Raamatupidamise Toimkond — Juhendi «Finantsnäitaja - Puhaskasum aktsia kohta - arvutamine ja kajastamine» kinnitamine [otsus nr 4-2] — RTL, 2000, 40, 561

Juhendi «Finantsnäitaja – Puhaskasum aktsia kohta – arvutamine ja kajastamine» kinnitamine Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 11. märtsi 2000. a istungi protokolliline otsus nr 4-2 Raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) paragrahvi 38 lõike 1 alusel Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond otsustab: 1. Kinnitada juhendi «Finantsnäitaja – Puhaskasum aktsia kohta – arvutamine ja kajastamine» uus redaktsioon. Juhend on kooskõlastatud Eesti Panga, EV Kindlustusinspektsiooni ja Tallinna Väärtpaberibörsiga. 2. Asendada käesoleva juhendi redaktsiooniga EV Raamatupidamise Toimkonna 13. augusti 1998. a istungi protokollilise otsusega nr 8-2 kinnitatud «Finantsnäitaja – Puhaskasum aktsia kohta – arvutamine ja kajastamine». 3. Kehtestada käesoleva juhendi redaktsiooni rakendamine alates 31. märtsist 2000. a vahe- ja aastaaruannete koostamisel. 4. Avaldada Riigi Teataja Lisas juhendi «Finantsnäitaja – Puhaskasum aktsia kohta – arvutamine ja kajastamine» terviktekst (juurde lisatud). EV Raamatupidamise Toimkonna esimees Rita ILISSON Kinnitatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 11. märtsi 2000. a istungi protokollilise otsusega nr 4-2 FINANTSNÄITAJA – PUHASKASUM AKTSIA KOHTA – ARVUTAMINE JA KAJASTAMINE Käesolevas juhendis käsitletakse finantsnäitaja Puhaskasum aktsia kohta (edaspidi PK/A näitaja) arvutamist ja kajastamist. Juhend laieneb krediidiasutusele, kindlustusandjale ja äriühingule, kelle aktsiad on noteeritud Tallinna Väärtpaberibörsil, kelle lihtaktsiate või potentsiaalsete lihtaktsiatega kaubeldakse avalikul turul või kes taotleb luba oma lihtaktsiate või potentsiaalsete lihtaktsiate avalikuks emissiooniks (edaspidi aruandekohustuslane). Raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole kohustatud seda finantsnäitajat avalikustama, kuid teeb seda, lähtub käesolevast juhendist. Juhend koosneb neljast osast. A. Mõisted B. Tava puhaskasum aktsia kohta C. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta D. PK/A näitajate esitamine ja lisade nõuded Käesolevast juhendist lähtutakse alates 31. märtsist 2000. a vahe- ja aastaaruannete koostamisel. A. MÕISTED Eelisaktsia – aktsia, mis annab eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjääva vara jaotamisel. Fondiemissioon – aktsiakapitali suurendamine aktsiaseltsi omakapitali arvel sissemakseid tegemata aktsiate arvu või olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamise teel. Fondiemissiooni tagajärjel ei muutu äriühingu omakapitali kogusumma. Lihtaktsia – aktsia, mis ei ole eelisaktsia. Potentsiaalne lihtaktsia – finantsinstrument või leping, mis annab õiguse omandada lihtaktsiat. Näited potentsiaalsetest lihtaktsiatest on: – eelisaktsia, millega kaasneb õigus vahetada eelisaktsia lihtaktsiate vastu; – vahetusvõlakiri, millega kaasneb õigus vahetada võlakiri lihtaktsiate vastu; – varrantid ja optsioonid, millega kaasneb õigus soetada lihtaktsia; – töötajatele reserveeritud emiteeritavad lihtaktsiad; – lihtaktsiad, mida emiteeritakse teatud lepinguliste tingimuste täitmisel, näiteks osaluse, netovara või muu vara soetamisel. Split – tehing, mille tagajärjel aktsiate arvu suurendatakse olemasolevate aktsiate nimiväärtuse vähendamise teel. Spliti tagajärjel ei muutu äriühingu või kontserni aktsia- ja omakapitali kogusumma ega aktsionäri omanduses olevate aktsiate summaarne nimiväärtus. Tagurpidi split – tehing, mille tagajärjel aktsiate arvu vähendatakse olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamise teel. Tagurpidi spliti tagajärjel ei muutu äriühingu või kontserni aktsia- ja omakapitali kogusumma ega aktsionäri omanduses olevate aktsiate summaarne nimiväärtus. Varrant ja optsioon – finantsinstrumendid, mis annavad õiguse omandada lihtaktsiaid. B. TAVA PUHASKASUM AKTSIA KOHTA (INGL K BASIC EARNINGS PER SHARE) 1. Tava PK/A näitaja arvutatakse järgmiselt

2. Dividend, millele eelisaktsionäridel on põhikirja kohaselt tekkinud õigus, arvatakse aruandeperioodi puhaskasumist maha, vaatamata sellele, kas see dividend on välja kuulutatud või mitte. Mahaarvamisele kuulub ka eelisaktsionäride dividendiga seonduv tulumaks. Aruandeperioodi puhaskasumist ei arvata maha dividendi, mis kuulutati välja või tasuti antud aruandeperioodil, kuid millele eelisaktsionäridel tekkis õigus eelneval või eelnevatel aruandeperioodidel. 3. Üldjuhul kaasatakse lihtaktsiad kaalutud keskmise lihtaktsiate arvu kalkulatsiooni siis, kui tekib õigus nende eest tasu nõuda. Lihtaktsiate kaasamise päeva määramisel lähtutakse iga üksiku emissiooniga kaasnevatest tingimustest. Üldjuhul toimitakse järgmiselt: 1) rahalise sissemaksega tasutavad lihtaktsiad kaasatakse rahalise nõude tekkimise päeval, s.o aktsiate märkimisel või märkimiseta asutamisel raha laekumisel; 2) mitterahalise sissemaksega tasutavad lihtaktsiad kaasatakse rahalise nõude tekkimise päeval, s.o aktsiate märkimispäeval või märkimiseta asutamisel mitterahalise sissemakse üleandmispäeval; 3) vahetusvõlakirja konverteerimise tagajärjel tekkinud lihtaktsiad kaasatakse vahetusvõlakirja intressikulude arvestamise lõpetamise päeval, s.o nõude konverteerimispäeval; 4) aktsionäri nõude tasaarvestamise tagajärjel emiteeritud lihtaktsiad kaasatakse nõude loovutamise päeval. 4. Äriseadustiku paragrahvi 283 kohaselt ei anna oma aktsiad aktsiaseltsile mingeid aktsionäriõigusi ja seega ei kaasata neid kaalutud keskmise lihtaktsiate arvu leidmisel. 5. Kui lihtaktsia eest on ainult osaliselt tasutud, käsitletakse sissemakstud summat lihtaktsia murdosana, kui sissemaksega kaasneb õigus proportsionaalselt tasutud osaga osaleda kasumi jaotamisel. Osaliselt tasutud lihtaktsiaid, mis ei osale kasumi jaotamisel, käsitletakse potentsiaalsete lihtaktsiatena analoogiliselt varrantide ja optsioonidega. Näide 1. Kaalutud keskmise lihtaktsiate arvu leidmine Väljalastud aktsia Oma aktsiad PK/A kalkulatsiooni kaasatud lihtaktsiad 01.01.X1 Algbilanss 10 000 –500 9500 31.05.X1 Emiteeritakse aktsiad ning tasutakse rahas 1000 10 500 01.12.X1 Ostetakse tagasi oma aktsiaid –250 10 250 31.12.X1 Lõppbilanss 11 000 –750 10 250 Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv on

6. Kui äriühingute ühinemist kajastatakse ostumeetodil, kaasatakse väljalastud lihtaktsiad ühinemise bilansi päeva seisuga. 7. Kui äriühingute ühinemist kajastatakse poolingmeetodil, esitatakse korrigeeritud PK/A näitajad eelneva majandusaasta ja varem avalikustatud jooksva majandusaasta ja kvartalite kohta. Märkus. Poolingmeetodit rakendatakse eranditult kontsernisiseste ümberkujundamiste kajastamisel. Äriühendluse arvestust käsitletakse ERS 5 Äriühendluse arvestuse juhendis. 8. Kaalutud keskmist lihtaktsiate arvu korrigeeritakse, kui lihtaktsiate arv on muutunud, vaatamata sellele, et omakapitali kogusumma ei ole muutunud. Fondiemissiooni, spliti ja tagurpidi spliti puhul korrigeeritakse eelnevatel aruandeperioodidel esitatud PK/A näitajaid nii, et fondiemissiooni, spliti ja tagurpidi spliti mõju kajastuks tagasiulatuvalt. Esitamisele kuuluvad korrigeeritud PK/A näitajad eelneva majandusaasta ja jooksva majandusaasta kohta. Näide 2. Fondiemissioon Aasta 20X0 puhaskasum on 200 krooni. Aasta 20X1 puhaskasum on 400 krooni. Enne suunatud emissiooni oli lihtaktsiate arv 100. 1. septembril emiteeriti kaks lihtaktsiat iga varem emiteeritud aktsia kohta. Seega on lihtaktsiaid 200 rohkem kui varem. Puhaskasum aktsia kohta aastal 20X1 on 400/(100 + 200) = 1.33) Aastal 20X0 korrigeeritud puhaskasum aktsia kohta on 200/(100 + 200) = 0.66 9. Kui olemasolevatele aktsionäridele suunatakse aktsiate märkimiseesõigus hinnaga, mis on madalam kui varem emiteeritud lihtaktsiate noteeritud turuhind, esitatakse korrigeeritud PK/A näitajad eelneva majandusaasta ja jooksva majandusaasta varasemate kvartalite kohta. Korrigeerimisel korrutatakse eelneva perioodi lihtaktsiate arvu järgmise koefitsiendiga

10. Kui märkimiseesõigusega võib avalikul turul või börsil kaubelda enne aktsiate emissiooni, võetakse turuhinna määramisel aluseks aktsiate ja märkimiseesõiguste sulgemishinnad viimasel päeval, millal nii aktsiaid kui märkimiseesõigusi noteeritakse. 11. Jättes kõrvale muud väärtpaberiturgu mõjutavad asjaolud, on teoreetiline turuhind see hind, millega aktsiad peaksid olema noteeritud pärast aktsiate väljalaskmist. Teoreetiline turuhind saadakse järgmiselt

Näide 3. Aktsiate märkimiseesõigus 20X0 20X1 20X2 Puhaskasum 2000 1500 1000 Otsustatakse emiteerida 200 aktsiat. Enne aktsiaemissiooni on lihtaktsiaid 1000. Märkimiseesõigusega lubatakse aktsionäril, kes omab viit aktsiat, soetada üks aktsia hinnaga 50 krooni. Märkimiseesõigust tuleb kasutada enne 1. veebruari 20X1. a. Aktsiate sulgemishind vahetult enne emissiooni on 100 krooni.

20X0 20X1 20X2 20X0 algselt 2 20X0 korrigeeritult 2000 / (1000 × 1.09) 1,8 20X1

1,26 20X2 1000 / 1200 0,83 12. Kui turuhind enne emissiooni on madalam teoreetilisest turuhinnast, arvutatakse emiteeritud lihtaktsiaid nagu näites 1 toodud rahalise sissemaksega tasutud aktsiaid. 13. Kui emiteeritakse lihtaktsiad teistele kui olemasolevatele aktsionäridele hinnaga, mis on madalam turuhinnast, ei korrigeerita eelnevate perioodide näitajaid, vaid emiteeritud lihtaktsiad kaasatakse PK/A näitaja kalkulatsiooni tavakorras. C. LAHUSTATUD PUHASKASUM AKTSIA KOHTA (INGL K DILUTED EARNINGS PER SHARE) 14. Lahustatud PK/A näitaja arvutamisel kaasatakse need potentsiaalsed lihtaktsiad, mille mõju vähendab puhaskasumit aktsiate kohta. Need potentsiaalsed lihtaktsiad lahustavad PK/A näitaja suhet. 15. Potentsiaalsed lihtaktsiad kaasatakse PK/A näitaja arvestusse kas perioodi algusest või nende tekkimisel, kui see on hiljem. 16. Potentsiaalsete lihtaktsiate konverteerimisel lihtaktsiateks, ei mõjuta nendega kaasnev dividend (punktis 1 maha arvatud eelisaktsiate dividend), intressikulud (vahetusvõlakirjad) ning muud tulud ja kulud tava PK/A näitajat. 17. Lahustatud PK/A näitaja arvutuste aluseks on tava puhaskasum aktsiate kohta, mida korrigeeritakse järgmiselt: a) kvartali ja jooksva perioodi kasumit ning aruandeaasta puhaskasumit korrigeeritakse punktis 16 toodud dividendi, intressikulude ning muude tulude ja kuludega, mis ei esine pärast lihtaktsiateks konverteerimist arvesse võttes nende mõju konverteerimisjärgse perioodi tulumaksustamisel. b) kaalutud keskmise lihtaktsiate arvu suurendatakse nende lihtaktsiate võrra, mis tekiksid kõikide potentsiaalsete lihtaktsiate konverteerimisel lihtaktsiateks. 18. Kui lihtaktsiate emiteerimine on seotud teatud tingimuste rahuldamisega, kaasatakse need lihtaktsiad lahustatud PK/A näitaja arvestusse, kui need tingimused on täidetud. Näitena võib tuua äriühendluse, kus ettevõtte ostu-müügilepingus esinevad potentsiaalsed lisatingimused, mis baseeruvad tulukusele või garanteeritakse aktsiakurssi. Kui neid tingimusi ei ole täidetud, kaasatakse need lihtaktsiad, mis oleksid emiteeritavad siis, kui aruandeperioodi lõpp oleks tingimuste rahuldamise tähtaeg. Eelnevate perioodide PK/A näitajaid ei korrigeerita tagasiulatuvalt, kui lepinguperioodi lõppemisel on tingimused täitmata. 19. Tütarettevõtja või sidusettevõtja võib välja lasta potentsiaalseid lihtaktsiaid, mis on konverteeritavad sidusettevõtja, tütarettevõtja või emaettevõtja lihtaktsiateks. Kui need potentsiaalsed lihtaktsiad lahustavad tava PK/A näitajat, kaasatakse neid lahustatud PK/A arvutamisel. 20. Optsioonid ja muud ostuõigused lahustavad PK/A näitajat, kui nende õiguste soetamise tulemusena müüakse lihtaktsiaid alla nende noteeritud turuhinna. Neid hinnatakse järgmiselt: 1) õiguse kasutushinna alusel arvutatakse, mitu lihtaktsiat selle summa eest võiks turuhinnas soetada; 2) õigusega ettenähtud lihtaktsiate arvu ja punktis 1 arvestatud lihtaktsiate arvu vahet käsitletakse tasuta antud aktsiatena. Näide 4. Optsioonid Aruandeaasta puhaskasum 1 200 000 krooni Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv 20X1 500 000 Keskmine turuhind 20X1 20 krooni Optsioonidega kaetud kaalutud keskmine lihtaktsiate arv 100 000 Optsioonilepingus toodud ostuhind 15 krooni PK/A Puhaskasum Lihtaktsiate arv Aruandeperioodi kasum 20X1. a 1 200 000 Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv 20X1. a 500 000 Optsiooniga kaetud aktsiate arv 100 000 Tava PK/A 20X1. a 2.40 Aktsiate arv, mida oleks emiteeritud turuhinnas (100 000 × 15) /20 (75 000) Lahustatud PK/A 2.29 1 200 000 525 000 21. Iga väljalastud või tekkivat potentsiaalse lihtaktsia seeriat või tüüpi analüüsitakse eraldi. Analüüsi järjekord võib mõjutada hinnangut. Selleks fikseeritakse lahustuvuse pingerida. Pingerea seadmisel fikseeritakse

22. Pingeritta seatud potentsiaalsete lihtaktsiate mõju lahustatud PK/A näitajale arvutatakse kumulatiivselt (kasvavalt). Esitamisele kuuluv lahustatud PK/A näitaja on analüüsi kõige väiksem või kõige negatiivsem PK/A näitaja. 23. Eelnevatel aruandeperioodidel esitatud lahustatud PK/A näitajat ei korrigeerita potentsiaalse lihtaktsia konverteerimisel lihtaktsiaks või hindamisaluste muutumisel. 24. Potentsiaalseid lihtaktsiad, mis on konverteeritud lihtaktsiateks aruandeperioodil, kaasatakse lahustatud PK/A näitaja arvutamisel aruandeperioodi algusest konverteerimise hetkeni. Konverteerimisel kaasatakse neid tava PK/A näitaja arvutamisel. D. PK/A NÄITAJATE ESITAMINE JA LISADE NÕUDED 25. Aruandekohustuslane, kes on emaettevõtja ja esitab konsolideeritud aasta- ja vahearuandeid, arvutab ja esitab PK/A näitajat kontserni andmete baasil. 26. Tava ja lahustatud PK/A näitajad esitatakse raamatupidamise aastaaruande kasumiaruande või konsolideeritud kasumiaruande juurdelisatud kirjetel Tava puhaskasum aktsia kohta ja Lahustatud puhaskasum aktsia kohta, mis esitatakse peale aastaaruande kasumiaruande kirjet Puhaskasum (-kahjum). 27. Tava ja lahustatud PK/A näitajad esitatakse vahearuande kasumiaruande juurdelisatud kirjetel Tava puhaskasum aktsia kohta ja Lahustatud puhaskasum aktsia kohta, mis esitatakse pärast kasumiaruande kirjeid Kvartali kasum (kahjum) ja Jooksva aasta kasum (kahjum). 28. Tava ja lahustatud PK/A näitajad näidatakse, vaatamata sellele, kas aruandekohustuslasel või kontsernil on puhaskasum või -kahjum. 29. Eelnevatel perioodidel esitatud tava ja lahustatud PK/A näitajaid korrigeeritakse: 1) fondiemissiooni, spliti ja tagurpidi spliti toimumisel; 2) olulise vea ilmnemisel või arvestusmeetodi muutmisel; 3) poolingmeetodi rakendamisel. 30. Kui fondiemissioon, split või tagurpidi split otsustatakse bilansipäeva ja vahe- või aastaaruande koostamise ajavahemikul, võetakse neid tegureid arvesse lõppenud majandusaasta, jooksva majandusaasta või kvartali tava ja lahustatud PK/A näitajate arvutamisel. 31. Vahe- ja aastaaruande lisades näidatakse tava ja lahustatud PK/A näitajate loendaja arvutamise aluseid ja samuti miks ning kuidas aruandeaasta puhaskasumit, jooksva majandusaasta kasumit või kvartali kasumit korrigeeriti. 32. Vahe- ja aastaaruande lisades näidatakse tava ja lahustatud PK/A näitajate nimetaja (kaalutud keskmise lihtaktsiate arvu) arvutamise aluseid ja samuti miks ning kuidas kaalutud keskmist lihtaktsiate arvu fikseeriti. 33. Potentsiaalsete lihtaktsiatega kaasnevad lepingutingimused avatakse vahe- ja aastaaruande lisades. 34. Vahe- ja aastaaruande lisades näidatakse ja kommenteeritakse otsuseid ja tehinguid, mis otsustati või toimusid bilansipäeva ja vahe- või aastaaruande koostamise ajavahemikul. Omakapitali osas avalikustatakse järgmine informatsioon: a) aktsiate emissioon, mille eest tasutakse rahalise sissemaksega; b) aktsiate emissioon, millega rahuldatakse kohustust; c) oma aktsiate tagasiost või tühistamine; d) potentsiaalsete lihtaktsiate konverteerimine; e) väljaantud varrantid, optsioonid ja konverteeritavad kohustused; f) sõlmitud lepingud, mille tulemusena emiteeritakse lisanduvaid aktsiaid. Ülaltoodud tehinguid ei kajastata aruandeperioodi raamatupidamise aruannetes ega kaasata lõppenud aruandeperioodi PK/A näitaja kalkulatsiooni.