Raamatupidamise Toimkond — Juhendi «Vahearuannete koostamise ja esitamise juhend» kinnitamine [otsus nr 4-1] — RTL, 2000, 40, 560

Juhendi «Vahearuannete koostamise ja esitamise juhend» kinnitamine Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 11. märtsi 2000. a istungi protokolliline otsus nr 4-1 Raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) paragrahvi 38 lõike 1 alusel Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond otsustab: 1. Kinnitada juhendi «Vahearuannete koostamise ja esitamise juhend» uus redaktsioon. Käesolev juhend on kooskõlastatud Eesti Panga, EV Kindlustusinspektsiooni ja Tallinna Väärtpaberibörsiga. 2. Asendada käesoleva juhendi redaktsiooniga EV Raamatupidamise Toimkonna 13. augusti 1998. a istungi protokollilise otsusega nr 8-1 kinnitatud juhend «Vahearuannete koostamise ja esitamise juhend». 3. Kehtestada käesoleva juhendi redaktsiooni rakendamine vahearuannete koostamisel 2000. a ja eelolevatel majandusaastatel. 4. Avaldada Riigi Teataja Lisas juhendi «Vahearuannete koostamine ja esitamine» terviktekst (juurde lisatud). EV Raamatupidamise Toimkonna esimees Rita ILISSON Kinnitatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 11. märtsi 2000. a istungi protokollilise otsusega nr 4-1 VAHEARUANNETE KOOSTAMISE JA ESITAMISE JUHEND Käesolev juhend käsitleb vahearuannete (interim-aruannete) koostamise ja avalikustamise nõudeid. Juhend laieneb krediidiasutusele, kindlustusandjale ja äriühingule, kelle aktsiad on börsil noteeritud (edaspidi aruandekohustuslane). Raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole kohustatud vahearuandeid avalikustama, kuid teeb seda, lähtub käesolevast juhendist. Juhend koosneb kaheksast osast. A. Mõisted B. Vahearuande koostamise ja avalikustamise kohustus C. Vahearuande koostamise üldnõuded D. Vahearuande seletuskiri E. Vahearuandes kajastatud vara, kohustused, tulud ja kulud F. Arvestusmeetodi muutus või oluline viga jooksval majandusaastal G. Hindamisaluse muutus jooksval majandusaastal H. Vahearuande lisad Käesolevast juhendi redaktsioonist lähtutakse vahearuannete koostamisel 2000. a ja eelolevatel majandusaastatel. A. MÕISTED Emaettevõtja ja tütarettevõtja – kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär, nimetatakse osalevat äriühingut emaettevõtjaks ja äriühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks, kui osalev äriühing ise või ühe või mitme tütarettevõtja kaudu: a) omab häälteenamust või b) omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamuse nõukogu liikmetest või c) nimetas eelneval ja jooksval majandusaastal kuni konsolideeritud aruande koostamiseni enamuse juhatuse või nõukogu liikmetest ning teine aktsionär ei oma alapunktides a ja b toodud õigusi või d) on sõlminud kokkuleppe teiste osanike või aktsionäridega, mille kohaselt ta valitseb (esindab) häälteenamust. Konsolideerimisele kuuluvad tütarettevõtjad – tütarettevõtjad, kelle aruannetes näidatud vara ja kohustused ning tulud ja kulud lülitatakse «rida-realt» konsolideeritud raamatupidamisaruandesse. Konsolideeritud raamatupidamisaruannetesse lülitatakse kõikide kodumaiste ja välismaiste tütarettevõtjate raamatupidamisaruannetes kajastatud vara ja kohustused ning tulud ja kulud, võttes arvesse allpool toodud erandeid 1 ja 2. Erand 1. Konsolideeritud raamatupidamisaruannetes võib kajastada osalust tütarettevõtjas laiendatud kapitaliosaluse meetodil, kui investeeringuobjekt ei ole avalikul börsil noteeritud ja investeeringuobjekti bilansimaht ei ületa 1% emaettevõtja bilansimahust. Kuid kui selliseid tütarettevõtjaid on mitu, ei tohi nende bilansside maht kokku ületada 5% emaettevõtja bilansimahust. Erand 2. Osalust tütarettevõtjas võib kajastada kulumeetodil, kui: a) investeering soetati edasimüümise eesmärgil või b) emaettevõtja on pikema ajavahemiku jooksul takistatud osalemast tütarettevõtja juhtimisel või c) tütarettevõtja on likvideerimisel või pankrotihalduri hallata. Märkus. Kulumeetodi kohaselt hinnatakse pikaajalist investeeringut, lähtudes sellest, mis on madalam, kas investeeringu bilansiline maksumus või selle realiseerimismaksumus. B. VAHEARUANDE KOOSTAMISE JA AVALIKUSTAMISE KOHUSTUS 1. Vahearuannete koostamise ja avalikustamise kohustus lasub aruandekohustuslase juhatusel. 2. Koos kuupäeva märkimisega kirjutavad vahearuandele alla need isikud, kes seaduses ettenähtud korras vastutavad raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamise aruannetes esitatud andmete õigsuse eest, või nende poolt volitatud isik(ud). Kui käesolevas punktis nimetatud isikud ei ole vahearuandele alla kirjutanud füüsiliste takistuste tõttu, lisatakse allakirjutanute poolt kirjalik põhjendus. Kui käesolevas punktis nimetatud isikud keelduvad alla kirjutamast, lisatakse õiend allakirjutamisest keeldumise põhjuste kohta. 3. Aruandekohustuslane koostab ja avalikustab vahearuande jooksva majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja 12 kuu kohta. 4. Aruandekohustuslane, kes on emaettevõtja, koostab ja avalikustab konsolideeritud vahearuande jooksva majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja 12 kuu kohta. 5. Vahearuande bilansipäevadeks on 31. märts, 30. juuni, 30. september ja 31. detsember. 6. Aruandekohustuslase kohustus koostada ja avalikustada enda ja konsolideeritud vahearuandeid on sätestatud tema tegevust reguleerivates õigusaktides. 7. Aruandekohustuslase vahearuanne ja konsolideeritud vahearuanne avalikustatakse hiljemalt kaks kuud pärast vahearuande bilansipäeva. 8. Avalikustamise nõuet rahuldatakse järgmiselt: 1) lõppenud kvartali ja eelneva majandusaasta aastaaruande koopiad on kõikidele huvitatud isikutele kättesaadavad aruandekohustuslase asukohas ja 2) lõppenud kvartali ja eelneva majandusaasta aastaaruanne on kättesaadavad aruandekohustuslase või börsi interneti koduleheküljel. 9. Aruandekohustuslase ja tema poolt koostatud konsolideeritud vahearuanded esitatakse börsile ja riiklikele järelevalvetele seadusega või teiste õigusaktidega sätestatud korras. C. VAHEARUANDE KOOSTAMISE ÜLDNÕUDED 10. Vahearuanne koosneb bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali liikumise aruandest, lisadest ja seletuskirjast. 11. Vahearuandes võib kajastada emaettevõtja ja kontserni näitajaid kõrvuti, kui teistes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. 12. Vahearuanne koostatakse eesti keeles ja Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus. 13. Vahearuande koostamisel lähtutakse heast raamatupidamistavast, käesolevast juhendist, aruandekohustuslase tegevusvaldkonnale kehtestatud bilansi- ja kasumiaruande skeemidest ja aruandekohustuslase tegevust reguleerivatest õigusaktidest. 14. Aruandekohustuslane, kes on krediidiasutus, koostab konsolideeritud vahearuande vastavalt käesoleva juhendi ja ERS 10 Krediidiasutuste konsolideeritud aruannete koostamise ja esitamise juhend nõuetele, arvestades tema tegevust reguleerivates õigusaktides toodud erisusi. 15. Aruandekohustuslane, kes on kindlustusandja, koostab konsolideeritud vahearuande vastavalt käesoleva juhendi ja ERS 10 Krediidiasutuste konsolideeritud aruannete koostamise ja esitamise juhendi osadest A, C1, C2, D, E, F4, G2, H ja I nõuetele, arvestades tema tegevust reguleerivates õigusaktides toodud erisusi. 16. Aruandekohustuslane, kes ei ole krediidiasutus või kindlustusandja, koostab konsolideeritud vahearuande, lähtudes käesoleva juhendi ja ERS 10 Krediidiasutuste konsolideeritud aruannete koostamise ja esitamise juhend osadest C1, C2, D ja E ning tema tegevusalale kehtestatud bilansi- ja kasumiaruande skeemidest. 17. Võrreldavuse printsiibist tulenevalt vastandatakse vahearuande bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande kirjed eelneva majandusaasta raamatupidamise aastaaruandes kajastatud kirjete nimetuste, järjekorra ja liigendusega. 18. Võrreldavuse printsiibi tagamiseks koostatakse järgnevad aruanded: 1) bilanss, kus näidatakse eelneva majandusaasta bilansikirjete lõppsaldod ja vahearuande bilansipäeva seis; Märkus. Jooksva majandusaasta kasum või kahjum näidatakse juurdelisatud omakapitali kirjel Jooksva aasta kasum (kahjum). 2) kasumiaruanne, kus näidatakse lõppenud kvartali kasum ja sama kvartali kasum eelneval majandusaastal; Märkus. Aastaaruande kasumiaruande skeemis näidatud kirje Puhaskasum (-kahjum) asendatakse kirjega Kvartali kasum (kahjum). Kirjele lisatakse tunnus I, II, III või IV. 3) kasumiaruanne, kus näidatakse jooksva majandusaasta kasum aasta algusest bilansipäevani, s.o kasvavalt (kumulatiivselt) ja sama perioodi kasum eelneval majandusaastal; Märkus. Aastaaruande kasumiaruande skeemis näidatud kirje Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) asendatakse kirjega Jooksva aasta kasum (kahjum). 4) rahavoogude aruanne, kus näidatakse jooksva majandusaasta rahavood aasta algusest bilansipäevani, s.o kasvavalt ja sama perioodi rahavood eelneval majandusaastal; 5) omakapitali liikumise aruanne, kus näidatakse eelneva majandusaasta omakapitali kirjete lõppsaldod, bilansipäeva seis ja omakapitali liikumine jooksval majandusaastal ning sama perioodi omakapitali liikumine eelneval majandusaastal. 19. Aruandekohustuslane arvutab ja esitab finantsnäitajat puhaskasum aktsia kohta vastavalt juhendi ERS 13 Finantsnäitaja – Puhaskasum aktsia kohta – arvutamine ja kajastamine nõuetele. Tava ja lahustatud PK/A näitajat esitatakse vahearuande kasumiaruande juurdelisatud kirjetel Tava puhaskasum aktsia kohta ja Lahustatud puhaskasum aktsia kohta. Kvartali kasumiaruandes esitatakse need kirjed pärast kirjet Kvartali kasum (kahjum). Jooksva majandusaasta kasumiaruandes esitatakse need kirjed pärast kirjet Jooksva aasta kasum (kahjum). D. VAHEARUANDE SELETUSKIRI 20. Seletuskirjas antakse ülevaade asjaoludest, millel on määrav tähtsus aruandekohustuslase ja kontserni finantsseisundi või majandustulemuse hindamisel eelneva majandusaasta raamatupidamise aastaaruande koostamispäevast vahearuande bilansipäevani. Seletuskirjas kommenteeritakse ja esitatakse alltoodud informatsioon, kui seda ei ole esitatud muus vahearuande lahutamatus osas: 1) kontserni struktuur ning aruandekohustuslase otsene ja kaudne osalus konsolideeritud vahearuandesse lülitatud tütarettevõtjates. Kui emaettevõtja otseselt või kaudselt ei oma häälteenamust konsolideeritud vahearuandesse kaasatud tütarettevõtjas, esitatakse ema- ja tütarettevõtja suhte kirjeldus; 2) jooksval majandusaastal toimunud ja eeldatavad muudatused kontserni koosseisus (kavandatud ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, osaluse soetamine või müük jne) või kontserni kuuluvate äriühingute tegevusvaldkonnas või tegevusalas; 3) olulised sündmused ja asjaolud, mis on mõjutanud või võivad mõjutada aruandekohustuslase ja kontserni finantsseisundit või majandustulemusi jooksval majandusaastal või eelolevatel perioodidel; 4) aruandekohustuslase ja tema sidus- ja tütarettevõtjate äritegevuse sesoonsus või majandustegevuse tsüklilisus; 5) muudatused aruandekohustuslase ja kontserni likviidsuses, investeerimis- ja finantseerimisstrateegias, finantseerimisstruktuuris ning riski maandamise poliitikas jooksval majandusaastal; 6) aruandekohustuslase ja kontserni majandusarengut mõjutavad üldmajanduslikud ja äritegevusele spetsiifilised asjaolud või arengusuunad, mis on jooksval majandusaastal mõjutanud või võivad järgnevatel aruandeperioodidel mõjutada aruandekohustuslase või kontserni finantsseisundit või majandustulemust; 7) jooksva majandusaasta või vahearuande koostamisperioodil toimunud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutustega seonduvad riskid; 8) finantssuhtarvud aruandekohustuslase ja kontserni lõikes kvartali ja eelmise majandusaasta sama kvartali ning kumulatiivselt aasta algusest vahearuande bilansipäevani ja eelneva majandusaasta sama ajavahemiku kohta. Finantssuhtarvude arvutamise metoodika avatakse seletuskirjas või vahearuande lisades. 21. Punktis 20 toodud loetelu ei ole ammendav, kuid loetelus toodud informatsioon kuulub avalikustamisele kas seletuskirjas või muus vahearuande lahutamatus osas. E. VAHEARUANDES KAJASTATUD VARA, KOHUSTUSED, TULUD JA KULUD 22. Vahearuannete koostamisel lähtutakse aastaaruande koostamisel rakendatavatest arvestusmeetoditest. 23. Konsolideeritud vahearuannetesse lülitatakse emaettevõtja ja tema konsolideerimisele kuuluvate tütarettevõtjate aruannetes kajastatud vara ja kohustused ning tulud ja kulud. 24. Vara ja kohustuste arvelevõtmisel lähtutakse raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 toodud mõistetest, paragrahvis 5 toodud põhiprintsiipidest ning hea raamatupidamistava nõuetest. Välisvaluutas fikseeritud vara ja kohustused 25. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeva Eesti Panga kursi alusel. Välisriigis registreeritud sidus- ja tütarettevõtjate aruanded 26. Kui sidus- või tütarettevõtja vahearuanded on koostatud teiste printsiipide või arvestusmeetodite baasil, viiakse tütarettevõtja aruanded vastavusse hea raamatupidamistava nõuetega. Vastavusse viidud aruanded hinnatakse eesti kroonidesse kas sõltuva või iseseisva tütarettevõtja ümberhindamise meetodil, lähtudes sidus- või tütarettevõtja sõltuvusest ja seotusest aruandekohustuslase majandustegevusega. Märkus. Välisriigis registreeritud sidus- või tütarettevõtja aruannete ümberhindamisel Eestis ametlikult kehtivasse vääringusse lähtutakse ERS 10 Krediidiasutuste konsolideeritud aruannete koostamise ja esitamise juhend osast E. Aktsiad ja väärtpaberid 27. Lühiajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberid hinnatakse lähtudes sellest, mis on madalam, kas nende bilansiline maksumus või neto realiseerimismaksumus. Erandiks on IOSCO liikmesriigi börsil noteeritud väärtpaberid, mis hinnatakse turuhinnas. Nõuded 28. Nõuded hinnatakse konservatiisuse printsiibi alusel, lähtudes bilansipäeval eksisteerinud asjaoludest. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded kantakse kuludesse. Varud 29. Varud hinnatakse lähtudes sellest, mis on madalam, kas nende bilansiline maksumus või neto realiseerimismaksumus. 30. Tootmisüldkulude jaotamisel võib ilmneda, et teatud kvartali mahtude, tootmisefektiivsuse või suurte kulutuste tõttu ületab varude bilansiline maksumus nende neto realiseerimismaksumuse. Vaatamata sellele, et juhatuse hinnangul need väljaminekud eeldatavasti «kasutatakse» ära tootmisprotsessis jooksva majandusaasta kestel, kantakse varude bilansilise maksumuse ja neto realiseerimismaksumuse vahe kuludesse. Materiaalne põhivara 31. Põhivara amortisatsiooni kirjendamisel arvestatakse ainult neid objekte, mis on aruandekohustuslase valduses vahearuande bilansipäeva seisuga. Kulumi arvestamisel ei võeta planeeritud vara oste ja müüke arvesse. Immateriaalne vara 32. Kui teatud väljaminek ei vasta vara arvelevõtmise kriteeriumidele vahearuande koostamisel, kantakse see summa kuludesse. Näited väljaminekutest, mida ei kapitaliseerita vahe- ega aastaaruannetes, on reklaamiväljaminekud ja kaubamärgi arendamisega seotud ning klientidega suhete parandamiseks tehtud väljaminekud. Need väljaminekud kantakse kuludesse. Immateriaalse põhivara kirjetel näidatakse soetatud õigusi ning arenguväljaminekuid, mis vastavad raamatupidamise seaduse paragrahvi 33 lõikes 3 toodud nõuetele. Kohustused 33. Kohustustena võetakse arvele need kohustused, mis eksisteerivad vahearuande bilansipäeval ja mis tõenäoliselt nõuavad varast loobumist tulevastel perioodidel. Eeldatavaid kahjumeid eelolevatel aruandeperioodidel ja plaanitud reorganiseerimisväljaminekuid ei kajastata kohustustena. 34. Järgnevatele perioodidele plaanitud väljaminekuid põhivara objekti rekonstrueerimiseks või remondiks ei võeta bilansis arvele kohustusena. Rekonstrueerimisväljaminekud võetakse arvele nende tekkimisel. Remondiga seotud väljaminekud kantakse nende tekkimisel kuludesse. Tulumaksukulu 35. Vahearuandes näidatud tulumaksukulu arvestatakse aruandekohustuslase ja iga kontserni kuuluva äriühingu kaalutud keskmise efektiivse ettevõtte tulumaksumäära baasil. Märkus. 1. jaanuaril 2000. a jõustunud tulumaksuseadusest tulenevalt on Eestis registreeritud aruandekohustuslase ja kontserni kuuluva äriühingu vahearuande kasumiaruandes näidatud tulumaksukulu 0. Sesoonsed ja tsüklilised tulud 36. Sesoonsed, tsüklilised või muud ebaregulaarselt tekkivad tulud võetakse arvele tekkepõhiselt ja realiseerimise printsiibi kohaselt siis, kui tulu saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning on tõenäoline, et tulu laekub ja raamatupidamiskohustuslasel on tekkinud õigus antud tulule. Neid tulusid ei võeta arvele tulevaste perioodide tuluna ega aruandeperioodi tuluna enne nende tekkimist. Näited. Dividenditulu, autoritasu, litsentsitulu ja valitsuselt saadud sihtfinantseerimine on näited sesoonsetest, tsüklilistest või ebaregulaarselt laekuvatest tuludest. Dividendinõuet või tulu kajastatakse siis, kui aktsionäril on tekkinud õigus dividendile ning on tõenäoline, et raha laekub. Autoritasu ja litsentsitulu kajastatakse tekkepõhiselt, lähtudes lepingu sisust. Valitsusest saadud sihtfinantseerimist kajastatakse, lähtudes juhendist ERS 11 Valitsuselt saadud sihtfinantseerimise arvestus. F. ARVESTUSMEETODI MUUTUS VÕI OLULINE VIGA JOOKSVAL MAJANDUSAASTAL 37. Arvestusmeetodit muudetakse ainult siis, kui seda nõuab hea raamatupidamistava või kui see annab õigema ja õiglasema ülevaate raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist ning majandustulemusest. Üleminekul uuele arvestusmeetodile lähtutakse ülemineku aluseks oleva juhendi rakendussätetest. Kui ülemineku aluseks ei ole juhend, vaid raamatupidamise sise-eeskirjades fikseeritud arvestusmeetodi muudatus, toimitakse käesoleva juhendi punktide 38–41 kohaselt. 38. Kui uuele arvestusmeetodile üleminek ei oleks oluliselt mõjutanud lõppenud majandusaasta majandustulemust ja finantsseisundit, korrigeeritakse jooksva majandusaasta varasemaid vahearuandeid, tagamaks kvartalite võrreldavust. Uut põhimõtet rakendatakse bilansi jääkide hindamisel kõikides vahe- ja aastaaruannetes. Antud bilansirühmas näidatud vara või kohustus peab olema hinnatud samade kriteeriumide kohaselt. Kui arvestusmeetodit muudetakse II kvartalis, tuleb seega I kvartali vahearuanne ümber hinnata. 39. Kui uuele arvestusmeetodile üleminek oleks oluliselt mõjutanud lõppenud majandusaasta majandustulemust ja finantsseisundit, rakendatakse uut arvestusmeetodit tagasiulatuvalt. Selleks korrigeeritakse jooksva majandusaasta varasemaid vahearuandeid, eelnevate aastate aruandeid ning koostatakse korrigeeritud algbilanss. Näide. Aruandekohustuslane otsustab 1. jaanuarist 2000. a põhivarana arvele võtta objektid, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul ja mille maksumus ületab 10 000 krooni. Varem kasutatud piirmäär oli 2000 krooni. Varem arvelevõetud väheolulise maksumusega inventari (soetusmaksumusega 2000–10 000 krooni) bilansiline maksumus on 100 000 krooni. Kuna selle summa mõju ei avalda olulist mõju aruandekohustuslase majandustulemusele ja finantsseisundile, kantakse see summa kuludesse aasta esimese kvartali aruandes. 40. Kui arvestusmeetodit on vahearuande aruandeperioodil muudetud, tuleb lisades põhjendada ja näidata muudatuste mõju. 41. Kui ilmneb, et varem koostatud vahe- või aastaaruandes on oluline viga, koostatakse korrigeeritud vahearuanded ja korrigeeritud algbilanss. G. HINDAMISALUSTE MUUTUS JOOKSVAL ARUANDEAASTAL 42. Hindamisalusteks on informatsioon ja kogemused, mille alusel raamatupidamiskohustuslane hindab oma vara ja kohustusi. Kui asjaolud muutuvad, tuleb lisades selgitada ja näidata muutuste mõju. Hindamisaluste muutuse mõju kajastatakse hinnangu muutmisel. Hindamisaluste muutusel ei korrigeerita eelnevate kvartalite aruandeid ega eelneva majandusaasta aruandeid. 43. Hindamisaluste muutumise tagajärjel kirjendatud vastukannet kajastatakse samal kasumiaruande kirjel kui eelneva(te)s vahearuannetes kajastatud algset kannet. Näited. Hindamisaluste muutused Kui ilmneb, et põhivara objekti kasulik tööiga on pikem või lühem esialgselt määratud kasulikust tööeast, muudetakse amortisatsiooninorme ja uusi norme rakendatakse edasiulatuvalt. Kui põhivara hinnati varasemal perioodil alla ning ilmneb, et see allahindlus ei ole põhjendatud, korrigeeritakse objekti bilansilist maksumust. Korrigeeritud maksumuse ülempiiriks on põhivara jääkmaksumus enne allahindlust, millest on maha arvatud see kulum, mida oleks arvestatud allahindluse ajavahemikul, kui allahindlust ei oleks toimunud. Kui nõue kanti varasemal perioodil kuludesse ja hiljem see laekub, tehakse vastukanne. Vastukannet kajastatakse samal kasumiaruande kirjel kui algset kannet. Kui hiljem ilmneb, et nõue oli juba varem ebatõenäoliselt laekuv, hinnatakse nõue alla selle asjaolu ilmnemisel. H. VAHEARUANDE LISAD 44. Aruandekohustuslane, kes on emaettevõtja, koostab konsolideeritud vahearuande lisad ja ei ole kohustatud koostama ja esitama enda kui majandusüksuse lisasid. 45. Vahearuande lisades esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada õige ja õiglase ülevaate aruandekohustuslase ja kontserni varadest, kohustustest, omakapitalist ja majandustulemusest. 46. Vahearuande lisad hõlmavad nõuetekohast informatsiooni eelneva majandusaasta raamatupidamise aastaaruande koostamispäevast vahearuande koostamispäevani. 47. Kui aruandekohustuslase enda ja kontserni eelneva majandusaasta aastaaruanded on avalikkusele kättesaadavad vastavalt käesoleva juhendi punktile 8, ei ole aruandekohustuslane kohustatud vahearuandes selgitama neid vahearuannete koostamisel rakendatud arvestusmeetodeid, mis on samad kui need, mille alusel eelneva majandusaasta raamatupidamise aastaaruanne koostati. 48. Lisad nummerdatakse ning bilansi, kasumiaruande, rahavoogude aruande ja omakapitali liikumise aruande kirjete kõrval näidatakse antud kirjet selgitava lisa number sulgudes. 49. Vahearuande lisas nr 1 vastatakse järgnevatele küsimustele, kui nendele küsimustele ei ole vastatud vahearuande seletuskirjas, sissejuhatuses või muus vahearuande lahutamatus osas: 1) kas vahearuande koostamisel rakendatud põhimõtted, arvestusmeetodid ja hindamisalused on kooskõlas raamatupidamise seaduse ja hea raamatupidamistava nõuetega; 2) kas juhatuse hinnangul vahearuanded kajastavad aruandekohustuslase ning kontserni finantsseisundit ja majandustulemust õigesti ja õiglaselt; 3) kas jooksval aruandeaastal kasutatud arvestusmeetodid on vastavuses aruandekohustuslase ning kontserni eelneva majandusaasta raamatupidamise aastaaruande ja konsolideeritud aastaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetoditega; Märkus. Kui vastus on jaatav, lähtutakse käesoleva juhendi punktist 47. Märkus. Kui vastus on eitav, lisatakse põhjendus, näidatakse muudatuse mõju ja selgitatakse, kuidas arvestusmeetodi muudatus kajastub raamatupidamise aruannetes. 4) kas vahearuanne on auditeeritud või audiitor on sooritanud vahearuande finantsinformatsiooni ülevaate; 5) kas aruandekohustuslane on juhatuse hinnangul jätkuvalt tegutsev majandusüksus. 50. Kui jooksval majandusaastal on toimunud muudatusi kontserni koosseisus või kontserni kuuluvate äriühingute tegevuses, näidatakse nende muudatuste mõju jooksva majandusaasta finantsseisundile ja majandustulemustele. 51. Lisades kommenteeritakse asjaolusid, mis toimusid või ilmnesid vahearuande koostamisperioodil ja mida on arvesse võetud aruandekohustuslase ja kontserni vara, kohustuste, omakapitali ja majandustulemuste hindamisel. Märkus. Oluliste sündmuste kajastamist või avalikustamist käsitletakse juhendi ERS 2 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldnõuded osas C13. 52. Lisades kommenteeritakse olulisi sündmusi ja asjaolusid, mis toimusid või ilmnesid vahearuande koostamisperioodil ja mis ei kajastu aruandeperioodi raamatupidamise aruannetes, kuid mõjutavad oluliselt või võivad oluliselt mõjutada järgimise või järgmiste aruandeperioodide tulemusi. Alternatiivselt võidakse neid sündmusi ja asjaolusid avalikustada seletuskirjas. Märkus 1. Oluliste sündmuste kajastamist või avalikustamist käsitletakse juhendi ERS 2 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldnõuded osas C13. 53. Lisades selgitatakse hindamisaluste muutuste mõju jooksva majandusaasta ja aruandeperioodi finantsseisundile ja majandustulemustele. Lisades näidatakse ja selgitatakse: 1) nõuete allahindlust ja varem kuludesse kantud nõuete laekumist; 2) laenude allahindlust ja varem kuludesse kantud laenude laekumist; 3) varude allahindlust; 4) põhivara soetamist, müüki ja allahindlust; 5) eelnevates vahearuannetes kajastatud põhivara allahindluse korrigeerimist; 6) aruandeperioodil ilmnenud olulised vead eelnevates vahe- ja aastaaruannetes; 7) erakorraliste tulude ja kulude mõju ja tekkimisega seonduvad asjaolud; 8) aruandeperioodil või varasematel perioodidel algatatud kohtuvaidlustest tekkinud potentsiaalseid või materiaalselt fikseeritavaid kohustusi ja kulusid; 9) bilansiväliste nõuete ja tinglike ning tühistamata kohustuste muutust; 10) laenulepingu tingimuste olulist rikkumist või mitterahuldamist, mida ei ole hilisemal perioodil rahuldatud. 54. Lisades näidatakse ja kommenteeritakse olulisi tehinguid aruandekohustuslase ja tema sidus- või tütarettevõtja lähikondsetega. Märkus. Lähikondsed on pankrotiseaduse paragrahvis 49 nimetatud isikud. 55. Konsolideeritud vahearuande lisades ei kommenteerita aruandekohustuslase ja tema tütarettevõtja vahelisi tehinguid, mille mõju on konsolideeritud raamatupidamise aruannetes elimineeritud. 56. Lisades avalikustatakse aruandekohustuslase või kontserni kuuluva äriühingu kohustused maksta juhatuse või nõukogu liikmetele tasu sõltuvalt aruandeperioodi või majandusaasta kasumist, kompensatsiooni nende lahkumisel või tagasikutsumisel, pensionitasu nende pensionile minekul ja neile antud laenud või väljastatud garantiid. Alternatiivselt võidakse neid kohustusi avalikustada seletuskirjas. 57. Aruandekohustuslane, kellele laieneb juhend ERS 14 Segmendiaruandlus, esitab ja kommenteerib juhendi alusel määratletud segmentide tulusid ja äritulemit vahearuande lisades. 58. Aruandekohustuslane, kellele laieneb juhend ERS 13 Finantsnäitaja – Puhaskasum aktsia kohta – arvutamine ja kajastamine, esitab ja kommenteerib juhendis nõutud informatsiooni vahearuande lisades. 59. Lisas, mis käsitleb omakapitali, näidatakse jooksval aruandeaastal: 1) väljalastud aktsiate arv, nimiväärtus, müügihind; 2) aktsiate väljalaskmisega otseselt seotud väljaminekud, mida on kajastatud omakapitali kirjetel; 3) varasematel perioodidel märgitud, kuid tasumata aktsiate arv; 4) mitterahalise sissemaksega tasutud aktsiate arv ja üleantud asja või õiguse nimetus ja harilik väärtus; 5) nõude tasaarvestamise teel tasutud aktsiate arv, nõude tekkimisega kaasnevad asjaolud ja nõude teine osapool; 6) vastuvõetud aktsiakapitali suurendamise või vähendamise otsuse tingimused; 7) tagasiostetud oma aktsiad; 8) edasimüüdud oma aktsiad ja tekkinud kasum või kahjum; 9) oma aktsiatega sooritatud repo- ja pöördrepotehingud; 10) panditud või tagatiseks antud oma aktsiad; 11) väljakuulutatud dividend, dividendi tulumaksu mõju omakapitali kirjetele, dividendi maksmise ja dividendi tulumaksu maksmise kuupäev; 12) sõlmitud aktsiaoptsiooni kokkulepped, mille alusvaraks on aruandekohustuslase või tema tütarettevõtja poolt emiteeritavad või varem väljalastud aktsiad.