakse laenu liigi «Muu laen» all. Laenu liigi «Muu nõue» all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud ega pöördrepo-tehingud (nt üleööhoiused, finantseerimisasutusse paigutatud hoiused). 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles laen on välja antud. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga laenu tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda laenu käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) antud laenu. Laenu lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kaheteistkümnenda identifikaatorina. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 5) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 üle 10 aasta 10 Tähtaja identifikaator määratakse laenu lepingujärgse tähtaja alusel ning seda ka siis, kui laenusumma väljamaksmine toimub osade kaupa. Lepingulise tähtaja ja/või lepingulise summa muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega vastavalt uuele tähtajale (s.t lepingu kestus on esialgse lepingu algusest pikendamise lõpuni). Eelduseks on, et see muutus ei ole oluline võrreldes esialgse tähtajaga (nt laenu, tähtajaga 5 aastat, pikendamine 1 kuu võrra), v.a arvelduslaenude puhul. Kui lepingu tingimuste muutumisel rahavoogu ei toimu, kajastub muutus ainult laenude jääkide aruandes. 6) Majandussektori identifikaatorid Laen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Klassifitseerimise aluseks on Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK)1. Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus A Kalandus B Mäetööstus C Töötlev tööstus D Elektrienergia, gaasi- ja veevarustus E Ehitus F Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont G Hotellid ja restoranid H Veondus, laondus ja side I Finantsvahendus J Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus K Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus L Haridus M Tervishoid ja sotsiaalhooldus N Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus O Palgatöötajatega kodumajapidamised P Eksterritoriaalsed organisatsioonid ja üksused Q Eraisikutele antud laenude klassifitseerimisel majandussektoritesse tuleb arvestada järgmist: a) ettevõtluslaen kajastatakse vastavalt majandussektorile, kus laenu kasutatakse; b) eluasemelaen kajastatakse kinnisvara (K) all; c) tarbimislaenu korral tuleb majandussektori identifikaatoriks märkida 0 (null); d) õppelaen kajastatakse hariduse (M) all. 7) Laenu tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Kui ühel laenul on mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagab laenu suurimas väärtuses. 8) Lepingujärgne laenusumma Siin näidatakse laenu kogu lepingujärgne summa. Kui laen makstakse välja osade kaupa, näidatakse siin kogu lepingujärgne summa ainult esimese väljamakse tegemisel. Hilisemate väljamaksete tegemise puhul on lepingujärgseks laenusummaks 0 (null). Arvelduslaenude puhul on lepingujärgseks laenusummaks 0. Panga ja kliendi vahelistest kokkulepetest tulenevate laenu lepingujärgse intressimäära muutuste kajastamisel näidatakse lepingujärgseks laenusummaks laenu aruandeperioodi lõpu jääk. Lepingujärgne laenusumma näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 9) Laenu käive Siin näidatakse laenu deebetkäive aruandeperioodil (k.a nende laenude puhul, mis ühe ja sama kuu jooksul välja anti ja tagastati) rahavoo toimumisel. Arvelduslaenu käibena näidatakse kõigi aruandeperioodi pangapäevade arvelduslaenu käivete summa. Laenu lepingujärgse intressimäära muutuste kajastamisel näidatakse laenu käibeks 0. Laenu käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 10) Laenu aastaintressimäär Laenu aastaintressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui laenu tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär laenujäägilt (ka siis, kui lepingus on ette nähtud intressimäär laenu algsummalt). Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval fikseeritud intressimäär. Õppelaenude puhul näidatakse intressimäär, mida krediidiasutus tegelikult saab, s.o koos valitsusepoolse kompenseerimisega. Arvelduslaenude puhul on aastaintressimääraks 0 (null). 11) Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüübiks on «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele. Intressimäära tüübiks on «Ujuv», kui intressimäär on indekseeritud EURIBOR-i või muude baasmääradega ning see muutub vastavalt EURIBOR-i või muu baasmäära muutusele. Fikseeritud ja ujuva intressimäära kombinatsiooni puhul (näiteks esimeseks kolmeks aastaks on intressimäär 6%, seejärel aga 6 kuu EURIBOR + 2%) on intressimäära tüübiks «Ujuv». Intressimäära tüübiks on «Ujuv» ka siis, kui kasutatakse kombinatsiooni ujuvast ja fikseeritud intressimäärast (näiteks esimesel kolmel aastal on intressimääraks 6 kuu EURIBOR + 2%, seejärel aga fikseeritud 6%). 12) Laenu lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse väljaantud laenu lepingujärgne valuuta. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata laenu lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 13) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus» ja «Krediidiasutus» puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused «Search the database» ja «Download dataset»). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). 14) Laenu eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara Eluasemete arendusprojektid 16 Kaubanduspindade finantseerimine 17 Muu kommertskinnisvara 18 Muu põhivara soetamine 19 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Toodete ja teenuste soetamine ilma järelmaksuta 12 Igapäevaste arvelduste teostamine (arvelduslaen, krediitkaart) 13 Muu 14 Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Identifikaatoreid 9 «Äriühingu tegevuse alustamine» ja 10 «Äriühingu tegevuse laiendamine» kasutatakse juhul, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või pole konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Laenu refinantseerimise puhul tuleb laenu eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritava laenu eesmärgist. Kliendi liigi «Eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7 ja 9–14, ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7–11 ja 13–19. 15) Tarbijakrediidi kulukuse määr Siin näidatakse kliendi liigi «Eraisik» laenude kulukuse määr vastavalt rahandusministri 7. augusti 2002. a määrusega nr 98 kinnitatud «Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise korrale» (RTL 2002, 92, 1420; 2004, 64, 1060). Kulukuse määr näidatakse protsentides ning esitatakse formaadis määr jagatud 100-ga (m/100). Ülejäänud kliendi liikide või laenu liigi «Muu nõue» puhul on kulukusemääraks 0 (null). 16) Esmase intressimäära fikseerimise tähtaja identifikaatorid 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 üle 10 aasta 10 Siin näidatakse intressimäära tüübi «Ujuv» puhul esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg. Esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg on laenulepingu sõlmimisel kokkulepitud periood laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni intressimäära ümbervaatamise kuupäevani (sh intressimäära ümbervaatamine seoses intressimäära aluseks oleva EURIBOR-i või muu baasmäära muutusega). Näiteks kui laenulepingu sõlmimisel lepitakse kokku, et intressimääraks on 6 kuu EURIBOR + 2% ja intressimäära korrigeeritakse iga 6 kuu tagant vastavalt EURIBOR-i muutusele, on esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks 6 kuud. Fikseeritud ja ujuva intressimäära kombinatsiooni kasutamisel näidatakse esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg vastavalt ajavahemikule laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni intressimäära ujuvaks muutumise kuupäevani, s.t esmase inressimäära fikseerimise tähtaeg on laenulepingu sõlmimisel kokkulepitud fikseeritud inressimäära kasutamise tähtaeg. Ujuva ja fikseeritud intressimäära kombinatsiooni kasutamisel näidatakse esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks ajavahemikku laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni esimese võimaliku intressimäära ümbervaatamise kuupäevani. Intressitüübi «Fikseeritud» puhul on esmase intressimäära fikseerimise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). Liina SEESTRANDT Maire OTSUS Kehtestatud Eesti Panga presidendi 22. novembri 2004. a määrusega nr 15 Lisa 4 Laenude jääkide aruanne 1. Aruande valdkond Kõikide varade aruandekuu lõpu jäägid, mis on kajastatud bilansis varakirjetel «Nõuded krediidiasutustele» ja «Nõuded klientidele». 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende varade jääkide ja tekkepõhiste intresside summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 212. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1) laenu liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) tähtaeg 6) majandussektor 7) laenu tagatis 8) laenu jääk 9) tekkepõhine intress 10) laenu aastaintressimäär 11) intressimäära tüüp 12) lepingujärgse valuuta kood 13) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 14) juriidilisest isikust klient 15) laenu eesmärk 16) laenu klass 17) esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg 1) Laenu liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressimäära piiranguga laen 5 Arvelduslaen 2 Allutatud nõue 6 Muu laen 3 Pöördrepo-tehing 7 Muu nõue 4 Laenu liik fikseeritakse laenu andmise hetkel ning hiljem laenude jääkide aruandes seda ei muudeta. Laenu liigi «Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen» all näidatakse muuhulgas ka riiklikud õppelaenud. Muud õppelaenud kuuluvad kajastamisele laenu liigi «Muu laen» all. Laenu liigi «Muu nõue» all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud ega pöördrepo-tehingud (nt üleööhoiused, hoiused finantseerimisasutustes). 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles laen on välja antud. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga laenu tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (EUR) kursiga, tuleb seda laenu käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) antud laenu. Laenu lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kaheteistkümnenda identifikaatorina. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 5) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 üle 10 aasta 10 Tähtaja identifikaator määratakse laenu lepingujärgse tähtaja alusel, seda ka siis, kui laenusumma väljamaksmine toimub osade kaupa. Lepingulise tähtaja ja/või lepingulise summa muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega vastavalt uuele tähtajale (s.t lepingu kestus on esialgse lepingu algusest pikendamise lõpuni). Eelduseks on, et see muutus ei ole oluline võrreldes esialgse tähtajaga (nt laenu tähtajaga 5 aastat pikendamine 1 kuu võrra), v.a arvelduslaenude puhul. 6) Majandussektori identifikaatorid Laen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Klassifitseerimise aluseks on Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK)2. Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus A Kalandus B Mäetööstus C Töötlev tööstus D Elektrienergia, gaasi- ja veevarustus E Ehitus F Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont G Hotellid ja restoranid H Veondus, laondus ja side I Finantsvahendus J Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus K Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus L Haridus M Tervishoid ja sotsiaalhooldus N Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus O Palgatöötajatega kodumajapidamised P Eksterritoriaalsed organisatsioonid ja üksused Q Eraisikutele antud laenude klassifitseerimisel majandussektoritesse tuleb arvestada järgmist: a) ettevõtluslaen kajastatakse vastavalt majandussektorile, kus laenu kasutatakse; b) eluasemelaen kajastatakse kinnisvara (K) all; c) tarbimislaenu korral tuleb majandussektori identifikaatoriks märkida 0 (null); d) õppelaenu kajastatakse hariduse (M) all. 7) Laenu tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Kui ühel laenul on mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagab laenu suurimas väärtuses. 8) Jääk aruandeperioodi lõpus Jääk on identifikaatoritele vastava vara jääk aruandeperioodi lõpus. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 9) Tekkepõhine intress Siin näidatakse tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpu seisuga tasumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 10) Laenu aastaintressimäär Laenu aastaintressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui laenu tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär laenujäägilt (ka siis, kui lepingus on ette nähtud intressimäär laenu algsummalt). Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval fikseeritud intressimäär. Õppelaenude puhul näidatakse intress, mida krediidiasutus tegelikult saab, s.o koos valitsusepoolse kompenseerimisega. 11) Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüübiks on «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele. Intressimäära tüübiks on «Ujuv», kui intressimäär on indekseeritud EURIBOR-i või muude baasmääradega ning see muutub vastavalt EURIBOR-i või muu baasmäära muutusele. Fikseeritud ja ujuva intressimäära kombinatsiooni puhul (näiteks esimeseks kolmeks aastaks on intressimäär 6%, seejärel aga 6 kuu EURIBOR + 2%) on intressimäära tüübiks «Ujuv». Intressimäära tüübiks on «Ujuv» ka siis, kui kasutatakse kombinatsiooni ujuvast ja fikseeritud intressimäärast (näiteks esimesel kolmel aastal on intressimääraks 6 kuu EURIBOR + 2%, seejärel aga fikseeritud 6%). 12) Laenu lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse väljaantud laenu lepingujärgne valuuta. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata laenu lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 13) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus» ja «Krediidiasutus» puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused «Search the database» ja «Download dataset»). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). 14) Juriidilisest isikust kliendi identifikaatorid Juriidilisest isikust suurklient 1 Muu klient 2 Siin näidatakse, kas aruandereal näidatud klient on juriidilisest isikust suurklient või mitte. Juriidilisest isikust suurklient on klient, kelle vähemalt kaks kolmest järgnevast majandusnäitajast on viimase kinnitatud majandusaasta aruande põhjal suuremad kui: bilansiline maht 3 125 000 eurot; aasta netokäive 6 250 000 eurot; aasta keskmine töötajate arv 50 inimest. Ülejäänud kliendid näidatakse identifikaatori 2 «Muu klient» all. 15) Laenu eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara Eluasemete arendusprojektid 16 Kaubanduspindade finantseerimine 17 Muu kommertskinnisvara 18 Muu põhivara soetamine 19 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Toodete ja teenuste soetamine ilma järelmaksuta 12 Igapäevaste arvelduste teostamine (arvelduslaen, krediitkaart) 13 Muu 14 Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Identifikaatoreid 9 «Äriühingu tegevuse alustamine» ja 10 «Äriühingu tegevuse laiendamine» kasutatakse juhul, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või pole konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Laenu refinantseerimise puhul tuleb laenu eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritava laenu eesmärgist. Kliendi liigi «Eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7 ja 9–14; ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7–11 ja 13–19. 16) Laenu klassi identifikaatorid Korras 1 Erivaatluse all 2 Kahtlased 3 Kardetavad 4 Lootusetud 5 Siin näidatakse laenu klass vastavalt Eesti Panga presidendi 27.06.2000. a määrusega nr 9 «Krediidiasutuste laenude teenindamise ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine» (RTL 2000, 76, 1146) kinnitatud «Laenude teenindamise miinimumnõuete ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise korrale». 17) Esmase intressimäära fikseerimise tähtaja identifikaatorid 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 üle 10 aasta 10 Siin näidatakse intressimäära tüübi «Ujuv» puhul esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg. Esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg näidatakse ainult laenude puhul, mis on välja antud pärast 1. jaanuari 2005. a. Laenude puhul, mis on välja antud enne 1. jaanuari 2005. a, märgitakse esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks 0 (null). Esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg on laenulepingu sõlmimisel kokkulepitud periood laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni intressimäära ümbervaatamise kuupäevani (sh intressimäära ümbervaatamine seoses intressimäära aluseks oleva EURIBOR-i või muu baasmäära muutusega). Näiteks kui laenulepingu sõlmimisel lepitakse kokku, et intressimääraks on 6 kuu EURIBOR + 2% ja intressimäära korrigeeritakse iga 6 kuu tagant vastavalt EURIBOR-i muutusele, on esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks 6 kuud. Fikseeritud ja ujuva intressimäära kombinatsiooni kasutamisel näidatakse esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg vastavalt ajavahemikule laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni intressimäära ujuvaks muutumise kuupäevani, s.t esmase inressimäära fikseerimise tähtaeg on laenulepingu sõlmimisel kokkulepitud fikseeritud inressimäära kasutamise tähtaeg. Ujuva ja fikseeritud intressimäära kombinatsiooni kasutamisel näidatakse esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks ajavahemikku laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni esimese võimaliku intressimäära ümbervaatamise kuupäevani. Intressitüübi «Fikseeritud» puhul on esmase intressimäära fikseerimise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). Liina SEESTRANDT Maire OTSUS Kehtestatud Eesti Panga presidendi 22. novembri 2004. a määrusega nr 15 Lisa 5 Krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne 1. Aruande valdkond Nõuete bilansist maha kandmine ning bilansist maha kantud nõuete laekumine või nende bilansivälise arvestuse lõpetamine aruandekvartali jooksul. Aruandes ei näidata bilansist maha kantud nõuetega seotud intressinõudeid ja viiviseid. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende nõuete käive, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 238. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kvartal. Aruanne esitatakse kord kvartalis aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg Hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1) nõude liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) majandussektor 6) nõude tagatis 7) lepingujärgse valuuta kood 8) eesmärk 9) nõude bilansist maha kandmine 10) nõude laekumine 11) nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine 1) Nõude liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressimäära piiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Allutatud nõue 6 Muu laen 3 Pöördrepo-tehing 7 Muu nõue 4 Siin näidatakse nõude liik, mis fikseeriti nõude tekkimise hetkel. Nõude liigi «Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen» all näidatakse muuhulgas ka riiklikud õppelaenud. Muud õppelaenud kuuluvad kajastamisele nõude liigi «Muu laen» all. Nõude liigi «Järelmaksuga müük» all näidatakse ka tarbijafaktooring. Nõude liigi «Muu nõue» all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei kuulu eelnevate nõude liikide alla (nt hoiused). 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles nõue on fikseeritud. Kui nõude lepingujärgne valuuta on EEK, aga tema tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (EUR) kursiga, tuleb seda nõuet käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) fikseeritud nõuet. Nõude lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea seitsmenda identifikaatorina. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 5) Majandussektori identifikaatorid Nõue klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala järgi, mitte näiteks konkreetse laenuprojekti järgi. Klassifitseerimise aluseks on Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK)3. Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus A Kalandus B Mäetööstus C Töötlev tööstus D Elektrienergia, gaasi- ja veevarustus E Ehitus F Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont G Hotellid ja restoranid H Veondus, laondus ja side I Finantsvahendus J Kinnisvaraalane tegevus K70 Masinate ja seadmete rentimine ilma juhita ja isiklike tarbeesemete ja kodumasinate väljaüürimine K71 Arvutiteenindus K72 Teadus- ja arendustegevus K73 Muu äritegevus K74 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus L Haridus M Tervishoid ja sotsiaalhooldus N Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus O Palgatöötajatega kodumajapidamised P Eksterritoriaalsed organisatsioonid ja üksused Q Eraisikutele antud laenude klassifitseerimisel majandussektoritesse tuleb arvestada järgmist: a) ettevõtluslaen kajastatakse vastavalt majandussektorile, kus laenu kasutatakse; b) eluasemelaen kajastatakse kinnisvaraalase tegevuse (K70) all; c) tarbimislaenu korral tuleb majandussektori identifikaatoriks märkida 0 (null); d) õppelaenu kajastatakse hariduse (M) all. 6) Nõude tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Gruppi kuuluvas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Siin näidatakse mahakantud nõude esialgne tagatis. Kui ühel nõudel on olnud mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagas nõuet suurimas väärtuses. 7) Lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse nõude lepingujärgne valuuta. Kui nõude lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata nõude lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 8) Eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara Eluasemete arendusprojektid 16 Kaubanduspindade finantseerimine 17 Büroopindade finantseerimine 20 Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21 Muu kommertskinnisvara 18 Väärtpaberite soetamine 7 Muu põhivara soetamine 19 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Toodete ja teenuste soetamine 12 Igapäevaste arvelduste teostamine 13 Muu 14 Siin näidatakse kliendipoolne rahaliste vahendite kasutuse eesmärk, mille tagajärjel nõue tekkis. Identifikaatorit 9 «Äriühingu tegevuse alustamine» kasutatakse näiteks juhul, kui laen oli antud äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või polnud konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Refinantseeritud nõuete puhul tuleb eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritud nõude eesmärgist. Kliendi liigi «Eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7 ja 9–14; ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7, 9–11 ja 13–22. 9) Nõude bilansist maha kandmine Siin näidatakse summa, mis on aruandereal näidatud nõudest aruandeperioodil bilansist maha kantud. Maha kantud summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 10) Nõude laekumine Siin näidatakse summa, mis on aruandereal näidatud nõudest aruandeperioodil laekunud. Laekunud summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 11) Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine Siin näidatakse summa, mille ulatuses on aruandereal näidatud nõude bilansiväline arvestus aruandeperioodil lõpetatud. Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine näidatakse ainult juhul, kui bilansivälise arvestuse lõpetamine toimus vaatamata sellele, et vastavat summat ei laekunud. Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine, mis toimus seoses vastava summa laekumisega, näidatakse aruanderea 10. identifikaatori «Nõude laekumine» all ning «Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamise» identifikaatori all näidatakse 0 (null). Summa, mille ulatuses on nõude bilansiväline arvestus lõpetatud, näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Liina SEESTRANDT Maire OTSUS 1 Kättesaadav Statistikaameti koduleheküljel (www.stat.ee) 2 Kättesaadav Statistikaameti koduleheküljel (www.stat.ee) 3 Kättesaadav Statistikaameti koduleheküljel (www.stat.ee)