Sotsiaalminister — Töövõime kaotuse protsendi määramise juhend — RTL, 2000, 42, 607

(õ) 4.11.2005 16:35 Määrus kehtestatakse «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» (RT I 1998, 64/65, 1009; 1999, 10, 150; 97, 857; 2000, 25, 146) paragrahvi 11 lõike 6 alusel töövõime kaotuse protsendi määramiseks. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Töövõime kaotuse protsendi olemus ja suurus (1) Töövõime kaotuse protsent (edaspidi protsent) väljendab püsiva töövõimetuse ulatust. (2) Protsendi suurus võib olla 10, 20, 30, 40, 50, 60, 70, 80, 90 või 100. § 2. Protsendi suuruse määramine (1) Protsendiks määratakse 100, kui isikul esineb haigusest või vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire, mille tõttu ta ei ole võimeline tööga elatist teenima. (2) Protsendiks määratakse 10 kuni 90, kui isik ei ole haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. (3) Protsendi suuruse määramisel võetakse arvesse kõiki isikul esinevaid haigusi ja vigastusi ning nendest põhjustatud funktsioonihäireid. (4) Kahe või enama haiguse või vigastuse samaaegsel esinemisel määratakse protsendiks kõrgeim üksikule haigusele või vigastusele vastav protsent, kohaldades vajadusel käesoleva paragrahvi lõigete 5 kuni 7 sätteid. (5) Kui samaaegselt esinevatest haigustest või vigastustest põhjustatud funktsioonihäired võimendavad üksteist, võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud protsenti korrutada koefitsiendiga 1,1 või 1,2 või 1,3. Korrutamisel saadud protsent ümardatakse lähima nulliga lõppeva arvuni. Kui korrutamisel saadud protsent osutub suuremaks kui 100, loetakse see 100 protsendiks. (6) Kui käesoleva määruse peatükkides 2 või 3 on sätestatud sama funktsioonihäire puhul rohkem kui üks protsendimäär, hinnatakse, mil määral mõjutab funktsioonihäire isiku ametialast töövõimet, ning määratakse sellest lähtuvalt konkreetne protsent. (7) Isiku puhul, kes vahetult enne püsiva töövõimetuse tuvastamist oli töövõimetuslehe alusel ajutiselt töövõimetu ja kellel tuvastatakse püsiv töövõimetus kestusega 6 kuud või 1 aasta, võib sõltuvalt haiguse raskusastmest, organismi funktsionaalsest seisundist või funktsioonihäire mõjust isiku ametialasele töövõimele käesoleva määruse peatükkides 2 või 3 sätestatud protsente suurendada. § 3. Protsendi suuruse määramise erijuhud (1) Kui isikul tuvastatakse rohkem kui üks püsiva töövõimetuse põhjus ja erinevad põhjused tulenevad erinevatest haigustest või vigastustest, määratakse lisaks käesoleva määruse paragrahvi 2 lõike 4 alusel määratud protsendile ka eraldi protsent igast põhjusest tingitud töövõime kaotuse suhtes. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võetakse ühest põhjusest tingitud protsendi määramisel arvesse kõiki isikul esinevaid haigusi ja vigastusi ning nendest põhjustatud funktsioonihäireid, mis on tingitud samast püsiva töövõimetuse põhjusest, kohaldades käesoleva määruse paragrahvi 2 lõigete 4 kuni 7 sätteid. 2. peatükk SOMAATILISED HAIGUSED JA VIGASTUSED § 4. Ülajäseme haigused ja vigastused (1) Paremakäeliste parema ülajäseme ja vasakukäeliste vasaku ülajäseme haigustele ja vigastustele vastab järgmine protsent: 1) ühe sõrme defektid: pöidla küüslüli või selle osa puudumine 10 pöidlalülide vahelise liigese anküloos 10 pöidla küüslüli ja poole põhilüli või kogu pöidla puudumine 20 pöidla ja kämblaluu vahelise liigese anküloos 20 pöidla ja vastava kämblaluu puudumine 30–40 II sõrme küüs- ja kesklüli või kogu II sõrme puudumine 10 II sõrme kummagi liigese või sõrme ja kämblaluu vahelise liigese anküloos 10 II sõrme ja vastava kämblaluu puudumine 20 III, IV või V sõrme puudumine vähemalt pooles ulatuses 10 III, IV või V sõrme kesk- ja põhilüli vahelise liigese või sõrme ja kämblaluu vahelise liigese anküloos 10 III, IV või V sõrme puudumine koos vastava kämblaluuga 10 2) kahe sõrme defektid: pöidla ja veel ühe sõrme puudumine 30–40 pöidla ja veel ühe sõrme ning kämblaluude vaheliste liigeste anküloos 30–40 pöidla ja III, IV või V sõrme puudumine koos vastavate kämblaluudega 30–40 pöidla ja II sõrme puudumine koos vastavate kämblaluudega 40–50 kahe sõrme puudumine II kuni V sõrme hulgast 20 kahe sõrme ja kämblaluude vaheliste liigeste anküloos II kuni V sõrme hulgast 20 kahe sõrme puudumine II kuni V sõrme hulgast koos vastavate kämblaluudega 20 3) kolme sõrme defektid: pöidla, II sõrme ja veel ühe sõrme puudumine 40–50 pöidla, II sõrme ja veel ühe sõrme ning kämblaluude vaheliste liigeste anküloos 40–50 pöidla, II sõrme ja veel ühe sõrme puudumine koos vastavate kämblaluudega 40–50 pöidla ja veel kahe sõrme puudumine III kuni V sõrme hulgast 30–40 pöidla ja veel kahe sõrme ning kämblaluude vaheliste liigeste anküloos 30–40 pöidla ja veel kahe sõrme puudumine III kuni V sõrme hulgast koos vastavate kämblaluudega 40–50 kolme sõrme puudumine II kuni V sõrme hulgast 20 kolme sõrme ning kämblaluude vaheliste liigeste anküloos II kuni V sõrme hulgast 20 kolme sõrme puudumine II kuni V sõrme hulgast koos vastavate kämblaluudega 30–40 kokku kolme lüli puudumine III kuni V sõrmel 10 kokku kolme liigese anküloos III kuni V sõrmel 10 4) nelja sõrme defektid: nelja sõrme puudumine 40–50 nelja sõrme ja kämblaluude vaheliste liigeste anküloos 40–50 nelja sõrme puudumine koos vastavate kämblaluudega 40–50 5) viie sõrme defektid: viie sõrme puudumine 50–60 viie sõrme ja kämblaluude vaheliste liigeste anküloos 50–60 viie sõrme puudumine koos kämblaluudega 50–60 6) käelaba puudumine randmeliigesest 50–60 7) randmeliigese anküloos soodsas asendis 10 8) randmeliigese anküloos ebasoodsas asendis 20 9) randmeliigese kontraktuur: kerge või keskmine aste (painutus ja sirutus 20–40 kraadi) 10 raske aste (painutus ja sirutus 0–15 kraadi) 20 10) küünarvarre puudumine (amputatsioon ülemises kolmandikus või eksartikulatsioon küünarliigesest) 50–60 11) küünarvarre pöördliikuvuse puudumine või oluliselt piiratud ulatus (olenevalt asendist) 10–20 12) küünarliigese anküloos soodsas asendis 20 13) küünarliigese anküloos ebasoodsas asendis 30–40 14) küünarliigese kontraktuur: kerge aste (painutus 50–60 kraadi, sirutus 170–160 kraadi) 10 keskmine või raske aste (painutus 65–135 kraadi, sirutus 155–140 kraadi) 20 15) ülajäseme puudumine: eksartikulatsioon õlaliigesest 70–80 õlavarre amputatsioon 50–60 16) õlaliigese anküloos 40–50 17) õlaliigese kontraktuur: kerge aste (abduktsioon 120–150 kraadi) 10 keskmine aste (abduktsioon 75–115 kraadi) 20 raske aste (abduktsioon 5–70 kraadi) 20–30 18) mõlema käe puudumine 80–100 19) kodarluunärvi või keskpidise närvi täielik halvatus 30–40 20) küünarluunärvi täielik halvatus 20 21) küünarvarre kõikide närvide halvatus 50–60 22) õlavarre kõikide närvide halvatus 60–70 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata juhtudel võetakse paremakäeliste parema ülajäseme ja vasakukäeliste vasaku ülajäseme funktsioonihäire korral protsendi määramisel aluseks vastava funktsioonihäire raskus: 1) kerge funktsioonihäire (jõudlus vähesel määral alanenud, liikuvus kergelt piiratud, liigutuste osavus alanenud, kuid saab siiski näiteks kirjutada, nööpida või õmmelda) 0–20 2) keskmise raskusega funktsioonihäire (jõudlus alanenud – saab näiteks vaevu hakkama tööriista hoidmisega või 10 kilogrammi raskuse tõstmisega –, liikuvus tunduvalt piiratud, liigutuste osavus tunduvalt alanenud – suudab vaevaga näiteks süüa või kammida) 20–40 3) raske funktsioonihäire (jõudlus tunduvalt vähenenud, liigutuste osavus puudub, ülajäset saab kasutada ainult toetamiseks või tõukamiseks) 50–60 (3) Paremakäeliste vasaku käe ja vasakukäeliste parema käe haiguste ja vigastuste korral lähtutakse protsendi määramisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 sätestatud protsentidest, mida vähendatakse 10 võrra, välja arvatud juhul, kui nimetatud protsent on 0. § 5. Alajäseme haigused ja vigastused (1) Alajäseme haigustele ja vigastustele vastab järgmine protsent: 1) suure varba puudumine 10 2) ühe varba puudumine II kuni V varba hulgast 0 3) suure varba ja veel kahe varba puudumine 10 4) II kuni V varba puudumine 10 5) kõigi varvaste puudumine 20 6) kõigi varvaste anküloos soodsas asendis 0 7) kõigi varvaste anküloos ebasoodsas asendis 20 8) pöia amputatsioon: pöialabaluude kõrgusel 20 Lisfranc’i amputatsioon metatarsotarsaalliigese kõrgusel 20 Chopart’I amputatsioon pöiapäraluude kõrgusel või hüppeliigese kõrgusel 30–40 Syme amputatsioon (sääreluude alumise osa könt, millele saab toetuda) 30–40 9) hüppeliigese anküloos: soodsas asendis 10–20 ebasoodsas asendis 20 10) põlveliigese anküloos: soodsas asendis 20 ebasoodsas asendis (painutusseisus mitte üle 160 kraadi) 30–40 11) põlveliigese kontraktuur: kerge aste (painutus 75–85 kraadi, sirutus 170–175 kraadi) 10 keskmine või raske aste (painutus 90 kraadi või rohkem, sirutus 165 kraadi või vähem) 20 12) põlveliigese ebastabiilsus (vajalik fikseerimisaparaat) 10–20 13) puusaliigese anküloos: soodsas asendis 30–40 ebasoodsas (painutus-) asendis alla 60 kraadi 40–50 14) puusaliigese kontraktuur: kerge või keskmine aste (painutus 55–80 kraadi, sirutus 0–10 kraadi, abduktsioon 20–35 kraadi) 30–40 raske aste (painutus kuni 55 kraadi, sirutus 0 kraadi, abduktsioon kuni 20 kraadi) 40–50 15) hästi funktsioneeriv puusa- või põlveliigese endoprotees 20 16) ühe reie amputatsioon 50–60 17) reie amputatsioon ülemises kolmandikus, könt mitteproteesitav (vähem kui 9 cm) 60–80 18) puusaliigese eksartikulatsioon 70–90 19) mõlema reie amputatsioon (köndid proteesitavad) 80–90 20) mõlema reie amputatsioon (köndid mitteproteesitavad) 80–100 21) ühe sääre amputatsioon 30–40 22) mõlema sääre amputatsioon 60–80 23) ühe sääre ja teise jala reie amputatsioon 70–90 24) alajäseme lühenemine 4–6 cm 10 25) alajäseme lühenemine 7 cm ja enam (ortopeediline jalats vajalik) 20–30 26) pindluunärvi täielik halvatus 20 27) sääreluunärvi või reienärvi täielik halvatus 30–40 28) istmikunärvi täielik halvatus 40–60 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata juhtudel võetakse alajäseme funktsioonihäire korral protsendi määramisel aluseks vastava funktsioonihäire raskus: 1) kerge funktsioonihäire (kõndides kergelt lonkab, liikumine ebatasasel teel mõnevõrra takistatud) 0–30 2) keskmise raskusega funktsioonihäire (tugev lonkamine, liikumine raskendatud ja aeglane, abivahendid vajalikud ka lühidistantsidel) 30–60 3) raske funktsioonihäire (näiteks mitme liigese funktsiooni häired või ühepoolne amputatsioon, kusjuures proteesi kandmine pole võimalik, või saab liikuda vaid abivahendile toetudes ja lühikest maad korraga või liikumisvõimetu) 70–100 § 6. Rindkere haigused ja defektid 1) ühe kopsu puudumine 40–60 2) rindkere deformatsioon pärast torakoplastikat (5 ja enama roide puudumine) ja II astme hingamispuudulikkuse esinemine 40–50 3) IV astme küfoskolioos, II astme hingamispuudulikkuse või radikulaarse sündroomi esinemine 40–50 § 7. Kõhuõõne- ja vaagnaelundite haigused ja defektid 1) mao puudumine 40–60 2) ühe neeru puudumine 20–40 3) põrna puudumine 0 4) kusepõie puudumine 40–50 5) kusepidamatus: kergekujuline (märgub pingutustel) 10 keskmise raskusega, meestel 20 keskmise raskusega, naistel 30–40 täielik (uriinikogujaga) 40–50 6) roojapidamatus: kergekujuline (esineb ainult kõhulahtisuse korral) 10 keskmise raskusega 20 täielik 40–60 7) uriinifistul 30–50 8) peensoolefistul 40–50 9) jämesoolefistul 30–40 10) armisong (vajalik kanda bandaaži) 10–20 § 8. Kaela haigused ja vigastused 1) kerge funktsioonihäire (liikuvus kergelt piiratud, tõstetud käsi hoiab raskusteta, ülajäsemetes kerged neuroloogilised sümptomid) 0–20 2) keskmise raskusega funktsioonihäire (liikuvus mõõdukalt piiratud, tõstetud käsi raske hoida, ülajäsemetes mõõdukad neuroloogilised sümptomid) 20–40 3) raske funktsioonihäire (tugevakujuline liikumispiiratus ja neuroloogiline patoloogiline leid, patoloogilised väärasendid) 40–60 § 9. Selja haigused ja vigastused 1) kerge funktsioonihäire (painutusliigutused kergelt piiratud, alajäsemetes vähene neuroloogiline leid) 0–20 2) keskmise raskusega funktsioonihäire (mõõdukas rühidefekt, lülisamba liikuvus tunduvalt piiratud, raskendatud on kummardamine ja kehapöörded, alajäsemetes märkimisväärne neuroloogiline leid) 20–40 3) raske funktsioonihäire (lülisamba või vaagna raskekujuline deformatsioon, lülisammas jäik, riietumine väga vaevaline, rasked neuroloogilised ärajäämanähud mõlemas alajäsemes) 50–80 § 10. Pea ja näo haigused ja vigastused (1) Protsendid pea ja näo haiguste ja vigastuste korral: 1) koljuluude murd koos 3 cm2 või suurema luudefektiga (ka alloplastiliselt kaetud) 10–50 2) nägu moonutavad armid ja deformatsioonid: vähe moonutavad 0–20 keskmiselt moonutavad 30–40 tugevasti moonutavad, muuhulgas nina või mõlema kõrvalesta puudumine 40–60 3) näonärvi perifeerne parees ühepoolselt 20 4) näonärvi perifeerne parees mõlemapoolselt 20–40 (2) Koljuluude murdude korral arvestatakse funktsioonihäireid neile kaasneva ajutrauma jääknähtude raskuse järgi. § 11. Peaaju haigused ja vigastused (1) Peaaju vigastusest tingitud üldise kahjustuse raskuse hindamisel võetakse aluseks vigastuse varajases järgus olnud sümptomid ja uuringute tulemused. Peaajuvigastusest tulenevat kahjustust peab hindama tervikuna, kusjuures toimetuleku (funktsiooni) seisukohalt on tähtsad intellekti ja isiksuse muutused ning tundeelu häired. (2) Peaaju vigastuste jääknähtude raskuse hindamisel on aluseks informatsioon psühhosotsiaalsest toimetulekust, isiksusest ning tervislikust seisundist enne ja pärast vigastust: 1) kerge ajutrauma jääknähud (esineb vahetult traumajärgne neuroloogiline leid, jääknähtude objektiivne leid on napp või puudub, subjektiivsed vaevused – peavalu, pearinglus, üldine väsimus – võivad püsida intensiivsetena aastaid) 0–30 2) keskmise raskusega ajutrauma jääknähud (trauma algsümptomid viitavad ajukontusioonile, ajukahjustus pole aga väga sügav, lisaks vaevustele esinevad lokaalsed nähud – pareesid, psühhoorgaanilised häired jm –, ravile vaatamata võib esineda üksikuid juhuslikke epilepsiahooge) 30–50 3) raske ajutrauma jääknähud (trauma algsümptomid viitavad raskele ajutraumale selgete lokaalsete ja üldiste ajukahjustuse nähtudega, mentaalsete nähtude kõrval esineb erineva raskusastmega neuroloogilisi ärajäämanähte – pareese, kõnehäireid jt –, ravile vaatamata võivad esineda korduvad epilepsiahood) 60–80 4) üliraske ajutrauma jääknähud (mentaalsed ja psühhoorgaanilised häired ning isiksuse muutused on raskekujulised, neile võivad kaasneda neuroloogilised ärajäämanähud – kõnehäire, väljendunud inertsus, algatusvõime puudumine, pingeseisundid jt –, sagedad epilepsiahood), mis põhjustavad psühhosotsiaalse tegevuse raske piiratuse 80–100 § 12. Seljaaju haigused ja vigastused 1) kerge seljaajukahjustus (alajäsemete tegevus veidi häiritud mõnede lihasrühmade halvatuse tõttu) 0–30 2) keskmise raskusega seljaajukahjustus (funktsioonihäired alajäsemetes raskendavad oluliselt kõndimist, kusepõie ja pärasoole sulgurlihaste tegevust suudab kontrollida) 30–60 3) raske seljaajukahjustus (liikumine on halvatuse tõttu vaevaline, jäsemed spastilised, kontroll kusepõie ja pärasoole tegevuse üle on puudulik) 70–90 4) üliraske seljaajukahjustus (alajäsemete täielik halvatus ja ülajäsemetes olulised halvatusnähud, mis takistavad liikumist, kontroll kusepõie ja pärasoole tegevuse üle puudub) 90–100 § 13. Silmahaigused ja -vigastused 1) akommodatsioonihalvatus: ühel silmal 20 mõlemal silmal 30–40 2) vaateväljade kontsentriline ahenemine: üks silm: 60 kraadini 0 30 kraadini 10 10 kraadini 20 5 kraadini 30–40 mõlemad silmad: 60 kraadini 10 30 kraadini 20 20 kraadini 40–50 10 kraadini 50–70 5 kraadini 80–100 3) homonüümne hemianopsia: küljel 40–50 ülal 30–40 all 60–80 4) homonüümne kvadraatanopsia 20–30 5) bitemporaalne hemianopsia 30–40 6) diploopia: esinemine vaid kõrvale vaadates 10 esinemine vaid allapoole vaadates 20 esinemine vaid ülespoole vaadates 0 7) lau vaje (ptoos), silmalihaste halvatus, laugude kokkukasvamine: ühe silma laug katab (ei kata) pupilli: pooles ulatuses 10 täielikult 20 mõlema silma laud katavad (ei kata) pupilli: pooles ulatuses 30 täielikult 40–60 8) pulseeriv eksoftalm ühel silmal 20 9) konjunktiviit, keratiit, lau armistumisest tingitud trihhiaas, ühe silmalau sissepoole pöördumine nägemisteravuse languseta 10 10) pisarakanalite funktsioonihäire: pisarakanali läbimatus armistumisest 10 traumaatiline dakrüotsüstiit 20 11) nägemise täielik kaotus 90–100 12) läätsede kaotus (puudumine) 20 13) silmade nägemisteravuse langus korrigeeritult: vasak silm parem silm 1,0 0,8 0,5 0,4 0,2 0,1 0,08 0,05 0,02 0 1,0 0 0 10 10 10 20 20 30 30 30–40 0,8 0 0 10 10 20 20 30 30–40 30–40 30–40 0,5 10 10 10 10 20 30–40 30–40 30–40 30–50 30–50 0,4 10 10 10 20 30 30–40 30–40 30–50 40–60 40–60 0,2 10 20 20 30 40–60 40–60 50–70 50–70 60–80 60–80 0,1 20 20 30–40 30–40 40–60 60–80 60–80 70–90 80–100 80–100 0,08 20 30 30–40 30–40 50–70 60–80 70–90 80–100 80–100 80–100 0,05 30 30–40 30–40 30–50 50–70 70–90 80–100 90–100 90–100 90–100 0,02 30 30–40 30–50 40–60 60–80 80–100 80–100 90–100 90–100 90–100 0 30–40 30–40 30–50 40–60 60–80 80–100 80–100 90–100 90–100 90–100 § 14. Kõrvahaigused ja -vigastused 1) keskkõrva krooniline mädane põletik (mesotümpaniidi tüüpi) 10 2) epitümpaniit (kolesteatoom, granulatsioonid): ühel kõrval 10 mõlemal kõrval 20 3) sisekõrva vestibulaarse funktsiooni häire 20 4) kuulmisteravuse langus: Vasaku kõrva kuulmisteravus Parema kõrva kuulmisteravus Normaalne kuulmine Kuulmise langus keskmises astmes (sosinkõne 1 m või kaugemalt või kuuldavus 60–80 dB sagedusel 500–4000 Hz) Kuulmise langus tugevas astmes (sosinkõne 0, vali kõne ad concham) Täielik kurtus Normaalne kuulmine 0 10 10 20 Kuulmise langus keskmises astmes (sosinkõne 1 m või kaugemalt või kuuldavus 60–80 dB sagedusel 500–4000 Hz) 10 10 20 20 Kuulmise langus tugevas astmes (sosinkõne 0, vali kõne ad concham) 10 20 20 30 Täielik kurtus 20 20 30 50 § 15. Ninahaigused ja -vigastused 1) haistmisvõime täielik puudumine 10 2) mõlema ninakäigu sulgus 10–20 § 16. Suuhaigused ja -vigastused 1) hambutus, kusjuures proteesi kanda on raske või võimatu 10–20 2) närimisfunktsiooni puudulikkus 0–20 3) suud ei saa avada 0–30 4) keele osa puudumine, kõne ebaselge, kuid arusaadav 0–30 5) keele puudumine 40–60 § 17. Kõrihaigused ja -vigastused 1) hääle kähisemine ühe häälepaela halvatuse või muu põhjuse tõttu 10 2) hääle kähisemine mõlema häälepaela halvatuse või kõri muu haigusliku seisundi tõttu 30–40 3) kõri puudumine 40–60 § 18. Neelu ja söögitoru haigused ja vigastused 1) kerge neelamishäire, lima kogunemine neelu 10–20 2) raske neelamishäire, toit satub kergesti hingamisteedesse 30–40 3) isik saab toituda ainult enterostoomi kaudu 50–60 § 19. Hingamiselundite haigused Kopsuhaigustest tingitud funktsioonihäirete (püsiva hingamispuudulikkuse) hindamise aluseks on hingelduse teke igapäevasel tegevusel: 1) kerge funktsioonihäire (hingeldus tekib vaid suurtel pingutustel, mitte aga näiteks ülesmäge kõndides või trepil tõustes) 0–20 2) keskmise raskusega funktsioonihäire (hingeldus tekib keskmise raskusega pingutustel nagu kiirustades, suurematel pingutustel, trepist ülesminekul; tavalises tempos tõusudeta teel kõndides või tavalisi kodutöid tehes hingeldust ei teki) 30–60 3) raske funktsioonihäire (hingeldus tekib juba kergetel koormustel nagu tasast teed normaaltempos kõndides, korrustevahelisest trepist tõustes ja tavalistel kodutöödel; tavalisest aeglasemal kõndimisel hingeldust ei teki) 70–90 4) üliraske funktsioonihäire (hingeldus tekib juba lühimaad kõndides või väiksematelgi pingutustel, pestes, riietudes, hooti isegi lamades) 90–100 § 20. Vereringeelundite haigused 1) kerge funktsioonihäire (haigus on diagnoositud, aga sümptomid – stenokardia, hingeldus, südame rütmihäired, vahelduv lonkamine jm – esinevad ainult tugeval füüsilisel pingutusel) 0–20 2) keskmise raskusega funktsioonihäire (sümptomid esinevad keskmise raskusega füüsilisel pingutusel, kiirustades, trepist tõustes; ei teki tasast teed kõndides ega tavalisi kodutöid tehes) 30–60 3) raske funktsioonihäire (sümptomid vallanduvad kergel füüsilisel pingutusel, tasast teed normaalse tempoga kõndides, tavalisi kodutöid tehes; tavalisest aeglasem kõnd vaevusi ei põhjusta) 70–90 4) üliraske funktsioonihäire (sümptomid vallanduvad väiksematelgi pingutustel – pesemine, riietumine –, ajuti ka puhkeseisundis) 90–100 § 21. Nahahaigused 1) pidev kalduvus laialdase ekseemi tekkeks, mida saab vältida kaitsevahendite kasutamisega; ekseem on vähene ja mööduv 0–10 2) püsiv laialdane ekseem, mida on raske vältida, kuid mis allub ravile 20–40 3) püsiv laialdane ekseem, mis ei allu ravile 30–50 4) püsiv ekseem laialdasel kehapinnal, mis põhjustab üldisi raskeid funktsioonihäireid 60–80 § 22. Teiste elundite haigused ja vigastused Käesoleva määruse paragrahvides 4–20 sätestamata somaatiliste haiguste ja vigastuste korral (maksahaigused, neeruhaigused, verehaigused, operatsioonide järgsed seisundid, lihaste haigused jt) määratakse protsent üldise funktsioonihäire hindamise alusel: 1) kerge funktsioonihäire (isik ei ole võimeline raskeks kehaliseks pingutuseks, vajab lisapuhkepause; sõrmede osavus on langenud, kuid saab siiski kirjutada, nööpe kinni panna; peab vältima mõningaid aineid ülitundlikkuse tõttu, pidama dieeti; peab regulaarselt kasutama ravimeid) 0–30 2) keskmine funktsioonihäire (isik ei ole võimeline keskmise raskusega pingutuseks, pidevaks täpsust ja keskendumist nõudvaks tegevuseks; vajab sagedaid puhkepause, puhkepäevi; pikaajaline seismine või kõndimine põhjustab vaevusi; ravimite ärajätmine üheks ööpäevaks võib põhjustada funktsioonihäire süvenemist) 30–60 3) raske funktsioonihäire (isik on võimeline tegema vaid kergeid, väga piiratud toiminguid, igapäevases elus sõltub suuresti teiste isikute abist) 70–90 4) üliraske funktsioonihäire (isik suudab iseseisvalt ainult oma loomulikke vajadusi rahuldada, igapäevases elus on täielikult teiste isikute abist sõltuv) 90–100 3. peatükk PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED § 23. Psüühika- ja käitumishäired 1) kerge funktsioonihäire (vaimuhaigus või psüühikahäire on loomult püsiv, hooti ägenev, mille ajal tegevusvõime langeb; ravi rakendatakse esmajoones ägenemise ajal, see on sedavõrd tulemuslik, et remissiooniperioodil on isiku tegevusvõime säilunud) 0–30 2) keskmise raskusega funktsioonihäire (haiguse ägenemised on sagedamad, tegevusvõime oluliselt ja pikaks ajaks alanenud; ravi on peamiselt haiglaväline, kestev) 30–60 3) raske funktsioonihäire (haigus või psüühikahäire on krooniline, tegevusvõime on püsivalt sedavõrd alanenud, et isik vajab ajuti haiglaravi; pikaajalisele regulaarsele ravile vaatamata haigusnähud ja tegevusvõime häired püsivad) 70–90 4) üliraske funktsioonihäire (haigus või psüühikahäire on eriti stabiilne, tegevusvõimetus püsib, isik vajab igapäevast järelevalvet ja ravi nii haiglas kui haiglaväliselt) 90–100 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 24. Määruse rakendamine Määrust rakendatakse 1. aprillist 2000. a. Minister Eiki NESTOR Kantsler Hannes DANILOV Õiend Sotsiaalministri 29. märtsi 2000. a määruse nr 25 "Töövõime kaotuse protsendi määramise juhend" metaandmetes muudetud teksti liik algtekstiks.