Vabariigi Valitsus — V. B-le elamisloa andmisest keeldumine — RTL, 2000, 40, 582

(õ) 13.05.2009 10.40 «Välismaalaste seaduse» (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148) paragrahvi 12 lõike 4 punkti 13 ja lõike 6 alusel ning kooskõlas «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» (RT II 1995, 46, 203) artikli 2 punktiga 1 ja Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määrusega nr 362 (RT I 1999, 90, 815) kinnitatud «Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra» punktiga 24 keelduda elamisloa andmisest V. B-le (sünd 15.07.1918) järgmistel asjaoludel: V. B. on Vene Föderatsiooni kodanik, kes on kantud 26. juulil 1994. a allakirjutatud «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja (edaspidi kokkuleppejärgne nimekiri). «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» artikli 2 punkti 1 kohaselt saavad kokkuleppejärgsesse nimekirja kuuluvad isikud Eesti Vabariigis elamisloa, välja arvatud isikud, kellele Eesti Vabariigi Valitsuse otsusel põhjendatult on keeldutud elamisluba andmast ohu tõttu Eesti riigi julgeolekule. Dokumentidega on tõendatud, et V. B. teenis kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõudude julgeolekuteenistuses aastatel 1943–1971 ja arvati välisriigi relvajõududest erru 1974. aastal majori auastmes. Eestisse saabus Vassili Beskov 1944. aastal seoses teenistusega välisriigi relvajõudude julgeolekuteenistuses. Pärnu Maakohtu 10. märtsi 1999. a otsusega kriminaalasjas nr 1-116 tunnistati V. B. süüdi «Kriminaalkoodeksi» paragrahvi 611 lõike 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 aastat vabadusekaotust «Kriminaalkoodeksi» paragrahvi 47 lõigete 1 ja 2 sätete kohaldamisega tingimisi 3-aastase katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. «Kriminaalkoodeksi» paragrahv 61¹ lõikes 1 on ette nähtud vastutus inimsusevastaste kuritegude eest. «Välismaalaste seaduse» paragrahvi 12 lõike 4 punkti 13 kohaselt ei anta ega pikendata elamisluba välismaalasele, kelle puhul on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegusid. Vastavalt «Välismaalaste seaduse» paragrahvi 12 lõikele 6 käsitletakse «Välismaalaste seaduse» paragrahvi 12 lõike 4 punktis 13 loetletud asjaolu ohuna Eesti riigi julgeolekule. «Välismaalaste seaduse» paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võidakse paragrahvi 12 lõike 4 punktides 5–8 ja 14 loetletud välismaalastele erandina anda tähtajaline elamisluba ja seda pikendada, kui nende suhtes ei ole tuvastatud paragrahvi 12 lõike 4 punktides 1–4, 9–13 ja 15 nimetatud asjaolusid. V. B. suhtes on tuvastatud, et ta on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid, mis ei võimalda talle erandi tegemist «Välismaalaste seaduse» paragrahvi 12 lõike 4 punktist 7. V. B. kannab kriminaalkaristust inimsusevastaste kuritegude toimepanemise eest. «Välismaalaste seaduse» paragrahvi 12 lõike 6 kohaselt käsitletakse tema poolt toimepandud inimsusevastaseid kuritegusid ohuna Eesti riigi julgeolekule, mis on aluseks talle elamisloa andmisest keeldumisele. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt puudub seaduslik alus V. B-le erandi tegemiseks «Välismaalaste seaduse» paragrahvi 12 lõike 4 punktist 7, kuna ta on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru arvatud ning on süüdi mõistetud inimsusevastaste kuritegude eest, millest tulenevalt ta on ohtlik Eesti riigi julgeolekule. Peaminister Mart LAAR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.